Sa oled siin

Valitsuse 10.10.2000 istungi info ja päevakord

10. oktoober 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Stenbocki majas 10. oktoobril 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Avalik-õiguslike rahaliste nõuete sundtäitmise seaduse eelnõu

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Justiitsministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2000 korraldusega nr 595-k kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2000. a II poolaasta tööplaani I osa punkti 11 täitmiseks "Avalik-õiguslike rahaliste nõuete sundtäitmise seaduse" eelnõu.
Eelnõuga sätestatakse avalik-õiguslike rahaliste nõuete sundtäitmise (haldustäitemenetluse) kord. Eraldiseisva menetluse loomine avalik-õiguslike nõuete täitmiseks on vajalik seetõttu, et avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitmise olemus erineb oluliselt tsiviiltäitemenetlusest - haldustäitemenetluses on täitevasutus üheaegselt nii võlausaldaja (sissenõudja) esindajaks kui ka menetluse läbiviijaks. Samuti antakse eelnõu kohaselt teatud avalik-õiguslike rahaliste nõuete sissenõudmine nende tõhusama täitmise tagamiseks neid nõudeid kehtestanud asutuste pädevusse. Kuna eelnõu ei kooskõlastanud Rahandusministeerium, Teede- ja Sideministeerium ning Majandusministeerium, esitatakse see istungile vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõikele 2 valitsuse otsuse saamiseks. Vabariigi Valitsuse reglemendi punkti 38 kohaselt lisatakse Vabariigi Valitsusele esitatavate materjalide juurde kõik kooskõlastuskirjade originaalid. Nimetatud nõudele Justiitsministeeriumi esitatud materjalid ei vasta (lisatud on kooskõlastuskirjade koopiad).

 

2. Patendivoliniku seaduse eelnõu

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse 2000.a II poolaasta tööplaani I osa punkti 34 täitmiseks ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19.09.2000 istungi protokolli nr 43 päevakorrapunktist 1 esitab Majandusministeerium Vabariigi Valitsuse istungile "Patendivoliniku seaduse" eelnõu. Seni on tegutsemist patendivolinikuna reguleerinud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 1992.a määrus nr 247 ""Eesti patendivoliniku põhimääruse" kinnitamise kohta" ja 26. augusti 1992.a määrus nr 248 "Eesti Vabariigi riikliku patendivolinike registri asutamise kohta" ja nimetatud määrusest tulenevad Patendiameti aktid. Seaduseelnõu eesmärk on õiguslikult reguleerida patendivoliniku kui vaba elukutse esindaja tegutsemist. Seejuures asendab seadus varasemaid valitsuse määrusi ja reguleerib seni seadusandja poolt sätestamata spetsiifilisi eraõiguslikke suhteid. Valitsuse 19.09.2000 istungil (protokoll nr 43 päevakorrapunkt nr 1) tehti Majandusministeeriumile ülesandeks teha seaduseelnõus vajalikud muudatused võttes arvesse valitsuse istungil justiitsministri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku õiguskantsleri ülesannetes poolt seaduseelnõu kohta tehtud märkusi ning täiendada vastavalt riigisekretäri märkusele seaduseelnõu seletuskirja.
Seletuskirja kohaselt on Justiitsministeeriumi märkustega osaliselt arvestatud. Õiguskantsleri kohusetäitja poolt esitatud märkuste osas on jõutud kokkuleppele. Riigikantselei märgib teistkordselt, et vastavalt normitehnika eeskirja paragrahvile 36 peab seletuskiri sisaldama lisaks asjaomaste rakendusaktide loetelule ka nende kavandid ja kehtestamise tähtaja või tähtpäeva. Rakendusakti kavand, mis esitatakse seletuskirja lisana, peab sisaldama rakendusakti ülesehituse ja olulisemate sätete esialgse sõnastuse. Eelnõus vajavad täiendamist ka "Riigilõivuseaduse" ja "Kasuliku mudeli seaduse" Riigi Teataja avaldamismärked. Käesoleva istungi materjalidele lisatud kooskõlastuskirjad on võetud Vabariigi Valitsuse 19.09.2000 istungi materjalide juurest. Kuna Majandusministeeriumi poolt esitatud materjalides puudus protokolli märgitava otsuse eelnõu, siis vormistati see Riigikantseleis.

