Sa oled siin

Valitsuse 12.4.18 istungi kommenteeritud päevakord

11. aprill 2018 - 17:05

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, justiitsminister Urmas Reinsalu, rahandusminister Toomas Tõniste ja siseminister Andres Anvelt.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi, 56498580

 

 

1. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Kehtiv isikuandmete kaitse seadus asendatakse uue seaduse terviktekstiga, mille eesmärk on rakendada Eesti õiguses ELi-i isikuandmete kaitse üldmäärust ja õiguskaitseasutusi puudutavat direktiivi. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.

Eelnõu kohaselt kajastuvad seaduses isikuandmete töötlemise põhimõtted, järelevalve ja vastutuse sätted. Isikuandmete kasutamist reguleerib põhiosas otsekohalduv üldmäärus. Üldmäärusega on liikmesriigile jäetud võimalus täpsustada riigisiseselt isikuandmete kasutamise erijuhtumeid. Näiteks annab seadus ajakirjandusvabaduse tasakaalustamiseks erialuse isikuandmete töötlemiseks ülekaaluka avaliku huvi korral. Uue regulatsiooni kohaselt on lubatud vähemalt 13-aastase alaealise isikuandmete töötlemine infoühiskonna teenuste kasutamisel tema enda nõusolekul. Täpsustatakse isikuandmete kasutamist teadus- ja ajaloouuringute ning statistika tegemisel ja arhiivide tööl. Lisatakse, et üldjuhul annab loa eriliiki isikuandmetega (varasem termin delikaatsed isikuandmed) teadustöö tegemiseks eetikakomitee, selle puudumisel andmekaitse inspektsioon. Täpsustub ka surnud inimeste andmete kasutamine.

Kehtestatakse ühtne õigusraamistik uurimisasutustes, prokuratuuris, vanglates jm isikuandmete kaitsel. Näiteks on tulevikus kõigil inimestel, sõltumata nende menetluslikust staatusest, õigus tutvuda teda puudutavate andmetega. Samuti peavad õiguskaitseasutused määrama ametisse andmekaitsespetsialisti.

Seadusega muutub isikuandmete kaitse tõhusamaks. Paraneb inimeste võimalus kontrollida, kuidas ja kelle poolt tema isikuandmeid töödeldakse ja kellele edastatakse.

Seadus on kavas jõustada 25. mail 2018. a. Jõustumine sõltub isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisest. Lisaks käesolevale eelnõule on justiitsministeeriumis ette valmistamisel eraldi rakendusseadus, kus käsitletakse valdkonnaspetsiifilisi muudatusi.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/918022de-27cd-4ac6-a836-b8...

 

2. Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni jättes piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Praegu ei saa nad mitmel järjestikusel aastal sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka.

Eelnõuga viiakse sisse A2-tasemel eesti keele oskuse nõue välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja soovivad taotleda uut elamisluba või pikendada olemasolevat. See nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast muudatuse jõustumist 2018. aasta 1. juulil.

Et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust, pikendatakse eelnõuga lühiajalise töötamise pikimat aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale.

Eelnõu on planeeritud jõustuma 2018. aasta 1. juulil.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c16464d6-aad4-443d-9507-1b...

 

3. Arvamuse andmine Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (599 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu põhiseaduskomisjon sooviga täiendada Eesti lipu seadust ja lisada Eesti lipu heiskamist Pika Hermanni torni reguleerivasse sättesse viited hümni autoritele ning hümni pealkirjale (Friedrich Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (sõnad Johann Voldemar Jannsen)). Samamoodi on kehtivas seaduses märgitud lipu langetamisel esitatava muusikalise signatuuri pealkiri ja autorid (Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“ (sõnad Lydia Koidula)).

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

 

4. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 225 "Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste vormid" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Väikelaevajuhi tunnistuse andmisel võetakse kasutusele e-teenuste keskkond, mis lihtsustab väikelaevajuhi tunnistuse taotlemist ja väljastamist. Nõudeid väikelaevajuhi teadmistele ja oskustele ei muudeta.
 

