Sa oled siin

Valitsuse 11.7.2019 istungi kommenteeritud päevakord

10. juuli 2019 - 17:00

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, maaeluminister Mart Järvik ja justiitsminister Raivo Aeg.


1. Karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmine)
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eesti õigusesse võetakse üle ELi finantshuvide kaitse direktiiv ja alaealiste menetlusõiguste direktiiv. Eesti õigus on direktiivide nõuetega kooskõlas juba praegu, kuid täpsustused on vajalikud. Samuti tehakse eelnõuga mõned muud muudatused.

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv kohustab liikmesriike kohaldama karistusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on süüdi Euroopa Liidu finantshuve kahjustavas tahtlikus kelmuses, samuti muudes seotud kuritegudes (nt kelmusega saadud kriminaaltulu rahapesu).

Direktiivist tulenevalt lisatakse karistusseadustikku ELi finantshuvide määratlus, mille järgi käsitatakse Euroopa Liidu finantshuvidena ELi eelarvega ja ELi struktuuriüksuste hallatavate eelarvetega hõlmatud varasid, tulusid ja kulusid. Samuti laiendatakse Eesti karistusseaduse isikulist kehtivust, nähes ette, et see kehtib ka väljaspool Eesti territooriumi toimepandud Euroopa Liidu finantshuve kahjustava kuriteo kohta, kui selle on toime pannud Eesti kodanik, Eesti ametiisik või Eestis registreeritud juriidiline isik.

Direktiivi ülevõtmiseks täiendatakse karistusseadustikku uue ELi finantshuve kahjustava hankekelmuse kuriteoga ja muudetakse salakaubaga seotud kuritegude koosseise. ELi finantshuve kahjustavate kuritegude puhul loetakse ametiisikuks ka välisriigi ametiisik. Kelmuse ja salakaubaveo eest ette nähtud sanktsiooni ülempiiri karmistatakse, tõstes vangistuse ülemmäära kolmelt aastalt neljale aastale.

Muudatused on vajalikud selleks, et Eesti saaks täita võetud kohustusi Euroopa Prokuratuuri tõhustatud koostöös osaleva riigina. Euroopa Prokuratuuri töö käivitumisel hakkavad vähemalt raskemaid ELi finantshuve kahjustavaid kuritegusid menetlema Euroopa Prokuratuuri prokurörid.

Tulenevalt rahapesu vastase valitsuskomisjoni ülesandest muudetakse rahapesu kokkuleppe eest kohaldatava vangistuse ülemmäära ühel aastalt kahele aastale ning nähakse ette juriidilise isiku vastutus.

Alaealiste menetlusõiguste direktiiv käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistavate laste menetluslikke tagatisi. Direktiivi ülevõtmiseks sätestatakse selgemalt alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigused. Olulisemate muudatustena nähakse eelnõuga ette alaealise õigus individuaalsele hindamisele, tervisekontrollile vabaduse võtmisel ja tema seadusliku esindaja või muu isiku osalemisele kriminaalmenetluses. Individuaalseks hindamiseks tuleb edaspidi koostada alaealise kahtlustatava kohta kohtueelne ettekanne hiljemalt enne süüdistuse esitamist.

Alaealisele kahtlustatavale tuleb tema õigusi tutvustada, lähtudes lapsesõbralikust ja eakohasest keelekasutusest. Alaealisel kahtlustataval on edaspidi õigus teavitada oma seaduslikku esindajat või muud täiskasvanut, samuti tuleb alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigusi tutvustada ka tema seaduslikule esindajale. Alaealise kahtlustatava või süüdistatava soovil võib tema seaduslik esindaja viibida alaealise juures kohtuistungil ja menetlustoimingute tegemise ajal.
Muudatused on planeeritud jõustuma üldises korras.

ELi finantshuvide kaitse direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 6. juuli. Alaealiste menetlusõiguste direktiiv tuli riigisisesesse õigusesse üle võtta 11. juuniks.


2. Arvamuse andmine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (36 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsiooni 11. juunil algatatud seaduseelnõu. Eelnõu kohaselt hakatakse Riigikogu täiskogu istungitel kord aastas ära kuulama ka valitsuse liikmete ettekandeid vastutusala probleemidest ja pidama arutelusid valdkonna arengutest.