 

3. Seisukoha andmine

1) Seisukoha andmine Jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõu (517 SE) kohta

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

 

2) Seisukoha andmine Riigikogu otsuse ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eelnõu (518 OE) kohta

Esitajad: põllumajandusminister Ivari Padar, rahandusminister Siim Kallas

 

3) Seisukoha andmine Maamaksuseaduse paragrahvi 11 muutmise seaduse eelnõu (519 SE) kohta

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor, rahandusminister Siim Kallas

 

4) Seisukoha andmine Energiaseaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE) kohta

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

 

5) Seisukoha andmine Riigikogu otsuse AS Narva Elektrijaama erastamiskavast eelnõu (521 OE) kohta

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

 

6) Seisukoha andmine Riigikogu otsuse AS Narva Elektrijaamad erastamise küsimuse rahvahääletusele panemisest eelnõu (522 OE) kohta

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

 

7) Seisukoha andmine Riigikogu otsuse AS Eesti Raudtee erastamiskavast eelnõu (523 OE) kohta

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

 

8) Seisukoha andmine Õiguskantsleri seaduse paragrahvi 6 muutmise seaduse eelnõu (524 SE) kohta

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

 

9) Seisukoha andmine Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE) kohta

Esitajad: põllumajandusminister Ivari Padar, rahandusminister Siim Kallas

 

10) Seisukoha andmine Alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (528 SE) kohta

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

 

11) Seisukoha andmine Kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (529 SE) kohta

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

 

12) Seisukoha andmine Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (530 SE) kohta

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

 

13) Seisukoha andmine Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE) kohta

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

 

4. Telekommunikatsioonisüsteemide riiklik register

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse, millega sätestatakse telekommunikatsiooni-süsteemide riiklik register. Telekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri loomise eesmärgiks on tagada Telekommunikatsiooniseaduse alusel väljastatavate dokumentide elektroonsel kujul töötlemine ja säilitamine. Nimetatud registri vastutav ja volitatud töötleja on Sideamet. Seletuskirja kohaselt registri kasutuselevõtu ettevalmistustööd on tehtud Sideameti käesoleva aasta eelarve vahenditest. Registri käivituskulud on 655 360 krooni, millest kulud riist- ja tarkvara soetamiseks ning arendusprojektidele on 400 000 krooni ja kulud 2,5 töökoha loomiseks 255 360 krooni. Registri ülalpidamiskulud on ette nähtud 2001. aasta riigieelarve projektis.

 

