Sa oled siin

Valitsuse 1.11.2018 istungi kommenteeritud päevakord

31. oktoober 2018 - 18:13

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, justiitsminister Urmas Reinsalu, riigihalduse minister Janek Mäggi ning kaitseminister Jüri Luik. 

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572


1. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (elatise võlgnike survestamine) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku rakendada täiendavad meetmeid laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele.

Kehtiva õiguse järgi on võimalik peatada elatise võlgnike õigusi ja lubasid (nt mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba, kalastuskaart), keelduda võlgnikule toetuse maksmisest (nt erametsaomanike toetus), nõuda kolmandalt isikult võlgniku eest tasutud raha arestimist või avalikustada võlgnike nimed. Need meetmed jõustusid 1. märtsil 2016.

Eelnõu kohaselt võimaldatakse täiendavalt kehtetuks tunnistada elatise võlgniku reisidokumendid (nt Eesti kodaniku pass, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus) ning keelata ka nende väljaandmine. Kuna ID-kaardi omamine on Eestis kohustuslik alates 15. eluaastast, ei saa seda elatise võlgnikul kehtetuks tunnistada ning piirata tema vaba liikumise õigust Euroopa Liidus. Küll aga piiraks meede elatise võlgniku õigust reisida Euroopa Liidust väljapoole.

Kui kohtutäituril ei ole õnnestunud elatise võlgnikult kahe kuu jooksul elatist välja nõuda, saab kohtutäitur reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja uue andmise keelamiseks pöörduda kohtusse.

Veel soovitakse ühe meetmena rakendada elatisvõlgniku sõiduki loovutamist. Selleks soovitakse luua liiklusregistrisse lisamärge, mille alusel saab politsei võlgniku sõiduki kohtutäiturile üle anda.

Eelnõu kohaselt kohustatakse kolmandaid isikuid (nt pangad, kasiinod, pandimajad jms), kellel on kohustus isikut tuvastada, keelduda elatise võlgnikule üle 5000 euro suurusest rahalise kohustuse täitmisest sularahas.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2021.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c76a1bbe-02bb-41b3-ab63-2...

2. Arvamuse andmine ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (703 SE) kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
Tüüp: arvamuse andmine

Eelnõu eesmärgiks on kiire elektroonilise sidevõrgu (lairibataristu) ning riigipiiri taristu ehitamise ja kasutuselevõtu hõlbustamine, samuti riigipiiri taristu ümbruses ehitamise piiramine.

Edaspidi pole lairibataristu ehitamiseks vaja saada ehitusluba ning selle kasutusele võtmisel esitada kasutusteatist nii nagu tavaliste liinirajatiste puhul. Muudatus on seotud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega loodud toetusmeetmega, mille raames on kavas rajada lairibataristu. See võimaldab hakata määruses esitatud sihtpiirkondades pakkuma ülikiire lairibavõrgu teenuseid, kus on tagatud andmeedastus lõppkasutajale igal ajahetkel allalaadimiskiirusega üle 100 megabiti sekundis. Eelnõu seletuskirja kohaselt toob halduskoormuse vähendamine kaasa kokku 4,8 miljoni euro suuruse kokkuhoiu nii kohalikele omavalitsustele kui taristu rajajale.

Riigipiiri taristule kohaldatakse edaspidi riigikaitselisele ehitisele sätestatud nõuded. Muudatuste jõustumisel menetleks riigipiiri rajatise ehitusteatist kohaliku omavalitsuse asemel Tehnilise Järelevalve Amet ning turvalisuse tõttu kohalduksid erireeglid ehitise dokumentide ehitisregistris avaldamisele. Samuti tuleb edaspidi kooskõlastada riigipiiri taristust 50 meetri ulatuses ehitamine Siseministeeriumiga.

Siseministeerium teeb ettepaneku eelnõu toetada ning esitab omapoolsed ettepanekud riigipiiri taristu rajamise regulatsiooni täiendamiseks.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist teeb valitsusele ettepaneku toetada Riigikogu 21 liikme poolt algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/062d02c2-577b-4c8b-9048-c...

3. Kaitseväe kasutamine rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
1) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku osaleda kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonil Lähis-Idas ka aastal 2019.

Tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Iisrael, Egiptus, Liibanon ja Süüria.

Eesti sõjalised vaatlejad osalevad missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f29de840-9a6e-4b3d-99f9-7...

2) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku osaleda kuni 52 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude (NRF) koosseisus.

Eesti on varem panustanud NRFi NATO alaliste mereväeüksuste (NATO Standing Naval Forces − SNF) koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46f12bd0-a6ed-4c8c-ac5a-9...

3) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.

JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. Eesti jaoks oli liitumine JEFiga loomulik jätk väga heale, lähedasele ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele sidemele Ühendkuningriigiga.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c8cc73d2-faf3-4dec-be03-c...

4) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil „Barkhane“ Malis
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku panustada kuni 50 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisse operatsiooni „Barkhane“ Malis.

Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas.

Alates augustist 2018 osaleb Eesti operatsioonil kokku kuni 50 kaitseväelasega.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fba20251-de80-45bf-beec-a...

5) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

Eesti osales UNIFILis aastatel 1996–1997, mil panustati rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). Alates 2015. aasta kevadest kuni 2018. aasta sügiseni panustas Eesti jalaväerühma ja toetuselemendiga Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus UNIFILis Liibanonis.

Ettepanek on jätkata missioonil osalemist senise 50 kaitseväelase asemel kuni kolme kaitseväelasega.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/12a617ef-f6ad-4313-a710-4...

6) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku panustada jätkuvalt kuni 46 kaitseväelasega NATO juhitavale väljaõppe- ja nõustamismissioonile Afganistanis.

Eesti on osalenud NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAF (International Security Assistance Force) operatsioonil Afganistanis 11 aastat (2003−2014) ning plaanib jätkata liitlaskohustuste täitmist NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil senises mahus.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9397718f-30bc-45be-91f2-6...

7) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil esmakordsel panustamisel.

Sellise mandaadi andmine tuleneb vajadusest võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruda võivale olukorrale, näiteks kui Eesti julgeolekupoliitiline huvi nõuab Kaitseväe üksuste kiiret lähetamist operatsioonile, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine).

2018. aastal panustas Eesti samuti kuni 50 kaitseväelasega.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2c6030ba-1463-44d0-8e92-6...

8) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Sophia.

EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on piirata Liibüa rannikul tegutsevate inimkaubitsejate liikumisvabadust ning tuvastada, hõivata ja hävitada alused ja muu vara, mida kasutatakse või on kahtlus, et seda kasutatakse isikute ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks või inimkaubanduseks.

Eesti alustas operatsioonil osalemist 2015. aasta augustis ning jätkab osalemist ka järgmisel aastal.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2476a7b4-5524-44e3-b60b-2...

9) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku panustada jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Malis (EUTM Mali) ja jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamis missiooni Malis (MINUSMA).

Eesti panus EUTM Mali missiooni on oluline, sest Eesti riigi üks prioriteet on osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste liitlastega. Mali missioonist on kujunenud ELi üks tähtsamatest sõjalistest operatsioonidest.

Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b5a3afe-ff10-43ae-a205-9...

10) Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku panustada jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Inherent Resolve.

USA juhitav ISILi vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärgiks on ISILi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda nii Iraagis kui ka piirkonnas laiemalt.

Eesti osalemine operatsioonil Inherent Resolve algas augustis 2016.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/22332746-378a-4499-a99e-2...

11) Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku panustada kuni viie kaitseväelasega NATO missiooni NMI (NATO Mission Iraq) Iraagis.

Uus mittelahinguline väljaõppe- ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise missioon loodi tänavu 11.-12. juulil NATO tippkohtumisel Brüsselis. Selle aluseks on Iraagi valitsuse palve osutada lisatoetust valitsuse jõupingutustele stabiliseerida riiki ning võidelda terrorismiga.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46496bad-a701-47f6-b849-a...

4. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu kehtestamine
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: korralduse eelnõu

1. jaanuaril 2019 jõustub maaparandusseadus ning sellega seonduvalt kehtestatakse uus riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu. Ühiseesvoolude kogupikkus on 5431,59 km, mis on 6,31 km võrra lühem võrreldes praegusega.

Ühiseesvoolu veeseisust sõltub mitme omaniku kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Riigi poolt korras hoitaval ühiseesvoolul korraldatakse esmajoones suuremahulise maaparandushoiutöö tegemist, mis tagab ühiseesvoolul liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku.

Korralduse rakendamiseks on vahendid ette nähtud riigieelarves, millest eraldatakse maaparandushoiuks (hooldamiseks ja uuendamiseks) aastas ligi 900 000 eurot. Lisaks saab põllumajandusamet samas suurusjärgus taotleda investeeringutoetust riigi eesvoolude uuendamiseks Euroopa Liidu vahenditest.

5. Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017 korralduse nr 387 „2018. aasta riigieelarve täiendav liigendamine” muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku muuta ministeeriumide soovil 2018. aasta riigieelarve täiendava liigenduse korraldust, mis kirjeldab ministeeriumide ja teiste asutuste kulusid ning investeeringuid detailsemalt kui riigieelarve.

