Sa oled siin

Valitsuse 12.12.2000 istungi info ja päevakord

12. detsember 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Stenbocki majas 12. detsembril 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, justiitsminister Märt Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Vabariigi Valitsuse 2. mai 2000 korraldusega nr 365-k kiideti heaks korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsioon ja volitati justiitsminister Märt Raski konventsioonile alla kirjutama. Konventsioon avati allakirjutamiseks 27. jaanuaril 1999. a. Konventsiooni peamisteks eesmärkideks on siseriiklike seaduste ühtlustamine korruptsiooni kuritegude osas ja rahvusvahelise koostöö tõhustamine selles valdkonnas. Rahvuvahelises koostöös on kahte liiki raskused: esiteks korruptsiooni kuriteo ning ametiisiku mõisted siseriiklikus õiguses. Teiseks puudutab rahvusvahelise koostöö vahendeid ja kanaleid, kus menetluslikud ja ka poliitilised takistused lükkavad edasi või väldivad kurjategijate süüdimõistmist.

 

2. Riiklike tervishoiuprogrammide heakskiitmine

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks riiklikud tervishoiuprogrammid. Küsimus oli arutlusel Vabariigi Valitsuse 24.08.1999 istungil, kus anti nõusolek Kõrgvererõhutõve ennetamise riikliku programmi 2000-2009, Vähktõve ennetamise riikliku programmi 2000-2009 ja Reproduktiivtervise riikliku programmi 2000-2009 koostamiseks. Eelnõu eesmärgiks on heaks kiita Kõrgenenud vererõhu ennetamise ja esinemissageduse vähendamise riiklik programm aastateks 2001-2010, Eesti riiklik vähiprogramm 2001-2010 ja Reproduktiivtervise riiklik programm aastateks 2001-2010.

 

3. Vastavusmärgi kuju, mõõtmete ja toodetele paigaldamise kord

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse, millega kinnitatakse vastavusmärgi kuju, mõõtmete ja toodetele paigaldamise kord. Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse kohaselt on vastavusmärk sümbol, mis näitab, et toode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda. Vastavusmärk koosneb tähemärkidest "C" ja "E".

 

4. Volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise ja õiguse äravõtmise otsustamiseks majandusministeeriumi juures tegutseva komisjoni moodustamise kord ja töökord

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse, millega sätestatakse volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise ja õiguse äravõtmise otsustamiseks majandusministeeriumi juures tegutseva komisjoni moodustamise kord ja töökord. Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse paragrahvi 12 lõike 1 kohaselt moodustatakse isikule volitatud asutusena tegutsemiseks õiguse andmise ja äravõtmise otsustamiseks majandusministeeriumi juures komisjon. Sama seaduse paragrahvi 12 lõike 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsuse komisjoni moodustamise korra ja komisjoni töökorra.

 

5. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a määruse nr 214 Riikliku sotsiaalregistri asutamine muutmine

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat määrust 8. juulist 1999.a nr 214, millega asutati riiklik sotsiaalregister. Nimetatud määruse muudatus kehtestatakse Andmekogude seaduse § 32 lõike 1 ja Sotsiaalhoolekande seaduse § 6 punkti 8 alusel. Eelnõu eesmärgiks on viia Riikliku sotsiaalregistri pidamise põhimäärus, mis on kinnitatud nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega, kooskõlla Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega.

 

6. Vabariigi Valitsuse 5. mai 1998. a määruse nr 96 Puuetega inimestele kasutamiseks ettenähtud, tollimaksuga maksustamisest vabastatud kaupade nimekirja kinnitamine muutmine

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat määrust 05.maist 1998 nr 96, millega kinnitati puuetega inimestele kasutamiseks ettenähtud, tollimaksuga maksustamisest vabastatud kaupade nimekiri. Määruse kehtestamise aluseks on Tollitariifiseaduse § 18 lõike 1 punkt 3, mis jõustus 08.11.2000. Eelnõu eesmärgiks on viia nimetatud määruse preambul vastavusse Tollitariifiseaduse kehtiva redaktsiooniga. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt päevast, millal jõustus Tollitariifiseaduse eespool nimetatud muudatus.

 

7. Alatskivi maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel kinnitab valitsus Alatskivi maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Maastikukaitseala asub Tartumaal Alatskivi vallas ja selle ligikaudne pindala on 240 ha. Alatskivi maastikukaitseala põhieesmärk on Alatskivi pargi ja ürgoru ning piirkonna pärandkultuurmaastike kaitse. Maastikukaitseala valitsejaks on Tartumaa keskkonnateenistus.

