Sa oled siin

Valitsuse 11.1.2018 istungi kommenteeritud päevakord

10. jaanuar 2018 - 16:26

Valitsuse istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratas, justiitsminister Urmas Reinsalu ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Pankrotiseaduse, krediidiasutuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse (pankrotihalduri tasu) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Seaduse eelnõu


Seaduseelnõuga planeeritakse kahte peamist muudatust. Esiteks on eelnõu eesmärk anda töötajatele kiirem ja lihtsam võimalus tööandja maksejõuetuse korral saada töötukassast maksejõuetushüvitis. Teiseks tagatakse õigusselgus ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu väljamaksmise ajas ja arvestamise metoodikas.

Töötajatel tekib võimalus saada lihtsamalt maksejõuetushüvitist. Kehtiva õiguse kohaselt on kohtul õigus nõuda töötajalt ajutise pankrotihalduri töötasu ja kulutuste maksmist kohtu deposiiti, kui on põhjust arvata, et tööandja varast ei jätku ajutise halduri töötasu ja kulutuste kandmiseks vahendeid. Väga sageli ei suuda töötajad seda tasuda, mistõttu ei võta kohus pankrotiavaldust menetlusse ja töötaja kaotab õiguse saada töötukassast maksejõuetushüvitist. Selle probleemi kõrvaldamiseks pannakse kohtule kohustus hinnata tööandja maksejõulisust töötaja esitatud andmete põhjal juba siis, kui kohus teeb määruse pankrotiavalduse menetlusse mittevõtmise kohta. Selle määrusega saab töötaja pöörduda töötukassase ja taotleda maksejõuetushüvitise maksmist.
 
Praktikas on sagedased olukorrad, kus võlgadesse sattunud ettevõtjal on säilinud niivõrd vähe raha, et selle arvelt ei ole võimalik rahastada isegi tema suhtes läbiviidavat pankrotimenetlust. Muu hulgas tekitab see probleem ajutisele haldurile või pankrotihaldurile tasu maksmisega. Probleemist ülesaamiseks muudetakse ajutisele haldurile tasu maksmise ja kulude hüvitamise korda. Varatutes menetlustes antakse kohtutele õiguslik alus tasuda pankrotihaldurile ka tunnitasu alusel. Ühtlasi võimaldatakse ajutisel halduril esitada oma tasu- ja kulutuste hüvitise nõue sissemakseta osaühingu osaniku vastu.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03a822ca-6b5a-4670-b004-537623d21b8f#su4bmkdy

 

2. Elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt leevendatakse elektrijaama ja tarbija vahel otseliini rajamise kriteeriume. Muudatused loovad paindlikuma võimaluse rajada kuni 6 km pikkuse otseliini, mis soodustab investeeringuid energiamahukatesse tootmistesse. Seni saab otseliini rajada vaid tootjaga samale või sellega piirnevale kinnistule. Otseliini abil elektri tarbimine võib olla majanduslikult soodsam, kui kehtiv võrguteenuse hind.

Juhul, kui kõik tehnilisi eelduseid omavad suurtarbijad kasutaksid loodavat võimalust, ei too muudatus kaasa olulist mõju olemasolevate tarbijate elektri lõpphinnale ja muutus jääks alla 1 protsendi.

Seaduses sätestatakse senisest täpsemad võrgutasude metoodika koostamise alused. See tagab võrguettevõtjate investorite ja tarbijate makstavate võrgutasude suuruse õiguskindluse ning -selguse. Seaduses puuduvad seni detailsed kriteeriumid näiteks põhivara kulumi arvestusele, samuti võrguteenuse osutamisega mitteseotud kulude (nt trahvid ja viivised, sponsorlus, kingitused, annetused) võrguteenuse hinda lülitamise keeld. Muudatuse eeskujuks on varem maagaasisektoris tehtud muudatus.

Riigi üldise energiatõhususkohustuse täitmisel võimaldatakse edaspidi arvesse võtta ka juriidiliste isikute, milles riigil on enamusotsustusõigus, poolt tehtud energiatõhususega seonduvaid tegevusi. Energiatõhususe direktiivi nõuete järgimiseks peab Eesti määrama aastateks 2014-2020 energiatõhususe eesmärgi, mis seisneb tarbijate poolt kokkuhoitud energias. Olemasolevate poliitikameetmetega on võimalik täita Eesti üldisest energiatõhususkohustusest 97%. Muudatuse tulemusel on näiteks võrguettevõtjatel võimalik teha lõpptarbijate juures energiasäästu saavutamisega seonduvaid kulutusi ning investeeringuid kuni 1% ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust. Muudatusel on tõenäoliselt mõju võrguteenuse hinnale, kuid see mõju on marginaalne (vähem kui 1%).

Loobutakse mitmest tegevusloa (nt elektrimüügi tegevusluba, kuni 200 kW nimivõimsusega seadmega elektritootmine) nõudest, mis vähendavad ettevõtete halduskoormust ja sellega seoses ka riigieelarvesse riigilõivudest laekuvaid tulusid u 50 000 € aastas. Selleks, et soodustada elektri väiketootmist 100 kW kuni 200 kW nimivõimsusega tootmisseadmetega, leevenevad väiketootjatele esitatavaid nõuded. Näiteks puudub neil edaspidi aktsia- või osakapitalinõue 31 950 €, mis võimaldab piiratud võimsusega seadmetega elektrit toota ka näiteks korteriühistutel.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras. Tegevuslubade nõuete leevendamise ning kaotamisega seonduvad muudatused jõustuvad järgmisest (2019.a) eelarveaastast.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48765f99-c640-4dfb-8adc-ca...