Edaspidi saab tunnistust taotleda maanteeameti e-teenindusest büroosse kohale minemata. Kasutada tohib olemasolevat fotot ja allkirjakujutist nii nagu need on politsei- ja piirivalveameti andmebaasis. Tunnistuse võib tellida lihtkirjaga posti teel koju.

Suhtlus kursuse korraldaja, veeteede ameti ja maanteeameti vahel muutub elektrooniliseks, mis muudab tunnistuse väljastamisega seotud töö kiiremaks.

 

5. Kultuuriministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamine
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kultuuriminister teeb ettepaneku vabastada Paavo Nõgene ministeeriumi kantsleri ametikohalt tema enda soovil 30. aprillist 2018.

Paavo Nõgene oli kultuuriministeeriumi kantsler alates 1. jaanuarist 2013. Enne kultuuriministeeriumi kantsleri ametikohale asumist töötas ta Teater Vanemuine juhina.

1. maist asub Paavo Nõgene tööle AS Tallink Grupi juhatuse esimehena.

 

6. Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viimsi vallale (11253 Leppneeme sadama tee kinnistu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saab nõusoleku anda Viimsi vallale tasuta üle  Leppneeme sadama tee kinnistu.

 

7. Bürokraatia vähendamise rakkerühma aruanne ja rakkerühma tegevuse pikendamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Minister annab valitsusele ülevaate bürokraatia vähendamise rakkerühma kahe aasta jooksul tehtust ja teeb ettepaneku pikendada rakkerühma tegevust 2018. aasta lõpuni. Rakkerühma tegevuse pikendamine ei eelda lisaraha.

Oluline on, et ministeeriumid jätkaksid oma haldusalades bürokraatia vähendamisega, et muuta suhtlemine riigiasutustega ettevõtjatele järjest mugavamaks ja lihtsamaks.

Ettevõtjate ettepanekutele tuginedes on seni bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks kaotatud või leevendatud 92 nõuet, mis puudutavad näiteks aruandlus- ja infokohustuste ning maksudeklaratsioonide vähendamist või lihtsustamist. Üheks mahukamaks algatuseks on maksu- ja tolliameti, statistikaameti ning Eesti Panga ühisalgatus „Aruandlus 3.0“, millega vaadatakse kriitiliselt üle andmevajadus, tagatakse andmete ühekordne küsimine ja luuakse võimalused aruannete esitamiselt liikuda masin-masin liidesega andmeedastusele.

Analüüsitud on majandustegevust põhjendamatult piiravate erinõuete kaotamist. Avaliku sektori siseselt on lihtsustatud töö- ja teenusprotsesse.

Rakkerühm on andnud võimaluse ka uute ettepanekute esitamiseks, millest väljapaistvaim on Eesti Tööandjate Keskliidu algatatud välistööjõu nullbürokraatia projekt.

 

8. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Haridus- ja Teadusministeeriumi neli kinnistut)
Esitajad: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Haridus- ja teadusministeerium annab Riigi Kinnisvara AS-ile üle neli kinnistut, mis asuvad Tallinnas, Tihemetsa alevikus ja Tartus. Ministeeriumile on vajalik ainult Tallinnas Tehnika tn 18a asuv kinnistu, kus tegutseb Tallinna Euroopa Kool.

 

9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
9.1. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (D. P.)

Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kahel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes on toime pannud kaks väärtegu. Inimese karistatus on kustunud.

 

9.2. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. V.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on ühel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes on toime pannud kümme väärtegu. Inimese karistatus ei ole kustunud.

 

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Türgi pagulasrahastu teise osamakse kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Eesti võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni 14. märtsi 2018. aasta otsuse 2018/C 106/105, mis käsitleb Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastut ja millega muudetakse Euroopa Komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsust C(2015) 9500 seoses Türgi pagulasrahastu rahastamisega, luues õigusliku aluse teise osamakse jaoks 2018. ja 2019. aastaks kogumahus kolm miljardit eurot.

Eesti nõustub Euroopa Komisjoniga, et Türgi pagulasrahastu esimese osamakse kasutuselevõtt 2016. ja 2017. aastaks kogumahus kolm miljardit eurot on olnud edukas. Arvestades, et esimese osamakse tegevuseelarve on kohustuste ja lepingutega täies mahus kaetud, on vajalik kavandada teise osamakse kasutuselevõttu 2018. ja 2019. aastaks, et toetada 3,5 miljonit Süüria pagulast, kes kestva konflikti tõttu asuvad jätkuvalt Türgis.

