Sa oled siin

Valitsuse 10.07.2014 istungi kommenteeritud päevakord

9. juuli 2014 - 16:29

Istungi algus on kell 10.00 Stenbocki majas.

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainfo: Helin Vaher (693 5719)

Pressikonverentsil osaleb peaminister Taavi Rõivase kõrval siseminister Hanno Pevkur, sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, ja põllumajandusminister Ivari Padar.
Pressikonverents algab Stenbocki maja hoovis kell 12.

1. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse, kinnistusraamatuseaduse ja abieluvararegistri seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitajad: justiitsminister Andres Anvelt
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on muuta laevakinnistusraamatu pidamine tehniliselt sarnaseks kinnistusraamatu pidamisega ning uuendada infosüsteemi, mis ehitatakse üles  kinnistusraamatu infosüsteemile. Samuti antakse laevakinnistusraamatu pidamine üle kohtu registriosakondadelt Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

Laevakinnistusraamatusse kantakse Eesti mere- ja siseveelaevad, teisaldatavad ujuv-vahendid ning ehitatavad laevad. Lisaks laeva andmetele märgitakse sinna omandiõigus, laevahüpoteegid, kasutusvaldused ning keelumärked jms piirangud. Laevakinnistusraamat alustas tegevust 1998.a ning alates 2005. a peetakse laevakinnistusraamatut elektrooniliselt, kuid vahepealsel ajal tänaseni ei ole infosüsteemi oluliselt täiendatud.
Laevakinnistusraamatu uue infosüsteemi projekti maksumus on 240 000 eurot, mis kaetakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eelarvest.  Seadus jõustub 2015. aasta 3. veebruaril, kuna siis jõustub kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga tehtud muudatused.
 

2. Maailma Kaubandusorganisatsiooni teenustekaubanduse üldlepingu lisa "Euroopa Ühendused ja nende liikmesriigid - erikohustuste koondloend" ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitajad: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kiita heaks Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide, sh Eesti, kaasajastatud teenuste erikohustuste koondloend, mis tuleneb Euroopa Liidu 2004. a laienemisest ning kokkulepetest Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) mõjutatud liikmetega.

Eesti liitus WTO-ga 1999. a. WTO üldise põhimõtte järgi tuleb WTO liikmesriikide ettevõtjaid ja teenusepakkujaid kohelda võrdselt omamaistega, va kui riigi teenuste erikohustuste loendis ei ole sätestatud reservatsioone. Riikide kohustused ja reservatsioonid teiste liikmesriikide ees loetletakse üles teenuste erikohustuste loendis.

Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. a konsolideeriti olemasolevasse EL-i erikohustuste koondloendisse ka Eesti kohustused. WTO töös osaleb Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina ühenduse struktuuride kaudu. Seoses Euroopa Liidu laienemisega tekkis vastavalt liikmesriikide arvule nn EL-25 teenuste erikohustuste konsolideeritud loend kolmandate riikide suhtes, mis ratifitseeritakse käesoleva eelnõuga.

Kuna Eesti WTO-ga ühinemise protokolli ratifitseeris Riigikogu ning teenuste erikohustuste loend on ühinemise protokolli lisa, tuleb ratifitseerida teenuste erikohustuste muudetud loend „Euroopa Ühendused ja nende liikmesriigid – Erikohustuste loend“. Erikohustuste koondloendi lõplikuks jõustumiseks on vajalik EL ühepoolne teatis WTO-le jõustumiskuupäeva kohta. Selle teatise saab saata, kui kõigi EL liikmesriikide sisemised heakskiidumenetlused on lõpule viidud. Seejärel jõustub ka WTO sertifitseerimismenetlused läbinud loend ehk niinimetatud teenuste erikohustuste konsolideeritud loend.
 

3. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seadus
Esitajad: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse assotsieerimisleping Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja Ukraina vahel.
Assotsieerimislepingu eesmärk on edendada poliitilist lähenemist ja majanduslikku integratsiooni Euroopa Liidu ja Ukraina vahel ning avada tee edasisele positiivsele lõimumisele.

