Sa oled siin

Valitsuse 09.03.1999 istungi info ja päevakord

9. märts 1999 - 0:00

 

 

 

Valitsuse istungi materjalid

 

 

Algus kell 10.00, Toompeal 9. veebruar 1999

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest.

Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

 

1. Informatsioon Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide ja soovituste kohta

Esitaja: Raul Mälk

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: Eesti Vabariik on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) liige 1921 aastast. Taasliitumine ILO-ga leidis aset 1992.a.

Vastavalt ILO põhikirja artiklile 19 tuleb iga-aastasel peakonverentsil vastuvõetud konventsioonid koos vastavate soovitustega esitada läbivaatamiseks seadusandlikule organile hindamaks nendega ühinemise võimalikkust ja vajadust riigis. ILO konventsioonid põhinevad liikmeriikide valitsuste, tööandjate ja töötajate osavõtul ühiselt väljatöötatud tööelu korraldamise põhimõttel.

Eestis kehtib uute konventsioonide Riigikogule esitamise nõu alates 1992.a.

Lähtudes eeltoodust esitab Välisministeerium Vabariigi Valitsusele läbivaatamiseks 1997.a. konventsiooni nr 181 ja soovituse nr 188 "Eratööhõivebüroode kohta" ( reguleerib eratööhõivebüroode tegutsemist, töötajate isikuandmete töötlemist ja kaitset, sotsiaalpartneriga konsulteerimise kohustust ning eratööhõivebüroode ja kasutajaettevõtete vastutust. laste töö kasutamine ja tarnimine on välistatud; 1996.a. konventsiooni nr 177 ja soovituse nr 184 "Kodutöö kohta" (reguleerib töötamist oma kodus või omal valikul mõnel muul territooriumil, mis ei ole tööandja territoorium) ning ILO 84. merekonverentsil 1996.a. vastuvõetud konventsiooni nr 178 ja soovituse nr 185 "Meremeeste töö- ja olmetingimuste inspekteerimise kohta" , konventsioon nr 179 ja soovitus nr 186 "Meremeste värbamise ja ametisse määramise kohta" ning konventsioon nr 180 ja soovitus 187 "Meremeeste töötundide ja laevade mehitamise kohta".

Valitsuse informeerimiseks esitab Välisministeerium ILO deklaratsiooni "Aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl ning selle järgimismehhanism", mis võeti vastu ILO 1998.a. peakonverentsil Genfis.

 

2. Tolliameti strateegiline plaan aastani 2002

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: Esitatav strateegiline plaan on välja töötatud eesmärgiga jõuda 2002.a. lõpuks sellisele tasemele, mis võimaldab Tolliametil täita kõiki Euroopa Liidu liikmesriigi tolliadministratsioonile pandud kohustusi. Tolliamet jälgib edasiminekut tulemuste saavutamisel ja esitab kord aastas Vabariigi Valitsusele informatsiooni strateegia elluviimise seisust. Strateegilise plaani tasandil ressursside hindamise aluseks on põhimõte, et Tolliameti kogukulud säilitavad oma senise osakaalu riigieelarves, kasvades nominaalse majanduskasvuga samas tempos.

 

3. Konkurentsivabadust kahjustavate või kahjustada võivate eri liiki kokkulepete (grupierandite) sõlmimiseks loa andmine

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Määruse eelnõu on ete valmistatud lähtudes konkurentsiseadusest. Oigusakti kehtima hakkamisel väheneb vajadus taotleda kokkulepetele erandeid Konkurentsiametilt. Grupierandite kasutamise praktika on toiminud Euroopa Liidus juba mitu aastat ja ettevõtjad, kes omavad majanduslikke sidemeid EL-iga on harjunud neid kasutama.

4. Taimekaitsevahendite riikliku registri asutamine

Esitaja: Andres Varik

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Taimekaitsevahendite riikliku registri asutamise aluseks on taimekaitseseadus ja andmekogude seadus. Taimekaitseseaduses sätestatud nõue tagab selle, et Eesti Vabariiki tohib importida, siin turustada ja kasutada üksnes registrisse kantud taimekaitsevahendeid. Nõuetekohane taimekaitsevahendite kasutamine väldib kahju tekitamise inimese tervisele ja keskkonnale. Registrisse kandmise nõue distsiplineerib taimekaitsevahendite tootjaid, importijaid ja turustajaid ning peaks taimekaitsevahendite käitlemise osas välistama juhuslikkuse, asjatundmatuse, tarbija petmise.

