Sa oled siin

Valitsuse 10.1.2019 istungi kommenteeritud päevakord

9. jaanuar 2019 - 15:56

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ning rahandusminister Toomas Tõniste.

Lisainfo: Maria Murakas, 5219572

1. Kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Justiitsminister Urmas Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku muuta kohtute seadust ja prokuratuuriseadust.

Seadusemuudatused on vajalikud Eesti osalemiseks Euroopa Prokuratuuri (edaspidi EPPO) töös.
EPPO on iseseisev sõltumatu EL-i asutus, mis on asutatud tõhustatud koostöö raames nõukogu määrusega (EL) nr 2017/1939.  EPPO loomise eesmärk on tagada EL-i finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus ning kindlustada, et kriminaalmenetlus ei ole mõjutatud liikmesriigi ametkondlikest või poliitilistest huvidest ja eesmärkidest.

Eelnõu muudatused käsitlevad peamiselt Eesti poolt EPPO prokuröride kandidaatide valimist ja esitamist, EPPO-s töötavate Eesti prokuröride õiguslikku staatust ning prokuratuuriseaduse kohaldamise ulatust EPPO-s töötavatele Eesti prokuröridele.

Eelnõuga tehakse kohtute seaduses muudatused, et kohtunikul oleks võimalik kandideerida Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri ametikohale. Muudatused lähtuvad kehtivast põhimõttest, mille kohaselt kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad, kui kohtunik asub ametisse rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või sellega samaväärsele ametikohale.

Euroopa prokuröri ametiaeg on kuus aastat ning seda saab pikendada kuueaastase perioodi lõpus ühel korral kolme aasta võrra. Delegaatprokuröri ametiaeg on viis aastat ja seda võib korduvalt pikendada.

EPPO asutamismääruse kohaselt peab loodav institutsioon olema toimiv kõige varem 2020. aasta novembris. EPPO-s ei osale kõik EL liikmesriigid, vaid üksnes EPPO-ga ühinenud riigid. Praeguseks on EPPO-ga ametlikult liitunud 22 liikmesriiki.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd06f9fb-7584-42ad-a1a1-e...

2. Kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on üle võtta liikmesriikides kaubamärgiõigust ühtlustav EL-i direktiiv 2015/2436.

Kehtivas õiguses kaotatakse nõue, et kaubamärgina kaitstav tähis peab olema graafiliselt kujutatav. Kaubamärk on tähis, mille abil on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate sarnastest kaupadest või teenustest. Eelnõu lihtsustab mittetraditsiooniliste kaubamärkide, nt heli-, multimeedia- ja hologramm-märkide kaitsmist, kuna neid on edaspidi võimalik patendiametile esitada ka heli- või videofailina. Kehtiva õiguse kohaselt aga peab iga kaubamärki olema võimalik kujutada graafiliselt.

Kehtiva õiguse järgi kontrollib kaubamärgi registreerimise käigus patendiamet, et ei esineks kaubamärgi registreerimist takistavaid absoluutseid (nt tähisel puudub eristusvõime või see on üksnes kirjeldav) või suhtelisi (nt varasema äravahetamiseni sarnase kaubamärgi olemasolu) keeldumisaluseid. Eelnõu järgi patendiamet edaspidi enam suhtelisi keeldumisaluseid ei kontrolli.

Direktiivi nõuete täitmiseks viiakse apellatsioonikomisjon justiitsministeeriumi juurest patendiameti juurde. Kuna direktiiv nõuab, et komisjon asuks liikmesriigi tööstusomandi keskameti juures. Komisjon on sõltumatu organ, mis lahendab tööstusomandiga (kaubamärk, patent, tööstusdisainilahendus) seotud vaidlusi kohustusliku kohtueelse menetluse korras.

Lisaks muudetakse apellatsioonikomisjoni ülesehitust. Senise kaheksaliikmelise komisjoni asemel nähakse ette kahest alalisest liikmest koosnev komisjon. Sarnaselt kehtiva süsteemiga lahendab komisjon ka edaspidi vaidlusi kolmeliikmelises koosseisus, kaasates vastava valdkonna eksperdina koosseisu täiendava liikme või liikmed.

