Sa oled siin

Valitsuse 11.07.2000 istungi info ja päevakord

11. juuli 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

Algus 11. juulil 2000 kell 10.00,  Toompea lossis

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Valitsuse pressibüroo poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1.         "Eesti Vabariigi valitsuse ja Flandria valitsuse 1999.-2001. a koostööprogrammi Eesti Vabariigi ja Flandria valitsuse koostöölepingu rakendamiseks" ratifitseerimise seaduse eelnõu

T.H. Ilves

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti Vabariigi valitsuse ja Flandria valitsuse vaheline koostööleping kirjutati alla 4. märtsil 1996. Koostöölepingu artikli 10 kohaselt loodi Eesti-Flandria Ühiskomitee, mis saab kokku vähemalt kord kahe aasta jooksul vaheldumisi Tallinnas ja Brüsselis. Järgmine kokkusaamine on kavas korraldada 2001. aastal Tallinnas. Eesti Vabariigi valitsuse ja Flandria valitsuse 1999.-2001. a koostööprogrammile kirjutati alla 18.juunil 1999. a Brüsselis ja see on mõeldud Eesti Vabariigi valitsuse ja Flandria valitsuse vahelise koostöölepingu rakendamiseks. Programmi kohaselt tõhustavad ja jätkavad pooled koostööd hariduse, kultuuri, tervishoiu, maanteeliikluse, merenduse, keskkonna, tööhõive, kutsekoolituse, põllumajanduse, turismi, väliskaubanduse ja omavalitsuste koostöö valdkondades.

 

2.            Masina ohutuse seaduse eelnõu

M. Pärnoja

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Majandusministeerium esitab valitsuse istungile masina ohutuse seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on ühtlustada nõuded masina valmistamisele ja turule laskmisele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 98/37/EÜ masinaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (masinadirektiiv).

 

3.            Mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu

S. Kallas

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rahandusministeerium esitab valitsuse istungile mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga täpsustatakse kehtivas seaduses mootorsõidukite aktsiisiga maksustamise korda, maksusoodustusi ja nende saamise kriteeriume ja muudetakse põhimõtteliselt puuetega inimeste poolt kasutusele võetavate mootorsõidukite aktsiisist vabastamise ja sellistelt mootorsõidukitelt makstud aktsiisi tagastamise tingimusi ja korda. Riigikantselei peab vajalikuks märkida, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. septembri 1999. a määruse nr 279 "Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri" paragrahvi 21 lõikele 6, kui muudetakse vähemalt üks kolmandik seaduse tekstist, koostatakse uue seaduse eelnõu, milles kavandatakse senise seaduse kehtetuks tunnistamine.     

 

4.            Tollitariifiseaduse muutmise seaduse eelnõu

S. Kallas

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rahandusministeerium esitab valitsuse istungile tollitariifiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu algatamine on tingitud enamsoodustusrethiimi tollimaksu seadusega kehtestatud tollimaksu rakendamisel tekkinud probleemidest. Eelnõuga täiendatakse peamiselt tollimaksust vabastamise aluseid, mis senini on puudulikult reguleeritud.

 

5.            Hüvitusfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu

S. Kallas

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Rahandusministeerium esitab valitsuse istungile  hüvitusfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1999 istungil oli arutusel ülevaade Hüvitusfondi majandustegevusest 1999. aasta I poolaastal. Istungil tehti rahandusministeeriumile ülesandeks esitada hiljemalt 10. aprilliks 2000 valitsusele hüvitusfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu, milles sätestatakse Hüvitusfondi tegevuse ümberkorraldamise ja lõpetamise alused. Käesoleva eelnõuga sätestataksegi Hüvitusfondi tegevuse ümberkorraldamise ja lõpetamise alused, kuna omandireform kui erakorraline protsess on põhiosas jõudmas lõppjärku. Samuti tuleb kehtivas seaduses teha muudatused, mis on seotud eelkõige muutunud tingimustega Hüvitusfondi tegevuses (erastamisest põhikapitali laekumiste lõppemine, jõudmine obligatsioonide emiteerimise faasist obligatsioonide lunastamise faasi jms.)

