Sa oled siin

Valitsuse 11.10.2018 istungi kommenteeritud päevakord

10. oktoober 2018 - 14:50

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Esialgse kava kohaselt osalevad kell 12 algaval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, siseminister Andres Anvelt, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, majandus-ja taristuminister Kadri Simson ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572

1. Kõrgharidusseaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: seaduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks kõrgharidusseaduse eelnõu. Uue seaduse väljatöötamise eesmärgiks on korrastada ja lihtsustada kõrgharidusega seonduvaid regulatsioone.

Eelnõu suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustab kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldab akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist.

Eelnõuga ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab tasuta õpet, kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat ja kolmeastmelist kõrgharidusõpet.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses korrastatakse akadeemiliste töötajate ja teaduse kvaliteedihindamise norme. Senised teaduse institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused liidetakse üheks uurimistoetuseks.

Senine kõrgharidusseadustik on kujundatud 1990. aastatel. Kahekümne aasta jooksul on oluliselt muutunud inimeste ja ühiskonna ootused kõrgharidusele. Õiguslik raamistik peab käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad õppelt rohkem praktilisust.

Eelnõu kavandatav jõustumise aeg on 1.09.2019.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ca9a936-b355-4653-b88b-2...

2. Tallinna Ülikooli seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga soovitakse kehtestada Tallinna Ülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala haridus-, humanitaaria-, loodus- ja sotsiaalteadustes, samuti kunstis, õpetajakoolituses ja kasvatusteadustes. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri. Nähes ette, et ülikooli juhtorganid on nõukogu, senat ja rektor.

Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheteistkümneliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.

Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5c9ca9ec-c069-445d-a207-4...

3. Eesti Kunstiakadeemia seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga soovitakse kehtestada Eesti Kunstiakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala kunsti, disaini ja arhitektuuri valdkondades, samuti tuuakse välja kõrgkooli ülesanne viljeleda kunsti ja teadust, mille hulka kuulub ka spetsiifiline teadusvorm - loomeuurimus. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav üheksaliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus.

Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/42a04033-0bb4-40e2-a735-8...

4. Eesti Maaülikooli seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga soovitakse kehtestada Eesti Maaülikooli seadus, millega nähakse ette ülikooli eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette ülikooli vastutusala maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades. Eelnõuga uuendatakse ülikooli juhtimisstruktuuri nähes ette, et ülikooli juhivad nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on ülikoolis strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt ülikooli juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor ülikooli juhtorganina ja senati esimehena vastutab ülikooli põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Ülikooli tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole ülikooli asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ccda04a4-89e8-41f3-ac63-0...

5. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga soovitakse kehtestatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seadus, millega nähakse ette akadeemia eesmärk, ülesanded, juhtimise ning rahastamise alused. Eelnõu on seotud kõrgharidusseaduse eelnõuga.

Eelnõuga nähakse ette akadeemia vastutusala muusika ja teatrikunsti valdkondades, samuti akadeemia roll muusikaalase üldhariduse ja kutsehariduse edendamisel. Eelnõuga uuendatakse akadeemia juhtimisstruktuuri nähes ette, et akadeemia juhtorganiteks on nõukogu, senat ja rektor. Eelnõu järgi on akadeemias strateegilisi otsuseid tegev ja väliseid liikmeid kaasav seitsmeliikmeline nõukogu, kelle koosseisu määrab viieks aastaks valitsus. Kehtiva ülikooliseaduse regulatsiooni järgi on nõukogu akadeemiline otsustuskogu, kuhu väliseid liikmeid ei kaasata ja ülikoolivälised liikmed kuuluvad kuratooriumi, mille koosseisu määrab valitsus. Eelnõuga nähakse täiendavalt akadeemia juhtorganina ette senat, kes on vastutav õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes. Senatil on õigus anda oma pädevuse piires välja määrusi ja võtta vastu otsuseid. Rektor akadeemia juhtorganina ja senati esimehena vastutab akadeemia põhikirja, arengukava ja eelarve täitmise eest.