 

8. Käibemaksu erandkorras tagastamine

1) Käibemaksu erandkorras tagastamine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

K: Vastavalt Käibemaksuseadusee on valitsusel õigus lubada erandkorras seaduse paragrahvi 5 lõikes 4 nimetamata isikute poolt Euroopa Liidu abiprogrammide ja välisriikide riiklike abiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu tagastamist nendele isikutele tehingutelt, mille puhul ei ole olnud võimalik rakendada Käibemaksuseaduse paragrahvi 13 lõikes 3^1 sätestatut. Tulenevalt sellest tagastatakse erandkorras Euroopa Komisjoni poolt finantseeritava projekti raames kaupade ostmisel tasutud käibemaks 1668 krooni 57 senti projekti teostajale Eesti Biokeskusele. Tehingud, mille puhul Eesti Biokeskus käibemaksu tagasi taotleb on teostatud Euroopa Komisjoni poolt finantseeritava biotehnoloogia uurimis- ja arendusprogrammi projekti raames. Projekti kogumaksumus on 200 000 eurot ja kestus 2 aastat - 1.11.1998.a-1.11.2000.a.

 

2) Käibemaksu erandkorras tagastamine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsuse otsusel tagastatakse erandkorras Euroopa Komisjoni poolt finantseeritava projekti Tempus Phare raames kaupade ostmisel tasutud käibemaks 30 740 krooni 40 senti projekti teostajale Tallinna Tehnikaülikoolile. Tehingud, mille puhul Tallinna Tehnikaülikool käibemaksu tagasi taotleb on teostatud Euroopa Komisjoni poolt finantseeritava projekti Tempus Phare raames. Projekti eesmärk on riigiametnike koolitamise arendamine. Lepingu periood on 1.11.1999.a - 31.10.2001.a. Nimetatud projekti raames on Tallinna Tehnikaülikool tagastamatu välisabina saadud raha eest kaupade ostmisel tasunud käibemaksu 30 740 krooni 40 senti.

 

9. Käibemaksu määra 0% erandkorras rakendamine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vastavalt Käibemaksuseadusele on valitsusel õigus lubada erandkorras käibemaksu määra 0% rakendamist kaupade ja teenuste müümisel Euroopa Liidu abiprogrammide ja välisriikide riiklike välisabiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest. Tulenevalt sellest lubab valitsus erandkorras rakendada käibemaksu määra 0% IM Arvutid ASi poolt kaupade müümisel Euroopa Komisjoni Tempus Phare programmi kaudu finantseeritava projekti raames Eesti Kunstiakadeemiale kogusummas 150 000 krooni. Tehingud, mille puhul käibemaksu määra 0% taotletakse, teostatakse vastavalt Tempus Phare projektile. Lepingu periood on 15.12.1997.a - 14.12.2000.a. Eesti Kunstiakadeemia poolt infotehnoloogiliste kaupade soetamist finantseeritakse Euroopa Komisjoni Phare abiprogrammi raames.

 

10. Raha eraldamine

1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist sotsiaalministeeriumile Eesti Pensionäride Liidu ja Eesti Pensionäride Ühenduse vanuripoliitika ellurakendamisega seotud projektide rahastamise toetamiseks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus eraldab oma reservist sotsiaalministeeriumile 170 000 krooni suuruse summa Eesti Pensionäride Liidu ja Eesti Pensionäride Ühenduse vanuripoliitika ellurakendamisega seotud projektide rahastamise toetamiseks. Vanuripoliitika alustes sätestatud eesmärkide elluviimiseks tehtava töö tulemuslikkuse parandamiseks moodustasid Eesti Pensionäride Liit ja Eesti Pensionäride Ühendus 10. mail 2000.a Eesti Pensionäride Ühingute Koostöökoja, mis aitaks koordineerida ja tõhustada seniste organisatsioonide killustatud tegevust. Riigieelarves ei ole ette nähtud sihtotstarbelisi toetusi vabatahtlike pensionäride organisatsioonide poolt läbiviidavate projektide rahastamiseks, mistõttu on nende elluviimine takerdunud. Projektidena on kavandatud jätkata Eesti Pensionäride Liidu Tallinna Kolmanda Nooruse Rahvahariduskooli tööd ning Eesti Pensionäride Ühenduse Seenioride Ülikooli tööd. Töö toimub loengute ja seminaridena ning kuludeks on loengutasud, side-, posti- ja abimaterjalide kulud. Samuti on kavandatud koolituskursused pensionieas isikutele, kes seejärel oskaksid korraldada vabatahtlike tööd vanurite hooldamise ja põetamise valdkonnas elukoha omavalitsuste piirkonnas.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Eesti Põllumajandusmuuseumile Ülenurme mõisa häärberi remonditöödeks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus eraldab oma reservist 150000 krooni suuruse summa Eesti Põllumajandusmuuseumile remonditööde tegemiseks Ülenurme mõisa häärberis 2000.aastal. Kõnealuse häärberi ja mõisa töötoa koos mõisa pargiga ostis muuseumile käesoleva aasta mais põllumajandusministeerium. Käesolevaks ajaks on vahetatud häärberi katus, korrastatud fassaadid, renoveeritakse keskkütet. Eesti Põllumajandusmuuseum taotleb 200000 krooni eraldamist, et remontida häärberi ruume, kus saaks korraldada ajutisi näitusi, läbi viia konverentse, õppepäevi ja nõupidamisi, luua sajandialguse klassiruumi ekspositsioon. Rahandusministeerium on esitanud valitsusele heakskiitmiseks korralduse 150000 krooni suuruse summa eraldamiseks Eesti Põllumajandusmuuseumile.