 

6.            Hüvitusfondi tegevusest 1999. a  II poolaastal

S. Kallas

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Tulenevalt hüvitusfondi seadusest esitab rahandusministeerium valitsuse istungile ülevaate Hüvitusfondi tegevusest 1999. a II poolaastal. Hüvitusfondi 1999. aasta auditeeritud majandustegevuse tulem oli 96,1 miljonit krooni. Rahandusministeerium oma seletuskirjas hindab 1999. aasta II poolaasta tulemusi tervikuna heaks ning fondi 1998. aasta lõpus valitud uue juhatuse tegevust positiivseks. Kuid vaatamata 1999. a positiivsetele majandustulemustele, märgitakse, et  1999. aasta lõpu seisuga oli Hüvitusfondi akumuleeritud tulem kokkuvõttes siiski negatiivne, mis tähendab, et 1999. aasta ja eelmiste aastate kasum ei ole veel katnud 1998. aasta ülisuurt kahjumit.

 

7.            Riigikogu otsuse "Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi aastateks 2000-2010 heakskiitmine" eelnõu

T. Jürgenson

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2000-2010 (edaspidi programm) on välja  töötatud  eesmärgiga  parandada  liiklusohutusalast  olukorda  ja  liiklusõnnetustest  johtuvate taga-järgede ulatust ning seletuskirja kohaselt  jõuda  aastaks 2010  Euroopa Liidu  liikmesriikide  poolt  püstitatud  sellealaste  eesmärkide  keskmisele  tasemele  (Eestis ei  tohiks  selleks  ajaks  hukkuda  liiklusõnnetuste läbi üle 100 inimese aastas). Programm on jaotatud kolmeks etapiks:

I etapis (aastatel 2000-2002) alustatakse esmatähtsate, kiirelt toimivate ja odavamate meetmete rakendamist;

II etapis (aastatel 2003-2005) jätkatakse I etapi käigus efektiivseks osutunud meetmete elluviimist ja rakendatakse keerukamaid ning suurema maksumusega meetmeid;

III etapis (aastatel 2006-2010) analüüsitakse kahe esimese etapi tulemusi ja rakendatakse keerukaid, suure maksumusega ning edasilükatud meetmeid.

Seletuskirja kohaselt kulub programmi realiseerimiseks 11 aasta jooksul hinnanguliselt 664 miljonit krooni.

 

8.            Seisukoha andmine:

1) Riigikogu liikmete Urmas Laht'i ja Georg Pelisaare algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (460 SE) kohta

M. Rask

2) Riigikogu liikmete Tõnu Kõivu, Kalle Jürgensoni ja Jürgen Ligi algatatud käibemaksuseaduse paragrahvi 22 täiendamise seaduse eelnõu (461 SE) kohta

S. Kallas

3) Riigikogu liikmete Vootele Hanseni, Jaan Leppiku, Väino Linde ja Raivo Paavo algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (466 SE) kohta

E. Nestor,  M. Rask

 

9.            "Kuritegude ennetamise riikliku strateegia aastani 2005" heakskiitmine

M. Rask

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kuritegude ennetamise riikliku strateegia aastani 2005  (edaspidi  strateegia)  koostamisel

on aluseks võetud tulemusjuhtimise loogika. Strateegias on piiritletud nende kuritegevusprobleemide ring, mille leevendamist peetakse järgnevate aastate jooksul prioriteetseks. Seletuskirja kohaselt strateegia üldeesmärkideks on:

üldsuse tõhusam kaasamine kuritegude ennetamisse; omandi tõhusam kaitse; suurem turvalisus tänavatel ja avalikes kohtades; noorte õigusrikkumiste ja kuritegude vähendamine; ohvriabi parem kättesaadavus; korduvkuritegude ärahoidmine. Strateegia rakendub igaaastaste tegevuskavade alusel. Tegevuskava lahutamatuks osaks on konkreetne eelarve. Seletuskirja kohaselt on ministeeriumide eelarvetesse planeeritud 2001. aastaks tegevuskavade finantseerimiseks rahalisi   vahendeid  37,6  miljonit  krooni.  Järgnevatel  aastatel tegevuskavade väljatöötamine hakkab toimuma paralleelselt riigieelarve kujundamise protsessiga.