 

3. Arvamuse andmine kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (562 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Eesti Reformierakonna fraktsioon sooviga motiveerida kohalikke omavalitsusi esitama kahjunõudeid ametiisikule, kelle tahtliku süüteo tõttu on KOV kannatanud. Eelnõu kohaselt nähakse ette, et olukorras, kus kannatanud haldusorgan ei ole esitanud avalik-õiguslikku kahjunõuet, võib seda riigi nimel teha prokuratuur.

Septembris 2017 pöördus õiguskantsler Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole, et algatataks seaduste muutmine, mis tagaks kohaliku omavalitsuse ametiisiku tahtliku süüteoga tekitatud varalise kahju sissenõudmise.

Kehtiv õigusruum praegusel kujul ei võimalda piisavalt ennetada ega ohjeldada korruptsiooni linnades ja valdades. Õiguskantsler leidis, et olukord, kus kohus on küll tuvastanud varalise kahju, ent kohalik omavalitsus süüdlaselt raha tagasi ei saa, läheb vastuollu avaliku huviga. Selliste olukordade vältimiseks tegi õiguskantsler ettepaneku anda mõnele riigiasutusele õigus asuda kohaliku omavalitsuse asemel tekitatud kahju sisse nõudma, kui omavalitsus ei ole määratud aja jooksul süüteomenetluses kahjunõuet esitanud. Kui kohalik omavalistus ei nõua süüdlaselt raha tagasi võib tegemist olla pahatahtliku kokkuleppega, millest saab kasu võimul olev jõud. Õigusruum ei tohiks tekitada olukorda, kus süütegu võib nii öelda tasuda ära ehk rahaline kasu on suurem kui mõistetud rahaline karistus.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu pakutud kujul mitte toetada, märkides, et pakutud lahendust tuleb põhjalikumalt analüüsida ja täiendada.

 

4. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2016. a korralduse nr 418 „Kohustusliku keskse hankija määramine Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe riigihangetes“ kehtetuks tunnistamine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks korraldus, millega valitsus määras kohustusliku keskse hankija kaitseministeeriumi ja Kaitseväe riigihangetes.

Vastavalt 1. septembril 2017 jõustunud riigihangete seadusele võib minister nimetada keskse hankija ministeeriumi valitsemisala piires ja määrata, millises ulatuses keskne hankija hankijate eest riigihankeid korraldab. Suurenenud on lihthanke piirmäär seniselt 10 000 eurolt 30 000 eurole.

 

5. Sviby sadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt määratakse Vormsil asuva Sviby sadama akvatooriumi uued piirid. Aktsiaselts Saarte Liinid esitas 4. detsembril 2017. a taotluse Sviby sadama akvatooriumi piiride määramiseks.

Sadama akvatooriumi piirid on määratud Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2000. a määrusega nr 104 "Sviby sadama akvatooriumi piiride määramine". Kuna kehtiva sadamaseaduse alusel määratakse sadama akvatooriumi piirid valitsuse korraldusega, siis ei ole Sviby sadama akvatooriumi piiride muutmine võimalik, vaid akvatooriumi piirid määratakse uuesti valitsuse korraldusega ja eelpoolnimetatud määrus tunnistatakse kehtetuks.

Sadama akvatooriumi ala laiendamine on vajalik, kuna Sviby sadamat laiendati ja rajati uus slipp ning laiendati väikelaevasadamat. Laiendused peavad jääma akvatooriumi piiresse.

Sadama pidajaks on Aktsiaselts Saarte Liinid ning sadamas osutatakse veesõidukitele sadamateenuseid sõltumata nende pikkusest. Sviby sadama põhifunktsiooniks on Rohuküla - Sviby vahelise regulaarse laevaliini teenindamine. Akvatooriumi muutmine on kooskõlastatud Veeteede Ametiga.

 

6. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2000. a määruse nr 104 "Sviby sadama akvatooriumi piiride määramine" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Sviby sadam asub Läänemere kaldal Lääne maakonnas Vormsi saare lõunakaldal Vormsi vallas Sviby külas. Sadama pidaja on Aktsiaselts Saarte Liinid. Sviby sadama põhifunktsiooniks on Rohuküla - Sviby vahelise regulaarse laevaliini teenindamine Vormsi saare ja mandri-Eesti vahel.

Sviby sadama akvatooriumi piirid on määratud Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2000. a määrusega nr 104 "Sviby sadama akvatooriumi piiride määramine". Aktsiaselts Saarte Liinid on 4. detsembril 2017. a esitanud taotluse Sviby sadama akvatooriumi piiride muutmiseks. Kuna alates sadamaseaduse jõustumisest 10.07.2009. a määratakse sadama akvatooriumi piirid Vabariigi Valitsuse korraldusega, siis ei ole Sviby sadama akvatooriumi piiride muutmine eelpool nimetatud määruse muutmise kaudu võimalik, vaid akvatooriumi piirid kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega ja vastav määrus tunnistatakse kehtetuks.