Eesti toetab Türgi pagulasrahastu kasutusperioodi pikendamist 2018. ja 2019. aastaks, eelistades rahastamist võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidu eelarve kaudu.

 

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad nõukogu määruse, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte, eelnõu kohta

Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Euroopa Komisjon soovib asutada Euroopa ühisettevõtte, mille eesmärk on kõrgjõudlusega andmetöötlus- ja andmetaristu hankimine ja käitamine ning Euroopa superarvutirakenduste tehnoloogia arendamise toetamine. Ühisettevõte peaks alustama tegevust 2019, et 2020ks aastaks oleks EL varustatud vastava taristuga. Eestil ei ole praegu kavas ühisettevõttega liituda, kuna puudub piisav kasutajaskond.

Hetkel ei ole EL-il maailma parimaid superarvuteid ning olemasolevad sõltuvad välistest kõrgjõudlusega andmetöötluse tarneahelatest, mis jätab ELi ilma vajalikust strateegilisest ja tehnoloogilisest oskusteabest. Andmete töötlemiseks püüavad Euroopa teadlased ja tööstussektor saada juurdepääsu tipptasemel masinatele väljaspool liitu, mis võib aga tekitada probleeme eelkõige seoses isikuandmete ja tundlike andmete kaitsega ning andmete omandiõigusega.

Kõrgjõudlusega andmetöötlus ühendab tehnoloogiad ja superarvutid üheks või lähestikuseks süsteemiks, kus paralleelselt töötavad sajad tuhanded või miljonid töötlusüksused. Euroopa teadussuutlikkus, tööstusalane konkurentsivõime ja suveräänsus sõltuvad väga suurel määral juurdepääsust maailma juhtivatele kõrgjõudlusega andmetöötlus- ja andmetaristutele, et pidada sammu kasvava nõudlusega ja lahendamist vajavate probleemide keerukusega. Digiajastul, mil suurem arvutusvõimsus loob konkurentsieelise, on kõrgjõudlusega andmetöötlus olulisim tegur nii teaduse, tööstuse kui ka ühiskonna edusammudes ja uuendustes. Näiteks aitab see kasutusele võtta uusi ravimeetodeid personaal- ja täppismeditsiinis, prognoosida kliimamuutusi, ennetada ja ohjata laiaulatuslikke looduskatastroofe, tööstuses minimeerida kulusid ja suurendada ressursitõhusust.


2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu plastistrateegia paketi kohta
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Komisjon avaldas Euroopa Liidu plastistrateegia paketi 16. jaanuaril 2018. Strateegia eesmärk on läheneda ringmajandusele materjalipõhiselt ja plast on selleks hea algus. Laiem eesmärk on luua jätkusuutlik Euroopa plastitööstus, mis arvestab keskkonnaga ja loob samas majanduslikku tulu, võttes disainimisel ja tootmisel igati arvesse korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtuga seotud vajadusi ning arendades jätkusuutlikumaid materjale. Lisaks plastistrateegiale soovitakse ringmajanduse arendamiseks sisse seada ühtne ringmajanduse seire raamistik, mille alusel saab tulevikus paremini hinnata erinevate meetmete tulemuslikkust ringmajandusele üleminekul ja teha sellest lähtuvalt paremat poliitika kujundamist. Samuti pööratakse tähelepanu sidususe suurendamisele kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahel.

 

3) Eesti seisukohad olmevee kvaliteedi direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Komisjoni ettepaneku sisuks on uuesti sõnastatud direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta, mis on loodud inimeste kaitsmiseks saastunud vee joomise kahjuliku mõju eest, tagades vee terviseohutuse ja puhtuse. Direktiivi on liikmesriikides üldiselt suhteliselt hästi rakendatud, kuid selle tarbimiskohas toimuva kvaliteediseire käsitlus põhineb enam kui 20 aastat tagasi kehtestatud parameetritel. Eelnõu peamisteks eesmärkideks on joogivee kvaliteedi parandamine ja ohutuse suurendamine, vee kättesaadavuse parandamine ning tarbijate parem teavitamine vee kvaliteedist. Samuti on eesmärgiks muuta kraanivesi inimestele usaldusväärsemaks, mis omakorda aitab vähendada plastist veepudelite kasutamist.

