Sa oled siin

Valitsuse 10.10.2019 istungi kommenteeritud päevakord

9. oktoober 2019 - 17:01

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.00. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, justiitsminister Raivo Aeg ning keskkonnaminister Rene Kokk.

Lisainfo: Maria Murakas, tel. 5219572

1. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: seaduse eelnõu

Justiitsminister esitab valitsusele heaks kiitmiseks karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu.

Minister on teinud ettepaneku täiendada karistusseadustiku üldosa nii, et seadus võimaldaks täita Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõudeid ja kohaldada konkreetsetes valdkondades (finantssektor ja andmekaitse) teatud rikkumiste eest senisest suuremat rahatrahvi ülemmäära.Eelnõuga nähakse ette õiguslik raamistik suurema ülemmääraga rahatrahvide kehtestamiseks. Konkreetsed väärteokoosseisud ja karistused pannakse paika eraldi eelnõuga.

Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahv on erandlik rahatrahvi liik, mida saab kohaldada põhjendatud juhul ning siis, kui see on vajalik Eestile siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks. Rahvusvahelise kohustuse mõiste hõlmab nii sõlmitud välislepinguid kui ka Euroopa Liidu õiguse allikaid.

Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvina on edaspidi võimalik nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule mõista väärteo eest karistuseks kuni 20 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa.

Juriidilise isiku rahatrahvina võib arvestada samuti kuni 15 protsendiga juriidilise isiku või seaduses sätestatud juhul tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Eelnevate muudatusega seoses tõstetakse ühtlasi juriidilisele isikule kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäära 16 000 000 eurolt 40 000 000 euroni. Samuti loobutakse põhimõttest, mille kohaselt ei tohi käibe põhjal arvutatud rahaline karistus olla suurem rahalise karistuse fikseeritud ülemmäärast.

Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi mõju tasakaalustamiseks pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani. Samuti tehakse muudatused, mis toovad senisest enam esile rahatrahvi ositi tasumise võimalust.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 10. punkti „Siseturvalisus ja õigusruum“ alapunktiga 2.9 „Ennetame, tõkestame ja avastame korruptsiooni, finantskuritegevust ja rahapesu, arendame kriminaaltulu konfiskeerimise võimekust“.

Muudatused on planeeritud jõustuma 1. juulil 2020.

2. Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Seaduseelnõuga soovitakse ratifitseerida Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll.

Valitsus kiitis lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli heaks 12. septembril 2019 istungil ning volitas lepingule ja protokollile alla kirjutama rahandusministrit. Lepingule ja protokollile kirjutati alla 25. septembril 2019 Tallinnas.

Hongkongi erihalduspiirkond on suure autonoomsusega Hiina Rahvavabariigi osa, millel on oma seadusandlik kogu ning tema pädevuses on ka maksuseaduste vastuvõtmine. Hongkongi erihalduspiirkonna puhul rakendatakse põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“. Põhiseaduse kohaselt vastutab Hongkongi erihalduspiirkond oma siseasjade ja välissuhete eest, samas kui Hiina Rahvavabariigi valitsus vastutab välis- ja kaitsepoliitika eest.

Eesti ja Hongkongi vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepingupoolte vahel. Leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Eestil on topeltmaksustamise vältimise lepingud sõlmitud 59 riigiga.

3. Tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute direktiivi muudatuste ülevõtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse Eesti õigus vastavusse direktiividega (EL)2017/2398, (EL)2019/130, mis reguleerivad töökeskkonnas esinevaid kantserogeenseid ja mutageenseid aineid.

Eelnõu eesmärk on ennetada vähki haigestumist töökeskkonnast tulenevate keemiliste ainete tõttu. Kantserogeenid on ained ja valmistised, mis sisse hingamisel, alla neelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust. Mutageenid aga on ained ja valmistised, mis sisse hingamisel, alla neelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust.

Eelnõu kohaselt täiendatakse töökeskkonna kantserogeensete ainete loetelu uute ainete ja nende piirnormidega, samuti märgetega kokkupuute ohtlikkuse kohta. Muudatused kaasnevad 18 keemilise ainega. Eelnõus käsitletud kantserogeensete ainetega võib kokku puutuda peamiselt tööstussektoris, lisaks ehitussektoris ja transpordisektoris.

Eelnõuga nähakse ette uus piirnorm mitmele keemilisele ainele, mida Eesti õigusega ei ole seni reguleeritud. Näiteks lisanduvad uute ainetena loetellu bromoetüleen, kroom(VI)ühendid ja diiselmootorite heitgaasid.

Lisaks muutuvad teatud keemiliste ainete piirnormid rangemaks. Näiteks tuleb rangem piirnorm etüleenoksiidile ja hüdrasiinile.

Mitmele ainele lisatakse märge, mis näitab, et tegemist on naha kaudu kergesti imenduva ainega. Samuti saab naha kaudu imendumise märke o-toluidiin, mida kasutatakse peamiselt keemiatööstuses.

Mitmele ainele lisatakse märge, mis näitab, et tegemist on kantserogeense ainega. Näiteks lisatakse märge akrüülamiidile. Samuti lisandub kantserogeensuse märge sissehingatava kristallilise ränidioksiidi ainegruppi kuuluvatele ainetele (kristobaliit, kvarts ja tridümiit). Neid aineid esineb looduslikult erinevates kivimites (nt liivakivis) ja neid kasutatakse näiteks ehituses täitematerjalina, keraamikatööstuses keraamiliste glasuuride koostisosana jm.

