Sa oled siin

Valitsuse 11.5.17 istungi kommenteeritud päevakord

10. mai 2017 - 18:10

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas,  justiitsminister Urmas Reinsalu ja riigihalduse minister Mihhail Korb. Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45

Lisainfo: Kateriin Pajumägi, 56 498 580, kateriin.pajumagi[at]riigikantselei[dot]ee

 

1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle mitu Euroopa Liidu õigusakti.

Näiteks lisatakse seadusesse karistussätted meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heite seire ja aruandlusnõuete mitte täitmise osas. Nimelt peavad kõikide suurte laevade omanikud alates 2018. aasta 1. jaanuarist seirama oma reisidel süsinikdioksiidi heidet ning selle kohta kord aastas aru andma.

Täpsustatakse ka fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside käitlemisega seotud regulatsiooni. F-gaasid on tööstuslikud kemikaalid, mida kasutatakse näiteks külma- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades ja tuletõrjeseadmetes. F-gaase sisaldavate seadmete omanike jaoks luuakse seaduse muudatusega võimalus hoiustada enda juures seadmetest kokku kogutud F-gaasi sisaldavat mahutit, kui see tegevus on registreeritud FOKA registris. Seni sellist võimalust ei olnud, kuid praktikas ei saadeta seadmest välja võetud ainet alati jäätmekäitlejale, vaid hoiustatakse omaniku juures, et siis seda hiljem oma teistesse seadmetesse lisada.

Veel tunnistatakse kehtetuks F-gaaside lubatud lekke piirväärtused, kuna edaspidi ei tohi seda ainet sisaldavad seadmed üldse lekkida. Kui aga siiski leke tuvastatakse, siis tuleb see viivitamata kõrvaldada.

Lisatakse ka säte, et alates 1. jaanuarist 2017 on F-gaasi sisaldavate seadmete käitlemislubade omajate avalik nimekiri üle viidud majandustegevuse registrisse (MTR), varasemalt oli see nimekiri leitav Keskkonnaameti veebilehelt. Lisaks kehtestatakse ELi F-gaaside määruse rakendamiseks vastutussätted ehk väärteokoosseisud, mis siiani Eesti õiguses puudusid või vajasid parandamist.

Atmosfääriõhu kaitse seadust täiendatakse sättega, mis võimaldab kasvuhoonegaaside heitkogusega kauplemise tuludest antud toetusi tagasi nõuda. Muudatuse tingis asjaolu, et toetuse andjal ei ole olnud seni võimalik toetuse tagasinõudmise otsuseid sundtäitmisele suunata.

Ühtlasi võetakse eelnõuga osaliselt üle direktiiv keskmise võimsusega põletusseadmete õhuheitmete reguleerimise kohta, millega seoses täpsustatakse õhusaasteloaga seotud andmete säilitamise ja esitamise nõudeid, nimelt tuleb edaspidi andmeid säilitada senise 5 aasta asemel 6 aastat.

Eelnõu EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/daeff830-a056-41f2-8850-5d15458df497#qxEdd96y

 

2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Kuna EL on võtnud kohustuse vähendada ülemaailmse kokkuleppe raames 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 30 protsendi võrra ja ühepoolselt 20 protsendi võrra, siis peavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama kõik sektorid. Eelnõuga võetakse üle kaks EL vastavat direktiivi.

Märkimisväärne osa ühenduse kasvuhoonegaaside üldkogusest pärineb transpordis kasutatavast kütusest. Eelnõu muudatuse eesmärk on vähendada transpordisektoris tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et parandada üleüldist välisõhu kvaliteeti. Eelnõuga sätestatakse kütusekvaliteedi direktiivist tulenev kohustus kütuse tarnijatele, kes peavad maanteetranspordisektoris kasutatavate kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama 2020. aastaks vähemalt 6 protsenti. Samuti peab nõutud vähenemine jätkuma iga kuu jooksul peale 2020. aastat.

Lisaks hakatakse koguma ja edastama Euroopa Komisjonile teavet maanteetranspordis kasutatavate kütuste või energia kohta, sealhulgas teavet nende koguste, päritolu ja ostukoha, kasvuhoonegaaside heite mahukuse jms kohta.

Seadus on põhiosas kavandatud jõustuma üldkorras. Vedelkütuse seadusega seotud muudatused on plaanitud jõustuma 1. mail 2018.

Eelnõu EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0c37e747-adc3-4c77-8233-83...