Assotsieerimise üldeesmärk on eelkõige poliitilise dialoogi süvendamine, Ukraina lähendamine Euroopa Liidu väärtusruumile, õigusriigi põhimõtete järgimise tagamine, inimõiguste ja põhivabaduste austamine, rahu ja stabiilsuse säilitamine, majandus- ja kaubandussuhete süvendamine ning tingimuste loomine tihedamaks koostööks muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades – kokku enam kui 30 valdkonnas.
Vabakaubanduspiirkonna loomise peamised eesmärgid on kaotada kõrged tollitariifid, kõrvaldada tehnilised kaubandustõkked, liberaliseerida teenuste turg, kaitsta ELi geograafilisi tähiseid, avada riigihangete turud, rakendada tööalaseid ja keskkonnakaitse standardeid ning seada sisse tõhusad ja kiired vaidluste lahendamise menetlused. Sealhulgas sisaldab kaubanduse osa keskkonda, säästlikku arengut ning tööjõudu puudutavaid sätteid, mille eesmärgiks on aidata kaasa lepingupoolte majanduste jätkusuutlikule arengule.

Vabariigi Valitsus kiitis assotsieerumislepingu heaks 28. novembril 2013 a ning sellele kirjutati alla käesoleva aasta 27. juunil. Assotsieerimislepingu jõustumiseks on vaja, et lepinguosalised lepingu vastavalt oma siseriiklikule menetlusele kas ratifitseeriksid võiks heaks kiidaksid. Leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil antakse hoiule viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri.
 

4. Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitajad: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse assotsieerimisleping Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja Moldova vahel.
Assotsieerimislepingu eesmärk on edendada poliitilist lähenemist ja majanduslikku lõimumist Euroopa Liidu ja Moldova vahel ning jätkata koostööd.
Assotsieerimise üldeesmärk on eelkõige poliitilise dialoogi süvendamine, Moldova lähendamine Euroopa Liidu väärtustele, õigusriigi põhimõtete järgimise tagamine, inimõiguste ja põhivabaduste austamine, rahu ja stabiilsuse säilitamine, majandus- ja kaubandussuhete süvendamine ning tingimuste loomine tihedamaks koostööks muudes valdkondades – kokku enam kui kolmekümnes valdkonnas.

Vabakaubanduspiirkonna loomise peamised eesmärgid on kaotada kõrged tollitariifid, kõrvaldada tehnilised kaubandustõkked, liberaliseerida teenuste turg, kaitsta ELi geograafilisi tähiseid, avada riigihangete turud, rakendada tööalaseid ja keskkonnakaitse standardeid ning seada sisse tõhusad ja kiired vaidluste lahendamise menetlused. Sealhulgas sisaldab kaubanduse osa keskkonda, säästlikku arengut ning tööjõudu puudutavaid sätteid, mille eesmärgiks on aidata kaasa lepinguosaliste majanduste jätkusuutlikule arengule.

Vabariigi Valitsus kiitis assotsieerumislepingu heaks käesoleva aasta 19. juunil ning sellele kirjutati alla 27. juunil. Assotsieerimislepingu jõustumiseks on vaja, et lepinguosalised lepingu vastavalt oma siseriiklikule menetlusele kas ratifitseeriksid võiks heaks kiidaksid. Leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil antakse hoiule viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri.


5. Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitajad: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse assotsieerimisleping Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning Gruusia vahel.
Assotsieerimislepingu eesmärk on edendada poliitilist lähenemist ja majanduslikku integratsiooni Euroopa Liidu ja Gruusia vahel ning avada tee edasisele positiivsele lõimumisele.