 

3) Raha eraldamine tagatisfondist pankrotistunud ASi FEER töötajatele

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus eraldab tagatisfondist pankrotistunud ASi FEER töötajatele 1 182 887 krooni suuruse summas enne pankroti väljakuulutamist saamata jäänud palga, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise väljamaksmiseks. Tallinna Linnakohtu 20.12.99.a otsusega kuulutati välja AS FEER pankrot. ASi FEER põhitegevusalaks oli ehitus ja rekonstrueerimine, ehitusjärelevalve. Kohtus leidis tõendamist, et AS FEER oli püsivalt maksejõuetu, sest võlgnik ei ole suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pankrotihalduri ettekande kohaselt on ASil FEER reaalset vara 26 200 000 krooni suuruses summas, kohustusi aga summas 72 237 516 krooni. Riigilt taotletav summa oli esialgselt 1 299 155 krooni. Kuna keskmise kuupalga arvestuses esines vigu, siis rahandusministeeriumis tehtud täpsustuste kohaselt kuulub hüvitamisele 1 182 887 krooni. AS FEER pankrotihaldur nõustus rahandusministeeriumi poolt tehtud arvestusega väljamaksmisele kuuluva 1 182 887 krooni suuruse summaga. Vabariigi Valitsuse 25.09.98.a määrusega nr 213 kinnitatud korra punkti 4 alapunkti 2 kohaselt otsustab tagatisfondist raha eraldamise Vabariigi Valitsus kui vahendeid taotletakse üle 1 miljoni krooni.

 

4) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Politseiametile eelarveliste assigneeringute taastamiseks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, siseminister Tarmo Loodus

K: Valitsus eraldab oma reservist Politseiametile 9 488 krooni eelarveliste assigneeringute (artikkel 69) taastamiseks. Relvaseaduse paragrahvi 64 kohaselt toimub relva ja laskemoona sundvõõrandamine, välja arvatud erikonfiskeerimine, õiglase ja kohese hüvituse eest. Vabariigi Valitsuse 9.veebruari 1996.a määrusega nr 42 kinnitatud Riigile üleläinud relva ja laskemoona arvelevõtmise ja hindamise ning sundvõõrandatud relva ja laskemoona eest hüvitise arvestamise ning maksmise korra punkti 13 alusel toimub sundvõõrandatud relva ja laskemoona eest hüvitise maksmine Politseiameti eelarveliste assigneeringute arvel, mis taastatakse üks kord kvartalis siseministeeriumi taotlusel Vabariigi Valitsuse reservist. Siseministeeriumi taotluses on hüvitise arvestuse aluseks Harju, Narva, Saare ja Tallinna politseiprefektuuride relva ja laskemoona sundvõõrandamise hüvitise hindamise 2000. aasta I ja III kvartali koondid.

 

5) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Lääne-Viru Maavalitsusele Kunda prügimäe tulekustutus- ja päästetöödel tekkinud kulude hüvitamiseks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus eraldab oma reservist 97 093 krooni suuruse summa Lääne-Viru Maavalitsusele Kunda prügimäe tulekustustus- ja päästetöödel tekkinud kulude hüvitamiseks, sellest tulekustutus- ja päästetöödel seadmete ja muude vahendite kasutamisel tekkinud kulude hüvitamiseks 77 221 krooni, tulekustutus- ja päästetöödel rakendatud isikute toitlustamiskulude hüvitamiseks 5 193 krooni ning tulekustutus- ja päästetöödel tekkinud kütusekulude hüvitamiseks 14 679 krooni.

 

6) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist siseministeeriumile Tallinna Politseiprefektuuri õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest ümberasumise kulude katteks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus otsustab raha eraldamise valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist siseministeeriumile Tallinna Politseiprefektuuri õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest ümberasumise kulude katteks 8 490 000 krooni suuruses summas. Siseministeerium taotleb 8 490 500 krooni eraldamist tagastamatu toetusena seoses Tallinna Politseiprefektuuri ümberasumisega õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest Wismari 13 Tallinna Politseiprefektuurile kuuluvasse rekonstrueeritavasse hoonesse Tallinnas Pärnu mnt 11. Rahandusministeerium teeb ettepaneku, arvestades siseministeeriumi taotlust, kompenseerida põhjendatud kulutused ning eraldada Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest  omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena 4 620 000 krooni ja tagastatava eraldisena 3 870 000 krooni, mis tuleb tagastada Vabariigi Valitsuse eelarvevälisesse omandireformi reservfondi 25.juuniks 2002.a.