 

3. Kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt peab keskkonnaministeerium korraldama vähemalt iga kuue aasta järel kiirgus- ja tuumaohutusalaseid vastastikhindamisi. Eesti puhul kohaldub direktiiv Paldiski endisele tuumaobjektile ning seega tuleb vastastikhindamise teema valida antud objekti arvestades.  Esimene vastastikhindamine korraldatakse 2017. aastal. Praktikas tähendab see seda, et Eesti ekspertidest koosnev töörühm viib läbi enesehinnangu, mis seejärel saadetakse hindamiseks teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.

Praegu kehtiva seaduse kohaselt tuleb ka lisaks iga kümne aasta järel viia läbi rahvusvaheline audit. Seadusemuudatusega nähakse ette, et audit tuleb läbi viia viivitamata ka juhul, kui Paldiski objektil on tekkinud avariikiirituse olukord.  Eestis ei ole avariikiirituse olukordi tekkinud ning Paldiski tuumaobjektilt on tuumakütus juba aastaid tagasi eemaldatud.

Seadus on plaanitud jõustuma 15. augustil 2017.

Eelnõu EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a18ad40d-5689-43bd-8bf2-15...

 

4. Kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga täiendatakse kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korraldamise ja andmete avalikustamise reegleid. Euroopa Komisjoni määruse rakendamiseks kehtestatakse abi andmise läbipaistvamaks muutev menetlusprotseduur.

Siseriikliku menetlusreegli kohaselt peab abi andja maaeluministeeriumi kaudu veebilehel avalikustama kalamajandusliku riigiabi andmised, mis ületavad enam kui 30 tuhat eurot. Euroopa Komisjon on liikmesriikidele loonud ühtse vabatahtlikult kasutatava veebirakenduse TAM (Transparency Aid Module). Selle kaudu andmete avalikustamine on väiksema kulu ja töökoormusega, kui eraldi ühtse tõhusa otsingu ja allalaadimisfunktsiooniga veebilehe loomine.

Samuti kohustatakse abi andjaid (PRIA, Maaeluministeerium, sihtasutused, sh Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maaelu Edendamise Sihtasutus jt) registreerima riigiabi puudutavat infot konkurentsiseaduse alusel loodud riigiabi andmise registris. See lihtsustab erinevate piirmäärade jälgimist. Muudatused kajastavad seni toiminud ja EL õigusaktides sätestatud reegleid.

Eelnõu EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0c37e747-adc3-4c77-8233-830b4f9328c5#Gru2EGw8

 

5. "Laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel" ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga ratifitseeritakse Euroopa Liidu ja Kanada vaheline majandus- ja kaubandusleping (CETA), millele Eesti kirjutas alla 28. oktoobril 2016.

CETA puhul on tegemist majanduslikus mõttes Euroopa Liidule tervikuna olulise ja seni kõige ambitsioonikama lepinguga, mida ELil on õnnestunud kolmanda riigiga läbi rääkida. CETAga saavad Euroopa ettevõtted võimaluse tegutseda samades konkurentsitingimustes nagu Kanada firmad. Näiteks avaneb CETAga esmakordselt välispartneritele Kanada provintside ja kohalike omavalitsuste riigihangete turg. CETA kaotab 99 protsenti tollimaksudest ja seda suures osas alates lepingu ajutisest kohaldamisest. Tööstus-ja kalatoodete ning veinide ja alkoholi osas toimub täielik liberaliseerimine. Tariifid kaotatakse samuti ELile olulistele ekspordiartiklitele nagu maiustused, küpsetised, puu- ja köögiviljad. Kaubanduse elavdamisele peaksid lisaks tariifide alanemisele kaasa aitama veel näiteks lihtsustused päritolureeglites, tehniliste normide vastastikuse tunnustamise lihtsustamine ning sanitaar- ning fütosanitaarreeglite protsesside sujuvamaks muutumine.

Lisaks avanevad Euroopa ettevõtjatele CETA kaudu uued võimalused Kanada teenuste turul. Liberaliseerimine puudutab energia, finantsteenuste, telekommunikatsiooni ja mereveo teenuste sektoreid. Lepinguga lihtsustub näiteks ka ettevõttesiseselt ajutiselt üleviidud spetsialistide ja juhtivtöötajate liikumine Euroopa Liidu ja Kanada vahel.

