Sa oled siin

Valitsuse 12.3.20 istungi kommenteeritud päevakord

11. märts 2020 - 17:46

1. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Haridus- ja Noorteameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks) eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet ning nimetatakse keeleinspektsioon ümber keeleametiks. Muudatused vastavad valitsuse tegevusprogrammi alusel heakskiidetud riigireformi tegevuskavale 2019-2023.

Eelnõu kohaselt moodustatakse Sihtasutuse Innove, Sihtasutuse Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet. Sellega seoses viiakse uude valitsusasutusse poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused ka Haridus- ja Teadusministeeriumist. Raamatupidamise, palgaarvestuse ja personaliarvestuse, samuti struktuuritoetuste rakendusüksuste ülesandeid, hakkab täitma Riigi Tugiteenuste Keskus.

Eelnõu järgi nimetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Sihtasutusest Archimedes. Keeleametist saab keelepoliitika rakendusasutus eesti keele kasutamise kontrolli ja järelevalve, nõustamise ning arenduse valdkondades.

Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad kaasa riigiasutuste ühtsemale toimimisele, tõhustatakse riigi strateegiliste ülesannete täitmist keele-, haridus- ja noortevaldkonnas, olemasolevaid ressursse kasutatakse tõhusamalt ja mõjusamalt, sealhulgas kompetentsi, ning pakutakse kvaliteetseid avalikke teenuseid.

Eelnõu järgi on asutuste ühendamisega seotud ühekordne kulu suurusjärgus 240 000 eurot, mis kaetakse olemasolevatest eelarvevahenditest.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2020. aasta 1. augustil.

 

2. Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga moodustatakse Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti põhjal Põllumajandus- ja Toiduamet, mis alustab tööd 1. jaanuaril 2021. Muudatused vastavad valitsuse tegevusprogrammi alusel heakskiidetud riigireformi tegevuskavale 2019-2023.

Ametite ühendamise järel jääb moodustatav Põllumajandus- ja Toiduamet täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone, mis eeldab muu hulgas vajadust säilitada praegune töötajaskond. Kahe ameti ümberkorraldamisega suureneb riskipõhise kontrolli suutlikkus, paraneb info haldamine kogu toidutootmisahelas ning tõuseb ennetus- ja teavitustöö kvaliteet õigusrikkumiste vähendamiseks. Klientide suunal toimuv kommunikatsioon on terviklikum ja väheneb halduskoormus klientidele.

Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule asutuste ühinemisega kaasnevad toimingud, sealhulgas loodava ameti põhimääruse, struktuuri ja teenistujate koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasnevad personalitoimingud; ühendamisega seotud võimalike kulude kavandamine ja uue asutuse eelarve koostamine ning muudetavate seaduste alusel õigusaktides vajalike muudatuste tegemine.

Asutuste ümberkorraldamistega seotud teadaolevad kulud on ligikaudu 250 000 eurot.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 1. jaanuari 2021.

 

3. Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu esitatakse meditsiiniseadme seaduse kooskõlla viimiseks Euroopa Liidu õigusega.

Euroopa Liidus on senini meditsiiniseadmete valdkonda reguleerinud meditsiiniseadmete, aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete direktiivid. Nende asemel hakatakse edaspidi järk-järgult kohaldama kahte uut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746, mille eesmärk on anda meditsiiniseadmete jaoks kindlam, läbipaistvam, prognoositavam ja jätkusuutlikum õigusraamistik. See tagab parema seadmete ohutuse ja tervishoiu kõrge taseme ning toetab innovatsiooni. Määruste kohaldamisega seoses tuleb muuta meditsiiniseadme seadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi.

Seadus on planeeritud jõustuma 2020. aasta 26. mail.

 

4. Arvamuse andmine kodakondsuse seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (147 SE) kohta
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Eelnõu eesmärk on kohelda alaealisi Eesti kodakondsuse saamisel sarnaselt ning võimaldada neile kõigile mitme kodakondsuse omamine täisealiseks saamiseni.

Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 20. märtsiks põhiseaduskomisjonile.

 

5. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 264 "Maaeluministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse maaeluministeeriumi põhimäärust, et tõhustada ministeeriumi juhtimist ja muuta töökorraldus otstarbekamaks. Ministeerium on kavandanud korraldada ümber Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti tegevuse ning ühendada need Põllumajandus- ja Toiduametiks 1. jaanuarist 2021.

Asekantslerite ametikohtade tööjaotuse ümberkorraldamisega muudetakse kolmest asekantsleri ametikohast ühe asekantsleri ametikoha nimetust. Ministeeriumi koosseisus on edaspidi senise toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleri ametikoha asemel toiduohutuse asekantsleri ametikoht. Sellest tulenevalt muudetakse ka kahele asekantslerile vahetult alluvate osakondade jaotust. Toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleri ametikoha ülesannetest antakse teadus- ja arendustegevuse osakonna juhtimine kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri ülesannete hulka.