 

11. Valitsusdelegatsiooni moodustamine läbirääkimiste pidamiseks Eesti Vabariigi valitsuse ja Belgia Kuningriigi ning Luksemburgi Hertsogiriigi valitsuste vahelise meretranspordilepingu üle

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega moodustatakse valitsusdelegatsioon läbirääkimiste pidamiseks Eesti Vabariigi valitsuse ja Belgia Kuningriigi ning Luksemburgi Hertsogiriigi valitsuste vahelise meretranspordilepingu üle. Belgia Kuningriik on teinud ettepaneku alustada läbirääkimisi Eesti Vabariigi valitsuse ja Belgia Kuningriigi ning Luksemburgi Hertsogiriigi valitsuste vahelise meretranspordilepingu sõlmimiseks. Nimetatud lepingu sõlmimise eesmärgiks on riikidevahelise majandus- ja kaubandussuhete soodustamine, merendusalase koostöö edendamine ning meretranspordi ja kaubandusliku meresõidu reguleerimine ja arendamine. Valitsusdelegatsiooni kuuluvad teede- ja sideministeeriumi, Piirivalveameti, Veeteede Ameti, Eesti Laevaomanike Liidu ning välisministeeriumi esindajad. Delegatsiooni juhiks nimetatkse teede- ja sideministeeriumi merendusosakonna juhataja Margit Markus ning volitatakse teda parafeerima nimetatud lepingu teksti.

 

12. Riigivara üleandmine osaühingule Eesti Keskkonnauuringute Keskus, volituste andmine ja Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 1999. a korralduse nr 225-k Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ osa valitseja määramine ja volituste andmine osakapitali suurendamiseks muutmine

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsuse 26. veebruari 1999 korraldusega nr 225-k  määrati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ osa valitseja ja anti volitused osakapitali suuurendamiseks keskkonnaminister Villu Reiljanile. Äriregister ei aksepteerinud valitsuse korraldust äriregistri kande õigusliku alusena, kuna sissemaksed, millele korralduses viidati, olid tehtud enne valitsuse korraldust, samuti tulnuks osakapitali uus suurus väljendada 100 krooni täiskordsena. Seletuskirja kohaselt muudetakse käesoleva korraldusega Vabariigi Valitsuse 26.02.1999 korraldust nr 225-k selliselt, et korralduse sõnastus kajastaks tehingu sisu juriidiliselt korrektselt - riigi loobumisena nõuetest osaühingu vastu ("Äriseadustiku " § 194^1 sätestatud nõude tasaarvestamisena osa suurendamise vastu). Volitatakse keskkonnaminister Heiki Kranichit riigi esindajana hääletama osaühingu Eesti Keskkonnauuringute Keskus osanike koosolekul osaühingu osakapitali suurendamise poolt 18 234 000 krooni võrra osa nimiväärtuse suurendamise teel.

Osaühingule Eesti Keskkonnauuringute Keskus antakse riigipoolse mitterahalise sissemaksena osaühingu osakapitali suurendamiseks üle sõiduautod Daewoo Nexia (riiklik registreerimismärk 447 AHI, riigivara registri registreerimisnumber 33001748) ja Suzuki Vitara (riiklik registreerimismärk 375 AJI, riigivara registri registreerimisnumber 33001241) kokku 105 230 krooni väärtuses.

Osaühingule Eesti Keskkonnauuringute Keskus antakse riigipoolse mitterahalise sissemaksena osaühingu osakapitali suurendamiseks üle riigivara järgmiselt:

1) mõtteline osa (49,81%) Tallinnas Marja 4d asuvatest hoonetest - garaath-profülaktoorium (riigivara registri registreerimisnumber 02009175) ja tehnikaviilhall (riigivara registri registreerimisnumber 02009176) kokku 650 000 krooni väärtuses;

2) Eesti Vabariigi nõue osaühingu Eesti Keskkonnauuringute Keskus vastu 355 098 krooni suuruses summas, mis on tekkinud enne 24.detsembrit 1997.a riigi poolt osaühingule vallasvara üleandmisest;

3) Eesti Vabariigi nõue osaühingu Eesti Keskkonnauuringute Keskus vastu 17 123 672 krooni suuruses summas, mis on tekkinud 31.oktoobrist 1994.a kuni 24. juuni 1998.a riigi poolt osaühingule tehtud maksetest (sh osaühingu peahoone renoveerimiseks Riigikassa vahendusel makstud summad).