Eestil pole Kanadaga kehtivat investeeringute soodustamise ja kaitse lepingut. CETAs sisaldub ELi uus läbipaistvam ja institutsionaliseeritud lähenemisviis investeeringute kaitsele ja ka nendega seotud vaidlustele. Kõnealune leping on investeeringute osas – võrreldes Eesti tänaseni sõlmitud investeeringute kaitse kahepoolsete lepingutega – oluliselt õiguskindlam.

Lepingus käsitletakse sundvõõrandamise tingimusi ja õigust pöörduda kohtusse. Seega tuleb see ratifitseerida Riigikogus, sest leping ise sisaldab selliseid üksikisikutele otsekohaldatavaid õigusi ja kohustusi, mida põhiseaduse kohaselt saab sätestada ainult seadusega. Nimelt saavad lepinguosaliste kodanikud otse CETA alusel lepinguosalise riigi (k.a Eesti) vastu investeeringute peatüki sätete kohaselt nõudeid esitada.

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus ja see jõustub üldises korras.

Eelnõu EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35dd9cbb-d433-4b90-a3f5-45...

 

6. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine karistusseadustiku § 178 muutmise seaduse eelnõu (422 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu 13 liiget Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna ja Vabaerakonna fraktsioonidest. Algatajad soovivad muuta karistusseadustikku osas, mis sätestab karistuse lapsporno valmistamise või selle võimaldamise eest. Eelnõus tehakse ettepanek dekriminaliseerida lapspornot sisaldava kirjutise valmistamine või selle võimaldamine. Eelnõu kohaselt karistatakse tulevikus lapspornot kujutava pildi või muu visuaalse teose valmistamise või selle võimaldamise eest, v. a juhul kui sellel teosel on oluline kunstiline, teaduslik, ajalooline või poliitiline väärtus.

Eelnõu algatajate hinnangul koormab karistusseadustiku tänane sõnastus õigussüsteemi juhtumitega, millel reaalsete laste kahjustamisega, nii loomishetkel kui kasutamise ajal, ei ole seost.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Muu hulgas märgib ministeerium, et Eesti Vabariigi karistusõigus ei ole teinud vahet visuaalsel ja mittevisuaalsel lapspornograafial. Karistusseadustik on tunnistanud algusest peale karistatavaks last pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamise jne. Ministeerium on seisukohal, et igasugune, seal hulgas ka kirjalik ja väljamõeldud tegelasi kasutav lapspornograafia võib omada rolli isiku pedofiilia kui seksuaalsuundumuse häire kujunemisel. Kohaldades karistusseadustiku paragrahvi (§ 178) igasugustele last kujutavale pornograafilisele materjalile kaitstakse reaalseid lapsi võimaliku pedofiilse rünnaku eest. Selle sätte kitsendamine võib suurendada pedofiilse väärkäitumise süvenemist ning laste seksuaalse eksponeerimise nö normaliseerumist kirjutistes.

 

2) Arvamuse andmine Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (424 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu 14 liiget Eesti Keskerakonna ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Eelnõu kohaselt kehtestatakse valimistel nõue, mille kohaselt ei tohi mõlemast soost kandidaatide arvu vahe erakondade valimisnimekirjades olla suurem kui üks. Nimekirjas peavad eri soost kandidaadid asetsema vaheldumisi. Regulatsioon puudutaks Euroopa Parlamendi valimisi, kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ja Riigikogu valimisi.

Eelnõu eesmärk on tuua rohkem Eesti naisi otsuste tegemisega seotud kõrgematele ametikohtadele. Seletuskirja järgi on Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Portugal ja Sloveenia kehtestanud nõuded valimisnimekirjadele, et tagada naiste paremat esindatust.

Sotsiaalministeerium toetab eelnõu, sest see tagab naiste ja meeste senisest tunduvalt tasakaalustatuma esindatuse valimisnimekirjades ja parandab soolist tasakaalu otsustustasandil.

Justiitsministeerium ei toeta eelnõu. Seda põhjusel, et kohustuslike kvootide asemel tuleks sooliselt tasakaalustatud valimisnimekirjadeni jõudmiseks pigem soodustada ühiskondlikku survet erakondadele ning sellesisulist vabatahtlikku kokkulepet erakondade vahel.

Kuna valitsus teeb otsuseid konsensuslikult, on tõenäoline, et valitsus loobub selle eelnõu kohta arvamuse andmisest.