Kehtiv õigus ja selle kohaldamise praktika võimaldavad riigikogu ja valitsuse ning ministrite vaheliste arutelude korraldamist ning puudub sisuline vajadus seda küsimust täiendavalt reguleerida. Lisaks on olemas eriseadused, mis panevad ministritele kohustuste pidada Riigikoguga oma valdkonna küsimustes avalikku arutelu.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku loobuda eelnõu kohta arvamuse andmisest, sest eelnõuga soovitakse muuta seadust, mis reguleerib riigikogu sisemist töökorraldust. Kuna eelnõu puudutab ka riigikogu ning Vabariigi Valitsuse ja selle liikmete vahelist suhtlust parlamentaarse kontrolli raames. Kehtiv õigus pakub aruteluformaate, mis võimaldavad riigikogul saada ülevaateid valitsuse liikmete vastutusvaldkondadest.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 17. juuliks põhiseaduskomisjonile.

3. Arvamuse andmine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (39 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsiooni 13. juunil algatatud seaduseelnõu. Eelnõu kohaselt hakatakse üldhariduskoolide, sh eraüldhariduskoolide direktorite tööd regulaarselt hindama. Direktori tööd ja vastavust kvalifikatsiooninõuetele soovitakse hinnata vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Eelnõu kohaselt moodustatakse hindamiseks hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad ka haridus- ja teadusministeeriumi, üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja koolijuhtide esindajad. Hindamisega antakse tagasiside direktori töösoorituse ja ametialase arengu kohta. Puuduste korral antakse tähtaeg kordushindamise läbiviimiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmine on aluseks teha kooli pidajale ettepanek direktoriga töölepingu lõpetamiseks.

Vabariigi Valitsus arutas 3. mai 2018. a istungil sisuliselt sarnast Reformierakonna fraktsiooni algatatud eelnõu ja otsustas eelnõu esitatud kujul mitte toetada.

Haridus- ja teadusministeerium ning rahandusministeerium ei toeta eelnõuga kavandatud muudatusi. Ministeeriumid peavad oluliseks kooli juhtide töö hindamist ja tagasiside andmist, kuid nende hinnangul tuleks kooli pidajate teadlikkust ja võimekust tõsta muude meetmetega kui seaduse sund. Kooli pidajaid toetava tegevusega alustati 2016. aastal, kui uuendati haridusasutuse juhi kompetentsimudelit, mis on aluseks haridusasutuse juhtide värbamisel, erialase arengu toetamisel ja kutseoskuste hindamisel. Eelnõus pakutud keskse hindamisega kaasneksid administratiivselt suure mahuga tegevused, mille tõttu tuleks täiendavalt spetsialiste tööle võtta nii ministeeriumisse, Linnade ja Valdade liitu ning Koolijuhtide ühenduse juurde. Ka täiendava ressursi olemasolul võib hindamine jääda formaalseks, sest hinnatavaid on palju.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 18. juuliks kultuurikomisjonile.

4. Arvamuse andmine kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (40 SE) kohta
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. juunil algatatud seaduseelnõu. Eelnõu eesmärk on võimaldada taotleda naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsust Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, vanemad ei ole Eesti kodakondsuses ja vähemalt üks vanematest on muu riigi kodakondsuses ning lapse vanem või vanavanem asus Eestisse püsivalt elama enne 20. augustit 1991. Muudatuse tulemusena saavad alla 15-aastaste laste vanemad, kes on elanud Eestis vähemalt viimased viis aastat, taotleda enda lapsele Eesti kodakondsust, ilma, et nad peaksid ka endale Eesti kodakondsust taotlema juhul kui nad seda mingil põhjusel teha ei soovi.

Lisaks loobutakse eelnõuga Eesti kodakondsuse taotlemise tingimusena pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse nõudest, säilitades samas nõude, et taotleja viibiks Eestis seaduslikult elamisloa või elamisõiguse alusel. Kodakondsuse seaduses on Eesti kodakondsuse saamine seotud pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse omamise ning kaheksa aasta pikkuse Eestis elamise nõudega. Kaheksa aasta pikkuse Eestis elamise nõude eesmärgiks on tagada isiku Eesti ühiskonda sulandumine, kuid see ei sõltu eelnõu algatajate hinnangul elamisloa või elamisõiguse liigist.

Siseministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada leides, et eelnõus toodud muudatused nõuavad põhjalikumat kaalumist ja analüüsi.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 18. juuliks põhiseaduskomisjonile.

5. Arvamuse andmine keskkonnatasude seaduse täiendamise seaduse eelnõu (41 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 13. juunil algatatud seaduseelnõu. Eelnõu eesmärk on jaotada riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest vähemalt 25% Ida-Virumaa programmi ja selles nimetatud tegevuste elluviimiseks.