Muudatus on vajalik, et toiduohutuse eest vastutav asekantsler saaks tõhusamalt tegeleda Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ümberkorraldamisega, samuti toiduohutuse tagamise küsimustega, sealhulgas taime- ja loomatervise järelevalvega kõigis tootmise ja käitlemise etappides.

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest. Määruse jõustumine on kavandatud 1. aprillist 2020. a.

 

6. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud 2019. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitab valitsus hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel alates 1. aprillist.

2019. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmiseks suuruseks (ISM) kinnitatakse 3057,23 eurot. ISM-ist sõltub pensionikindlustatu kindlustusosak, millest omakorda sõltub pensioni kindlustusosa suurus. Isiku kindlustusosaku arvutamiseks jagatakse tema eest 2019. aastal makstud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ISM-iga.

2019. aastal töötanud pensionäride pensionid suurenevad, sest neile lisandub eelmise aasta töötamise eest kindlustusosak, mis arvutatakse kasutades praegu kinnitatavat ISMi.

Näiteks kui pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus on 3057,23 eurot, on tema kindlustusosak 1,000, kui isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus on 6114,46 eurot, on tema kindlustusosak 2,000, kui pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus on näiteks 1528,62 eurot on tema kindlustusosak 0,500. Kindlustusosak korrutatakse läbi aastahindega ja selle võrra suureneb lisaks indekseerimisele ja pensioni baasosa tõusule eelmisel kalendriaastal töötanu pension. Eelmisel kalendriaastal töötas 757 978 isikut, kellest 136 116 olid pensionärid.

Alates 1. aprillist on eelmisel kalendriaastal töötanud isikute kindlustusosakud nähtavad Eesti teabeväravas eesti.ee.

2018. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmiseks suuruseks oli 2838,48 eurot.

 

7. Riikliku pensioni 2020. aasta indeksi väärtuse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kinnitatakse riikliku pensioni 2020. aasta indeksi väärtuseks 1,080.

Indekseerimise tulemusena suurenevad pensionid 1. aprillist 2020 keskmiselt 8 protsenti. Pensioniindeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Tarbijahinnaindeks tõusis 2019. aastal võrreldes 2018. aasta keskmisega 2,3 protsenti ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv on rahandusministeeriumi andmetel 9,4 protsenti.

2020. aastal on rahvapensioni määr pärast indekseerimist 221,63 eurot (praegu 205,21 eurot), pensioni baasosa 208,51 eurot (praegu 191,64 eurot) ja aastahinne 7,10 eurot (praegu 6,62 eurot). Kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatusega tõstetakse 2020. aasta 1. aprillil pärast indekseerimist täiendavalt pensioni baasosa 7 euro võrra, mis tähendab, et pensionide baasosa suureneb 208 eurolt 215 euroni. Näiteks 15-aastase pensioniõigusliku staažiga inimese vanaduspension on pärast indekseerimist 315,07 eurot ja pärast täiendava 7 eurose baasosa tõusu 322,07 (praegu 291,05 eurot), 30-aastase staažiga isiku vanaduspension on pärast indekseerimist 421,63 ja pärast täiendava 7 eurose baasosa tõusu 428,63 (praegu 390,46) ja 44-aastase staažiga inimesel 521,09 eurot ja pärast täiendava 7 eurose baasosa tõusu 528,09 eurot (praegu 483,24 eurot).

Riiklike pensionide indekseerimise maksumus käesoleval aastal on 109,76 miljonit eurot. Riiklikke pensione indekseeritakse 327 925 pensionäril. Pärast indekseerimist täiendava pensioni baasosa 7 euro võrra tõstmine tingib kogukuludeks 130,22 miljonit eurot.

 

8. Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määruse nr 173 "Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" ja Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 "Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt viiakse kaks valitsuse määrust kooskõlla meretöö seaduse muudatustega, mis jõustusid 13. jaanuaril 2020. a ja millega võetakse üle kalandustöö direktiiv (tähtaeg 15. november 2019. a).

Direktiiviga reguleeritakse reederite ja kalurite kohustusi töösuhtes, miinimumnõudeid tööle kalalaeval (vanuse alammäär, tervisekontroll), töötingimusi (nõuded mehitamisele, töö- ja puhkeaeg, munsterroll, kaluri tööleping, kodumaale tagasisõit, töövahendus) ning töötervishoidu ja tööohutust (toitlustamine, eluruumid ja elamistingimused kalalaevas, tervisekaitse, meditsiiniabi, õnnetuste ärahoidmine).