Eelnõu kohaselt laiendatakse ka komisjoni pädevust. Lisaks patendiameti otsuste peale esitatud kaebustele ja kaubamärkide vaidlustamisavaldustele hakkab komisjon lahendama ka kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avaldusi ning teiste tööstusomandi esemete tühistamise avaldusi, mida praegu lahendavad maakohtud.

Eelnõu kohaselt nähakse ette ka meetmed komisjoni menetluse kiiremaks ja tõhusamaks muutmiseks.

Seadus jõustub 11. märtsil 2019. Apellatsioonikomisjoni puudutavad muudatused jõustuvad 9. septembril 2019.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b14cdd78-c4be-481d-a040-c...

3. Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: seaduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku muuta riikliku statistika seadust ning avaliku teabe seadust. Muudatustega soovitakse jõuda eesmärgini, et andmekogudes olevaid andmeid saaks omavahel siduda, osutada paremaid teenused, vähendada halduskoormust ning teha juba kogutud andmete alusel riiklikku statistikat.

Eelnõuga reguleeritakse andmehaldus, mis sätestab kindlad reeglid, millele andmekogudes olevad andmed ja andmehaldus peab vastama. Hetkel ei ole riigi andmehalduse ühistes reeglites kokku lepitud, mistõttu ei ole võimalik rakendada ka andmete ühekordse küsimise reeglit. Samuti ei ole praegu reguleeritud, kes peaks andmehaldust riiklikul tasandil  koordineerima. Eelnõuga määratakse kindlaks andmehalduse tingimused ning antakse andmehalduse koordineerimine Statistikaametile.

Avaliku teabe seadusesse lisatakse andmete jagamise teenus, mis võimaldab edaspidi erinevate andmeallikate sidumist ning töödelda andmeid teaduslikul või statistilisel eesmärgil.

Seadus jõustub 1. aprillil 2019.

Eelnõu ink EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8354e06a-79cc-4ac5-9f84-3...

4. Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: seaduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku raamatupidamise seaduse muutmiseks. Eelnõu eesmärgiks on avaliku sektoriga arveldamisel vähendada arvetega seotud töömahtu ja ajakulu.

Eelnõu kohaselt muudetakse avaliku sektoriga arveldamisel kohustuslikuks e-arve. Samuti võetakse üle EL direktiiv 2014/55/EL e-arveldamise osas.

E-arve on masinloetav dokument, mis on koostatud ühtse standardi alusel ning mida saadetakse ühest tarkvarasüsteemist teise vältimaks arve maksmiseks käsitsi andmete sisestamist.

Seadus jõustub 1. juulil 2019.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f3e53a5-1d78-491f-a7c0-1...

5. Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on Eesti ühinemine Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga.

Konventsiooni eesmärk on laevade lammutamise keskkonnamõju vähendamine ja selle tegevusega seotud tööohutuse tingimuste parandamine. Laevade ringlusesse võtmine (ehk lammutamine) võib negatiivselt mõjutada nii keskkonda kui ka inimese tervist. Näiteks võib töötlemisele minev laev sisaldada keskkonnaohtlikke aineid: asbesti, raskmetalle, fossiilse kütuse jääke ja osoonikihile kahjulikke ained. Seepärast kehtestab konventsioon laevade lammutamise keskkonnakaitse ja tööohutuse nõuded.

Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka laevade ringlusesse võtmise kohti, kus lammutatakse 500 ja suurema kogumahutavusega laevu, selliste ettevõtete personali ning laevaomanikke. Laevaomanikel tekib kohustus koostada ohtlike materjalide loend ning abistada riigiasutusi haldusmenetluse teabega. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka neid riigiasutusi, kes on seotud laevade ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele tegevus- ja keskkonnalubade andmise ja nende järelevalvega.