Keskkonnaministeerium nõustub, et Ida-Virumaa programmi rahastuse mahtu peaks kujundama lähtuvalt vajadusest kohalikke investeeringuid ja projekte ellu viia, kuid leiab, et kõige asjakohasem viis selleks on rahastuse sätestamine vastavalt tegevusplaanile ja riigieelarve seaduse koostamise raames.

Keskkonnaministeerium toob välja, et Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele laekuv keskkonnatasu moodustab ca poole kõigile Eesti kohalikele omavalitsustele jagatavast keskkonnatasust. Samuti jõustub järgmisest aastast seadusemuudatus, mille kohaselt hakatakse kohalikele omavalitsustele eraldama keskkonnatasu põlevkivi termilise töötlemise ja põlevkivituha ladestamise eest, mis tähendab, et Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele laekub keskkonnatasu täiendavalt ca 2,5 miljonit. Lisaks toob ministeerium välja, et riigieelarvesse laekuv keskkonnatasu on ilma konkreetse sihtotstarbeta, seega on ka praegu võimalik kasutada seda raha näiteks Ida-Virumaa programmi rahastamiseks.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 18. juuliks keskkonnakomisjonile.

6. Kõrgharidusstandard
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

Kõrgharidusstandardi uue tervikteksti kinnitamisega on lõpule jõudmas kogu kõrgharidusseadustiku uuendamine, mille eesmärk oli korrastada ja lihtsustada valdkonna õigusakte. Eelnõu kohaselt kehtestatakse kõrgharidusstandardi uus terviktekst, mis on 2019. aasta 1. septembril jõustuva kõrgharidusseaduse rakendusakt. Seni kehtiv kord viiakse kooskõlla uue seadusega.

Kõrgharidusstandardiga määratakse kindlaks kõrgharidusõppe nõuded ja tingimused: näiteks nõuded õppetöö kvaliteedile ja õppe lõpetamise tingimustele, õpiväljundid, õppekavavaldkondade, -suundade ja -rühmade loetelud, kraadide-nimetuste loetelu, akadeemiliste töötajate kvalifikatsiooni üldnõuded, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (ehk VÕTA) põhimõtted.

Mõiste "õppejõud" asemel võetakse kasutusse "akadeemilise töötaja" mõiste ning senise kuue õppejõu ametikoha (õpetaja, assistent, lektor, dotsent, professor, teadur) asemel on määruses ette nähtud õpetaja, lektori, professori ja teaduri ametikohad. Õppeasutusel on edaspidi õigus oma sisemistes kordades kehtestada ühe ametikoha sees karjääriastmed (näiteks lektori ametikohal noorem-, vanem- või juhtivlektori karjääriaste). Karjääriastmete loomine annab võimaluse inimesi paremini rakendada ja motiveerida.

Rakenduskõrgharidusõppe lõpetaja saab edaspidi bakalaureusekraadi. Muudatus rakendub alates tänavu sügisest sisseastujatele, mitte tagasiulatuvalt. Rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõpe olid ja on samal kõrgharidusastmel ning nende lõpetajatel on võrdväärsed õigused nii edasiõppimisel kui ka tööturul.

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist (VÕTA) ei reguleerita enam nii detailselt, kuna VÕTA on õppeasutustes hästi rakendunud. Loobutakse täpsest kirjeldusest, mille alusel töökogemust hindama peab.

Edaspidi kehtestab uued õppe õigused õppeasutustele haridus- ja teadusminister, mis võimaldab muutuste korral paindlikumalt reageerida ning õigusakti muuta. Seni on need otsused teinud Vabariigi Valitsus.

7. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist justiitsministeeriumile valitsuse esindamisega seotud õigusabikulude katmiseks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsuse reservist eraldatakse justiitsministeeriumile 15 000 eurot riigi esindamisega seotud õigusabikulude katmiseks kahes kohtuvaidluses.

Tallinna halduskohus menetleb mullu juulis esitatud kaebust, milles Eesti Autorite Ühing ja teised osapooled taotlevad riigilt väidetavalt aastatel 2014–2017 tekitatud varalise kahju hüvitamist ning viivise väljamõistmist. Kohtuvaidlus on pooleli esimeses kohtuastmes.

Tallinna halduskohus võttis tänavu mais menetlusse Saare Wind Energy OÜ kaebuse, millega ettevõte soovib valitsust kohustada algatama hoonestusloa menetlust tuuleelektrijaama rajamiseks merre. Valitsus otsustas aprillis meretuulepargi hoonestusloa menetluse alustamata jätta, kuna taotleja võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust ja riigi julgeolekut.

8. Valitsuskomisjonide tegevuse jätkamine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Uue valitsuse ametisse astumisel loetakse Vabariigi Valitsuse seaduse alusel moodustatud valitsuskomisjonid lõppenuks, kui valitsus ei otsusta ametisse astumisest kolme kuu jooksul teisiti.