 

10.       Eesti säästva arengu strateegia - Säästev Eesti 21 - koostamise algatamine

H. Kranich

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Keskkonnaministeeriumi esituskirjas selgitatakse, et Säästev Eesti 21 on arengut suunav strateegiline dokument, mis ei käsitle eesmärkide saavutamise maksumust ega kehtesta riigile rahalisi kohustusi. Protokolli märgitava otsuse eelnõus nähakse ette lülitada strateegia Säästev Eesti 21 koostamise kulud 2001. aasta riigieelarvesse.

 

11.            Taimekaitsetunnistuse alusel turustatavate taimekaitsevahendite müügi arvestuse pidamise kord

I. Padar

määruse eelnõu

Määruse eelnõu väljatöötamisel on lähtutud vajadusest luua kindel kord taimekaitsevahendite turustamisel, kuna nende kasutamine on seotud potentsiaalse ohuga tervisele, keskkonnale ja

varale. Seletuskirja kohaselt määruse jõustamine ei too kaasa riigieelarvele täiendavaid kulusid.

 

12.            Kohviekstrakti ja siguriekstrakti koostis- ja kvaliteedinõuded, märgistamise erinõuded ning proovide võtmise ja analüüsimise meetodid

I. Padar

määruse eelnõu

Toiduseaduse alusel esitab põllumajandusministeerium valitsuse istungile määruse "Kohviekstrakti ja siguriekstrakti koostis- ja kvaliteedinõuded, märgistamise erinõuded ning proovide võtmise ja analüüsimise meetodid" eelnõu. Määrusega kehtestatakse nõuded kindlustamaks ühest arusaama erinevatest kohvi- ja siguriekstraktidest.

 

13.            Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise ja registreerimise kord

E. Nestor

määruse eelnõu

Määruse eelnõus täpsustatakse tööandja kohustusi tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel ning registreerimisel. Samuti sätestatakse tööinspektsiooni ülesanded tööõnnetuse ja  kutsehaigestumise asjaolude uurimisel ning järelevalve teostamisel. Seletuskirja kohaselt määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi.

 

14.            Terrorismi rahastamise tõkestamise konventsiooni heakskiitmine ja volituste andmine konventsioonile allakirjutamiseks

T.H. Ilves

korralduse eelnõu

Terrorismi rahastamise tõkestamise konventsiooni võttis ÜRO Peaassamblee vastu 9. detsembril 1999. aastal. Konventsioon määratleb terrorismi rahastamisena igasuguse teo, mille puhul isik teeb kättesaadavaks vahendid teo sooritamiseks, mis on kuritegu mõne konventsiooni lisas loetletud lepingu kohaselt, või mistahes muu teo sooritamiseks, millega kavatsetakse surmata tsiviilisik või muu isik, kes relvakonflikti korral ei osale aktiivses sõjategevuses, või tekitada neile raske kehavigastus, kui sellise teo eesmärk on elanikkonna hirmutamine või valitsuse või rahvusvahelise organisatsiooni sundimine mingit toimingut läbi viima või selle läbiviimisest hoiduma. Konventsiooni osalisriigid on kohustatud nimetatud teod oma seaduste järgi kriminaliseerima, nägema nende eest ette kohased karistused ning võtma meetmeid nimetatud vahendite ja kuritegeliku tulu konfiskeerimiseks. Konventsioonis käsitletakse ka osalisriikide koostööd kuritegude uurimisel ning kurjategijate väljaandmisel. Eelnõu punktis 2 antakse Eesti Vabariigi alalisele esindajale ÜRO juures suursaadik Merle Pajulale volitused konventsioonile allakirjutamiseks. Seletuskirja kohaselt ei too konventsioonile allakirjutamine kaasa rahalisi kulutusi.

