Sa oled siin

Valitsuse 10.9 istungi kommenteeritud päevakord

9. september 2020 - 19:18

Valitsuse liikmed viibivad seoses eelarveseminariga 9-10. septembril Sagadis ning valitsuse väljasõiduistung toimub homme kell 9 samuti seal. Seetõttu tavapärast istungijärgset pressikonverentsi homme Stenbocki majas kell 12 aset ei leia.

 

1. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt ühendatakse lennu-, maantee- ja veeteede ametid. Uue ühendasutuse nime ettepanek eelnõu järgi on liikuvusamet, lõpliku otsuse selle osas langetab Riigikogu. Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisest põhimõttest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Uue ametiga soovitakse luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte.

Ühendamisega ei korraldata ümber ainult ametite vahelist tööd. Liitmisega luuakse MKM-i merenduse asekantsleri positsioon. Ühtlasi tuuakse ühinemisega laevade lipu alla toomise projekti turundustegevused ministeeriumisse.

Kui eelnõu läbib sügisel Riigikogu lugemised, siis alustab uus amet tööd alates 1. jaanuarist 2021.

 

2. Välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse (töö- ja õpiränne) eelnõu
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on korrastada välismaalaste Eestis töötamise regulatsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja elama asumise tingimusi, arvestades pidevas muutumises olevat keskkonda ja sellest tulenevalt uusi vajadusi ning pidades silmas ka erinevates riiklikes arengukavades toodud eesmärke.

Eelnõuga on Eestis töötamise regulatsioonis kavas luua järgmised muudatused:
1) lubada välismaalasel lühiajaliselt töötada ainult pikaajalise viisa (D-viisa) alusel ja piirata lühiajaliselt töötavate välismaalaste pereliikmetele viisa andmist samadel tingimustel;
2) kehtestada töötasu nõuded lühiajalisele töötamisele hooajatöötajana;
3) kehtestada välismaalase Eestis töötamisele täistööajaga töötamise nõue.

Eestis õppimise regulatsioonis on kavas luua järgmised muudatused:
1) piirata pikaajalise viisa andmist Eestis õppiva või lühiajaliselt töötava välismaalase pereliikmetele;
2) täpsustada välismaalast õppima kutsuvale kõrgkoolile esitatavaid nõudeid;
3) lõpetada tähtajalise elamisloa õppimiseks saanud välismaalastele vajadusepõhise õppetoetuse maksmine;
4) kehtestada lisatingimused tähtajalise elamisloa õppimiseks saanud välismaalase abikaasale elamisloa andmiseks;
5) korrastada Eestisse elama jäämise tingimusi välismaalastele, kes on asunud Eestisse elama õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud.

Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet.

Suurem osa seaduse muudatustest on planeeritud jõustuma üldises korras.

 

3. Vabariigi Valitsuse 10. mai 2018. a määruse nr 38 "Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Riiklike haridusstipendiumide konkursi väljakuulutamise ja taotluste esitamise tähtaegu lükatakse ühe kuu võrra edasi, et eristada seda igal aastal oktoobris toimuvast haridustöötajate tunnustusüritusest, mille käigus antakse üle aasta- ja elutööpreemiad.

Eelnõu järgi kuulutab haridus- ja teadusminister iga-aastaselt välja riiklike haridusstipendiumide konkursi hiljemalt 15. oktoobriks senise 15. septembri asemel. Samasisuline muudatus tehakse ka ministeeriumile kirjalike taotluste esitamise tähtajas, mis on hiljemalt 15. novembril senise 15. oktoobri asemel.

Määrus jõustub üldises korras.

 

4. Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2013. a määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord” muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kaitseliidu kodukorra muutmise eesmärk on kaitseliidu sisejärelevalve parem korraldus revisjonide läbiviimisel. Samuti täpsustatakse maleva juhatuse; naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde keskjuhatuste ja küberkaitseüksuse juhatuse ülesandeid riigieelarvevälise ehk nn omatulu kasutamisel ja struktuuriüksuse majandamises osalemisel.

Maleva juhatus ja revisjonikomisjoni liikmed saavad keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoniga analoogse võimaluse osaleda sõnaõigusega maleva esindajatekogul, et tagada parem info maleva juhtimisotsuste tegemiseks ja nende otsuste läbipaistvus. Täpsustatakse ka maleva ja küberkaitseüksuse juhatuse majandustegevusega seotud ülesandeid ja antakse õigus esitada ettepanekuid struktuuriüksuse majandustegevuse korraldamiseks laiemalt. Lisaks antakse maleva juhatusele, naiskodukaitse keskjuhatusele, noorkotkaste keskjuhatusele, kodutütarde keskjuhatusele ja küberkaitseüksuse juhatusele õigus otsustada kooskõlas riigihangete seaduse ja muude õigusaktidega riigieelarvevälise tulu (nn omatulu, nt üüritulu, annetused, liikmemaks) kasutamise üle vastavalt kaitseliidu keskjuhatuse kehtestatud riigieelarvevälise tulu kasutamise korrale. Eelnõu kohaselt ei laiendata juhtorganitele pädevust otsustada riigieelarvelise eraldise kasutamist.

Lisaks tehakse ka muudatused kaitseliidu sisejärelevalve korralduse tõhustamiseks revisjonide läbiviimisel ja sätestatakse seni puudunud revisjoni tegemine kaitseliidu noorteorganisatsioonidele.

Määrus jõustub üldises korras.

 

5. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140 "Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määruses täpsustatakse tehnilisest normist teavitamisega seotud menetlust, mis lihtsustab vastavat teavitamisprotseduuri. Tehnilist normi sisaldava eelnõu ettevalmistajale annab muudatusettepanek kindluse, et ta võib riigisisest tehnilist normi sisaldava eelnõu menetlemist jätkata paralleelselt teavitamisprotseduuril määratud ooteajaga. Keelatud on aga eelnõu vastuvõtmine ooteaja vältel.

