Sa oled siin

Valitsuse 12.12.2019 istungi kommenteeritud päevakord

11. detsember 2019 - 17:56

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaministrit asendav siseminister Mart Helme, riigihalduse minister Jaak Aab ja välisminister Urmas Reinsalu.

 

1. Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Seaduse eelnõu
 

Seaduse eesmärk on vähendada tules hukkunute arvu, suurendada tuleohutute objektide hulka, tõsta tuleohutusteenuste kvaliteeti ning luua ülevaade küttesüsteemidest. Tuleohutuse seaduse muudatustega kaasatakse ja kasutatakse senisest enam erasektori pädevust tuleohutuse tagamisel ning kiirendatakse ehitus- ja kasutuslubade menetluste läbiviimist.
 

Vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks muutub tahkeküttel küttesüsteemide (ahi, pliit, kamin) olemasolul vingugaasiandur kohustuslikuks. Praegu on vingugaasiandur kohustuslik eluruumides, kuhu on paigaldatud gaasiseade. Suitsuandur on juba 10 aastat kohustuslik igas kodus, olenemata kütte liigist.
 

Päästeameti ennetustöö tõhustamiseks luuakse küttesüsteemide registreerimise kohustus, mis annab ametile põhjaliku ülevaate küttesüsteemidest ja nende korrasolekust. Registriandmed kiirendaks ka KOVidel üksikelamu, abihoone, suvila või aiamaja ehitus- või kasutusloa väljastamist. Praegu pole ehitusregistris küttesüsteemi kohta piisavalt infot.
 

Teatud kriteeriumitele vastavate tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikel tuleb enesekontrolli tuleohutusaruande asemel edaspidi korraldada oma objektil tuleohutusülevaatus, mida võib teha seaduses sätestatud kutsetunnistust omav tuleohutuse spetsialist või –ekspert. Muudatuse eesmärgiks on muuta objektidel tehtava ülevaatuse kvaliteet senisest paremaks ja andmed, mis Päästeametisse jõuavad, põhjalikumaks.
 

Looduskaitseliste eesmärkide tõhustamiseks ja tuleohu vähendamiseks lubatakse eelnõu kohaselt edaspidi teha maastikukaitsealadel ning Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel kontrollitud põletamist. Selle muudatuse tõttu muudetakse eelnõuga ka metsaseadust ja looduskaitseseadust.
 

Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teated tuleb kehtiva seaduse kohaselt mõnel juhul edastada otse Häirekeskusele. Eelnõu kohaselt ei ole teate edastus häirekeskusesse kohustuslik, kui ehitises on tulekahju korral tagatud häirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsiooni algus ning häästeamet on andnud asjakohase kooskõlastuse.
 

Eelnõu on seotud "Siseturvalisuse arengukavaga 2015–2020", mis näeb ette erasektori senisest suuremat kaasamist ja rakendamist ohutusvaldkonda puudutavates tegevustes.
 

Muudatused on planeeritud jõustuma 1. juulil 2020. aastal. Vingugaasianduri kohustus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal.


2. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Määruse eelnõu
 

Kaitseväe põhimäärust muudetakse seoses sellega, et alates 1. jaanuarist 2020 lähevad kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste raamatupidamis- ning personali- ja palgaarvestuse ülesanded üle Riigi Tugiteenuste Keskusele. Põhimääruses muudetakse raamatupidamisega seotud sätteid, kehtetuks tunnistatakse toetuse väejuhatuse ülesanne korraldada kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste raamatupidamisarvestust ja -aruandlust.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020.a.


3. Üügu maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu
 

Muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitsekorda, kaitse-eesmärke ja korrigeeritakse kaitseala piiri. Muudatuse on tinginud vajadus kehtestada alale looduskaitseseadusega kooskõlas olev kaitse-eeskiri. Praegu kehtib alal 1996. aastal kinnitatud kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Saare maakonnas Muhu vallas Kallaste külas. Kogu kaitseala on osa Natura võrgustikku kuuluvast Väinamere loodus- ja linnualast.
 

Üügu maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada Üügu panka, allikasood, maastikku ja sellele iseloomulikku elustiku mitmekesisust. Alal kaitstakse järgmiseid loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe: rannaniidud, kadastikud, lood (alvarid), allikad ja allikasood, puiskarjamaad, niiskuslembesed kõrgrohustud ning lubjakivipaljandid. Kaitstavatest liikidest on eesmärgiks seatud tõmmu käpa, soohiilaka ning müür- ja pruuni raunjala ning nende kasvukohtade kaitse.
 

Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Üügu piiranguvööndisse, kuna kaitseala eesmärk on säilitada kooslusi, liike ja maastikku, mille säilimine eeldab teatud viisil majandamist. Planeeritavates piirides on kaitseala pindala 10,5 ha (1,6 ha riigimaad ja ligikaudu 8,9 ha eramaid). Võrreldes varasema piiriga suureneb kaitseala pindala piiri korrigeerimise tulemusena 0,9 ha võrra (varasem pindala 9,6 ha). Korrigeerimine toimub rannajoone muutumise ja aluskaardi täpsustumise (teed on natukene nihkunud) tõttu.
 

Olulisemate muudatustena lubatakse alal jahipidamine ja kalapüük ning leevendatakse raiepiiranguid, lubades uuendusraiet.
 

Kuna kaitseala pindala suureneb ca 1 ha, väheneb kohaliku omavalitsuse maamaksutulu minimaalselt ning ka pool-looduslike koosluste hooldamise toetuseõiguslike maa pindala suureneb vaid vähesel määral.


4. Tupenurme maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Kinnitatakse 1959. aastal kaitse alla võetud maastiku üksikelemendile, Tupenurme pangale, kaitse-eeskiri. Muudatuse on tinginud vajadus kehtestada alale looduskaitseseadusega kooskõlas olev kaitse-eeskiri ja tagada paremini kaitsealal esinevate niidukoosluste ning kaitsealuste liikide kaitse. Seni alal kaitse-eeskiri puudus. Kaitseala asub Saare maakonnas Muhu vallas Tupenurme ja Lepiku külas.
 

Tupenurme maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada Tupenurme panka, maastikku ja sellele iseloomulikku elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide müür- ja pruuni raunjala ning hariliku lohksambliku kasvukohti.
 

Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Tupenurme piiranguvööndisse. Planeeritavas piirides on kaitseala pindala 8,1 ha (sellest 7,3 ha on eramaa, ülejäänu on riigimaa). Piiride korrigeerimise tulemusena väheneb kaitstava ala pindala 2 ha võrra.
 

Kaitse-eeskirjaga lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine. Reguleeritakse kaitstaval alal rahvaürituste korraldamist, telkimist, lõkke tegemist ja sõitmist. Vajaliku tegevusena nähakse ette poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine.
 

Kuna kaitseala pindala väheneb 2 ha võrra, suureneb vähesel määral kohaliku omavalitsuse maamaksutulu. Hooldatavaid looniite lisandub 0,4 ha, seega võivad kaasneda hooldamiseks ettenähtud toetused.


5. Paope looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu
 

Määrusega muudetakse Paope looduskaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Samuti likvideeritakse varem tsoneeringus tehtud eksimus: üks kinnistu oli ekslikult tsoneeritud piiranguvööndi asemel sihtkaitsevööndisse. Kaitseala asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõrgessaare osavallas Kõrgessaare alevikus ning Paope, Jõeranna, Otste, Lauka, Napi, Isabella ja Heiste külas.
 

Kaitseala eesmärk on ranniku- ja mereökosüsteemide, niidu-, metsa- ja mageveekoosluste elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitsealal esineb 18 loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpi ja 49 kaitsealust liiki, millest 3 on I kategooria liigid.

Paope looduskaitseala pindala on 2226,5 ha.
 

Piiride korrigeerimise tulemusena väheneb kaitseala pindala 0,2 ha võrra. Sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse tsoneeritakse 3,18 ha eramaad. Kehtiv eeskiri ei luba sihtkaitsevööndis rahvaürituste korraldamist, eelnõuga lubatakse sihtkaitsevööndis kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamist, suurema osalejate arvu puhul on vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Kaotatakse piirang, et Paope sihtkaitsevööndis võib kalapüügivahendeid püügile asetada vaid paadist. Jahipidamisel Armioja sihtkaitsevööndis keelatakse püünisraudade kasutamine ja urujaht. Paope sihtkaitsevööndis lubatakse laidudel inimese viibimist aastaringselt poollooduslike koosluste hooldamisega seotud töödel.
 

Kohaliku omavalitsuse maamaksutulu suureneb minimaalselt. Määruse jõustumisega kulusid riigile ei kaasne, kuna nii piiride kui kaitsekorra muudatused on väga väikesed.


6. Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määruse nr 121 "Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu
 

Eelnõu kohaselt pikendatakse lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise perioodi kahe aasta võrra. Kehtiva määruse kohaselt lõpeb nimetatud tulu kasutamise periood 30. novembril 2022, eelnõu kohaselt lõpeb tulu kasutamise periood 30. novembril 2024.
 

Käimasoleva kauplemisperioodi enampakkumised toimuvad ja tulu neilt laekub riigieelarvesse 2020. aasta detsembris. Et enampakkumistulust rahastatavate, erinevate rakendusskeemide alusel rakendatavate meetmete elluviimiseks jääks mõistlik aeg, on otstarbekas pikendada tulu sihtotstarbelise kasutamise perioodi kahe aasta võrra.
 


7. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks Saaremaa vallale (2700033 Mullutu külatee kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada Saaremaa vallale Mullutu külas asuv 2700033 Mullutu külatee kinnistu avalikult kasutatava tee laiendamiseks.


8. Volitus majandus- ja taristuministrile halduslepingu sõlmimiseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Majandus- ja taristuministrit volitatakse sõlmima halduslepingut ASiga Metrosert riigi haldusülesannete metroloogia keskasutuse ja riigietalonilabori ülesannete täitmiseks.
 

Metroloogia keskasutuse ja riigietalonilabori ülesannete täitmine tagab mõõteseaduses sätestatud haldusülesannete täitmise. AS Metrosert täidab neid ülesandeid ka praegu samasisulise halduslepingu alusel. Kuna kehtiv leping lõpeb, on vaja sõlmida uus. Metroloogia keskasutuse ja riigietalonide labori tingimustele vastab Eestis ainult AS Metrosert. Haldusleping ASiga Metrosert tagab katkematu ja järjepideva metroloogiavaldkonna edasiarenemise ning riigietalonide stabiilse säilitamise ja kõrgel tasemel arendamise. Samuti on tagatud riigietalonidega ettevõtjatele kvaliteetse kalibreerimisteenuse kättesaadavus.
 

Metroloogia keskasutuse ja riigietalonilabori ülesannete täitmist rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest. Selleks on 2020. aastal ette nähtud 161 800 eurot.


9. Statistikaameti 2020.–2024. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Tulenevalt riikliku statistika seadusest kinnitatakse igal aastal järgmiseks viieks aastaks statistikaameti tehtavate rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalaste statistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisesest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest. Viie aasta jooksul tehakse 146 statistikatööd, mille eeldatav maksumus on koos rahvaloenduseks planeeritud täiendavate vahenditega kokku 45,9 miljonit eurot.
 

10. Eesti Vabariigi osalemine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni 19. rahastamisvoorus
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (International Development Association, edaspidi IDA), mis loodi aastal 1960, on Maailmapanga gruppi kuuluv ja ühtlasi suurim abiorganisatsioon maailmas, mis pakub kõige vaesematele riikidele (elanike sissetulek päevas alla 1,9 dollari) pikaajalisi laene väga soodsatel tingimustel. IDA abiprogrammid moodustavad 20% kõigist arenguabiprogrammidest IDA sihtriikide valitsustele. Ligikaudu 65% IDA vahenditest panustavad toetustena doonorriigid, sh Eesti, ülejäänu moodustavad klientriikide tagasimaksed ja teiste Maailmapanga grupi institutsioonide (IBRD, IFC) toetused. IDA-t juhivad 173 riigi aktsionärid kuberneride nõukogu (Board of Governors) kaudu. Eestit esindab rahandusminister.
 

Eesti liitus IDAga 8. oktoobril 2008 jõustunud Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni põhikirja heakskiitmise seadusega. Eesti liitumine ja doonorriigiks saamine oli üks valitsuse arengukoostöö ja humanitaarabi strateegia 2006–2010 eesmärke. Aktiivne panustamine Maailmapanga (sh IDA) doonorina on ära toodud valitsuse arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas 2016–2020.
 

11. Ametnikueetika nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Riigihalduse minister Jaak Aab esitab valitsusele kinnitamiseks uue ametnikueetika nõukogu koosseisu. Eelnõu kohaselt kinnitatakse ametnikueetika nõukogu uus koosseis kolmeks aastaks.


12. Eesti kodakondsuse andmine (11 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 11-le eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.


13. Ülevaade Balti peaministrite 6. detsembri 2019 kohtumise ühisavalduse vastuvõtmisest
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
 

Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile ülevaate Balti peaministrite ühisavalduse vastuvõtmisest, mis võeti vastu Balti peaministrite kohtumisel 6. detsembril 2019 Riias.
 