 

15.       Eesti kodakondsuse andmine (3 korralduse eelnõu)

T. Loodus,  K. Saks

korralduse eelnõud

1. korralduse eelnõu kohasel otsustab valitsus Eesti kodakondsuse andmise R. Khair Al-Dinile. Ravil Khair Al-Din on sooritanud eesti keele oskuse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksamid ning taotleb Eesti kodakondsust Kodakondsuse seaduse paragrahvides 6 ja 33 sätestatud korras.

 

2. korralduse eelnõu kohaselt otsustab valitsus Eesti kodakondsuse andmise 158 isikule. Korralduse eelnõu lisas 1 loetletud 127 isikut on sooritanud eesti keele oskuse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamid ning taotlevad Eesti kodakondsust Kodakondsuse seaduse paragrahvides 6 ja 33 sätestatud korras. Eelnõu lisas 2 loetletud 21 isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle kodakondsustaotlused on võetud menetlusse koos Eesti kodakondsust taotleva vanema taotlusega. Nende sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud seaduse paragrahvis 14 sätestatud korras. Eelnõu lisas 3 loetletud 6 isikut olid taotlemise hetkel alla 15-aastased ja nende kodakondsustaotlused on võetud menetlusse seaduse paragrahvi 14 alusel koos Eesti kodakondsust taotleva vanema taotlusega. Taotluse menetlemise ajal on nad saanud 15-aastaseks. Korralduse eelnõus nimetatud 4 isikut on saanud Eesti kodaniku passi kui sünnijärgsed kodanikud kodakondsus- ja migratsiooniameti Ida-Virumaa osakonnast. Passide väljavahetamise taotluste menetlemisel ilmnes aga, et nad ei ole omandanud Eesti kodakondsust sünniga ega saanud seda ka naturalisatsiooni korras. Seega on nad saanud passid alusetult. Vastavalt kodakondsuse seaduse paragrahvi 32 lõikele 2 loetakse enne 1. aprilli 1995. alusetult passi saanud isiku passi saamiseks esitatud avaldus Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseks, kui ta esitab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kirjaliku taotluse. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999.a määrusega nr 434 kodakondsuse seaduse paragrahvi 32 rakendamine kehtestatud korra kohaselt saab alusetult passi saanud isik Eesti kodakondsuse varem kehtinud seaduse paragrahvi 6 või paragrahvi 7 punkti 1 alusel. 5 korralduse eelnõus nimetatud isikut on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et nad vastavad nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele. Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kõigile eelnõus nimetatud isikutele, kuna kodakondsuse taotlejad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ja nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

3. korralduse eelnõu kohaselt otsustab valitsus Eesti kodakondsuse andmise 258 isikule. Korralduse eelnõu lisas 1 loetletud 174 isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle mõlemad või üks vanematest on Eesti kodakondsuses. Nende sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud kodakondsuse seaduse paragrahvi 13 lõikes 1 sätestatud korras. Eelnõu lisas 2 loetletud 12 isiku sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud seaduse  paragrahvi 13 lõikes 1 sätestatud korras, mille kohaselt saab alla 15-aastane alaealine Eesti kodakondsuse, kui mõlemad või üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses. Sooviavalduse esitamise hetkel olid nimetatud alaealised alla 15-aastased. Eelnõu lisas 3 loetletud 60 isikut on pärast 26. veebruari 1992. a Eestis sündinud alla 15-aastased alaealised, kelle vanemad on sooviavalduse esitamise hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. Nende sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud seaduse paragrahvi 13 lõikes 4 sätestatud korras. 1 korralduse eelnõus nimetatud isik oli sooviavalduse esitamise hetkel alla 15-aastane alaealine, kellele taotleb Eesti kodakondsust eestkosteasutus. Tema sooviavaldus on registreeritud ja menetlusse võetud seaduse paragrahvi 13 lõikes 3 sätestatud korras. Korralduse eelnõus nimetatud 3 isikut on sooritanud eesti keele oskuse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamid ning taotlevad Eesti kodakondsust seaduse paragrahvides 6 ja 33 sätestatud korras. Korralduse eelnõus nimetatud 8 isikut on saanud Eesti kodaniku passi kui sünnijärgsed kodanikud kodakondsus- ja migratsiooniameti erinevates osakondades. Passide väljavahetamise taotluste menetlemisel ilmnes aga, et nad ei ole omandanud Eesti kodakondsust sünniga ega saanud seda ka naturalisatsiooni korras. Seega on nad saanud passid alusetult. Vastavalt kodakondsuse seaduse paragrahvi 32 lõikele 2 loetakse enne 1. aprilli 1995. alusetult passi saanud isiku passi saamiseks esitatud avaldus Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseks, kui ta esitab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kirjaliku taotluse. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri  1999. a määrusega nr 434 kodakondsuse seaduse paragrahvi 32 rakendamine kehtestatud korra kohaselt saab alusetult passi saanud isik Eesti kodakondsuse varem kehtinud Kodakondsuse seaduse paragrahvi 6 või paragrahvi 7 punkti 1 alusel. Korralduse eelnõu punktides 5, 6 ja 7 nimetatud 8 isikut on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et nad vastavad nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele. Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kõigile eelnõus nimetatud isikutele, kuna kodakondsuse taotlejad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ja puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