Assotsieerimise üldeesmärk on eelkõige poliitilise dialoogi süvendamine, Gruusia lähendamine ELi väärtusruumile, õigusriigi põhimõtete järgimise tagamine, inimõiguste ja põhivabaduste austamine, rahu ja stabiilsuse säilitamine, majandus- ja kaubandussuhete süvendamine ning tingimuste loomine tihedamaks koostööks muudes huvi pakkuvates valdkondades – kokku enam kui kolmekümnes valdkonnas.

Vabakaubanduspiirkonna loomise peamised eesmärgid on kaotada kõrged tollitariifid, kõrvaldada tehnilised kaubandustõkked, liberaliseerida teenuste turg, kaitsta ELi geograafilisi tähiseid, avada riigihangete turud, rakendada tööalaseid ja keskkonnakaitse standardeid ning seada sisse tõhusad ja kiired vaidluste lahendamise mehhanismid. Assotsieerimislepingu on reguleeritud ka kaubanduse osa, samuti sisaldab leping keskkonda, säästlikku arengut ning tööjõudu puudutavaid sätteid, mille eesmärgiks on aidata kaasa lepinguosaliste majanduste ja keskkonna jätkusuutlikule arengule.

Vabariigi Valitsus kiitis assotsieerumislepingu heaks käesoleva aasta 19. juunil ning sellele kirjutati alla 27. juunil. Assotsieerimislepingu jõustumiseks on vaja, et lepinguosalised lepingu vastavalt oma siseriiklikule menetlusele kas ratifitseeriksid võiks heaks kiidaksid. Leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil antakse hoiule viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri.


6. Arvamuse andmine jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõu (688 SE) kohta
Esitajad: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu liikmete Aivar Koka, Andrus Saare, Erki Noole, Peeter Laursoni ja Toomas Tõniste 5. juunil algatatud jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõu, millega tehakse ettepanek täiendada jäätmeseaduse § 119  viidates vajadusele sõnaselgelt reguleerida, et korraldatud jäätmeveo osutamisel on tarbijatel oma õiguste kaitseks õigus pöörduda tarbijakaitseametisse.

Keskkonnaministeerium, justiitsministeerium  ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium seaduseelnõu täiendamist ei toeta, leides, et üldsõnaline viide tarbijakaitseameti teostatavale järelevalvele ei muuda regulatsiooni selgemaks ning samuti kaheldakse õigusselguse suurenemise osas tarbija huvide eest seismisel.


7. „Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016–2023“ koostamise ettepaneku heakskiitmine
Esitajad: sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt
Tüüp: Korralduse eelnõu

Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukavaga aastateks 2016–2023 määratakse ühtne strateegiline lähenemisviis sotsiaalkindlustuse, hoolekande, vaesuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste teemavaldkondadele. Arengukava eesmärgiks on aidata inimestel saavutada võimalikult iseseisvat toimetulekut ning võrdseid võimalusi ühiskonnaelus ja tööturul osalemiseks, tagada meestele ja naistele kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed võimalused, õigused, kohustused ja vastutus.

Käesolev arengukava koondab nimetatud teemavaldkondade eesmärgid ja tegevused, mis seni olid kajastatud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukavas ning killustunud mitmete teiste arengukavade ja kontseptsioonide vahel.


8. Informatsioon ministrite pädevuste kohta ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkondade kohta
Esitajad: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Informatsioon

1. juulil 2014. a jõustusid Vabariigi Valitsuse seaduse muudatused, mille kohaselt ei ole seaduses enam toodud ministrite ametinimetusi. Ametinimetused sätestab peaministri ettepanekul Vabariigi President oma otsuses, millega ta ministri ametisse nimetab.
2. juulil 2014. a tegi president peaministri ettepanekul valitsuse koosseisus muudatused, misjärel on viie ministri uued ametinimetused järgmised:
- Urve Palo - majandus- ja taristuminister
- Anne Sulling - väliskaubandus- ja ettevõtlusminister
- Helmen Kütt - sotsiaalkaitseminister
- Urmas Kruuse - tervise- ja tööminister
- Hanno Pevkur - siseminister
Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad määrab peaminister oma korraldusega. Peaminister andis sellekohase korralduse 4. juulil 2014. a. Korraldus tehakse teatavaks valitsuse istungil.