Täpsemalt keskendub eelnõu viiele peamisele aspektile: 1. uus riskipõhine lähenemine, mis peaks kaasa tooma kokkuvõttes kulude vähenemise ja parema tervisekaitse; 2. veekäitluse läbipaistvuse parandamine, sealhulgas avalikkuse tõhusam teavitamine; 3. puhtale joogiveele ligipääsu parandamine; 4. joogiveega kokku puutuvate materjalide ohutus; 5. joogivee näitajate loetelu uuendamine kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega.

 

4) Eesti seisukohad EL tervisetehnoloogia hindamise määruse eelnõu kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

 

Eelnõuga luuakse püsiv raamistik liikmesriikide tervisetehnoloogia hindamise alasele koostööle. Loodav õiguslik raamistik käsitleb nelja valdkonda: 1) kliiniline ühishindamine; 2) teaduslikud ühiskonsultatsioonid; 3) tulevikuseire uudsete tervisetehnoloogiate varajaseks kindlakstegemiseks ning 4) vabatahtlik koostöö. Eelnõu eesmärgiks on ühelt poolt parandada siseturu toimimist, luues tervisetehnoloogiate tootjatele läbipaistvamad tingimused ja ühtlustades liikmesriikides kasutatavaid hindamismetoodikaid, ning teisalt parandada uuenduslike tervisetehnoloogiate kättesaadavust ELi patsientidele. Ühtsete metoodikate ja ühishindamiste tulemuste kasutamine liikmesriikides aitab kaasa ka ressursside tõhusamale kasutusele ja parandab tervisetehnoloogia hindamise kvaliteeti kogu ELis, vähendades dubleerimist nii tervisetehnoloogia hindamise asutuste kui ettevõtjate jaoks.

 

5) Eesti seisukoht nõukogu otsuse, millega antakse Euroopa Komisjonile volitus kirjutada alla Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Singapuri Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule, eelnõu kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Eesti seisukoht nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega antakse Euroopa Komisjonile volitus kirjutada alla Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Singapuri Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule.

 

12. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 17. aprilli 2018. a istungil

Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 17. aprilli 2018. a istungil on plaanis heaks kiita Euroopa Parlamendi valimisõiguse reform; Euroopa Komisjon annab üldasjade nõukogule ülevaate Poola õigusriigi menetlemise hetkeseisust ja tutvustab nõukoguga samal päeval avaldatavat laienemispaketti.

 

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 16. aprilli 2018. a istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Aprilli välisasjade nõukogu teemad on Venemaa, Lääne-Balkan, Iraan ja EL väliskoostöö vahendid uues EL eelarveraamistikus.

Välisasjade nõukogu arutab EL ja Venemaa suhteid, käsitledes EL viie põhimõtte poliitika elluviimist, olukorda pärast presidendivalimisi ja Salisburys toimunud keemiarünnaku mõju EL ja Venemaa suhetele.

Nõukogu arutab olukorda Lääne-Balkani piirkonnas, arvestades nii Euroopa Komisjoni 6. veebruaril avaldatud Lääne-Balkani strateegiat kui ka 17. mail Sofias toimuvat EL ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumist.

Iraani arutelus keskendutakse Iraani tuumakokkuleppe säilitamise võimalustele ja selleks vajalikele sammudele.

EL väliskoostöö vahendite tulevik on päevakorras Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia palvel, et rõhutada vajadust säilitada Euroopa naabruspoliitikale eraldi rahastusinstrument uues EL eelarveraamistikus.

Nõukogu võtab vastu järeldused Süüria, Lõuna-Sudaani ja kuritahtliku kübertegevuse kohta.

Seletuskirjale on lisatud informatsioon EL piiravate meetmete kohta, mis on vastu võetud EL nõukogu istungitel pärast märtsi välisasjade nõukogu.