Akadeemia tegevust rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise aluseid ei muudeta. Võrreldes kehtiva õigusega nähakse eelnõus ette muudatus erakooli või eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse asutamise kohta. Kui praegu on selle asutamine võimalik juhul, kui tegemist on sihtasutusega, mille üheks asutajaks on riik, siis eelnõu järgi ei ole akadeemia asutatud eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust asutada erakooli või eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4a29486f-256b-414a-b5fc-7...

6. Tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb eelnõuga ettepaneku muuta e-residentidele ning ka eestlastele välismaal notariaalset vormi nõudvate tehingute ja toimingute tegemine lihtsamaks. Selleks on ettepanek luua uus notariaalse kaugtõestamise vorm, mis võimaldab notari ja kliendi vahel loodava videosilla vahendusel tõestada näiteks osaühingu osa võõrandamise ning pantimise tehinguid ning volikirju, samuti esitada ka abiellumis- ja lahutamisavaldusi, pärimis- või pärandist loobumise avaldusi.

Kaugtõestamise toimingute tegemisel tuvastatakse välisesinduses toimingus osaleja isikusamasus. Notari tasu kaugtõestamisel on tavalise toiminguga võrreldes 20 eurot kõrgem ning välisesinduses tehtava toimingu eest on riigilõiv 20 eurot.

Teise muudatusena võimaldatakse notaril selgesõnaliselt kinnitada ka digitaalallkirju. See hõlbustab digitaalselt allkirjastatud dokumentide (nt diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms) elektrooniliselt apostillimist.

Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. veebruaril 2020.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef4f88f7-5df1-492d-89fa-f...

7. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: seaduse eelnõu

Seaduse eelnõuga soovitakse sätestatakse volitusnorm, mis annaks valdkonna eest vastutavale ministrile võimaluse kehtestada edaspidi taotluse, maksetaotluse ja muu dokumendi esitamise üksnes elektrooniliselt e-teenuse keskkonna kaudu.

Muudatus on vajalik selleks, et maaelu ja põllumajandusturu seaduse alusel antavates toetustes saaks tulevikus vajaduse korral täielikult üle minna e-PRIA kasutamisele. Kuigi ka juba praegu on võimalik esitada taotlus elektrooniliselt, siis puudub võimalus üle minna üksnes elektroonilisele taotlemisele. E-PRIA-le ülemineku eesmärgiks on lihtsustada taotluste esitamist ning lühendada taotluste menetlusaegu.

Muudatus ei tähenda automaatselt, et kõigis toetusmeetmetes peab tulevikus hakkama kasutama vaid e-PRIA-t, kuid muudatus annab valdkonna eest vastutavale ministrile seda võimalust tulevikus iga toetusmeetme puhul eraldi kaaluda.

Lisaks korrastatakse ja täpsustatakse seaduse eelnõuga sätet, mis puudutab eelarveaastal antavate toetuste ja toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramist.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4992d6e8-9fbb-4531-9133-e...

8. Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: seaduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku muuta perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadust.

Eelnõu kohaselt antakse perekonnasündmuse korduv tõend (nt sünnitõend) edaspidi inimese soovi korral mitmekeelsel standardvormil. Mitmekeelsete standardvormide lisamisega välistatakse dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajadus. Nii muutub ka asjaajamine inimese jaoks lihtsamaks. Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatud avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Muudatus jõustub 16. veebruaril 2019.

Lisaks nähakse perekonnaseisutoimingute seaduses ette täiendav võimalus taotleda sünniakti andmete muutmist. Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ning isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Eelnõuga sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed alaealise lapse seadusliku esindaja või täisealise lapse avalduse alusel.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fe7b1f2b-b192-4de3-93b3-5...

9. Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: seaduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku muuta rahvastikuregistri seadust.

Eelnõuga soovitakse muuta elukoha andmete kehtivuse lõppemise kuupäeva, kui inimese elukoht on rahvastikuregistris ruumi omaniku õigustatud nõudmisel märgitud linna või linnaosa või valla täpsusega. Muudatus puudutab inimesi, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad enda elupinnalt välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht linna või valla täpsusega – nt Viljandi linn (puudub nt tänav, maja).