Peaministrite ühisavaldus katab julgeoleku tugevdamist regioonis ja selles rõhutatakse NATOt ja tugevat transatlantilist sidet kui Balti riikide julgeoleku ja kaitse nurgakivi, samuti NATO olulisust Euroopa kaitsele. Avalduses on loetletud tegevused ja teemad, mille nimel NATOs ühiselt tööd jätkatakse. Avalduse julgeoleku peatükk katab ka muid ühiseid huvisid nagu USA kohalolek regioonis, ühised sõjalised õppused Balti riikides ja hübriidohtudega võitlemine.
 

Regionaalse ühenduvuse teemaplokk katab kõik ühised olulised regionaalsed energeetika- ja transpordiprojektid (Rail Baltic, regionaalse energia- ja gaasituruga seotud projektid) ning ühised eesmärgid ja vajalikud tegevused nende elluviimiseks. Rail Balticu osas märgib avaldus täielikku pühendumist projektile ning palub vastutavatel ministritel anda regulaarselt peaministritele aru projekti edenemisest. Samuti näidatakse üles valmidust, ühtsust ja poliitilist toetust, et Balti riikide elektrivõrgu sünkroniseerimine Euroopa mandriosa võrguga aastaks 2025 ellu viia tugevdamaks regiooni energiavarustuse kindlust. Avalduses märgitakse edusamme regionaalse gaasituru loomisel ning kutsutakse üles tugevamale regionaalsele koostööle taastuvenergia (eriti meretuuleparkide arendamisel) ja biometaani laialdasema kasutamise vallas. Samuti rõhutatakse tuumaohutuse tagamise olulisust Euroopa Liidu naabruses. Digiteemades rõhutatakse ühiskoostöö vajadust ning peetakse oluliseks digitaalse ühisturu täielikku rakendamist. Rõhutatakse suurema koostöö vajadust andmevahetuses.
 

Balti riikide ühiste huvidena Euroopa Liidus tuuakse välja koostöö jätkumine Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve (2021-2027) läbirääkimistel, heade ja lähedaste suhete jätkumine Ühendkuningriigiga pärast nende Euroopa Liidust lahkumist ning idapartnerlus kui üks Balti riikide välispoliitilisi prioriteete. Kinnitatakse uuesti tugevat toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning tervitatakse Normandia tippkohtumise kokkukutsumist.


14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta (lasteporno vastase võitluse direktiiv)
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
 

Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel sisulise rikkumismenetluse seoses direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust, mittenõuetekohase ülevõtmisega.

Eesti ei nõustu täielikult Euroopa Komisjoni seisukohaga, et Eesti ei ole täitnud oma kohustusi, mis tulenevad direktiivist 2011/93/EL. Eesti ei nõustu komisjon etteheidetega, mis puudutavad lasteporno ja pornograafilise etteaste mõistete sätestamist ja nende kaudu kuriteokoosseisude määratlemist ning lapse pornograafilises etteastes ja lasteprostitutsioonis osalemisest saadava majandusliku kasu kriminaliseerimist.
 

Kolmanda etteheitega, mis puudutab lapsohvri kaitset kriminaaluurimises ja -menetluses, nõustub Eesti osaliselt. Eesti ei nõustu väitega, et riik on sätestanud liigselt kitsendavad piirangud täiskasvanute suhtes, kes võivad saata last kriminaaluurimise käigus toimuvatel vestlustel. Eesti juhib komisjoni tähelepanu sätetele, millega on direktiivi nõuded üle võtnud, aga mida komisjon pole märganud. Samas tunnistab komisjoni etteheidet, et ristküsitlemise keeld ja mitmekordse ülekuulamise vältimise nõue ei kohaldu piisava selgusega 14-18-aastaste isikute puhul, vaid ainult alla 14-aastaste laste suhtes. Suurema õigusselguse huvides valmistatakse ette vajalikud õigusakti muudatused.


15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 16. ja 17. detsembri 2019. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
 

Nõukogu istungil kinnitatakse Euroopa Liidu 2020. aasta kalapüügivõimalused liidu vetes ja ka kalapüügivõimalused liidu laevadele väljaspool liitu asuvates vetes, samuti üldine lähenemine Läänemere idaosa turska puudutavate määruste muudatuste eelnõule. Põllumajanduse küsimustes võetakse vastu järeldused toidupettuste ja loomade heaolu teemadel. Lisaks soovitakse uuendada olmevee kvaliteedi direktiivi läbirääkimismandaati.