4. Riigivara valitseja määramine (Haapsalus Väike-Liiva tn 16/18 asuv kinnistu)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigihalduse minister teeb valitsusele ettepaneku määrata riigi päritud vara valitsejaks rahandusministeerium. Kinnistu asub Lääne maakonnas Haapsalus Väike-Liiva tn 16 // 18.

5. Ülevaade riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise ja lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumise tulude kasutamisest 2018. aastal
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: ülevaade

Keskkonnaminister esitab valitsusele ülevaate riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise ja lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise tulu kasutamise kohta 2018. aastal.

Perioodil 2010–2013 sõlmis Eesti Kyoto protokolli kohaseid rohelise investeerimisskeemi (RIS) kokkuleppeid Austria, Luksemburgi, Hispaania riigi ning mitme Jaapani erasektori korporatsiooniga. Eesti riik müüs kokku üle 75 miljoni AAU (Assigned Amount Unit – heitkoguste ühik) ja teenis sellest tulu üle 392 miljoni euro. Sellest osa tulu saadi elektriautodena, st nende väärtuses saadud ligikaudu 20 miljonit eurot väljamaksmisele ei kuulu. 2018. aasta juuliks on suurema osa kokkulepete täitmine lõpetatud, seejuures on saadud vahenditest välja makstud 372 miljonit eurot.

Alates 2005. aastast toimib EL-i kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, milles osaleb 46 Eesti käitist. Need tegutsevad energeetika (tootmine nimisoojusvõimsusega üle 20 MW), mineraalõli rafineerimise ja tootmise (tsemendiklinker, lubi, klaas, paber/papp, paberimass, keraamiliste toodete valmistamine) valdkondades. 2018. aastal sai Eesti tulu 141 146 650 eurot, millest vähemalt 50% kasutatakse kliimamuutuste leevendamiseks. Saadud vahendeid kasutatakse hoonete energiatõhusamaks muutmiseks, alternatiivsete kütuste kasutamiseks transpordis, metsanduse sertifitseerimisprojekti väljaarendamiseks, Euroopa Liidu lubatud heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi halduskulude katmiseks ning üleujutusriskide maandamiseks ja rahvusvaheliseks kliimakoostööks.

2014. aastast toimuvad lisaks nn tava-enampakkumistele lennunduse lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumised. 100% enampakkumisel saadud tulust tuleb kasutada kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. 2018. aasta lennunduse ühikute müügist saadud enampakkumistulu oli 141 150 eurot. Sellest rahastati viit projekti, mis on seotud keskkonnateadlikkuse tõstmise, rohevaldkonna iduettevõtete tutvustamise ja kliimamuutuste uurimisega.

6. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

7. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 14. ja 15. oktoobri 2019 istungil
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Keskkonnaminister esitab valitsusele heaks kiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumiseks.

Nõukogu istungil soovitakse kinnitada Läänemere 2020. aasta kalapüügivõimalused, toimub arvamuste vahetus EL-i ja Norra 2020. aasta kalapüügivõimaluste vahetamises ning ICCAT-i (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) aastakoosoleku ettevalmistamise teemal. Lisaks leiab aset arvauste vahetus EL-i metsastrateegia 2020+ ja maailma metsade kaitset ja taastamist puudutavate EL-i meetmete teemal.

Eesti on seisukohal, et uus metsastrateegia on oluline instrument jätkusuutliku metsamajanduse ja metsasektori rolli teadvustamisel, nähtavuse suurendamisel, majandusliku elujõulisuse ja konkurentsivõime tagamisel ning koordinatsiooni parandamisel erinevate poliitikavaldkondade vahel, eelkõige Euroopa Liidu tasemel. Metsade eest vastutavad liikmesriigid ning Euroopa Liidus metsaga seotud otsused ja poliitika peavad austama subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide pädevust selles valdkonnas. Samuti on Eesti seisukohal, et uus metsastrateegia peab arvestama teiste poliitikavaldkondadega, kuna metsandus võib pakkuda lahendusi nii kliima kui ka elurikkuse, bioenergeetika ning bio- ja rohemajanduse edendamisel.

Veel toetab Eesti edasisi samme ja teatises toodud prioriteete Euroopa Liidu tegevuse tõhustamiseks maailma metsade, eriti põlismetsade kaitsel ning säästval ja vastutustundlikul metsade taastamisel. Toetame võimalikult tõhusat Euroopa Liidu Maa seireandmete ja tarneahela andmete kogumist ja kasutamise tõhustamist ning teadus- ja seirevõimekuse kombineerimist, et luua varase hoiatuse süsteem metsaressursside, nende seisundi ning majandamis- ja kasutusviiside ärakasutamise kohta.

8. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 14. oktoobri 2019 istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Välisasjade nõukogus arutatakse olukorda Afganistanis peale valimisi, Süürias seoses põhiseaduskomitee moodustamisega ning viimaseid arenguid Ukrainas.

Päevakajaliste teemade all plaanib Euroopa Liidu kõrge esindaja tõstatada Venezuela, Pärsia lahe ja Liibüa temaatika.

Kohtumisele järgneb mitteametlik kohtumine Ukraina välisministriga.

Nõukogule esitatakse informatsioon ja kiidetakse heaks seisukohad Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta, mis on vastu võetud pärast 15. juulil 2019 toimunud välisasjade nõukogu.