1. jaanuaril 2019 jõustuva seaduse kohaselt lõpeb selliste elukoha andmete kehtivus seaduse jõustumisel. Kuna muudatus mõjutab olulisel määral kohaliku omavalitsuse tulumaksu ja tasandusfondi laekumist ning tulumaksu ja tasandusfondi arvestuseks kasutatakse rahvastikuregistri andmeid 1. jaanuari seisuga, lükatakse elukoha andmete kehtetuks tunnistamise tähtaeg edasi ühe päeva võrra, s.o 2019. aasta 2. jaanuarini.

Muudatus hoiab ära negatiivse mõju kohaliku omavalitsuse 2019. aasta eelarvele ja annab omavalitsustele aega juurde, et tegeleda nende inimeste teavitusega, kelle elukohaandmete kehtivus lõpeb.

Et lihtsustada asjaajamist, kehtib Riigikogu valimisteks tehtud kohaliku omavalitsuse täpsusega elukoht (nt Kristiine linnaosa) senise 30 päeva asemel 4 kuud. Nii saab inimene samu andmeid kasutada ka Euroopa Parlamendi valimistel hääletamisel.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/14092b5c-834e-4602-b21c-e...

10. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga soovitakse ajakohastada ning korrastada rahvusvahelise sanktsiooni seadust.

Uue rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tervikteksti eelnõul on neli peamist eesmärki: korrigeerida rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese rakendamise pädevusjaotust selliselt, et see oleks kooskõlas arenenud sanktsioonirežiimidega; lisada Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamist puudutav õiguslik raamistik olukordadeks, kus sanktsioonide kehtestamise osas ei jõuta ÜROs või ELis kokkuleppele; ajakohastada finantssanktsiooni eriregulatsioon ja muuta karistusseadustikku selliselt, et see võimaldaks sanktsiooni rikkumisi tõhusalt menetleda.

Uuel seadusel on positiivne mõju Eesti välissuhtlusele, kuna see aitab täita Eesti rahvusvahelisest ja ELi õigusest tulenevat kohustust rahvusvahelist sanktsiooni viivitamata ja korrektselt rakendada. Ajakohastatud regulatsioonil on ka riigisisene positiivne mõju, kuna sanktsiooni rakendamisega seotud kohustused muutuvad nii avaliku kui ka erasektori jaoks mõistetavamaks.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2020.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1893f9a8-135e-446a-869b-7...

11. “Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ rakendusplaani 2019-2022 heakskiitmine ja täitmise aruanne 2016-2017
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt annab valitsusele ülevaate kodanikuühiskonna arengukava rakendamisest ning teeb ettepaneku rakendusplaani heakskiitmiseks.

Rakendusplaani tegevused viidi ellu kavandatud mahus.

Kodanikuühiskonna arengukava kokkuvõtteks võib öelda, et vabaühenduste rahastamine on läbipaistvam: siseministeeriumi eestvedamisel on kokku kutsutud rahastajate võrgustik, mille eesmärk on ühtlustada ja muuta läbipaistvamaks võrgustiku liikmete rahastamispraktikaid. Eesti elanikud annetavad viiendiku võrra rohkem. Perioodil 2014-2017 on tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuuluvatele ühingutele tehtud annetuste kogumaht kasvanud ligi 4 miljoni eurot ehk 22% võrra. 2017. aastal oli vastav näitaja 20,3 miljonit eurot.

Huvigruppide kaasamine poliitikakujundamisse on süsteemsem. Ellu on viidud kaasamisprojekte, millega toetati kaasamise muutumist süsteemsemaks. Samuti on uuendatud eelnõude infosüsteemi EIS ja käivitatud uudne osalusmeetod rahvaalgatus.ee portaalis, mis võimaldab koostada ja esitada kollektiivseid ehk vähemalt 1000 digiallkirjaga pöördumisi ning jälgida, kas algatused saavad seaduseelnõudeks.