 

5. Metsa riigikaitseks kasutamise lubamine

Esitaja: Andrus Öövel

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Lähtudes Eesti riigikaitse põhimõtetest ja seega Kaitseväe väljaõppekavast on vajalik keskpolügooni loomine. Väljaõppe läbiviimiseks riigimetsas on vajalik Vabariigi Valitsuse luba ning erametsas eraomaniku luba. Metsaseaduse paragrahvi 32 lõige 4 sätestab metsa kasutamise korra alaliseks ning metsakahjustustega riigikaitseliseks tegevuseks. Määruse kasutamiseks antava riigimetsa ning kogu väljaõppeala konkreetseks ja selgeks piiritlemiseks on vajalik kinnitada ka piirikirjeldus sarnaselt looduskaitsealadele. Et polügooni saaks vastavalt kavandatule kasutusele võtta, on tarvilik lahendada ka keskpolügooni alal asuvaid eramaid puudutavad küsimused. Selleks volitatakse kaitseministrit Vabariigi valitsuse seaduse 44 paragrahvi 2 lõike alusel.

6. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1994.a määruse nr 242 "Riigijahipiirkondade suuruse ja piiride kirjelduse kinnitamine" muutmine

Esitaja: Villu Reiljan

Tüüp: määruse muutmise määruse eelnõu

Kommentaar: eelnõu koostamise aluseks oli jahikorralduse seaduse paragrahv 5 lõige 1 ning Riigimetsa majandamise keskuse ettepanek koos Hiiu Maavalitsuse nõusolekuga. Keskkonnaministeeriumi arvates on otstarbekas, et riiklikud jahindusstruktuurid paiknevad erinevates Eesti piirkondades, hõlmates teatud jahialad suurematel saartel ning kesk-, kirde-, kagu-, edela- ja loode Eestis. Samuti Eesti jahinduse maine tõstmine ja hoidmine nii kodu- kui ka välismaisel tasandil, jahindusalase teadusmaterjali kogumine, jahindusalase kaadri koolitus jne.

 

 

 

 

7. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996.a määruse nr 321 "Teede- ja Sideministeeriumi põhimääruse kinnitamine" muutmine

Esitaja: Raivo Vare

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Teede- ja Sideministeeriumi põhimääruse muutmise tingivad mõningad muudatused ministeeriumi valitsemisalas. Samuti vajadus täpsustada mõnede osakondade funktsioone ning kantsleri ja asekantslerite tegevust ministeeriumi töö korraldamisel ja koordineerimisel.

 

8. Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998.a määruse nr 99 "Välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise tingimuste ja korra kehtestamine" muutmine

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Määruse muutmise eelnõu on vajalik parema ülevaate saamiseks Eestis elamisloa alusel elavatest välismaalastest, kes soovivad Eestist ajutiselt lahkuda asumaks elama välisriiki. Õigusakti täiendatakse nõudega, et välismaalane esitab ärakirja reisidokumendist , millesse on kantud tema kehtiv elamisluba. Juhul, kui välismaalasel on mitu isikut tõendavat dokumenti , täpsustatakse, et ärakiri esitatakse sellest reisidokumendist, millesse on kantud tema kehtiv elamisluba.

 

9. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine

Esitajad: Olari Taal, Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar:

Eelnõuga edastatakse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks dokumendid naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmiseks 217 isiku kohta.

10. Elamisloa andmisest keeldumine (3 korralduse eelnõu)

Esitaja: Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon edastab valitsusele otsustamiseks 3 isiku elamisloa andmisest keeldumised.

 

11. Perekonnaseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: Kõnealune eelnõu oli valitsuse istungi päevakorras ka juba 23. veebruari istungil, kuid seoses siseministri Moskvas viibimisega lükkus selle arutelu edasi. Perekonnaseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu on osa Siseministeeriumi ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti abinõudest Eesti kodanike ning Eestis viibivate välismaalaste toimingute lihtsustamiseks ametiasutustes. Nende abinõude lõppeesmärgiks on see, et isikud saaksid põhilise osa vajalikest toimingutest teha kohaliku omavalitsuse ametnike juures.

