Sa oled siin

Valitsuse 11.4.2019 istungi kommenteeritud päevakord

10. aprill 2019 - 15:40

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 9.30.

Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ning justiitsminister Urmas Reinsalu.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572


1. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kutseõppeasutuse seaduse muudatustega
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: määruse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku muuta seoses 1. jaanuaril 2019 jõustunud kutseõppeasutuse seaduse muudatustega valdkonda reguleerivaid määrusi. Kavandatavad muudatused võimaldavad paremat ligipääsu kutseõppele, samuti paindlikumat õppekorraldust ning vastavad elukestva õppe strateegias 2020 ja kutseharidusprogrammi 2018-2021 seatud eesmärkidele.

Nähakse ette kutsevaliku õppekava avamise võimalus tasemeõppes. Tegemist on õppega, mis ei ole seotud ühegi kutsestandardiga, kuid mis valmistab õppureid ette erialaõppesse astumiseks või tööellu siirdumiseks. Kutsevaliku õpe on vajalik eelkõige neile, kes on õpingud kutseõppes või gümnaasiumis katkestanud või kelle erivajadus või keeleoskus vajab täiendavat tuge edasiste õpingute või kutsevaliku kavandamisel.

Kutseõppe tasemeõppe ja täienduskoolituse selgemaks eristamiseks muudetakse kutseõppe tasemeõppe mahu määrasid. Teise kuni neljanda taseme kutseõppe õppekavadel on eelnõu järgi võimalik õppida kuus kuud kuni kaks aastat. Erialasid, mida seni oli võimalik tasemeõppes õppida kolme kuuga (näiteks põllumajandustöötaja, kaablikoostude koostaja või küünetehnik), saab edaspidi omandada täienduskoolituse kaudu. Eelnõu kohaselt on kutseõppe kõrgeima ehk viienda taseme õppekavadel võimalik õppida üks aasta kuni kaks aastat ja kuus kuud. Õppekavade rakendamisel on selgunud, et seni kehtinud viienda taseme õppekavade mahu piiramine vähemalt kahe aastaga pole põhjendatud ning erinevatel erialadel (näiteks müügiesindaja, kinnisvaramaakler, telekommunikatsiooni spetsialist) on õpiväljundeid võimalik saavutada ka ühe aastaga. Õppemahu määrade muudatus ei puuduta kutsekeskharidusõpet, kus õpe toimub jätkuvalt üldjuhul kolm aastat.

Veel muudetakse kutseõppe lõpetamise tingimusi. Kui üldjuhul lõpevad õpingud kutseeksamiga, siis eelnõu kohaselt on õpilasel õigus sooritada erialane kooli lõpueksam juhul, kui kutseeksam ebaõnnestub. Praegu on erialase kooli lõpueksami tegemise võimalus vaid kutsekeskhariduse lõpetajatel ja haridusliku erivajadusega õpilastel.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15e7efb7-4262-4202-8438-5...

2. Vabariigi Valitsuse 26. mai 2011. a määruse nr 65 „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: määruse eelnõu

Kultuuriminister Indrek Saar teeb valitsusele ettepaneku viia spordiregistri põhimäärus kooskõlla isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega, mis sätestab spordi andmekogu pidamise eesmärgi ja kogutavad andmed.

Spordiregistri eesmärk on andmete kogumine sporditegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks. Andmekogu koosneb spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite, treenerikutset taotlevate ning sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute ja kutsekomisjoni liikmete andmetest.

Võrreldes kehtiva määrusega lisanduvad registrisse spordiorganisatsioonide tegevjuhtide andmed, andmed spordiorganisatsioonide liikmesuse kohta rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides ja Eesti esindajate andmed nende organisatsioonide juhtorganites, komisjonides või ekspertrühmades. Muudatus järel on registris sisalduvatest andmetest keskne ülevaade ning registri abil on võimalik paremini koordineerida Eesti esindajate osalemist rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide tegevuses.

Määrus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/15991553-6a9d-40ee-9eee-6...

3. Avaliku teenistuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: määruse eelnõu

Riigihalduse minister Janek Mäggi teeb valitsusele ettepaneku muuta ning ajakohastada   avaliku teenistuse seaduse rakendusakte - riigi personali-ja palgaarvestuse andmekogu (RPPA) põhimäärust, andmekogusse andmete esitamise ja arvestuse toimingute teostamise korda, teenistuskohtade klassifikaatorit ning teenistuslehe pidamise korda.

Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamist ja arvestuse teostamist muudetakse selliselt, et see võimaldaks andmeid töötamise registrisse automaatselt üle kanda. Lisaks täiendatakse määrusega riigi asutuste teenistuskohtade klassifikaatorit kunstiliste
oskustööde teenistusgrupiga. Eelnõuga täiendatakse riigi personali-ja palgaarvestuse andmekogu põhimäärust lisades Rahandusministeeriumile andmekogu volitatud töötleja volitused riigiasutuste kuluanalüüsi tarkvara administreerimiseks.

Eelnõuga muudetakse ka teenistuslehe vormi ja teenistuslehe pidamise korda ning piiratakse ligipääsu kustunud distsiplinaarkaristuste andmetele.