 

3) Arvamuse andmine Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu põhiseaduskomisjon. Selle ajendiks on Vabariigi Presidendi Kantselei pöördumine Riigikogule ettepanekuga analüüsida ning vajadusel täpsustada Vabariigi Presidendi ametihüve seaduses ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduses Vabariigi Presidendi puhkusega seonduvaid reegleid.

Kehtiva korra kohaselt on Vabariigi Presidendil õigus saada aastas kuni 35 päeva puhkust, saada selle eest puhkusetasu ja ametivolituste lõppemisel on õigus kasutamata jäänud puhkuse eest saada rahalist hüvitist. Vabariigi Presidendi volitused lähevad tema puhkuse ajaks üle Riigikogu esimehele. Vabariigi Presidendilt puhkuse avalduse saamisel peatuvad Riigikogu esimehe volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites, samuti peab Riigikogu esimees peatama oma erakondliku kuuluvuse ning Riigikokku asub tema asemel asendusliige. Selline kord on kehtinud enam kui 20 aastat, kuid selle aja jooksul ei ole ükski riigipea puhkust vormistanud. Vabariigi Presidendil säilib puhkuse ajal Vabariigi Presidendi staatus, mistõttu puudub vajadus riigipead digitaalset suhtlemist võimaldavas maailmas puhkuse ajal asendada.

Eelnevast tulenevalt tunnistatakse eelnõu kohaselt kehtetuks Vabariigi Presidendi ametihüve seaduses ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduses presidendi puhkust puudutavad reeglid.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

 

4) Arvamuse andmine riigihangete seaduse eelnõu (450 SE) kohta
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu majanduskomisjon eesmärgiga harmoneerida uued direktiivid. Riigihangete puhul, mille maksumus ületab uutes direktiivides sätestatud piirmäärasid, tuleb uued direktiivid harmoneerida täies mahus ja eelnõu peab sisaldama nii kohustuslikke, mis on ühesugused kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kui ka valikulisi sätteid, mis võimaldavad arvesse võtta Eesti olusid.

Eelnõu eesmärk on reguleerida ka riigihankeid alla rahvusvahelise piirmäära vastavalt Eesti vajadustele, arvestades ühest küljest hankijate optimaalset töökoormust ning teisalt ettevõtjate huve, samuti arvestades väike ja keskmise suurusega ettevõtjate turulepääsu lihtsustamist, ühtlasi järgides riigihangete võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning konkurentsi soodustamise põhimõtteid.

Uue tervikseaduse väljatöötamise tingivad ulatuslikud muudatused, mida toovad uued direktiivid, mistõttu oleks muudatuste tegemine RHS-i ülemäära mahukas ja ei tagaks õigusselgust. Muuhulgas tuleb Eestil harmoneerida ka uus kontsessioonidirektiiv, millele vastav regulatsioon praegu täiesti puudub.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. septembril 2017.

Samasisuline seaduseelnõu oli arutusel Vabariigi Valitsuse 31.03.2016. a istungil. Eelnõu on Riigikogu poolt kolmandal lugemisel tagasi lükatud. Juhtivkomisjoni taotlusel käsitletakse eelnõu kiireloomulisena.

Rahandusministeerium toetab eelnõu ning esitab selle kohta mõned ettepanekud ja täpsustused. Eelnõu sujuvaks menetluseks võiks olla mõistlik eraldada sellest mõned Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega mitteseotud sätted ja menetleda neid eraldi. Lisaks võiks täpsustada riigihankemenetluse raames osadeks mittejaotamise põhjendamise kohustust, paberhangete puhul teabe avalikustamist, põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste tuvastamise aluseid ja alltöövõtjate kaitset reguleerivaid sätteid.

 

7. „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ rakendusplaani aastateks 2015–2018 muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt kiidab valitsus heaks haridustaristu investeeringupõhimõtete muudatused, mis annavad võimaluse koolivõrgu paindlikumaks ja kiiremaks korrastamiseks.

Muudatuste kohaselt võivad riigilt investeeringuid hariduslike erivajadustega õppuritele mõeldud koolide jaoks taotleda ka munitsipaal- ja erakoolide pidajad.

Tallinna kui suurima omavalitsusüksuse koolivõrgu korrastamiseks sõlmivad haridus- ja teadusministeerium ning Tallinna Linnavalitsus eraldi kokkuleppe. Tallinnas on 41 gümnaasiumiastmega munitsipaalkooli ning Tallinna koolides õpib 31 protsenti Eesti õpilastest, mistõttu on sealses koolivõrgus muudatuste tegemine võrreldes teiste omavalitsusüksustega oluliselt keerulisem ning pikaajalisem protsess.