 

Eelnõu annab võimaluse Siseministeeriumi perekonnaseisuosakonna üleviimiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniameti koosseisu. Maavalitsuste perekonnaseisuosakondade ülesanded läheksid üle Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. Eelnõus on kavandatud ka omavalitsuste ametnike ettevalmistamine oma funktsioonide paremaks täitmiseks.

 

12. Eesti Vabariigi identifitseerimiskaardi kasutuselevõtmise kava

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: Siseministeeriumi hinnangul on Eesti Vabariigis kehtivate dokumentide turvataseme tõstmiseks tarvis välja vahetada hetkel kehtivatd isikut tõendavate dokumentide blanketid. Samuti oleks vaja muuta dokumendisüsteem selliseks, et oleksid eristatavad siseriiklik dokument, mis oleks igale elanikule kohustuslik ja reisidokument, mille omamine on vabatahtlik. Siseriikliku dokumendi kasutamine reisimiseks ei oleks välistatud.

 

Siseministeeriumi poolt ette valmistatav ID-kaardi projekti kohaselt on ID kaart üldjuhul plastikkaart, mis võimaldab isiku visuaalset tavastamist ja on masinloetav. Isikul oleks võimalik tellida endale ka kaart elektroonilise identifitseerimise võimalusega. Tegemist oleks eelkõige siseriikliku dokumendiga.

 

13. Eesti politsei arengukava aastateks 1999-2001

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: Kooskõlas valitsuskabineti 15. veebruari 1999 nõupidamisega esitab Siseministeerium "Eesti politsei arengukava aastateks 1999-2001". Ministeeriumi kinnitusel tuleneb arengukava väljatöötamine vajadusest viia politsei tegevuskava kooskõlla ühiskonnas ja riigis aset leidnud muutuste ning kasvanud nõuetega. Siseministeerium nendib, et erinevatel politsei tegutsemisaegadel on eri spetsialistid ja töörühmad koostanud mitu arengukava, kuid ükski neist "pole jõudnud sellesse staadiumisse, et seda oleks õnnestunud võtta põhimõtteliseks aluseks 21. sajandile kohase politsei ülesehitamiseks".

 

Arengukava koostamist alustas ministeeriumi ekspertide grupp 1998. aasta teisel poolel. Väljatöötamise aluseks on ministeeriumi kinnitusel võetud rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemi analüüsi ja hindamismetoodika. Arengukavas on püütud kirjeldada hetkeolukorda politseis. On antud hinnang tegelikkusele ning "rahva soovidest ning ootustest ja ka Euroopa Liiduga ühinemise eeltingimuste täitmise vajadusest lähtuv nägemus sellest, milline peaks Eesti politsei olema kolme aasta pärast". Arengukava eesmärgiks on praeguse, tagajärgedega võitlust pidava politsei arendamine õiguserikkumisi ennetavaks ja tõkestavaks politseiks.

 

Arengukava ise pole loetavuse ja selguse huvides sihilikult tehtud kuigi mahukas. Selle vastuvõtmise tagajärjel käivituks aga hulgaliselt mahukaid alaprogramme.

 

14. Transpordi ja side arengukavad aastateks 1999-2006

Esitaja: Raivo Vare

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: Transpordi ja side arengukava aastateks 199-2006 oli arutusel Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel 22. veebruaril.

Teede- ja Sideministeerium kirjutab dokumendi avasõnas, et arengukava fikseerib valusaimad probleemid transporid ja side arengus ning seab paika strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad nende lahendamiseks. Dokumendi autorid leiavad, et Eesti transpordi konkurentsivõime on ohus ning Eesti kui transiitsilla ressurss on ammendumas, investeerimiskliima halveneb, looduskeskkonna kahjustamine suureneb, liikluse olukord on halb. Autorite arvates on Eestil oht transpordi alal Euroopa kiirest arengutempost maha jääda.