 

13. Riigivara tasuta üleandmine

1) Riigivara tasuta üleandmine

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, mille alusel teede-ja sideministeerium annab tasuta üle tema valitsemisalas oleva, Pärnu maakonnas asuva kinnistu pindalaga 3,3 ha ( Tahkuranna vallas Leina külas asuv Metsaküla liivakarjäär) keskkonnaministeeriumi valitsemisele. Teede-ja sideministeeriumi valitsemisalas olev Metsaküla liivakarjäär oli antud Maanteeameti Pärnu Teedevalitsuse valdusse. Käesolevaks ajaks on talihoolde tehnika, tehnoloogia ja materjalid muutunud ning seetõttu puudub vajadus Metsaküla karjääri liiva kasutamiseks teedemajanduses. Maanteeamet ja Pärnu Teedevalitsus on teinud teede-ja sideministeeriumile ettepaneku anda Metsaküla liivakarjäär üle keskonnaministeeriumi valitsemisele. Seletuskirja kohaselt on nimetatud liivakarjääri materjali kasutamisest huvitatud OÜ Teed soovides karjääri rentida ja kasutada karjääri liiva ehituses krohvi- ja mördiliivana ning teedeehituses dreenliivana.

 

2) Riigivara tasuta üleandmine

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, mille alusel majandusministeerium annab tasuta üle tema valitsemisalas oleva, Tallinnas Rahukohtu 2/Toom-Rüütli 1 asuva hoone ja maaüksuse pindalaga 363 ruutmeetrit Riigikantselei valitsemisele. Vastavalt seletuskirjale kasutab hoones olevaid ruume Eesti Informaatikakeskus, samuti rendilepingu alusel Eesti Telefon, hoone üleandmisega antakse üle ka kehtivad rendilepingud.

 

14. Riigivara registrist väljaarvamine

Esitajad: kultuuriminister Signe Kivi

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, mille alusel kultuuriministeeriumi valitsemisalas Eesti Rahva Muuseumi kasutuses oleva, Tartus Uus 3-19 asuv korter arvatakse riigivara registrist välja. Eesti Rahva Muuseum nimetatud riigivara ei vaja ning korter erastatakse Eluruumide erastamise seaduses sätestatud korras.

 

15. Maa riigi omandisse jätmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K:Riigi omandisse jäetakse Vabariigi Presidendi valitsemisel olevate ehitiste teenindusmaa Tallinnas Weizenbergi 39 ja Kadri tee 3/5. Nimetatud aadressidel ehitiste teenindamiseks vajaliku maa pindala ja sihtotstarve on Maa riigi omandisse jätmise korra kohaselt määratud Tallinna Linnavalitsuse 15.09.1999 korraldusega nr 6186-k ning 23.02.00 korraldusega nr 881-k.

 

16. Maa andmine munitsipaalomandisse

1) Maa andmine munitsipaalomandisse

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

K: Maareformi seaduse kohaselt otsustab sotsiaalmaa munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Keskkonnaministeerium esitab Haapsalu Linnavolikogu taotlusel korralduse eelnõu Haapsalus Posti 44 asuva 25 989 ruutmeetrise Vana kalmistu maaüksuse sotsiaalmaana Haapsalu linna munitsipaalomandisse andmise otsustamiseks. EELK Haapsalu Jaani koguduse poolt esitatud taotlus kalmistu osas jäeti õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne maakonna komisjoni poolt rahuldamata põhjusel, et puuduvad omandiõigust tõendavad dokumendid. Haapsalu Apostlik-Õigeusu koguduse taotlus jäeti komisjoni poolt rahuldamata põhjusel, et taotlejal on tõendamata omandiõigus. Kalmistu on kogu ulatuses ajaloomälestisena riikliku kaitse all. Lääne maavanem peab maaüksuse munitsipaalomandisse andmist põhjendatuks.

 

2) Maa andmine munitsipaalomandisse

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

K: Maareformi seaduse kohaselt otsustab sotsiaalmaa munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Keskkonnaministeerium esitab Haapsalu Linnavolikogu taotlusel korralduse eelnõu Haapsalus Kalmistu 2 asuva 245 726 ruutmeetrise Metsakalmistu maaüksuse sotsiaalmaana Haapsalu linna munitsipaalomandisse andmise otsustamiseks. Seletuskirja kohaselt munitsipaalomandisse taotletav maa koosneb kasutusel olevast, täismaetud kalmistu osast ja kalmistu laiendamiseks taotletavast osast. Andmed maa kuuluvuse kohta enne 16.juunit 1940 puuduvad. Taotletava maaüksuse kohta ei ole esitatud maa tagastamise, asendamise ega kompenseerimise taotlusi. Lääne maavanem peab maaüksuse munitsipaalomandisse andmist põhjendatuks.