16.       Eesti kodakondsusest vabastamine

T. Loodus,  K. Saks

korralduse eelnõu

Valitsus otsustab 43 isiku vabastamise Eesti kodakondsusest. Eelnõus nimetatud 43 isikust 31 isikut on täisealised, kes on sooviavalduse Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitanud kodakondsuse seaduse paragrahvi 24 lõike 1 kohaselt. 12 eelnõus nimetatud isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle Eesti kodakondsusest vabastamist taotleb tema vanem. Nende isikute sooviavaldused on esitatud  kodakondsuse seaduse paragrahvi 24 lõikes 2 sätestatud korras. Eelnõus loetletud isikutest 34 isikut elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses  asukohariigi kodakondsuse saamisega. Neist 29 elavad Soome Vabariigis, 4 Rootsi Kuningriigis ja 1 Saksamaa Liitvabariigis. 9 isikut elavad Eestis ning 8 neist soovivad saada Venemaa Föderatsiooni ja 1 Belgia Kuningriigi kodanikuks. Eelnõus nimetatud isikud on täitnud kodakondsuse seaduses sätestatud tingimused ja puuduvad piirangud Eesti kodakondsusest vabastamiseks.

 

17.       Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

T. Loodus,  K. Saks

korralduse eelnõud

1. korralduse eelnõu kohaselt otsustab valitsus Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise Viktor Manuilovile. Viktor Manuilovi (sünd 5. 08. 1970) taotlus võeti kodakondsus- ja migratsiooniametis menetlusse 15. veebruaril 1999. kodakondsuse seaduse paragrahvide 6 ja 33 alusel. Seaduse paragrahv 6 sätestab üldtingimused Eesti kodakondsuse saamiseks, paragrahv 33 annab enne 1. juulit 1990. Eestisse asunud isikule võimaluse Eesti kodakondsuse taotlemiseks tähtajalise elamisloa alusel. Viktor Manuilovit on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. 1988. mõisteti ta süüdi ENSV kriminaalkoodeksi paragrahvi 88 lõike 3 alusel ning teda karistati kolmeaastase vabadusekaotusega, 1989. karistati teda kriminaalkoodeksi paragrahvi 139 (salajane vargus) alusel kolme aasta ja kuuekuulise vabadusekaotusega, 1993. kriminaalkoodeksi paragrahvide 139 ja 197 (mootorsõiduki ärandamine) alusel üheaastase vabadusekaotusega, 1994. kriminaalkoodeksi paragrahvi 197 alusel üheaastase vabadusekaotusega, 1995. kriminaalkoodeksi paragrahvi 139 alusel nelja-aastase vabadusekaotusega. Viktor Manuilov vabanes kinnipidamiskohast pärast viimase karistuse ärakandmist 28. augustil 1998. ja tema karistatus ei ole kustunud. Eesti kodakondsus andmisest keeldumise alused on toodud kodakondsuse seaduse paragrahvis 21. Nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Lähtudes eelnevast teeb siseministeerium valitsusele ettepaneku keelduda Eesti kodakondsuse andmisest Viktor Manuilovile.