5. Koolikohustuslike laste arvestamise kord

Esitajad: haridusminister Tõnis Lukas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel heaks määruse, millega sätestatakse koolikohustuslike laste arvestamise kord. Nimetatud seaduse paragrahvi 17 lõike 5 kohaselt peab koolikohustuslike laste arvestust valla- või linnavalitsus ning koolikohustuse täitmist kontrollib ja loob tingimused selle täimiseks kohaliku omavalitsuse täitevorgan koos kooliga. Määruse eesmärgiks on korrastada ja täpsustada koolikohustuslike laste arvestamist nii kohaliku omavalitsuse kui kooli tasandil. Koolikohustuslike laste arvestust peetakse lapse elukoha järgi. Arvestust peavad ja koolikohustuse täitmise kontrolli tagavad valla- või linnavalitsused ning lasteaed-algkoolid, algkoolid, põhikoolid ja gümnaasiumid, mille juures on põhikooli klasse, ning põhikoolid ja gümnaasiumid, mis tegutsevad ühe asutusena (edaspidi kool), sõltumata kooli omandivormist. Arvestust peetakse Eesti rahvastikuregistri alusel. Valla- või linnavalitsuse kohustus on: 1) koostada iga aasta 1. septembril esimesse klassi astuvate laste nimekirjad. Nimekirja kantakse lapsed, kes on eelmise aasta 1. oktoobrist kuni jooksva aasta 30. septembrini (kaasa arvatud) saanud 7-aastaseks või saavad nimetatud ajavahemikul 7-aastaseks. Nimekirjad koostatakse koolide teeninduspiirkondade järgi kahes eksemplaris ning saadetakse koolidele iga aasta 1. juuniks; 2) pidada koolikohustuslike õpilaste arvestust (esimesse klassi astumine; õppima asumine väljapoole teeninduspiirkonda ja/või haldusterritooriumi, teise riiki, teise kooli; põhikooli lõpetamine või õpingute katkestamine seoses koolikohustuse täitmise vanusepiiri ületamisega); 3) pidada arvestust laste kohta, kelle koolikohustuse täitmine on nõustamiskomisjoni otsusega edasi lükatud; 4) rakendada koos kooliga abinõusid koolikohustust mittetäitvate õpilaste ja nende vanemate (eestkostjate) mõjutamiseks, sealhulgas haldusvastutuse kohaldamiseks vastavalt Haldusõiguserikkumiste seadustikule. 3. Kooli kohustu on: võtta vastu kõik selleks soovi avaldanud kooli teeninduspiirkonnas elavad koolikohustuslikud lapsed. Väljastpoolt teeninduspiirkonda võetakse lapsi vastu, kui koolis on vabu kohti; tagada õpilaste nõuetekohane arvestus õpilasraamatus; kontrollida valla- või linnavalitsuse esitatud, esimesse klassi astuvate laste nimekirja, kanda sinna andmed õppima asumise kohta ja tagastada nimekirja üks eksemplar valla- või linnavalitsusele 10. septembriks; koostada nimekirjad nende õpilaste kohta, kes õpivad selle kooli esimeses klassis, kuid keda ei ole määruse paragrahvi 2 punktis 1 märgitud nimekirjas.; edastada iga aasta 10. septembriks valla- või linnavalitsusele eelmisel õppeaastal põhihariduse omandanud õpilaste nimekiri; 6) koostada iga õppeaasta alguses koolis õppivate koolikohustuslike õpilaste nimekiri õpilase elukoha järgi ja saata see 10. septembriks õpilase elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Koolikohustuslike õpilaste arvestamine ühest koolist teise õppima asumisel. Kool, kus õpilane õppima asus, saadab koolile, kust õpilane saabus, samuti õpilase elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele 5 päeva jooksul teatise koolikohustusliku õpilase õppima asumise ja õpilase kooli nimekirja arvamise kohta. Teatise kolmandat eksemplari säilitatakse koolis. Suvisel koolivaheajal kooli vahetanud õpilase õppima asumise kohta väljastatakse teatis hiljemalt jooksva aasta 3. septembriks. Koolikohustusliku õpilase võib teise kooli õppima asumise tõttu kooli nimekirjast kustutada õpingute jätkamist kinnitava teatise põhjal, mida säilitatakse koolis. Teatise alusel koostatakse kooli direktori käskkiri õpilase koolist väljaarvamise kohta ning tehakse sissekanne õpilasraamatusse. Kui koolikohustusliku õpilase lahkumisele järgneva 10 päeva jooksul ei ole saadud teatist tema õppima asumise kohta, teatab kool 3 päeva jooksul sellest valla- või linnavalitsusele. Valla- või linnavalitsus rakendab koostöös kooliga abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks. Õpilase teise riiki elama ja õppima asumine. Teise riiki elama ja õppima asumisel kustutatakse koolikohustuslik õpilane kooli õpilaste nimekirjast lapsevanema (eestkostja) kirjaliku avalduse alusel. Avalduse alusel koostatakse kooli direktori käskkiri õpilase koolist väljaarvamise kohta ning tehakse sissekanne õpilasraamatusse. Avaldust säilitatakse koolis. Kool teatab õpilase lahkumisest õpilase elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele 3 päeva jooksul.

 

6. Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1997. a määruse nr 220 Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika kinnitamine muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab varasemat määrust nr 220 25. novembrist 1997.a Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika kinnitamine. Õiguslikud konfliktid õigusvastaselt võõrandatud ehitiste säilimise hindamisel tingisid Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise, mille alusel muudetaksegi kehtivat määrust. Konfliktide põhjuseks oli nimetatud seadusesätete kohatine ebaõige tõlgendamine kohalike omava1itsuste ja ehitiste säilivust hinnanud ekspertide poolt. Arusaamatuste tekkimisele aitas kaasa ka nimetatud sätete alusel kehtestatud Ehitise endisel individualiseeritava1 kujul säilimise hindamise korra ja metoodika mõningate sätete mitmeti tõlgendatav sõnastus. Käesoleva määruse rakendamine ei muuda ehitiste hindamise korda ja protseduure, mistõttu selleks vajalikud kulutused praktiliselt ei muutu.

 

7. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määruse nr 149 Riigi poolt omanikule või valdajale tulekustutus- ja päästetöödel ainete, materjalide, seadmete ja muude vahendite kasutamisel tekkinud kulude hüvitamise korra kinnitamine muutmine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat määrust 30. juunist 1998.a nr 149, millega sätestati riigi poolt omanikule või valdajale tulekustutus- ja päästetöödel ainete, materjalide, seadmete ja muude vahendite kasutamisel tekkinud kulude hüvitamise korra kinnitamine. Määruse eesmärgiks on täpsustada tulekustutus- ja päästetöödel rakendatud isikute toitlustamisel tekkinud kulude hüvitamist. Tehakse samuti ettepanek täpsustada Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määruse nr 149 ja sellega kinnitatud korra pealkirju. Seletuskirja kohaselt ei ole võimalik määruse rakendamisega seotud kulutusi täpselt ette prognoosida. 1999. aastal esitati tulekustutus- ja päästetöödel rakendatud isikute toitlustamise kulutuste hüvitamise taotlusi 195 398 krooni ja 75 sendi suuruses summas. 1998. aastal ei esitatud ühtegi sellist taotlust.