Seadus jõustub üldises korras. Tänaseks on konventsiooni ratifitseerinud kuus riiki.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0079f876-389d-4453-8d82-f...

6. Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: seaduse eelnõu

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku ratifitseerida Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping. Valitsus kiitis lepingu heaks 1. novembri 2018 istungil. Leping allkirjastati 7. detsembril 2018 ning lepingu jõustumise eelduseks on selle ratifitseerimine Riigikogus.

Lepingu eesmärk on tagada isikutele ühest riigist teise liikumisel pensionikindlustus. Samuti määratakse kindlaks, kumma riigi õigust kohaldatakse nende isikute töötasult makstavate maksude suhtes, kes elavad ühes, aga töötavad teises riigis või on lähetatud tööle teise riiki.

Leping puudutab Eestis ja Valgevenes elavaid vanaduspensioniealisi isikuid, kes soovivad saada vanaduspensioni. Samuti tööeas isikuid ja lapsi, kes soovivad teises riigis saada oma sooduspensioni või toitjakaotuspensioni. Lisaks puudutab leping ka tööealisi isikuid, kes elavad ühes ja töötavad teises riigis (nt transpordiettevõtetes töötavad isikud, meremehed, ettevõtjad) või on lähetatud tööle teise riiki. Üldjuhul rakendatakse lepingupoole territooriumil töötava isiku suhtes selle riigi õigusakte, kus isik reaalselt töötab (erandid on nt laevapere liikmed). Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta alguses Eestis umbes 11 800 valgevenelast.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt oleks 2020. aastal Valgevene pensionisaajatele keskmine määratud pension 228 eurot ning 2023. aastal 263 eurot. Pensioni saajaid on esimesel lepingu jõustumise järgsel aastal hinnanguliselt 100, pensioni väljamaksmise kulu on 2020. aastal 274 000 eurot.

Eestil on sotsiaalkindlustusalased lepingud sõlmitud Venemaa Föderatsiooniga, Kanadaga, Moldovaga, Ukrainaga ja Austraaliaga.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d927a8d9-ec04-4c6d-bdc0-9...

7. Statistikaameti 2019.-2023. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku kinnitada järgmiseks viieks aastaks statistikaameti poolt tehtavate rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalaste statistikatööde loetelu. Viie aasta jooksul tehakse 156 statistikatööd, mille eeldatav maksumus on kokku 42,4 miljonit eurot.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7f48ddd9-4218-4c93-ad47-a...

8. Volitus SA Eesti Ajaloomuuseum asutamiseks ja nõusoleku andmine riigivara üleandmiseks
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: korralduse eelnõu

Kultuuriminister Indrek Saar soovib valitsuselt volitust Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum asutamiseks ning nõusolekut võõrandada üleandmise teel sihtasutusele mitterahalise sissemaksena riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum kasutuses olev riigivara.

Loodav sihtasutus võtab üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Ajaloomuuseumi funktsioonid Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjali kogumisel, säilitamisel, uurimisel ning vahendamisel hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Samuti Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi funktsioonid Eesti teatri- ja muusikaajalooga seotud materjali kogumisel, säilitamisel, uurimisel ning vahendamisel hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Ühtlasi võtab loodav sihtasutus üle kehtivad lepingud, vara ja töötajad, ning sisuline tegevus jätkub ilma katkestuseta. Mõlema muuseumi kogud jäävad riigile ning Kultuuriministeerium annab need halduslepinguga sihtasutusele kasutamiseks.

12. veebruaril 2014 kinnitas Riigikogu kultuuripoliitika põhialuste dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, mis annab suunised Eesti kultuurivaldkonna arendamiseks aastatel 2014–2020. Muuseumide peatükis sätestatakse, et riik lähtub muuseumivõrgu kujundamisel asutuste tegevuse jätkusuutlikkuse ja muuseumide mitmekesisuse tagamisest ning seejuures kaasatakse partnerina kohalikke omavalitsusi ja erasektorit. Kultuuriministeerium on juba alates 2012. aastast Eesti muuseumide võrgustikku korrastanud ning muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest oludest. Riik on selle ajaga asutanud kümme uut muuseumi sihtasutust (lisaks juba 2002. aastal asutatud SA-le Virumaa Muuseumid) ning kohalike omavalitsuste juhtida on antud viis endist riigimuuseumi.