 

2. korralduse eelnõu kohaselt otsustab valitsus Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise Mihhail Katsõkale. Mihhail Katsõka (sünd 14.10.1968) taotlus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti kodakondsus- ja migratsiooniametis menetlusse 08.03.1999. kodakondsuse seaduse paragrahvide 6 ja 33 alusel. Seadus sätestab üldtingimused Eesti kodakondsuse saamiseks, paragrahv 33 annab enne 1. juulit 1990. Eestisse asunud isikule võimaluse Eesti kodakondsuse taotlemiseks tähtajalise elamisloa alusel. Mihhail Katsõka esitatud dokumentidest ja tema omakäeliselt kirjutatud elulookirjeldusest nähtub, et ta õppis ajavahemikul 1985-1990 Leningradi Kõrgemas Sõjakoolis ning teenis ajavahemikul 1990-1992 NSV Liidu sõja-merelaevastikus. Mihhail Katsõka arvati reservi 1992. vanemleitnandi auastmes. Kodakondsuse seaduse paragrahvi 21 lõike 1 punkti 6 kohaselt ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt erru läinud või reservi arvatud. Lähtudes eelnevast esitab siseministeerium valitsusele otsustamiseks korralduse eelnõu, millega keeldutakse Eesti kodakondsuse andmisest Mihhail Katsõkale.

 

18.            Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1999. a korralduse nr 295-k "Vabatsooni loomine Võru maakonnas" kehtetuks tunnistamine

M. Pärnoja

korralduse eelnõu

Lähtudes Tolliseadusest teeb majandusministeerium ettepaneku tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1999. a korraldus nr 295-k "Vabatsooni loomine Võru maakonnas". Vabatsoon Võru maakonnas ei ole käesoleva ajani käivitunud ning valitsuse  6. juuni 2000 nõupidamisel nõustuti vabatsooni likvideerimisega Võru maakonnas.

 

19.       Maa andmine munitsipaalomandisse:

korralduse eelnõud

1) Elvas Vikerkaare tänaval

H. Kranich

Maareformi seaduse kohaselt otsustab sotsiaalmaa  munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Keskkonnaministeerium esitab Elva Linnavolikogu taotlusel korralduse eelnõu Elvas asuva Vikerkaare tänava parkmetsa maaüksuse (pindala 11 000 m2 , sihtotstarve-sotsiaalmaa)  andmise  kohta Elva linna  munitsipaalomandisse. Seletuskirja kohaselt munitsipaalomandisse taotletav maaüksus paikneb enne 16. juunit 1940 riigimetsana Eesti Vabariigile kuulunud maal. Maaüksust kavatsetakse kasutada avaliku üldkasutatava pargina. Tartu maavanem toetab maaüksuse andmist Elva linna munitsipaalomandisse.

2) Pärnumaal Paikuse vallas Põlendmaa külas

H. Kranich

Maareformi seaduse kohaselt otsustab maa, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks, munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Keskkonnaministeerium esitab Paikuse Vallavolikogu taotlusel korralduse eelnõu Paikuse vallas Põlendmaa külas asuva Põlendmaa prügila maaüksuse (pindala 41,2 ha, sihtotstarve-jäätmehoidla maa), andmiseks munitsipaalomandisse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana. Seletuskirja kohaselt paikneb munitsipaalomandisse taotletav maaüksus õigusvastaselt võõrandatud maal, millega ei seondu lahendamata maa tagastamise või kompenseerimise taotlusi. Taotletav prügila asukoht on kooskõlas Paikuse valla üldplaneeringuga, samuti Pärnu maakonna planeeringuga. Pärnu maavanem peab nimetatud maaüksuse Paikuse valla munitsipaalomandisse andmist vajalikuks.