9. Laevapere liikme töö- ja puhkeaja arvestuse pidamise kord
Esitajad: tervise- ja tööminister Urmas Kruuse
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevadel töötava laevapere liikme töö- ja puhkeaja arvestuse pidamise kord. Arvestuse pidamine on laeva kapteni või muu pädeva isiku kohustus. Töö- ja puhkeaja arvestust peetakse iga kalendrikuu kohta eraldi. Sissekandeid tööaja tabelisse tehakse vähemalt üks kord 24 tunni jooksul. Määrusega nähakse ka ette laevapere liikme töö- ja puhkeaja arvestuse pidamise vorm.

Määrus on meretöö seaduse rakendusakt. Meretöö seadus jõustus 2014. aasta 1. juulil.


10. Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele
Esitajad: tervise- ja tööminister Urmas Kruuse
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud kaubandusliku meresõidu ja kaubandusliku kalapüügiga tegelevatel laevadel töötavate ja elavate laevapere liikmete majutamise tingimused. Määruse eesmärgiks on tagada laevaperele ohutud ja inimväärsed tingimused laeval elamiseks ja tervise säilitamiseks ning tervisehäirete ennetamiseks.

Oluliseks muudatuseks saab pidada määruse reguleerimisala laienemist ka alla 1000 kogumahtuvusega laevadele. Nõuded kehtivad üksnes nende alla 1000 kogumahutavusega laevade suhtes, mis on ehitatud pärast käesoleva määruse jõustumist ehitusloa taotlemiseks esitatud laeva ehitusprojekti järgi.
Määrusega nähakse ette, et laevapere liikme käsutuses peavad olema vähemalt kajut, mess, puhkeruum ja hügieeniruum koos vastava sisseseade ja tehnokommunikatsioonidega. Samuti nähakse ette nõuded laevapere liikme eluruumide sisekliimale, valgustusele, veevarustusele ning mürataseme ja vibratsiooni piirväärtused.

Käesoleva määrusega kehtestatava puhul ei ole tegemist sisuliselt uute nõuetega, vaid kuni 2014. aasta 1. juulini mereteenistuse seaduse alusel kehtinud korra täpsustamisega. Määrus on meretöö seaduse rakendusakt. Meretöö seadus jõustus 2014. aasta 1. juulil.


11. Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara hoonestusõigusega koormamiseks aktsiaseltsi Eesti Raudtee kasuks (viis kinnistut)
Esitajad: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek viie kinnistu otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks aktsiaseltsi Eesti Raudtee kasuks. Kinnistud asuvad Tartu linnas, Põlvamaal Värska vallas, Jõgevamaal Palamuse vallas ja Tallinnas ning neil paikneb Eesti Raudteele kuuluv raudteeinfrastruktuur (raudtee, sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tehnorajatised, ülekäigu- ja ülesõidukohad, jaamad jms).

Hoonestusõigus seatakse 50 aastaks, hoonestusõiguse aastatasu suurus on 4% kinnistute harilikust väärtusest. Hoonestusõiguse tasu muutmist võib nõuda kolme aasta möödudes hoonestusõiguse tekkimisest ning uuesti kolm aastat pärast viimase tasu muutmist. AS Eesti Raudtee kohustub kandma kõik kinnistutega seotud avalik-õiguslikud reaalkoormaitsed ja maksma kõik maksud. Hoonestusõiguse tasu esimese maksega hüvitab Eesti Raudtee nii kohalikule omavalitsusüksusele kui ka riigile hoonestusõiguse seadmiseks tehtud kulutused (1% hoonestusõigusega koormatava maa maksustamishinnast).