Vabaühenduste rahastamisvõimalused on mitmekesistumas. Valitsus on arutanud ja kiitnud detsembris 2017 heaks mitmed partneritega koostöös valminud ja siseministeeriumi esitatud ettepanekud vabaühenduste rahastamisvõimaluste mitmekesistamiseks. Nii muutub paindlikumaks tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja koostamine ja muutmine, samuti on Eesti elanikel peagi võimalus oma  tulumaksutagastus soovi korral annetusteks suunata.

12. Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumi liikmete nimetamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku kinnitada Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium uues koosseisus, milles on tehtud üks koosseisuline muudatus. Armin Kõomägi asemel kuulub uue korralduse alusel kuratooriumisse Kalle Vellevoog. Kuratooriumi koosseisu kuulub ettepaneku kohaselt veel Taavi Aas, Rainer Kattel, Andrus Kõresaar, Henri Laupmaa, Maire Milder, Janek Mäggi, Maria Mägi, Kaido Ole, Laine Randjärv ning Marek Tamm.

Kuratooriumi liikmete volitused kestavad kolm aastat.

13. Vabariigi Valitsuse 3. novembri 2016. a korralduse nr 373 „Riigi teaduspreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt soovitakse kinnitada riigi teaduspreemiate komisjoni uued liikmed: Meelis Kitsing (Arenguseire Keskus, uuringute juht Arenguseire Keskuse juhataja ülesannetes), Kristin Kuutma (Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kultuuriteaduste instituut, kultuuriteaduste professor), Pärt Peterson (Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut, osakonna juhataja, juhtivteadur, molekulaarimmunoloogia professor) ja Tiit Tammaru (Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, linna- ja rahvastikugeograafia professor).

Komisjoni koosseisust arvatakse omal soovil välja Lauri Mälksoo, Valter Lang ning Toomas Asser.

Liikmete volitused kestavad kuus aastat.

14. Riiklike hariduspreemiate määramine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teeb valitsusele ettepaneku anda välja üks riiklik elutööpreemia (65 000 eurot) ning kuni üheksa aastapreemiat (10 000 eurot). Preemiad antakse üle 14. oktoobril 2018 toimuval aasta õpetaja auhinnagaalal.

15. Nõusolekud riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Lüganuse vallale (Soonurme - Kiviõli tee kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium soovib nõusolekut Lüganuse vallas Hirmuse külas asuva Soonurme-Kiviõli tee kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Lüganuse vallale. Eesmärk on kasutada kinnistut kohaliku teena.

2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Võru linnale (F. R. Kreutzwaldi tn 55 asuv kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium soovib nõusolekut F. R. Kreutzwaldi tn 55 kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Võru linnale. Kinnistul asuv büroohoone soovitakse kohandada sotsiaalteenuste osutamiseks.

3) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Harku vallale (Pilliroo parkla kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium soovib nõusolekut Harku alevikus asuva Pilliroo parkla kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Harku vallale. Vald soovib kinnistut kasutada parklana.

4) Nõusolek Rahandusministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Lääne-Nigula vallale (Mike tee kinnistu)
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusministeerium soovib nõusolekut võõrandada Lääne-Nigula vallale otsustuskorras tasuta Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Jaakna külas asuv Mike tee kinnistu. Kinnistul asub kohalik tee.

16. Volituse andmine osaühingu Rail Baltic Estonia omakapitali sissemakseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teeb valitsusele ettepaneku eraldada Rail Baltic ühisettevõttele RB Rail AS ja valdusettevõttele OÜ Rail Baltic Estonia tegevuskuludeks ja aktsiakapitali suurendamiseks 1 740 000 eurot. Rahastuse otsus on tehtud 2017. aastal ning summa on riigieelarves planeeritud.

Mõlemad äriühingud kasutavad neile antavaid vahendeid tegevuskuludeks, vajalike uuringute ja konsultatsioonide läbiviimiseks ning Euroopa ühendamise rahastu (CEF) toetusega tehtavate tegevuste kaasrahastamiseks.