 

20.       Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:

korralduse eelnõud

1) sotsiaalministri taotlusel (Tarmo Müüri kriminaalasjas)

E. Nestor

Valitsuse volitab sotsiaalministeeriumi kantsler Hannes Danilovit (edasivolitamise õigusega) esindama  Eesti Vabariiki  tsiviilkostjana  kõigis  kohtuinstantsides alaealise Tarmo Müüri kriminaalasjas. Tarmo Müüri vanematelt on ära võetud vanemlikud õigused ja ta viibib Maidla Lastekodus täielikul riiklikul ülalpidamisel.

2) sotsiaalministri taotlusel (Heinar Kõrre hagis)

E. Nestor

Valitsus volitab sotsiaalkindlustusameti peadirektor  Külli Pedakut (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis  kohtuinstantsides Heinar Kõrre hagis  Eesti Vabariigi  vastu soodustingimustel vanaduspensioni mitteõigeaegsest määramisest tuleneva kahju  hüvitamise  nõudes.

3) kaitseministri taotlusel (ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks)

J. Luik

Valitsus otsustab volitada kaitseministeeriumi kantslerit Tarmo Mändi (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki hagejana kõigis kohtuinstantsides aktsiaseltsi Vare ja endise NSV Liidu relvajõudude sõjaväeosa nr 10717 vahel sõlmitud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks Tallinnas Marja 4 ja Marja 4a asuvate elamute osas. Riigikantselei märgib, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 1995 korraldusele nr 236-k on kaitseministeeriumile tehtud ülesandeks algatada riigivara tagasinõudmiseks ja endise NSV Liidu relvajõudude või nende struktuuriüksustega sõlmitud tehingute kehtetuks tunnistamiseks kohtulik menetlus. Käesoleva korraldusega antakse kaitseministeeriumile volitused 2 elamu osas. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 19.05.1995 otsusest on tunnistatud Vabariigi Valitsuse 07. 03. 1995 korraldus nr 236-k täielikult seadusevastaseks ASle Vare omandiõiguse alusel kuuluvate 20 hoone osas

4) rahandusministri taotlusel (Kalju Talvingu avalduse lahendamisel)

S. Kallas

Valitsus otsustab volitada rahandusministeeriumi  kantsler  Aare Järvanit (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki huvitatud isikuna  kõigis  kohtuinstantsides Kalju Talvingu avalduse lahendamisel vara õigusvastase võõrandamise fakti tuvastamiseks.

5) majandusministri taotlusel (Siina ja Erik Siliksaare kaebuse lahendamisel)

M. Pärnoja      

Valitsus otsustab volituste andmise majandusministeeriumi kantsler Marika Priskele (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki vastustajana kõigis kohtuinstantsides Siina ja Erik Siliksaare kaebuse lahendamisel. Siina ja Erik Siliksaare on esitanud Pärnu Halduskohtusse kaebuse, mille ühes punktis paluvad nad tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse 19.11.1991 istungi protokollilise otsuse nr 61 punkti 10, millega anti Pärnu Linnavolikogule nõusolek lammutada Pärnus Riia mnt 131 asunud õigusvastaselt võõrandatud hooned.

6) siseministri taotlusel (Ivan Labja erikaebuse läbivaatamisel)

hr  T. Loodus

Valitsus otsustab volituste andmise politseipeadirektor Harry Tuulele (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kõigis kohtuinstantsides Ivan Labja erikaebuse läbivaatamisel Tallinna Linnakohtu 12. mai 2000 määruse peale tsiviilasjas nr 2/4/27-3288/00. Ivan Labja esitas 5. mail 2000 Tallinna Linnakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi uurimisorganite poolt talle tekitatud moraalse kahju hüvitamise nõudes.