Ametikoha nimetuse klassifikaatori kasutamist puudutavad muudatused jõustuvad 1. juunil 2019. Teenistuskohtade klassifikaatori muutmisega seonduvat rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019.

Määrus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bdf8399b-0a0a-4076-9720-2...

4. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Terviseameti struktuuriüksuste ümberkorraldamisega
Esitaja: tervise- ja tööminister Riina Sikkut
Tüüp: määruse eelnõu

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut teeb Terviseameti struktuuri muutumisega seonduvalt valitsusele ettepaneku ajakohastada Vabariigi Valitsuse määrusi.

Terviseameti struktuuriüksuste ümberkorraldamisega 23. novembril 2018 muudeti Terviseameti piirkondlikud talitused regionaalosakondadeks. Kahes määruses: „Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused“ ja "Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord" asendatakse sõnad „Terviseameti piirkondlik talitus“ sõnaga „Terviseamet“. Määrustes ette nähtud Terviseameti ülesanded ja kohustused ei muutu.

Samuti viiakse määruse „Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused“ lisad kooskõlla rahvusvahelises mere- ja lennutranspordis kasutusel olevate dokumentide näidistega (tervisedeklaratsioonid ja laevatunnistus). Võrreldes kehtiva korraga ei küsita enam andmeid katku, koolera ja kollapalaviku leviku kohta laeval, kuna nende nakkushaiguste esinemise tõenäosus on väike.

Määrus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b3a4c7a-a608-43aa-b95c-5...

5. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Pärnu linnale (Kiviaja kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium soovib nõusolekut Pärnus asuva Kiviaja kinnistu tasuta võõrandamiseks Pärnu linnale. Kinnistul asub kiviaja teemapark.

2) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saue vallale (Laagri alevikus asuva Urda haljasala kinnistu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib nõusolekut võõrandada otsustuskorras tasuta Saue vallale Laagri alevikus asuv Urda haljasalal asuv kinnistu, mida soovitakse edaspidi kasutada virgestusalana.

6. Nõusolek Kultuuriministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks Sihtasutusele Käsmu Meremuuseum (Haljala vallas Käsmu külas Merekooli tn 1 asuv kinnistu)
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: korralduse eelnõu

Kultuuriministeerium soovib valitsuselt nõusolekut Haljala vallas Käsmu külas Merekooli tänav 1 asuva kinnistu tasu eest otsustuskorras 10 aastaks kasutada andmiseks Sihtasutusele Käsmu Meremuuseum. Käsmu Meremuuseum on kinnistul tegutsenud 1993. aastast.

Seni on kinnistu ja ehitiste kasutamist reguleerinud Põhja-Piirivalvepiirkonna ja Käsmu Meremuuseumi asutaja Aarne Vaigu vahel 1998. aastal sõlmitud tähtajatu üürileping, mille kohaselt on kinnistu kasutustasu 17 eurot kuus. Uue üürilepingu kohaselt oleks kasutustasu 125 eurot kuus, mis on 10% muuseumi tegevusest saadud tulust.

7. Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimiste peakomitee koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: korralduse eelnõu

Kultuuriminister Indrek Saar teeb valitsusele ettepaneku kinnitada kultuuriautonoomiat omava Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimiste peakomitee koosseis ning nimetada sinna valitsuse esindaja.

Kultuurinõukogu on vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse juhtorgan, mis seisab hea rahvuslike kultuuritavade säilimise eest.

Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimised toimuvad 17.-19.oktoobrini 2019. Kultuurinõukogu koosseis valitakse kolmeks aastaks.

Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse § 2 lõike 1 järgi on vähemusrahvuse kultuuriautonoomia vähemusrahvusse kuuluvate isikute õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vähemusrahvuse kultuuriomavalitsusi võivad moodustada saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvusest isikud ja nendest vähemusrahvusest isikud, kelle arv on üle 3000.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/08f13ee6-484f-4528-8fe1-5...

8. Eesti kodakondsuse andmine (57 isikut)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku anda Eesti kodakondsus 57 inimesele, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud tingimused ning nende suhtes puuduvad seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

Eelnõu heakskiitmisel saavad Eesti kodakondsuse seitse Venemaa Föderatsiooni kodanikku, üks Nigeeria Liitvabariigi kodanik, üks Tadžikistani Vabariigi ning üks Gruusia Vabariigi kodanik. Ülejäänud 47 inimest on määratlemata kodakondsusega.

9. Eesti kodakondsusest vabastamine (14 isikut)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb valitsusele ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 14 isikut.

Neist seitse isikut on saanud elukohajärgse riigi kodakondsuse ning elavad Soomes, kolm Venemaal, üks Austrias, üks Iirimaal ja üks Suurbritannias. Üks isik elab Eestis ja on saanud Venemaa kodakondsuse.

10. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi esitamiseks.

11. Eesti seisukoht kohtuasjas ning selle Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkojale edasisaatmise taotlemise kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister Sven Mikser esitab valitsusele informatsiooni Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse kohta ning teeb valitsusele ettepaneku toetada kohtuasja Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkojale üleandmist.