17. Vabariigi Valitsuse algatatud valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate kulude hüvitamine
Esitajad: rahandusminister Toomas Tõniste, riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Ministrid teevad valitsusele ettepaneku hüvitada Tartu linnale haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seotud kulud summas 230 000 eurot. Teistele sundliidetud kohalikele omavalitsustele on kulud juba varasemalt hüvitatud.

18. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (autoveo-ettevõtjate tegevuslubade tasuta ümbervahetamise kulude kompenseerimiseks)
Esitaja: riigihalduse minister Janek Mäggi
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigihalduse minister Janek Mäggi teeb valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tagastamatu toetusena 38 880 eurot autoveo-ettevõtjate tegevuslubade tasuta ümbervahetamise kulude kompenseerimiseks.

Dokumentide tasuta ümber vahetamine on vajalik, kuna neile kantud autoveo ettevõtja aadressiandmed on muutunud.

19. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (R. B.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kelle karistatus ei ole kustunud.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (O.F.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kelle karistatus ei ole kustunud.

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (T.A.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest.

4) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (I.T.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest.

20. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Malaisia vahelise partnerluse ja koostöö raamlepingu eelnõu heakskiitmine, volituse andmine ja ajutine kohaldamine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: korralduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku heaks kiita Euroopa Liidu ja Malaisia vahelise partnerluse ja koostöö raamleping ning soovib saada selle allkirjastamiseks volituse. Tegemist on poliitilise raamlepinguga, mis loob aluse edasise poliitilise ja julgeolekukoostöö koordineerimiseks.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d933689e-90e9-4546-8087-c...

21. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamine ning Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatide esitamiseks ning suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

22. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

23. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 15. oktoobri 2018 istungil ning informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Välisasjade nõukogu oktoobri kohtumise päevakorras on rände välismõõde ning Liibüas, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Venezuelas toimuv. Veel võtab nõukogu vastu ka järeldused Euroopa ja Aasia ühenduvusstrateegia kohta.

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks esitatud seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 15. oktoobri 2018 istungiks.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 11. ja 12. oktoobri 2018 istungil
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Siseminister Andres Anvelt teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 11. ja 12. oktoobri 2018 istungi seisukohad.

Kohtumisel toimub esimene poliitiline arutelu mitmeaastase finantsraamistiku siseturvalisuse ja rändevaldkonna fondide üle. Samuti on oodata esimest poliitilist mõttevahetust septembris avaldatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti mandaadi laiendamise ettepaneku ja naasmisdirektiivi muudatuste üle. Eduaruande näol käsitletakse varjupaigasüsteemi reformi ning eesistuja soovib arutada ka rändehalduse hetkeseisu.

Varjupaigasüsteemi reformi ja rändehalduse teemadel lähtub Eesti varem kinnitatud seisukohtadest.

Siseministri ettepanek toetab üldjoontes Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontex mandaadi tugevdamist, et amet saaks tõhusamalt abistada liikmesriike Schengeni ala turvalisuse tagamisel ja tagasisaatmise poliitika elluviimisel. Ent oluline on, et Frontexi mandaadi tugevnemisega ei tohi liikmesriikide piirivalve nõrgemaks jääda.

Samuti on oluline, et ameti täiendava koosseisu loomiseks oleks liikmesriikidel võimalik keskse rahastuse toel värvata lisapersonali ja soetada vahendeid. Minister on seisukohal, et välispiiri valvele on vaja kehtestada Euroopa Liidu tasandil ühtsed miinimumstandardid, mis oleksid aluseks välispiiri toimivuse hindamisel ja välispiirile investeeringute tegemisel.

Eesti toetab üldjoontes tagasisaatmise direktiivi muudatusi, sest tagasisaatmiste Euroopa Liidu ülene tõhustamine on vajalik. Ettepanek on nõustuda, et varjupaiga- ja tagasisaatmise poliitika omavahelist koostoimet tuleb tõhustada. Samas leiab Eesti, et piirimenetluse rakendamine peab jääma liikmesriikidele vabatahtlikuks.