Senise praktika kohaselt on enamus raudtee-ettevõtjate omandis olevate ehitiste alused ja neid teenindavad kinnistud jäetud riigi omandisse ning seejärel koormatud hoonestusõigusega ehitiste omaniku kasuks. Kinnistuid ei ole ehitiste omanikele muul viisil kasutamiseks antud või tasu eest võõrandatud, et vajadusel tagada juurdepääs strateegiliselt ja riiklikult olulisele riigivarale ning järelevalve teostamine raudtee-ettevõtja tegevuse üle.


12. Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks (Tartu vallas Saadjärve külas Endla kinnistu)
Esitajad: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt taotleb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valitsuselt nõusolekut, et võõrandada otsustuskorras Tartu vallas Saadjärve külas asuv Endla kinnistu asendusmaana Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee remondi käigus sundvõõrandatud Väljaotsa kinnistu eest.

Endla kinnistu harilik väärtus on 36 000 eurot. Sundvõõrandatava Väljaotsa kinnistu koosseisu kuuluva 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee katastriüksuse harilik väärtus on eksperdihinnangu kohaselt 27 649 eurot. Järelikult on Endla kinnistu ja sundvõõrandatava Väljaotsa kinnistu väärtuste vahe 8 351 eurot, mis tuleb sundvõõrandiandjal Andres Sulel riigile hüvitada rahas, millega ta on nõustunud.

Kinnistu võõrandamisega kaasnevad kulud, sh notariaalselt tõestatava lepingu sõlmimisega seotud kulud, kannab seaduse kohaselt sundvõõrandisaaja, kelleks on maanteeamet.


13. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Tallinnas Lembitu 3 kinnistu)
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt annab välisministeerium Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) üle Tallinna linnas Lembitu tn 3 asuva kinnistu. Ministeerium kinnistut ei vaja ning kinnisasja üleandmisega vabaneks välisministeerium tema põhitegevusega mittehaakuvast kinnisvara haldamise tegevusest.

Korraldusega volitatakse rahandusministrit riigi esindajana hääletama RKAS aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 320 000 euro võrra 3200 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Riigi poolt omandatavate uute RKAS aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.


14. Laenu andmine Sihtasutusele Läänemaa Arenduskeskus
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse sihtasutusele Läänemaa Arenduskeskus (LAK) Eesti – Läti piiriülese koostöö programmi projekti „Development of water tourism as nature and active tourism component in Latvia and Estonia (RIVERWAYS)“ kulude finantseerimiseks laenu arvelduskrediidi vormis summas 27 000 eurot tähtajaga 18 kuud.

LAK vajab arvelduskrediiti, et tagada projekti investeeringute ja turundustegevuste tõrgeteta elluviimine ja sihtasutuse igapäevatoimingute jätkumine kuni projektitoetuse laekumiseni, mis võtab aega umbes 10 kuud. LAKi partnerid projekti elluviimiseks on SA Rannarootsi muuseum, Lihula, Ridala, Hanila, Noarootsi ja Vormsi vallad.


15. Hädaolukorra „Raskete tagajärgedega õnnetus maanteel“ lahendamise plaani kehtestamine
Esitajad: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse hädaolukorra „Raskete tagajärgedega õnnetus maanteel“ lahendamise plaan. Plaani eesmärk on täpsustada asutuste ja isikute üldiseid pädevusi ja volitusi, et tagada mitme asutuse ja isiku kiire ja kooskõlastatud tegevus sündmuse lahendamisel.
Hädaolukord „Raskete tagajärgedega õnnetus maanteel“ on õnnetus maanteel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure keskkonnakahju näiteks kui õnnetusse satub ohtlikke veoseid vedav sõiduk või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses; muu hulgas häired statsionaarse eriarstiabi, kiirabi ja päästetöö toimimises.

Maanteeõnnetuse lahendamisel osalevate asutuste ja isikute tegevused, samuti pädevused ja volitused, tulenevad valdkondlikest eriseadustest nagu päästeseadus, politsei ja piirivalve seadus, keskkonnavastutuse seadus ja teeseadus. Seega lähtuvad asutused hädaolukorra lahendamisel enda valdkondlikest eriseadustest. Samuti tuleb olukorra lahendamisel lähtuda asjakohastest eriseaduste alamaktidest, näiteks valitsuse määrusega kehtestatud „Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö korrast“ (päästesündmuse koostöö kord), mis kohaldub päästeameti juhitavatele sündmustele.


16. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi koostööprogrammi „Läänemere piirkonna programm 2014–2020“ heakskiitmine ja siseministrile volituse andmine
Esitajad: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kiita heaks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi koostööprogramm „Läänemere piirkonna programm 2014–2020“ ning volitada siseministrit andma Euroopa Komisjonile kirjalik kinnitus, et Eesti Vabariik on programmis osaleva liikmesriigina nõus koostööprogrammi sisuga ning kohustub tagama koostööprogrammi elluviimiseks vajaliku kaasrahastuse.

„Läänemere piirkonna programm 2014-2020“ toetab innovatsioonivõime arendamist Läänemere piirkonnas, looduvarade tõhusat majandamist, transpordi süsteemide arendamist ja keskkonnasõbralikumaks muutmist ning meetmeid, mis toetavad Euroopa Liidu Läänemere regiooni strateegia rakendamist.
„Läänemere piirkonna programm 2014–2020“ on perioodil 2007–2013 elluviidud Läänemere piirkonna programmi raames toetatud valdkondliku koostöö jätk.


17. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi koostööprogrammi „URBACT III“ heakskiitmine ja siseministrile volituse andmine
Esitajad: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu eesmärk on kiita heaks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi koostööprogramm „URBACT III“ ning volitada siseministrit andma Euroopa Komisjonile kirjalik kinnitus, et Eesti Vabariik on programmis osaleva liikmesriigina nõus koostööprogrammi sisuga ning kohustub tagama koostööprogrammi elluviimiseks vajaliku kaasrahastuse.

„URBACT III“  programmi üldine eesmärk on edendada Euroopa linnade jätkusuutlikku ja integreeritud arengut Euroopa linnade teadmiste ja kogemuste vahetamisega ning ühise õppimise võrgustike tegevusega säästva ja integreeritud linnaarengu vallas.


18. Eesti kodakondsuse andmine (14 isikut)
Esitajad: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 14 isikule, kes on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Eesti kodakondsus antakse neile tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.


19. Eesti kodakondsusest vabastamine (21 isikut)
Esitajad: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt vabastatakse Eesti kodakondsusest 21 isikut.
Kaheksateist eelnõus loetletud isikut elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses selle riigi kodakondsuse saamisega, kus riigis nad elavad. Neist 2 elavad Venemaa Föderatsioonis, 1 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, 5 Rootsi Kuningriigis, 3 Taani Kuningriigis, 1 Ameerika Ühendriikides ja 6 Soome Vabariigis.  Kolm eelnõus loetletud isikut elavad Eestis ning neist 2 on saanud Venemaa Föderatsiooni ja 1 Rootsi Kuningriigi kodakondsuse.


20. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a korralduse nr 1083-k „Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine“ muutmine
Esitajad: tervise- ja tööminister Urmas Kruuse
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt arvatakse Tööandjate Keskliidu ettepanekul Eesti Haigekassa nõukogust välja Aimar Altosaar ning nimetatakse uueks liikmeks Ardo Reinsalu.


21. Diplomaatilise passi andmine
Esitajad: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Riigi ülesannete täitmiseks ja kooskõlas rahvusvahelise tavaga antakse diplomaatiline pass Euroopa välisteenistuse Euroopa Liidu delegatsiooni Bakuus poliitikaametnikule Andrei Valentinovile ning temaga kaasas olevatele perekonnaliikmetele.