 

8. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ aruanne 2016. aasta kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Aastal 2016 olid kõik ettevõtluse kasvustrateegia meetmed rakendunud. Jätkus nelja ministri algatusel ellu kutsutud nullbürokraatia projekt, mille raames alustati kogutud ettepanekute elluviimist mitmete suuremate projektide kaudu.  Täies ulatuses rakendati loomemajanduse toetamiseks välja töötatud meetmeid. Tagamaks ettevõtjatele parem ligipääs finantsvahenditele, allkirjastati leping fondifondi loomiseks Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimisfondi vahel 1. märtsil 2016. Ettevõtjatele pakub jätkuvalt tuge finantsinstrumentide kaudu KredEx.

Möödunud aastal oli olulisel kohal ka Work in Estonia ja Made in Estonia tegevuskavade elluviimine. Uue meetmena avati toetus tugiteenuskeskustele. Jätkus iduettevõtlust edendav programm Start-up Eesti 2.0. Ettevõtlusteadlikkuse tõstmiseks viidi läbi mitmeid valdkondlikke koolitusi nii alustavatele kui ka tegutsevatele ettevõtjatele.

Edukalt möödus Eesti esimene täisaasta Euroopa Kosmoseagentuuri liikmana. Vastavatest lepingutest tuli tagasi 109 protsenti võrreldes sisse pandud rahaga.

Arendustegevuste osas toimus 2016. aastal kolmest osast koosneva ettevõtte arenguprogrammi elluviimine. Arenguprogramm on kasvustrateegia suurima eelarvega meede, mis peab viima programmis osalevad ettevõtjad uuele arengutasemele ning selle tulemusena kasvatama Eesti ettevõtjate tootlikkust, loodavat lisandväärtust ja konkurentsivõimet.

Oluliselt panustavad arendustegevusse ka innovatsiooni- ja arendusosakud, mida väljastati vastavalt 189 ja 82 ühikut.

Koostöö tõhustamise ja tihendamise osas väärib veel esile tõstmist klastri meede, mille raames toetati 10 klastri tegevust ning tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) meede, mis toetab kuue keskuse tegevust nutika spetsialiseerumise valdkondades.

Ettevõtlusega alustamisel omab äärmiselt olulist rolli nõustamine maakondlikes arenduskeskustes (MAK). MAK-id nõustasid aasta jooksu 6086 erinevat klienti, nõustamiste tulemusel loodi 225 vähemalt 1 mediaanpalga võimekuseni jõudnud ettevõtet. MAK-ide korraldatud ettevõtlusteadlikkuse üritustel osales 11 647 inimest. Samuti toetab alustajaid rahaliselt starditoetus, mida väljastati 2016. aastal 104-le alustavale ettevõtjale.

Otseste toetuse ja EASi omategevuste ning KredExi laenude näol panustati ettevõtlusesse pea 34 miljonit eurot, millele lisanduvad finantsinstrumendid. Tänu laenukäendustele muudeti ettevõtjatele kättesaadavaks finantsvahendeid summas 163 miljonit eurot.

Kasvustrateegia täitmise edukust mõõdetakse püstitatud indikaatorite sihttasemete täitmisega. Kasvustrateegias seatud indikaatorite täitmine on enamalt jaolt graafikus ning lõppeesmärgi saavutamine realistlik. Endiselt on kõige keerulisem on kahe Eesti 2020 strateegiast tuleneva indikaatoriga (erasektori teadus- ja arenduskulud ning tööjõu tootlikkus), kus seatud sihttasemeteni jõudmine on suurim väljakutse.

 

9. Haldusüksuste piiride muutmine territooriumiosa üleandmisega
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga muudetakse Helme, Märjamaa, Rõngu ja Võnnu valla piire andes nende koosseisu teistesse valdadesse kuuluvad külad. Volikogude taotlus valitsusele põhineb elanike algatusel, millega volikogud on nõustunud. Piiride muudatused jõustuvad volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

Helme valla piiri muudetakse senise Puka valla Soontaga küla territooriumi arvamisega Helme valla koosseisu. Märjamaa valla piiri muudetakse senise Raikküla valla Kõrvetaguse, Pühatu ja Riidaku küla territooriumi arvamisega Märjamaa valla koosseisu. Rõngu valla piiri muudetakse senise Puka valla Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste ja Rebaste küla territooriumi arvamisega Rõngu valla koosseisu. Võnnu valla piiri muudetakse senise Meeksi valla Järvselja ja Rõka küla territooriumi arvamisega Võnnu valla koosseisu.