 

8. Vabariigi Valitsuse 11.jaanuari 2000.a korralduse nr 13-k Riigivara erastamisprogrammi kinnitamine 2000.aastaks muutmine

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat korraldust 11.01.2000 nr 13-k Riigivara erastamisprogramm 2000.aastaks, mille kohaselt jäetakse välja programmist Ühiselu ASile ja Hansa Auto ASile renditud riigivara eesmärgiga võõrandada nimetatud riigivara mitte Erastamisseaduse, vaid Riigivaraseaduse alusel. Ettepaneku muudatuste tegemiseks erastamisprogrammis on teinud Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi taotlusel.

 

9. Vabariigi Valitsuse 4. augusti 1998. a korralduse nr 779-k Kemikaaliohutuse Komisjoni moodustamine muutmine

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat korraldust 4. augustist 1998.a nr 779-k Kemikaaliohutuse Komisjoni moodustamine. Nimetatud korraldust on vaja muuta seoses vajadusega teha muudatusi Kemikaaliohutuse Komisjoni koosseisus. Tehakse ettepanek arvata komisjoni koosseisu keemiatööstuse esindaja ning arvata komisjoni koosseisust välja liikmed, kes ei ole osalenud aktiivselt komisjoni töös. Kemikaaliohutuse Komisjoniga seonduvat arutati Valitsuse 09.05.2000 istungil. Sotsiaalministeeriumile tehti ülesandeks viia korralduse eelnõusse muudatused tulenevalt valitsuse istungil tehtud ettepanekutest ja kooskõlastada eelnõu haridusministeeriumi ja välisministeeriumiga nende esindaja osas komisjoni koosseisus. Haridusministeeriumi esindaja Hille Roolaidi ametinimetust on eelnõus täpsustatud. Välisministeerium loobus esindajast komisjoni koosseisus ja teatas soovist osaleda komisjoni töös rahvusvaheliste lepingute rakendamisega seotud küsimuste läbivaatamisel ministeeriumi spetsialisti või eksperdi kaasamise teel.

 

10. Kultuuriasutuse andmine maavalitsuse haldamisele ja riigivara valitseja määramine

Esitajad: kultuuriminister Signe Kivi

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse seaduse alusel antakse Eestirootslaste Muuseum Lääne Maavalitsuse haldamisele ja Riigivaraseaduse paragrahvi 38 lõike 2 alusel määratakse maavalitsus muuseumi valduses oleva riigivara valitsejaks. Muuseumi andmisega Lääne Maavalitsuse haldamisele laheneksid probleemid, mis on seotud nimetatud asutuse paiknemisega riigiasutuste süsteemis ja asutuse korrektse registreerimisega Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Seni on muuseumi tegevust finantseeritud riigieelarvest kultuuriministeeriumi kaudu ja Rootsi Kuningriigis asutatud sihtasutuse poolt kogutud vabatahtlikest annetustest. Eestirootslaste Muuseum tegevuse õiguslike aluste korrastamisega luuakse eeldused järjepidavaks eelarveliseks finantseerimiseks ja lahendatakse probleemid, mis on seotud riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamisega ning selle registreerimisega.

 

11. Nõusoleku andmine kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara isikliku kasutusõigusega koormamiseks

Esitajad: kultuuriminister Signe Kivi

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega antakse nõusolek kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara isiklikuks kasutusõiguseks. Korraldusega taotletakse nõusoleku andmist Pangea Networks Eesti OÜ kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks Eesti Vabariigile kuuluvatele Tallinnas Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12 asuvatele kinnistutele rahvusvahelise telekommunikatsioonivõrgu rajamiseks.

 

12. Eesti kodakondsusest vabastamine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus vabastab Eesti kodakondsusest 30 isikut, kellest 24 täisealist on sooviavalduse Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitanud Kodakondsuse seaduse § 24 lõike 1 kohaselt. 6 eelnõus nimetatud isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle Eesti kodakondsusest vabastamist taotleb tema vanem. Nende isikute sooviavaldused on esitatud Kodakondsuse seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud korras. 28 eelnõus loetletud isikut elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses asukohariigi kodakondsuse saamisega. Neist 23 elavad Soome Vabariigis ja 5 Saksamaa Liitvabariigis. 2 isikut elavad Eestis ning soovivad saada Venemaa Föderatsiooni kodanikuks. Kuna eelnõus nimetatud isikud on täitnud Kodakondsuse seaduses sätestatud tingimused ja puuduvad piirangud Eesti kodakondsusest vabastamiseks, esitab siseministeerium nende dokumendid Vabariigi Valitsusele Eesti kodakondsusest vabastamise otsustamiseks.