Kulude ja investeeringute kogumahtu liigendamine ei muuda. Korralduse muutmine on tavapärane ning on seotud vajaduste ja plaanide jooksva täpsustumisega.

Kultuuriministeeriumi muudest investeeringutest on ettepanek toetada Rakvere teatrimaja ehitust täiendavalt 101 076 euroga.

Haridus- ja teadusministeeriumi suuremad investeeringud on planeeritud Valga Jaanikese Koolile (242 773 eurot), Haapsalu Viigi Koolile (129 859 eurot), Tartu Emajõe Koolile (113 379 eurot) ja Tallinna K. Pätsi Vabaõhukoolile (59 842 eurot).

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on ettepanek suunata ettenägematute tööde arvelt 2,3 miljonit eurot Kose-Mäo maanteelõigu ehitusele. Soodsatest ilmastikutingimustest lähtuvalt on võimalik teha ehitustöid planeeritust suuremas mahus. 300 000 eurot suunatakse veeteede ametile parvlaevade jaoks vajalike kriitiliste seadmete varu soetamiseks ning 137 000 eurot IT-investeeringuteks.

Välisministeeriumi valitsemisalas suunatakse algselt Moskva suursaatkonna ehitamiseks mõeldud vahenditest 2,1 miljonit eurot Ottawa ja Rooma uute saatkonnahoonete kasutuselevõtuks, Riia saatkonnahoone remondiks ning New Delhi saatkonnahoone ja Londoni residentsi korrastamiseks.

6. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Justiitsministeeriumile Eesti Vabariigi esindamiseks arbitraažimenetluses esitatud kaebusega
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsuskabineti tänavu 21. juuni nõupidamise otsusest tulenevalt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist justiitsministeeriumile raha Eesti esindamiseks arbitraažimenetluses seoses ELA USA, Inc. poolt 18. aprillil 2018 esitatud kaebusega Eesti riigi vastu.

7. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (P. B.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kelle karistatus ei ole kustunud.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (E. E.)     
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest.

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (V. N.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kelle karistatus ei ole kustunud.

8. Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping.

Lepingu sõlmimise vajadus on seotud isikute töö- ja elukoha vahetusega Eestist Valgevenesse ja vastupidi. Lepingu eesmärk on tagada isikutele ühest riigist teise liikumisel pensionikindlustus. Samuti määratakse kindlaks, kumma riigi õigust kohaldatakse nende isikute töötasult makstavate maksude suhtes, kes elavad ühes, aga töötavad teises riigis või on lähetatud tööle teise riiki.

Leping puudutab Eestis ja Valgevenes elavaid vanaduspensioniealisi isikuid, kes soovivad saada vanaduspensioni. Samuti tööeas isikuid, kes soovivad teises riigis saada oma sooduspensioni või lapsi, kes saavad toitjakaotuspensioni. Lisaks puudutab leping ka tööealisi isikuid, kes elavad ühes ja töötavad teises riigis (nt transpordiettevõtetes töötavad isikud, meremehed, ettevõtjad) või on lähetatud tööle teise riiki.

Eestil on sarnane leping sõlmitud veel Venemaa Föderatsiooni, Kanada, Moldova, Ukraina ja Austraaliaga.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/37016862-8b75-4d39-8f60-6...

9. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
1) Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine

Ettekandja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

2) Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 9. novembri 2018 kohtumisel
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Brüsselis toimuval kaubandusministrite kohtumisel arutatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) moderniseerimise, pooleliolevate vabakaubanduslepingute läbirääkimiste hetkeseisu ning Euroopa Liidu ja USA vahelisi kaubandussuhteid. Lisaks tutvustab Komisjon vabakaubanduslepingute rakendamise aruannet.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) uuendamise küsimustes on Euroopa Komisjon avalikustanud tänavu 17. septembril omapoolsed ettepanekud, mis esitatakse ministritele aruteluks. Välisminister Sven Mikser teeb ettepaneku toetada komisjoni ettepanekuid.

Samuti annab Euroopa Komisjon ministritele ülevaate pooleliolevatest kaubandusläbirääkimistest Austraalia, Uus-Meremaa, Mercosuri, Tšiili, Mehhiko, Tuneesia ja Vietnamiga. Käsitletakse ka viimaseid suundumusi Euroopa Liidu ja USA vahelistes kaubandussuhetes. Eesti jaoks on oluline Euroopa Liidu ja USA vaheliste kaubanduskõneluste jätkumine ja USA poolsete täiendavate piiravate kaubandusmeetmete rakendamise vältimine.

Eesti delegatsiooni juhib ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.