 

21.       Eesti tollitariifistiku loomise strateegia ja ajakava ning ministeeriumidevahelise komisjoni moodustamine

S. Kallas

protokolli märgitava otsuse eelnõu ka korralduse eelnõu

Kaupade sisseveol maksustatakse kaupu erinevate maksuseaduste alusel, lisaks tuleb sisse- ja väljaveol arvestada erinevates õigusaktides sätestatud keeldude ja piirangutega. Näiteks tollimaks, mis on reguleeritud peamiselt nelja õigusaktiga. Lisaks mõjutavad tollimaksu kogumist ka  vabakaubanduslepingud, milles on ette nähtud erisused siseriiklikest õigusaktidest. See on muutnud tolliformaalsuste läbiviimise ettevõtjate jaoks keeruliseks. Rahandusministeerium esitab valitsuse istungile Eesti tollitariifistiku loomise strateegia ja ajakava, mille eesmärk oleks luua Eesti tollitariifistik. Nimetatud strateegias on välja toodud tollitariifistiku loomise eesmärgid, selle saavutamiseks olulise tähtsusega komponendid (koolitus, õigusaktid, töökorraldus) ning tollitariifistiku väljatöötamist  puudutavad projektid ja plaanid. Lisaks on välja töötatud tegevust koordineeriv ajakava. Ajakavast kinnipidamiseks ja tollitariifistiku loomist puudutavate tegevuste juhtimiseks on vaja moodustada ministeeriumidevaheline komisjon, kus oleks esindatud kõik ministeeriumid, riigikantselei eurointegratsiooni büroo ja tolliamet. Sellest tulenevalt esitab rahandusministeerium valitsuse istungile ka korralduse eelnõu ministeeriumidevahelise komisjoni moodustamise kohta.

 

22.       Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile (ülekandmiseks Esindamata Rahvaste Organisatsiooni Tartu Koordineerimiskeskusele rahvusvahelise konverentsi korraldamise kulude katteks)

S. Kallas

korralduse eelnõu

Vastavalt riigieelarve seadusele otsustab valitsus eraldada reservist välisministeeriumile 50000 krooni ülekandmiseks Esindamata Rahvaste Organisatsiooni Tartu Koordineerimiskeskusele rahvusvahelise konverentsi korraldamise kuludeks. 6. septembril 2000. möödub 10 aastat, kui Tartus toimunud viie ikestatud rahva esindajate nõupidamisel võeti vastu memorandum Esindamata Rahvaste Organisatsiooni  (ERO) loomise kohta. Selle tähistamiseks korraldab Tartu Koordineerimiskeskus 8.-10. septembrini 2000. rahvusvahelise konverentsi.

 

23. Eesti positsioonipaberites esitatud täiendatud seisukohad liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga

T.H.Ilves

 

24. Informatsioon Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste kohta

T.H.Ilves, A. Lepik von Wirén

 

25.            Tolliprotseduuri "töötlemine tolli kontrolli all" rakendamise eeskiri

S. Kallas

määruse eelnõu

Tulenevalt tolliseadusest esitab rahandusministeerium valitsuse istungile määruse, mille rakendamine toob kaasa toorainet sissevedavate ettevõtete töötlemisvõimaluste laienemise ning siseriikliku konkurentsivõime tõusu.

 

26.            Töötlemiseks tolli kontrolli all sisseveetava kauba nomenklatuur ja kaubale rakendatavate töötlemismenetluste loetelu

S. Kallas

määruse eelnõu

Tolliseaduse alusel esitab rahandusministeerium valitsuse istungile määruse, mille rakendamine toob kaasa toorainet sissevedavate ettevõtete töötlemisvõimaluste laienemise ning siseriikliku konkurentsivõime tõusu.

 

27.            Ülevaade Vabariigi Valitsuse reservi kasutamise kohta 2000. a I poolaastal

S. Kallas

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999 määruse nr 346 "Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord" paragrahvi 11 lõikest 2 esitab rahandusministeerium valitsuse istungile ülevaate Vabariigi Valitsuse reservi kasutamise kohta 2000 aasta I poolaastal. Vabariigi Valitsuse 16. 11. 99 määruse nr 346 "Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord" paragrahvi 11 lõike 2 kohaselt esitab rahandusministeerium kaks korda aastas (esimese ja teise poolaasta kohta) ülevaate reservist eraldatud raha kohta.

 

28.       ASi Eesti Raudtee erastamisläbirääkimiste eest vastutaja määramine

T. Jürgenson

korralduse eelnõu

Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse alusel esitab  teede- ja sideministeerium korralduse eelnõu ASi Ees