 

13. Maa andmine munitsipaalomandisse

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Maareformi seaduse kohaselt otsustab munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste aluse ning neid teenindava maa munitsipaalomandisse andmise maavanem, sotsiaalmaa Vabariigi Valitsus. Valitsus otsustab Tartu Linnavolikogu taotlusel Tartus Vanemuise 1, Vanemuise 4, Vallikraavi 1 asuvate ning Luunja vallas Lohkva külas asuva Rahumäe kalmistu maaüksuste Tartu linna munitsipaalomandisse andmise. Luunja vallas asuva maaüksuse Tartu linna munitsipaalomandisse andmiseks on andnud nõusoleku Luunja Vallavolikogu. Kõikide nimetatud maaüksuste munitsipaalomandisse andmist toetab Tartu maavanem. Maaüksuste munitsipaalomandisse taotlemise aluseks on Tartu Linnavolikogu poolt märgitud Maareformi seaduse § 28 lõike 1 punkt 1, s.o kui munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning teenindav maa, millisel kujul toetab taotlusi ka Tartu Maavalitsus.

 

14. Riigivara tasuta üleandmine

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, mille kohaselt Saare Maavalitsus annab tema valitsemisel oleva Ruhnu saare Ringsu sadama tasuta üle teede-ja sideministeeriumi valitsemisele. Seletuskirja järgi Saare Maavalitsus taotleb sadama üleandmist eesmärgiga laiendada AS Saarte Liinid aktsiakapitali mitterahalise sissemaksega sadamakinnistu väärtuse võrra (ca 6 000 000 krooni).

 

15. Riigivara registrist väljaarvamine

Esitajad: haridusminister Tõnis Lukas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Haridusministeerium ega Luua Metsanduskool ei vaja õppetöö korraldamiseks Jõgeva maakonnas asuvaid endisi kordoneid koos abihoonetega Et neid hooneid erastada seal elavatele inimestele, on tarvis need riigivara registrist välja arvata. Valitsus otsustab haridusministeeriumi esitatud korralduse heakskiitmise, mille kohaselt nimetatud hooned arvatakse välja riigivara registrist. Rahandusministeerium on tuvastanud, et nimetatud riigivara ei ole teistele riigivara valitsejatele riigivõimu teostamiseks vajalik.

 

16. Raha eraldamine

1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist põllumajandusministeeriumile jäätmete käitlemise projekti nõustaja kaasamiseks, võimalike investorite leidmiseks ning investeerimislepingu ettevalmistamiseks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vastavalt valitsuse 7. märtsi 2000.a nõupidamisel otsustatule korraldas põllumajandusministeerium koostöös majandusministeeriumiga konkursi investori leidmiseks loomsete jäätmete käitlemise tehase rajamiseks. Tehase rajamisest oli huvitatud ainult üks ettevõte (äriühing SKP Rrecycling AG&Co), kuna nimetatud ettevõtte pakkumist ei ole võimalik võrrelda, oleks otstarbekas sõlmida leping nõustajaga, kes töötaks välja võimaliku finantseerimise skeemi, korraldaks rahvusvahelise pakkumise ning valmistaks ette Vabariigi Valitsuse ja parima pakkumise teinud investori vahelise lepingu loomsete jäätmete käitlemise tehase rajamiseks. Tulenevalt eeltoodust otsustab valitsus oma reservist eraldada põllumajandusministeeriumile 180 000 krooni suuruse summa jäätmete käitlemise projekti nõustaja kaasamiseks, võimalike investorite leidmiseks ning investeerimislepingu ettevalmistamiseks. Töö eesmärgiks on projekti struktureerimine selliselt, et see arvestaks parimal viisil riigi huve.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile ülekandmiseks MTÜ Fenno-Ugria Asutusele Eesti delegatsiooni kulude katteks soome-ugri rahvaste maailmakongressil

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab eraldada kultuuriministeeriumile oma reservist 130 000 krooni suuruse summa ülekandmiseks MTÜ Fenno-Ugria Asutusele, et katta Eesti delegatsiooni kulud III soome-ugri rahvaste maailmakongressil, mis toimub 11-13. detsembrini 2000 Helsingis. Eesti delegatsioon koosneb 40 liikmest, kellest 20 on ametlikud delegaadid ja 20 vaatlejad. Osavõtumaks delegaatidele on 500 ja vaatlejatele 1700 Soome marka.