25. augustil 2016 toimunud kabinetiistungil võttis valitsus vastu otsuse jätkata muuseumivõrgu korrastamisega vastavalt Rahandusministeeriumi läbi viidud riigiülesannete analüüsis välja toodud ettepanekutele. Eesmärgiks on võetud viia kõik riigimuuseumid üle sihtasutuse vormile või anda üle kohalikule omavalitsusele hiljemalt 31. detsember 2018, jättes vajadusel hallatava riigiasutuse vormis tegutsema Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi. Valitsuse 8. märtsi 2018 kabineti istungil heaks kiidetud riigireformi kavaga on seda tähtaega pikendatud 2019. aasta lõpuni.

Oluliseks kaalutluseks sihtasutuste asutamisel on võimalus laiapõhjalisema juhtimismudeli kaudu kaasata kultuuriasutuse tegevusse valdkonna spetsialiste, et arendus- ja juhtimisotsuseid teeks asjatundlik ning valdkonnaga seotud sihtasutuse nõukogu.

Sihtasutuse vorm on tegevuseks valitud selle lihtsama juhtimissüsteemi pärast ning võimaldab konkreetsete volituste ja vastutuse jaotumisega kahetasandilist juhtimismudelit. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teeb järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Juhatus tagab sihtasutuse igapäevase majandustegevuse.

Kultuuriministeeriumi senine kogemus näitab, et sihtasutuseks muudetud muuseumid on suurendanud oma külastajate arvu ja samuti ka tulu. Laiema juhtimiskompetentsi toel on ühtlasi muutunud kuluefektiivsemaks, kuna nii on võimalik rohkem panustada muuseumi sisuliste eesmärkide saavutamisse.

Sihtasutuse asutamine toimub 2019. aasta jaanuaris.

Eelnõu link EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e792532e-a080-4d6b-8932-7...

9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Keskkonnaministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldise territooriumil paiknevate kinnisasjade ja kasutusvalduste avalikes huvides omandamise ettevalmistava menetluse ja kinnisasjade omandamise kuludeks
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 940 000 eurot ning keskkonnaministeeriumile 60 000 eurot Ida-Virumaal Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldise territooriumil paiknevate kinnisasjade ja kasutusvalduste omandamisest tulenevate kulude katmiseks.

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas taotluse kinnistutele seatud kasutusvalduste sundvõõrandamiseks 11. novembril 2009.

2017. aastal oli Põhja-Kiviõli II karjääris aktiivset tarbevaru 13,8 miljonit tonni, millest maakasutusõiguse alal 5,8 miljonit tonni. Ülejäänu asub vaidlusalustel kinnistutel, kus põlevkivi varu suurus on ligikaudu 8,5 miljonit tonni, millest 8 miljonit tonni on kaevandatav.

Riigi maksutulu varu kaevandamisest ja töötlemisest on ligikaudu 55 miljonit eurot.

Kiviõli Keemiatööstus on linna suurim tööandja ning soojusenergiaga varustaja.

10. Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2019. aastal
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusminister Toomas Tõniste teeb valitsusele ettepaneku jaotada 2019. aasta riigieelarvesse kavandatud kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide pidamiseks ette nähtud toetusfondi vahendid summas 342 miljonit eurot.

Toetust saab kasutada õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolituseks, koolilõunaks, õppekirjanduseks ning tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks.

2018. aastaga võrreldes on toetuste kogumaht kasvanud 28 miljoni euro võrra, sh õpetajate tööjõukulude toetus 26 miljonit eurot ning tõhustatud ja eritoe tegevuskulu toetus 1 miljon eurot. Õpetajate tööjõukulude toetuse kasv toetab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärki tõsta õpetajate palk 120 protsendini keskmisest palgast.