Helme vald, Märjamaa vald, Rõngu vald ja Võnnu vald on käimasoleva haldusreformi käigus ühinemas, kuid ühinemislepingu sõlmimise ajaks ei olnud külade üleminekut veel otsustatud. Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik volikogul algatada haldusüksuse piiride muutmine esitades maavanemale vastava volikogu otsuse nõutava dokumentatsiooniga hiljemalt kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste päeva. Kuna piiride muudatused tehakse käimasoleva haldusreformi raames, siis makstakse vastavalt ka ühinemistoetust ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu arvatud teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumiosa elaniku kohta 100 eurot.

 

10. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kose vallale (Kuivajõe-Kose-Uuemõisa kergtee L9 kinnistu)

Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku otsustuskorras tasuta võõrandada Kose vallale Kose-Uuemõisa alevikus asuv Kuivajõe-Kose-Uuemõisa kergtee L9 kinnistu Kose ja Kose-Uuemõisa alevikke ühendavaks kergliiklusteeks. Tee-ehitust finantseeritakse EASi kaudu ELi struktuurivahendite meetmest „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“.

 

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Harku vallale (Vääna-Jõesuus Luige kergliiklustee L1 ja L3 kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku tasuta võõrandada Harku vallale Vääna-Jõesuu külas asuvad transpordimaa sihtotstarbega Luige kergliiklustee L1 ja L3 kinnistud kergliiklusteeks. Tee-ehitust rahastatakse EASi kaudu Euroopa Komisjoni kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020” prioriteetse suuna „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng” meetmest „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”.

 

11. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Haridus- ja Teadusministeeriumile eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemiseks Tallinna linnale tulenevalt Riigikohtu otsusest
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Haridus- ja teadusministeeriumile eraldatakse valitsuse reservist 36 188 eurot Mittetulundusühingu Kool 21. sajandil peetava eraüldhariduskooli 2014. aasta tegevuskulude katmises osalemise hüvitamiseks Tallinna linnale. Kulud tuleb hüvitada vastavalt Riigikohtu 12. jaanuari 2016. a otsusele.

Erakooliseaduse kohaselt osaleb riik alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019 eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises. Toetuse suuruse aluseks võetakse 75 protsenti 2016. aasta erakooli asukoha omavalitsuse õppekoha tegevuskulu keskmine maksumus ühe õpilase kohta kuus. Toetuse suuruse ülempiiriks on Vabariigi Valitsuse 2016. aastaks kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta – 87 eurot kuus.

 

12. Puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus algatab riigi eriplaneeringu koostamise puidurafineerimistehase püstitamiseks, sellega seotud taristu rajamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Riigi eriplaneeringu algatamiseks on Est-For Invest OÜ esitanud taotluse, mille kohaselt kavandatakse Eestisse kaasaegse puidurafineerimistehase rajamist.

Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on leida tehase püstitamiseks sobivaim asukoht Viljandi ja Tartu maakonnas Emajõe vahetus läheduses ja koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuid mõjusid hinnatakse laiemalt hõlmates majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Riigi eriplaneeringu koostamine ja mõjude hindamine kestab ligikaudu kaks aastat ja seejärel kehtestab valitsus riigi eriplaneeringu. Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab rahandusministeerium.

Est-For Invest OÜ esitatud taotluse kohaselt on puidurafineerimistehase rajamise eesmärk metsatööstuse toorainele lisandväärtuse loomine. Puidurafineerimistehas kasutab toorainena paberipuitu ja saeveskites toodetud puiduhaket, mida praegu eksporditakse. Tehases töödeldakse puittooraine eri koostisosadeks nagu tselluloos, hemitselluloos ja ligniin, mida saab olenevalt valitavast tehnoloogiast edasi väärindada erinevateks biotoodeteks. Tootmisprotsessi kõrvalsaadusteks on tallõli ja roheline energia, sealhulgas elektrienergia.