22. Hagi esitamine Euroopa Komisjoni otsuse tühistamiseks
Esitajad: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Informatsioon

Euroopa Komisjoni otsus käsitleb programmiperioodil 2007–2013 Euroopa Kalandusfondist Eestile antava toetuse rakenduskava raames tehtavate vahemaksete peatamist. Eesti ei nõustu komisjoni otsusega ja peab vajalikuks esitada komisjoni otsuse tühistamiseks hagi Euroopa Liidu Kohtusse.
Euroopa Komisjon võttis 14. mail 2014 vastu otsuse (C(2014)3271 final), millega peatas programmiperioodil 2007–2013 Euroopa Kalandusfondist Eestile antava liidu toetuse rakenduskava 1. prioriteetse suuna toetamiseks tehtavad vahemaksed 4% ulatuses Eesti põllumajandusministeeriumi poolt deklareeritud kuludest. Komisjon leidis, et on asjakohane peatada Euroopa Kalandusfondist Eestile antava toetuse rakenduskava vahemaksed, kuna komisjoni meelest sisaldavad Eesti esitatud kulud ka toetuskõlbmatuid summasid. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et Eesti juhtimis- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi. Samuti kohustatakse otsuses Eestit võtma parandusmeetmeid, mille rakendamata jätmise korral võib komisjon otsustada rakenduskavale liidu täieliku või osalise toetuse andmise lõpetamise (ehk teha finantskorrektsiooni).


23. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 14. juuli 2014. a istungil
Esitajad: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil arutatakse 2015. a kalapüügivõimaluste üle. Alusdokumendiks on Komisjoni teatis nõukogule „Arutelu 2015. aasta kalapüügivõimaluste üle ühise kalanduspoliitika raames”. Eesti jaoks on teatise puhul olulised järgmised aspektid:
- soovime, et lubatud kogupüügi määramisel hoidutakse liiga suurtest kõikumistest ning seda kõikide, mitte ainult majandamiskava aluste liikide puhul. Sel viisil on võimalik varusid tasakaalustatult majandada ning tagada kalandussektori stabiilsus.
- oluline on rakendada uue ühise kalanduspoliitika piirkondliku lähenemise põhimõtet ka praktikas ning soovime, et Läänemere piirkonnas tegutseva EL-riike koondava BALTFISHi ühispositsiooniga arvestatakse lubatud kogupüügi kehtestamisel.
- toetame mitme liigi põhiste majandamiskavade väljatöötamist ja rakendamist Läänemeres.

Lisaks on eesistuja poolt teada antud, et erakorraliselt võidakse päevakorda lisada Nõukogu otsuse eelnõu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli Doha muudatuse sõlmimise ja sellega võetavate kohustuste ühise täitmise kohta. Juhul, kui punkt päevakorda lisatakse, siis peaks toimuma EL Nõukogus otsuse eelnõu teksti heakskiitmine. Eesti jaoks on teema oluline eelkõige nn LULUCF sektorist (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorist) tuleneva heite arvestamise seisukohast. Kyoto protokolli Doha muudatuse ja kasvuhoonegaaside seire- ja aruandluse määruse muudatuse arutelu raames on tänaseks tekstidesse lisatud sätteid, mis aitavad lahendada meie varasemat probleemi LULUCF sektori võimaliku heite arvestamise ja heite kompenseerimise puhul. Nendest lähtuvalt on Eestil tulevikus võimalik LULUCF sektorist tuleneva heite puhul (mida võib tekitada raiemahtude suurenemine järgnevatel aastatel) kasutada oma Kyoto protokolli esimese perioodi reservis olevaid ühikuid (AAU-sid), selleks et katta võimalikku ühikute puudujääki Kyoto protokolli teise perioodi lõpus (2020). Seiremäärusesse on lisatud ka nn õigluse klausel, mille kohaselt saab ühikute puudujäägi korral taotleda ka Komisjonilt liidu registris olevate ühikute ülekandmist liikmesriigi registrisse. Need sätted peaksid aitama vältida olukorda, kus Eesti peaks hakkama tulevikus Kyoto protokolli ühikuid (AAU-sid) ostma. Seega saame me otsuse eelnõu kompromissi toetada ja eelnõu praegusel kujul heaks kiita.