 

17. Kinnisasja vahetamine

1) Kinnisasja vahetamine

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

K: Kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt kaitseala loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi või nendega võrdsustatud kaitsekorraga ala piirides asuvat eraõigusliku isiku omandis olevat kinnisasja võib omaniku nõusolekul Vabariigi Valitsuse otsusega vahetada riigile kuuluva kinnisasjaga. Nimetatud seadusesätte alusel esitab keskkonnaministeerium korralduse kinnisasja vahetamiseks. Vahetamise algatajaks on Matsalu looduskaitseala Kasari luha ja rannaniitude sihtkaitsevööndis ning Haeska sihtkaitsevööndis asuva kinnistu omanik Margus Välja. Korralduse eelnõu kohaselt vahetatakse Margus Välja omandis olev kinnistu kogupindalaga 16,1 ha tervikuna Ridala vallas Nõmme külas asuva riigile kuuluva Marguse kinnistuga (pindala 2,91 ha). Seletuskirja kohaselt kinniasjade erakorralise hindamise tulemusena saadi Margus Välja omandis oleva kinnistu arvestuslikuks väärtuseks 10 490 krooni, asenduseks pakutud kinnistu väärtuseks 8 299 krooni.

 

2) Kinnisasja vahetamine

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

K: Kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt kaitseala loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi või nendega võrdsustatud kaitsekorraga ala piirides asuvat eraõigusliku isiku omandis olevat kinnisasja võib omaniku nõusolekul Vabariigi Valitsuse otsusega vahetada riigile kuuluva kinnisasjaga. Nimetatud seadusesätte alusel esitab keskkonnaministeerium korralduse kinnisasja vahetamiseks. Vahetamise algatajaks on Alam-Pedja looduskaitseala Kulu soo sihtkaitsevööndis asuva kinnistu omanik Tõnu Hallik. Vahetatakse Tõnu Halliku omandis olev Kasesalu kinnistu kogupindalaga 6,3 ha tervikuna Tartu maakonnas Puhja vallas Tänassilma külas asuva riigile kuuluva Tooma 4 kinnistuga (pindala 8,06 ha).  Seletuskirja kohaselt kinniasjade erakorralise hindamise tulemusena saadi Tõnu Halliku omandis oleva kinnistu arvestuslikuks väärtuseks 68 382 krooni, asenduseks pakutud kinnistu väärtuseks 81125 krooni.

 

18. Seisukoha andmine

1) Seisukoha andmine Kaabelleviseaduse eelnõu (596 SE) kohta

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

K: Valitsus annab seisukoha Riigikogu liikme Kalev Kallo algatatud Kaabelleviseaduse eelnõu (596 SE) kohta. Esitatava seaduseelnõuga on püütud reguleerida kehtivas Kaabelleviseaduses sisalduvaid vastuolusid, et omanikud saaksid seaduslikult laiendada majanduslikku tegevust.

 

2) Seisukoha andmine Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (598 SE) kohta

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

K: Valitsus annab seisukoha Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (598 SE) kohta, mille siht on vältida rannapiirkonnas elavate inimeste ilmajäämist tavapärasest harrastusest, andes piiratud püügiõiguse neile, kelle kinnistu asub meresaarel või piirneb mandril ühe kilomeetrilise vööndiga veekogu tavapärasest veepiirist.

 

3) Seisukoha andmine Ülikooliseaduse ja Tartu Ülikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (603 SE) kohta

Esitajad: haridusminister Tõnis Lukas

K: Valitsus annab seisukoha Riigikogu liikmete Aimar Altosaare, Marju Lauristini ja Andres Taimla algatatud Ülikooliseaduse ja Tartu Ülikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (603 SE) kohta, mille eesmärk on täpsustada Tartu Ülikooli, haridusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi õigusi ja kohustusi residentuuri korraldamisel, riikliku residentuuri tellimuse esitamist, residentuuri rahastamist ja arst-residentide õiguslikku staatust.

 

19. Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja Rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsu kiidab heaks Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja Rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 37 praeguses redaktsioonis kohustab pidama isikut tõendavate dokumentide registrit. Nimetatud registri andmete koosseis kattuks aga sisuliselt Rahvastikuregistri seaduses sätestatud andmetega. Andmekogude seaduse § 20 lõige 4 keelab riigiasutustel pidada sarnaseid ja teineteist sisuliselt kordavaid andmekogusid. Seadusemuudatus ei too kaasa täiendavaid kulutusi, kun mitme registri asemel rakendatakse vaid ühte.

 