Määruse muutmine loob suurema õigusselguse eelnõu menetlemisele kuluva aja planeerimisel. Eestis on ajavahemikul 2009–2019 teavitamisele esitatud suurusjärgus 10–20 eelnõud aastas.

 

6. Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2021–2024
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kehtivad töötuskindlustusmakse määrad ei muutu, need kehtestatakse olemasoleval tasemel ka aastateks 2021-2024.

Kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks jääb 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks jääb 0,8% (kokku 2,4%).

Kui töötuskindlustusmakse määr on 2,4%, laekub töötuskindlustusmakseid prognoositavalt 2021. aastal 209,7 miljonit eurot; 2022. aastal 219,9 miljonit eurot ning 2023. ja 2024. aastal vastavalt 230,4 ning 241,1 miljonit eurot.

Töötuskindlustusmakset makstakse seaduses ette nähtud summadelt ehk töötasult, palgalt ja muudelt töö eest makstud tasudelt.

Töötuskindlustusmakse määrad kehtestab valitsus igal aastal 1. oktoobriks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021.

 

7. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2021. aastal
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku kanda järgmisel aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali 30 protsenti nii kindlustatute kui tööandjate sihtfondist, ehk kokku 62,9 miljonit eurot.

Töötuskindlustuse seaduse järgi võib laekunud töötuskindlustusmaksest sihtkapitali üle kanda kuni 30 protsenti mõlemast sihtfondist. Kui sihtkapitali ülekantavate vahendite määr on 30%, kantakse sihtkapitali ca 62,9 miljonit eurot, sellest kindlustatute sihtfondist 40,9 miljonit ja tööandjate sihtfondist 22 miljonit eurot.

Vahendeid kasutatakse järgmisel aastal aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, näiteks stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse maksmiseks.

Valitsus peab sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestama igal aastal 1. oktoobriks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021.

 

8. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 "Infosüsteemide turvameetmete süsteem" muutmine
Esitaja: väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse infosüsteemide turvameetmete süsteemi ehk nn ISKE määrust, et  võimaldada andmekogude turvalisuse tagamiseks rakendada ISKE alternatiivina rahvusvaheliselt tunnustatud ISO/IEC 27001 standardit.

Muudatus laiendab andmekogusid pidavate riigiasutuste infotehnoloogia-alaseid koostöövõimalusi erasektoriga, sest laialtlevinud ISO-standardile vastavaid turuosalisi on oluliselt enam kui neid, kes on valmis investeerima üksnes Eesti jaoks väljatöötatud ISKE tingimustega kooskõla saavutamisse. Samuti võib andmekogu turvalisuse tagamisel tekkida vajadus ISO standardi rakendamiseks rahvusvahelises koostöös.

 

9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Justiitsministeeriumile Eesti Vabariigi esindamiseks arbitraažimenetluses
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Justiitsministeeriumile eraldatakse valitsuse reservist täiendavad vahendid Eesti Vabariigi esindamiseks arbitraažimenetluses.

 

10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Haridus- ja Teadusministeeriumile Eesti keeletehnoloogia arenguhüppe tehisintellekti rakendamiseks masintõlkes ning otse- ja salvestatud saadetele automaatsete eestikeelsete subtiitrite lisamise kulude hüvitamiseks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist haridus-ja teadusministeeriumile 1 400 000 eurot eesti keeletehnoloogia arenguhüppe tehisintellekti rakendamiseks masintõlkes ning otse- ja salvestatud saadetele automaatsete eestikeelsete subtiitrite lisamise kulude hüvitamiseks.

Eraldatud vahendid taastatakse 2020. aasta riigieelarve seaduse muudatusega Vabariigi Valitsuse reservi haridus- ja teadusministeeriumile ette nähtud vahendite kulul.

 

11. Riigivara valitseja määramine (Klooga alevikus Järve tee 4 asuva korteriomandi 1/4 mõtteline osa)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Riigile pärimisõiguse alusel üle tulnud Harjumaal Lääne-Harju vallas Klooga alevikus Järve tee 4 asuva korteriomandi 1/4 mõttelise osa valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

 

12. Eesti kodakondsuse andmine (42 inimest)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 42 eelnõus nimetatud inimesele, kes on täitnud seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning kelle suhtes puuduvad õiguslikud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

13. Nõusoleku andmine laenu andmiseks
Esitaja: väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Materjalid sisaldavad ärisaladust ja pole seetõttu avalikud.

 

14. Informatsioon ja Eesti seisukoht sõbralike kokkulepete sõlmimise ettepanekute suhtes
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister esitab informatsioon ja Eesti seisukoha sõbralike kokkulepete sõlmimise ettepanekute suhtes.

 

15. Eesti seisukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse nr 2020/0171 kohta (maagaasi siseturu ühiseeskiri)
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

27. mail 2020 sai Eesti ametliku kirja, millega Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse nr 2020/0171. Selles heidab komisjon Eestile ette majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuuluva direktiivi (EL) 2019/692 (maagaasi siseturu ühiseeskiri) mitteõigeaegset ülevõtmist ja meetmetest teavitamata jätmist. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 24. veebruar 2020.

Eesti vastab komisjonile, et direktiiv võetakse üle maagaasiseaduse muutmise seadusega, mis on praegu eelnõuna riigisisesel kooskõlastamisel. Seaduse eeldatav vastuvõtmise aeg on 2020. aasta lõpp. Direktiivi ülevõtmiseks muudetakse ka majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määrust nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“.