 

Lahendustena pakub dokument välja selgete strateegiliste eesmärkide püstitamise ja nende eesmärkide järgimise. Autorid tähtsustavad ühistranspordi rolli kuna see võimaldab keskkonna- ning ressursisäästlikumat arengut. Samuti tuleks nende hinnangul läbi mõelda erinevate töö-, elu- ja puhkekohtade tasakaalustatud paigutus, et väheneks nii reisijate kui kaupade veokagused.

 

15. Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses oleva vallasvara, mis ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks, kasutusse andmise korra kinnitamine

Esitaja: Villu Reiljan

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Eelnõu määrab kindlaks riigivara kasutusse andmise otsustaja ja korraldaja ning kasutusse andmise tähtajad. Samuti käsitletakse rendileandmiseks korraldatavate enampakkumiste läbiviimist.

 

16. Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses oleva vallasvara, mis ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks, üleandmise ja võõrandamise korra kinnitamine

Esitaja: Villu Reiljan

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Korralduslikku laadi eelnõu sarnaselt eelmise päevakorrapunktiga.

 

17. Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määruse nr 278 "Riigikantselei põhimääruse kinnitamine" ja Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1996. a määruse nr 160 "Vabariigi Valitsuse reglemendi kinnitamine" muutmine

Esitaja: Mart Siimann, Uno Veering

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Riigikantselei kinnitusel on põhimääruse muutmise tinginud vajadus korraldada efektiivsuse huvides ümber valitsuse teenindamisega seotud struktuuriüksuste funktsioonid.Eelnõu kohaselt liidetaks näiteks Riigikantselei eelnõude ja dokumendiosakonnad üheks istungite osakonnaks.

 

18. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 "Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine" muutmine

Esitaja: Paul Varul

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Justiitsministeerium on kavandanud alates 15. märtsist üle tuua Vanglate Ameti sotsiaalosakonna funktsioonid Justiitsministeeriumi kriminaalhoolduse osakonda.

 

19. Riigieelarve vahendite ümberjagamine

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: 19. jaanuaril kiitis valitsus heaks vangistusseaduse eelnõu, mis muuhulgas näeb ette Vanglate Ameti likvideerimise. Riigieelarve vahendite ümberjagamine ongi seotud selle protseduuriga.

 

20. Vabariigi Valitsuse 1. veebruari 1999. a määruse nr 43 "1999. aastaks põllumajandustootjatele otseste toetuste maksmise korra kinnitamine" muutmine

Esitaja: Andres Varik

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Seletuskirja kohaselt on muudatus esitatud, et kõrvaldada eksitav trükiviga ja vastuolu valitsuse määrusest.

 

21. Kagu-Eesti Logistika Arengu Sihtasutuse asutamine

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Võru Maavalitsus taotleb sihtasutuse Kagu-Eesti Logistika Arengu Sihtasutus asutamist ja riigi nimel asutajaõiguste teostamist. Kagu-Eesti Logistikakeskuse rahastamise Phare rahadest on heaks kiitnud Peep Aru poolt juhitud Phare projekti "EL toetus Eesti regionaalarengule" juhtimiskomitee. Projekti kogumaksumuseks on arvestatud 500 000 ECU-d.

 

Võru maavalitsus annab sihtasutusele üle 3000 krooni.

 

22. Volituste andmine teede- ja sideministrile

Esitaja: Raivo Vare

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Raivo Varele volituste andmine hääletamiseks AS Tallinna Sadam aktsionäride üldkoosolekul AS Tallinna Sadam aktsiakapitali suurendamise poolt 2 750 000 000 kroonini 140 000 000 uue 10-kroonise nimiväärtusega nimelise A-aktsia väljalaskmise teel.

 

23. Riigipoolsest ostueesõigusest loobumine

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Aasta alguse seisuga kuulub Rahandusministeeriumile 10 Tallinna Väärtpaberibörsi aktsiat. Seega kuulub ministeeriumile AS TVB põhikirja kohaselt ka eelisostuõigus. Kuna AS NG Kapital soovib müüa talle kuuluvat TVB 10 aktsiat ning Rahandusministeerium neid osta ei soovi, peab valitsus ostueesõigusest loobumise ka kinnitama.