20. Energiaseaduse ja Riigilõivuseaduse § 189 muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Energiaseaduse ja Riigilõivuseaduse § 189 muutmise seaduse eelnõu. Seletuskirja kohaselt on Energiaseaduse muutmine kavandatud 2 etapis. Esimeses etapis (käesolev eelnõu) toimub ebatäpsuste ja väiksemate vastuolude, mis takistavad seaduse ühest tõlgendamist, kõrvaldamine. Teises etapis (1.jaanuariks 2002) kavandatakse EL õigusaktide harmoneerimine ning energiaturu avamise vajadustest lähtuv energiaseaduse kaasajastamine. Seaduseelnõu eesmärgiks on suhete täpsem õiguslik reguleerimine ning energia- ja vedelkütuseturu korrastamine. Kadunud on vajadus reguleerida energiseadusega kütuse- ja energiaseadmete tehnilisi ja ohutusnõudeid, kuna energiasseaduse vastuvõtmisest 1997. aastal on jõustunud rida seadusi, mis täielikult seda valdkonda reguleerivad. Erinevate tõlgenduste vältimiseks on täpsustatud selliseid mõisteid nagu biokütus ja võrguühenduse kasutamisen ehk võrguteenus. Teiseks seadusemuudatuse eesmärgiks on alla 50000 MWh aastase kogusega soojusenergia müügi vabastamine energiaseaduse regulatsiooni alt. Alla 50000 MWh aastase soojusenergiaettevõtja on enamasti kohaliku tähtsusega ja tema tegevus puudutab ainult antud valla või linna elanikke. Tavaliselt on sellised soojusettevõtted kohaliku omavalitsuse omandis (aktsiate või osadena), millega on tagatud omavalitsuse kontroll nende üle.

 

21. Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tehakse ettepanek jätta Ühistranspordiseaduse § 28 lõikest 1 ja § 29 lõikest 5 välja sõnad "sügava puudega isiku saatjad, puudega lapse saatjad ja Vabadussõja veterani saatjad" ning anda nimetatud lõigetele uus sõnastus. Haridusministeeriumi ettepanekul on muudetud nimetatud seaduse paragrahvi 28 lõikes 1 toodud päevases õppevormis õppivatele õpilastele ja statsionaarses õppevormis õppivatele üliõpilastele kommertsliinidel sõidu kulu hüvitise suurust. Muudatusega antakse võimalus hüvitada sõidukulud kuni 100%. Praegu on selline võimalus ainult munitsipaalkoolide õpilastel, kes saavad seletuskirja kohaselt peale riigipoolse toetuse toetust ka kohalikelt omavalitsustelt. Ettepanek muuta Ühistranspordiseaduse § 59 lõiget 2 on seotud sellega, et enne seaduse jõustumist sõitjateveoga tegelevatele vedajatele, kellel lõppeb liiniloa, rahvusvahelise autoveo tegevusloa või taksoveo tegutsemisloa kehtivus enne 1. jaanuari 2002.a, või kes taotleb vastavat uut luba, puudub võimalus uute lubade väljastamisel kohaldada Ühistranspordiseaduse 8. peatüki sätteid, mis on aga seletuskirja kohaselt vajalik. Seletuskirja kohaselt on Tallinna Linnavalitsuse ettepanekul taksoteeninduse kvaliteedi tõstmise eesmärgil kavandatud täiendada Ühistranspordiseaduse § 5 lõiget 1 punktiga 13, millega kohalikule omavalitsusele antakse õigus kehtestada vajadusel täiendavad nõuded taksona kasutatavatele sõidukitele. Seletuskirja kohaselt ei nõua Ühistranspordiseaduse muudatusettepanekute rakendamine täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid.

 

22. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määruse nr 150 Andmekogude riikliku registri asutamine muutmine

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson, riigisekretär Aino Lepik von Wirén

Tüüp: määruse eelnõu

K: Andmekogude seaduse alusel muudab valitsus oma varasemat määrust 30. juunist 1998.a nr 150 Andmekogude riikliku registri asutamine. Määruse eesmärk on Andmekogude riikliku registri kooskõlla viimine Vabariigi Valitsuse seaduse § 68 lõikega 1, mille kohaselt riigi infosüsteemide töö koordineerimine on teede- ja sideministeeriumi valitsemisalas. Riigi infosüsteemide tööde koordineerimise funktsioon määrati riigikantseleilt teede- ja sideministeeriumile Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadusega.

 

23. Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määruse nr 329 Toiduhügieeni üldeeskirja kinnitamine muutmine

Esitajad: põllumajandusminister Ivari Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat määrust 2. novembrist 1999.a nr 329, millega kinnitati toiduhügieeni üldeeskiri. Käesoleva määrusega lükatakse edasi tähtaega, millal peavad toidu käitlemisettevõtted olema vastavusse viidud eeskirja I ja II peatüki nõuetega ettevõtte territooriumi, hoonete, rajatiste ja ruumide ning käitlemisruumide kohta, poole aasta võrra, seega 1. juulini 2001.a. Samuti on parandatud eramus asuva müügikoha ja ajutise toitlustamiskoha mõisteid, milles ajutise või teisaldatava müügikohal töötajal peab olema võimalik kasutada hügieenilist tualetti (mis ei pea olema vesitualett, küll aga hügieeniline). Muudatused ei muuda toiduhügieeni üldeeskirja sisu ega ole vastuolus direktiivi nõuetega, kuid võimaldavad eeskirja rakendada paindlikumalt.