Kavandatava tehase tooraine vajadus on ligikaudu 3 miljonit m3 puitu aastas, tootmisvõimsus kuni 750 000 t tselluloosi või teisi biotooteid aastas, pinnavee tarve kuni 30 m3/t ehk kuni 22,5 miljonit m3/a, sellest kuni 18,75 miljonit m3/a suunatakse puhastatud heitveena pinnaveekogusse tagasi. Tehase rajamiseks on vajalik umbes miljardi euro suurune investeering. Ettevõttesse luuakse umbes 200 töökohta.

Eelnõu EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/83767241-9bdb-4ab3-ac2a-fa...

 

13. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (V.R.)

Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus ühele inimesele, keda on kahel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on aastatel 2006-2013 toime pannud 10 väärtegu. Inimese karistatus on kustunud. 

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus isale ja tema kahele alaealisele lapsele tingimusel, et isa vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

3) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

4) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

5) Eesti kodakondsuse andmine (21 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 21 inimesele tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikutest on 1 Soome, 2 Ukraina, ja 18 Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

14. Eesti kodakondsusest vabastamine (16 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 16 inimest. Eelnõus loetletud inimestest 14 elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist 8 elavad Venemaa Föderatsioonis, 3 Soome Vabariigis, 2 Suurbritannias ja 1 Saksamaa Liitvabariigis.

Eelnõus loetletud inimestest 2 elavad Eestis ning on saanud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse.

 

15. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (G.B.)

Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kahel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2005–2013 on toime pannud 27 väärtegu. Inimese karistatus ei ole kustunud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (E.A.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on 7 korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2005–2016 on toime pannud 7 väärtegu. Inimese karistatus ei ole kustunud.

 

16. Eesti seisukohad Euroopa Prokuratuuri tõhustatud koostöö vormis asutamise ning Eesti Euroopa Prokuratuuri tõhustatud koostöös osalemise kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Eelnõu kohaselt kiidab valitsus heaks seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Prokuratuuri asutamist tõhustatud koostöö vormis ning Eesti osalemise Euroopa Prokuratuuri tõhustatud koostöös.

Euroopa Prokuratuur on iseseisev sõltumatu detsentraliseeritud struktuuriga Euroopa Liidu agentuur.
Agentuuri ülesandeks on tagada, et Euroopa Liidu finantsvahendite kasutamine toimub eesmärgipäraselt ning nõuetekohaselt. Euroopa Prokuratuuri pädevus on piiratud liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimise ning nende kuritegude täideviijate ja osavõtjate vastutusele võtmise tagamisega. Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuulub Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude kohtueelse menetluse juhtimine ja süüdistuse esitamine liikmesriikide kohtutes.

Euroopa Prokuratuuri asutamise määrus on otsekohalduv ning sellest tulenevaid menetlusõiguslikke norme tuleb liikmesriikidel kohaldada otse. Siiski võib Euroopa Prokuratuuriga ühinemine kaasa tuua vajaduse teha teatud täpsustused nii kriminaalmenetluse seadustikus kui ka prokuratuuriseaduses.

 

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 15. mai 2017. a istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

Maikuu välisasjade nõukogu ametlikud teemad on idapartnerlus, Aafrika Sarv, Aafrika-EL suhted ning EL globaalstrateegia julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamine. Idapartnerluse arutelu keskmes on ettevalmistused iga-aastaseks EL ja idapartnerlusriikide välisministrite kohtumiseks, mis toimub juuni välisasjade nõukogu järel ja kus valmistatakse ette 24. novembril Brüsselis toimuvat idapartnerluse tippkohtumist. Selle välisasjade nõukogu arutelus keskendutakse idapartnerluse poliitikale ning mitte üksikutele riikidele.

Välisasjade nõukogul käsitletakse ka EL ja Aafrika riikide suhete tulevikku ning valmistatakse ette 29.-30. novembril toimuvat 5. EL-Aafrika tippkohtumist, lähtudes seejuures Euroopa Komisjoni ja nõukogu 4. mail avaldatud EL-Aafrika partnerluse uuest ühisteatisest.

EL globaalstrateegia julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise arutelus tehakse järgmine vaheülevaade EL ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) arengust. Arutatakse nii kriisiohje sõjalisi kui ka tsiviilaspekte. Ühtlasi on see ettevaade juuni ülemkogule, kus on kavas teha globaalstrateegia esimene täielik ülevaatus, milleks kõrge esindaja Mogherini esitab raporti. Välisasjade nõukogu võtab vastu järeldused EL globaalstrateegia julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta, mis kinnitatakse üle ka 18. mail kaitseministrite formaadis toimuval välisasjade nõukogul.