Toetuse suurenemine on seotud õpilaste arvu kasvuga (+1%) ja õpetaja töötasu alammäära suurenemisega. Alates 2019. aastast on õpetajate töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1250 eurot (2018. aastal 1150 eurot, st kasv +8,7%). Iga õpetaja arvestusliku ametikoha kohta antakse toetust alammäärast ca 20% rohkem. Seega on võimalik õpetaja keskmise brutopalga suurenemine ligikaudu 1500 eurole kuus.

Eelnõu link EIS- is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/296ddc31-9459-461c-8ea2-e...

11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. T.)
Esitaja: siseminister Katri Raik
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister Katri Raik teeb valitsusele ettepaneku keelduda kodakondsuse andmisest isikule, keda on kuuel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude ning viie toime pandud väärteo eest. Isiku karistatus ei ole tänaseks kustunud.

12. Eelnõu „Liikmesriikide valitsuste esindajate deklaratsiooni Euroopa Kohtu Achmea asjas tehtud kohtuotsuse õiguslike tagajärgede ja investeeringute kaitse kohta Euroopa Liidus“ heakskiitmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Kohtu 6. märtsi 2018 otsuse C-284/16 Achmea kohaselt ei ole Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistes investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus EL-i õigusega kooskõlas.

Poliitilise deklaratsiooniga ühinedes annavad liikmesriigid lubaduse informeerida tegutsevaid vahekohtuid Achmea otsuse õiguslikest järelmitest ning kutsuda neid üles käimasolevate vaidluste puhul kahjuhüvitist mitte välja mõistma. Samuti pöörduvad liikmesriigid investorite poole üleskutsega mitte alustada ELi-siseste investeeringute kaitse lepingute ja energiaharta lepingu alusel liikmesriikide vastu uusi vahekohtumenetlusi. Liikmesriigid deklareerivad, et kõik ELi-sisesed investeeringute kaitse lepingud lõpetatakse ühiselt mitmepoolse lepinguga (mille läbirääkimised praegu käivad) või kui pooled on saavutanud asjakohase kokkuleppe, siis kahepoolse kokkuleppe alusel.

Deklaratsiooni koostamisel on vahendajaks olnud Euroopa Komisjon. Deklaratsiooniga ühinemata jätmise korral võib Eestit ähvardada Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus.

Deklaratsioon allkirjastatakse 15. jaanuaril 2019.

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku eelnõu heaks kiita.

13. Eesti seisukohad Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu allakirjutamise ja sõlmimise ning verbaalnoodi kohta
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

11. jaanuaril 2019 on Euroopa Liidu nõukogul kavas Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumislepingu allkirjastamisotsuse vastuvõtmine ja lepingu sõlmimisotsuse heakskiitmine. Samuti kiidab nõukogu heaks Euroopa Liidu rahvusvaheliste lepingute osapooltele saadetava verbaalnoodi.

Nõukogu otsuse eelnõu eesmärk on anda luba väljaastumislepingu Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta ning lepingu jõustumise korral on tagatud Ühendkuningriigi korrapärane Euroopa Liidust lahkumine.

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega aga on vaja tagada riigisiseste õigusaktide muutmise eelnõude õigeaegne esitamine ning muude vajalike ettevalmistuste tegemine võimalikult sujuvaks üleminekuks.

Välisminister Sven Mikser teeb valitsusele ettepaneku kiita heaks Eesti esitatud seisukohad Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu allakirjutamise ja sõlmimise kohta ning samuti kiita heaks Euroopa Liidu rahvusvaheliste lepingute osalistele saadetav verbaalnoot. Noodis teavitatakse kohe peale lepingu allkirjastamist (enne ratifitseerimist) Euroopa Liidu rahvusvaheliste lepingute osapooli edaspidisest korraldusest, mille kohaselt käsitletakse Ühendkuningriiki üleminekuperioodil Euroopa Liidu liikmesriigina.