Eelnõuga laiendatakse kalalaevadele, mis jäävad merele kauemaks kui 24 tunniks või mille puhul kalurid ööbivad sadamas laeva pardal, kehtestatud töötervishoidu ja tööohutust puudutavaid sätteid. Näiteks peab edaspidi alla 15 m pikkusega kalalaeval olema tagatud laevapere liikmetel ohu korral kiirelt ja ohutult lahkuda kõikidelt töötamiskohtadelt ja meeskonnaruumidest. Samuti peavad kalalaeva evakuatsiooniteed ja –pääsud olema varustatud vastavate märkide ja valgustusega. Alla 24 m pikkuste kalalaevade puhul on edaspidi nõutud, et laevapere eluruum peab olema köetav, laevapere eluruumide, sisekoridori ja väljapääsutee puhaskõrgus peab olema vähemalt 200 cm, laevapere liikmel peab olema eraldi magamiskoht ning laevapere liikme kasutuses peab olema hügieeniruum, kus on vähemalt WC-pott, valamu ja vann või dušš.

Eelnõuga tehtavad muudatused hakkavad kehtima uutele või seaduse jõustumisest arvates oluliselt ümberehitatud kalalaevadele.

 

9. Nõusolekud riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale (Maakri tn 28c kinnistu)

Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Maakri tn 28c auva kinnistu tasuta võõrandamiseks Tallinna linnale haljasalaks.

 

2) Nõusolek Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viljandi vallale (Vana-Võidu külas Looduse tee ja Koolmeistri tee kinnistud)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Haridus- ja teadusministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada tema valitsemisel olevad Viljandi maakonnas Viljandi vallas Vana-Võidu külas Looduse tee ja Koolmeistri tee kinnistud Viljandi vallale kohalikuks teeks.

 

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õiglase ülemineku mehhanismi kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Euroopa Komisjoni ettepanek on luua õiglase ülemineku mehhanism, mille alusel toetatakse Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest 2021-2027 piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab, et vältida piirkondlike erinevuste suurenemist.

 

Mehhanismil on kolm osa:
1) Õiglase ülemineku fond (Just Transition Fund), millele eraldataks Euroopa Liidu eelarveraamistikust 7,5 miljardit eurot. Eestile eraldatav toetus oleks ettepaneku järgi 125 mln eurot (2018. a hindades). Õiglase ülemineku fondi toetusele peab liikmesriik enda ühtekuuluvuspoliitika vahenditeid (Euroopa Regionaalarengu Fondist ja/või Euroopa Sotsiaalfondist) juurde, mida rakendatakse kui õiglase ülemineku fondi vahendeid. Üleminekust puudutatud regioonile tuleb teha õiglase ülemineku kava, mis on eelduseks vahendite kasutamisel.

2) InvestEU sihtotstarbeline õiglase ülemineku kava (antakse laene EL eelarve toel), mille abil kaasatakse kuni 45 miljardit eurot investeeringuid. Kava eesmärk on meelitada ligi erainvesteeringuid, sealhulgas kestlikusse energiasse ja transporti.

3) Euroopa Investeerimispanga (EIB) avaliku sektori laenurahastu, millel on ELi eelarve tagatis ja mille abil kaasatakse üle ELi 25–30 miljardit eurot investeeringuid. Rahastust pakutakse avaliku sektori asutustele laene näiteks selleks, et teha investeeringuid kaugküttevõrkudesse ja remontida hooneid. Komisjon esitab seadusandliku ettepaneku rahastu loomiseks 2020. aasta märtsis.

Õiglase ülemineku fondi eesmärk on toetada neid piirkondi ja sektoreid, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab, arvestades nende sõltuvust fossiilkütustest, sealhulgas söest, turbast ja põlevkivist, või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest. Toetatakse piirkondade majanduslikku mitmekesisust, töötajate ja tööotsijate ümberõpet ning sotsiaalset kaasatust.

InvestEU sihtotstarbelise õiglase ülemineku kava ja Euroopa Investeerimispanga (EIB) avaliku sektori laenurahastu on õiglase ülemineku teine ja kolmas sammas, mis võimestavad Õiglase ülemineku fondiga saavutatavat tulemuslikkust ELi kliimaeesmärkide täitmisel. Ühtlasi on nendel finantsinstrumentidel laiem geograafiline ulatus võrreldes fondiiga, mistõttu võib läbi nende sammaste toetada projekte, mis on fondiga määratletud territooriumist väljaspool. Sellistel projektidel peab olema õiglase ülemineku territooriumil toimuva ülemineku jaoks võtmetähtsus.

Eesti toetab õiglase ülemineku fondi loomist.

 

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 19. märtsi 2020. a istungil
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

19. märtsi sotsiaal- ja tööministrite (EPSCO) kohtumisel toimub kolm poliitilist arutelu. Esimene käsitleb Euroopa Semestrit, teine õiglaste üleminekute tagamist sotsiaalses Euroopas ning kolmas demograafilisi väljakutseid. Lisaks on plaanis kiita heaks nõukogu järeldused heaolust töökohal, järeldused 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia ja ühise tööhõivearuande kohta ning kinnitada nõukogu üldine lähenemisviis otsuse puhul, mis lubab liikmesriikidel ratifitseerida Euroopa Liidu huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2019. aasta vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsioon (konventsioon nr 190).

Lisaks on seletuskirjas ülevaade olmevee kvaliteedi direktiivi läbirääkimismandaadi uuendamisest.