 

24. Vabariigi Valitsuse 24.detsembri 1999.a määruse nr 413 Liikluskindlustusalaste õigusaktide kehtestamine muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat määrust 24. detsembrist 1999.a nr 413, millega kehtestati liikluskindlustusalased õigusaktid. Seletuskirja kohaselt tehaks määruse eelnõus ettepanek suurendada varakahju hüvitise piirmäära 1 200 000 kroonilt 1 600 000 kroonini ja isikukahju hüvitise piirmäära 4 500 000 kroonilt 5 500 000 kroonini. Nimetatud piirmäärade tõstmine suurendaks netotariifi 0,14 %. Eelnõus kajastatud kahjuhüvitise piirmäärad vastavad Euroopa Liidu direktiivides kehtestatud hüvitiste miinimummääradele. Võrreldes 2000. aastal kehtinud kindlustustariifidega väheneksid määruse kehtestamisel tariifid kekmiselt 13,9 %. Sõiduautode tariifid on kekmiselt väiksemad 17,3 %, autobussidel 33,8 % ja traktoritel 32,4 %. Veoautode, vedukautode ja mootorrataste kindlustustariifid võrreldes 2000. aastaga suurenevad kekmiselt vastavalt 17,7 %, 14 %  ja 112,1 %. Seletuskirjas märgitakse, et määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi.

 

25. Välisabi taotlemise ja kasutamise, kasutamise järelevalve ning välisabi tulemuslikkuse hindamise kord

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kinnitab oma määrusega välisabi taotlemise ja kasutamise, kasutamise järelevalve ning välisabi tulemuslikkuse hindamise korra. Valitsuse 21. märtsi 2000.a istungil oli arutusel küsimus ministrite komisjoni moodustamisest Phare programmi jaoks ministeeriumide poolt esitatavate projekttaotluste osas töö koordineerimiseks. Rahandusministeeriumile tehti ülesandeks valmistada ette ja esitada valitsusele Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 1998.a määruse nr 14 Riikliku välisabi kasutamise ja valitsusasutuste poolt väliskoostöö tegemise korra kinnitamine muutmist käsitlev määruse  eelnõu.  Seletuskirja kohaselt on käesoleva eelnõu eesmärk täpsustada ja edasi arendada Euroopa Liidu struktuurifondidest abi saamiseks ja selle kasutamiseks vajalikku koostööpraktikat nii valitsusasutuste vahel kui ka sotsiaalpartnerite ning teiste sektorite esindajatega, korraldada järelevalvet ja aruandlust välisabi kasutamise üle vastavalt välisabi andjatega sõlmitud lepingutele. Eelnõuga säilitatakse antud valdkonda siiani reguleerinud Vabariigi Valitsuse 27.01.1998.a määruse nr 14 "Riikliku välisabi kasutamise ja valitsusasutuste poolt väliskoostöö tegemise korra kinnitamine" täitmisel väljakujunenud valitsusasutuste ja teiste välisabi vajajate koostööpraktika, mille kohaselt valitsusasutused taotlevad välisabi ka omavalitsustele ja teistele juriidilistele isikutele nende taotluse korral. Vabariigi Valitsuse 27.01.1998.a määrus nr 14 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks, kuna korda muudetakse oluliselt.

 

26. Eesti Agraarökonoomika Instituudi ümberkorraldamine

Esitajad: põllumajandusminister Ivari Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse, millega sätestatakse Eesti Agraarökonoomika Instituudi ümberkorraldamine. Eesti Agraarökomoomika Instituudi ümberkorraldusettepaneku kohaselt ei ole nimetatud instituudi agraarökonoomikaalaseid teaduslikke uurimis- ja arendustöid alates 1997. aastast riigieelarvest finantseeritud. Seda instituuti finantseeriti peamiselt sihtprogrammi "Testettevõtete süsteemi loomine põllumajanduses" alamprogrammi FADN (Farm Accounting Data Network) vahenditest. Seoses sellega, et FADN finantseerimine läks Eesti Agroökonoomika Instituudilt üle Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskusele, tehakse ettepanek liita Eesti Agraarökonoomika Instituut Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskusega.

 

27. Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a korralduse nr 1232-k Eesti Vabariigi valitsuse ja Valgevene Vabariigi valitsuse vahelise raudteealase koostöö kokkuleppe eelnõu heakskiitmine muutmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat korraldust 16. novembrist 1999. a nr 1232-k Eesti Vabariigi valitsuse ja Valgevene Vabariigi valitsuse vahelise raudteealase koostöö kokkuleppe eelnõu heakskiitmine. Korralduse eelnõuga antakse teede- ja sideministeeriumi asekantsleri kohusetäitjale Urmas Kukele volitused Eesti Vabariigi valitsuse ja Valgevene Vabariigi valitsuse vahelise raudteealase koostöö kokkuleppele allakirjutamiseks ja tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 16.11.1999 korraldusega nr 1232-k Peeter Dkepastile nimetatud kokkuleppele allakirjutamiseks antud volitused seoses tema lahkumisega teede- ja sideministeeriumist.

 

Koostanud

Külli Koit

Valitsuse pressibüroo

6935714