Eelnõu kohaselt jätkavad tööd järgmised seni tegutsenud valitsuskomisjonid (moodustamise järjekorras): 1) valitsuskomisjon maksupettuste tõkestamise abinõude väljatöötamiseks ja nende rakendamiseks, 2) valitsuskomisjon Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise koostöö arendamiseks, 3) HIVi ja AIDSi valitsuskomisjon, 4) valitsuskomisjon Kagu-Eesti piirialade elanike probleemide lahendamiseks, 5) valitsuskomisjon Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise tegevuskavade elluviimiseks ja täitmise hindamiseks ning kodanikuühiskonna ja riigi koostöö arendamiseks, 6) liikluskomisjon, 7) riigi pikaajalise säästva arengu komisjon, 8) uimastiennetuse valitsuskomisjon, 9) valitsuskomisjon Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamiseks, 10) e-Eesti nõukogu, 11) valitsuskomisjon kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, 12) valitsuskomisjon Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piiriülese koostöö tõhustamiseks, 13) sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjon, 14) majandusarengu komisjon.

20. juunil 2019. a moodustati ülemaailmse eestluse koostöökomisjon. Seega jääb praegu tegutsema kokku 15 valitsuskomisjoni.

Tegevuse lõpetab kolm valitsuskomisjoni: 1) asjatundjate komisjon poliitilistel põhjustel represseeritud inimeste sotsiaalsete tagatiste küsimuse läbitöötamiseks, 2) Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ettevalmistav komisjon, 3) valitsuskomisjon omandireformi mõjude ja lahendamata küsimuste analüüsiks ja ettepanekute tegemiseks.
 

Eelnõu hõlmab vaid neid valitsuskomisjone, mis on moodustatud Vabariigi Valitsuse seaduse alusel. Teiste seaduste alusel moodustatud komisjonid jätkavad oma tegevust ja nende jätkamist valitsus eraldi otsustama ei pea.

Eriseaduse alusel jätkavad tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon ning riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee.

9. Kliima- ja energiakomisjoni moodustamine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kliima ja energiakomisjoni eesmärk on kaardistada võimalusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning energiavarustuse tagamiseks, et Eesti majandus oleks ka tulevikus konkurentsivõimeline.
 

Komisjoni tegevust juhib peaminister. Liikmed on kaitseminister, keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister ja välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil peaministri palvel, kui teemakäsitlus eeldab vastutava ministri kohalolu.
 

Kliimamuutustega võitlemise eestvedaja maailmas on Euroopa Liit, kus on arutluse all eesmärk saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus. Eesti jaoks on kõige keerulisemad teemad energiasektori reform ning transpordisektori üleviimine puhastele kütustele. Samuti tuleb otsustada, kuidas toetada kõige paremini tehnoloogilist arengut kliimamuutuste leevendamiseks ja võimaluste ära kasutamiseks. Innovatsioon selles valdkonnas on ühtlasi tuleviku majanduskasvu eeldus.

10. Riigikaitse arengukava 2017-2026 täitmise aruanne
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Riigikaitse arengukava aruandes antakse ülevaade arengukava täitmise hetkeseisust.

Riigikaitse arengukava on riigi strateegiline poliitikadokument, mille eesmärk on ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada ühiskonna sidusust ning tagada valmisolek seista vastu infosõjale. Riigikaitse arengukava vaadatakse täielikult üle iga nelja aasta tagant, et lähtudes olemasolevatest ohustsenaariumitest tuvastada järgmise kümne aasta vajalikud ning riigi võimalustega kooskõlas olevad mittesõjalised ja sõjalised võimearendused. Vabariigi Valitsus kiitis kehtiva riigikaitse arengukava heaks 29. juuni 2017. aastal.


11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. J.)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest isikule, keda on kahel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2004–2009 on toime pannud 7 väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

12. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 15. juuli 2019. a istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

15. juulil 2019 toimub Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumine, kus arutatakse olukorda Iraagis, Iraanis ning Kesk-Aafrika Vabariigis. Euroopa Liidu välis- ja kaitsepoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini annab ülevaate visiidist Saheli piirkonda ning arengutest Sudaanis, Ukrainas, Venetsueelas ja Etioopias.

Lisaks võtab nõukogu vastu järeldused Iraagi kohta ning ELi prioriteedid järgmisel ÜRO peaassambleel.

Välisasjade nõukogu kohtumisele järgneb mitteametlik töölõuna Moldova välisministriga.