Sa oled siin

Valitsuse 09.02.1999 istungi info ja päevakord

9. veebruar 1999 - 0:00

Valitsuse istungi materjalid

9. veebruar, 1999

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest.

Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse eelnõu

Esitaja: Villu Reiljan

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: Säästva arengu seadus defineerib keskkonnaekspertiisi ja keskkonnaaudeerimise ning sätestab, et neid keskkonnakorralduse vahendeid reguleeritakse seadusega. Eelnõu koostas Stockholmi Keskkonnainstituudi Talinna filiaali töögrupp. Valitsus on seda arutanud seni juba kahel korral ning esitanud töögrupile läbitöötamiseks märkusi ja täiendavaid ettepanekuid.

Eesti on lülitunud ÜRO Euroopa majanduskomisjoni riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise konventsiooniga ühinemise protsessi, mille raames kirjutati 14. märtsil 1997.a. alla Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi kahepoolne kokkulepe edasiseks koostööks selles vallas. Analoogiline Eesti ja Soome vahelise koostöökokkuleppe teks on valmis ning kavas alla kirjutada 1999. aasta veebruarikuus.

Seaduseelnõu järgib Euroopa Liidu keskkonnakorraldust puudutavaid õigusakte.

2. Ühistranspordiseaduse eelnõu

Esitaja: Raivo Vare

Tüüp: seaduseelnõu

Kommentaar: nimetatud seaduseelnõu arutati 19. jaanuari 1999 istungil. Teede- ja Sideministeerium esitab täpsustatud ühistranspordiseaduse eelnõu, milles on arvestatud Riigikantselei ja Riigikontrolli ettepanekutega.

Teede- ja Sideministeeriumi seletuskirja kohaselt on ühistranspordiseaduse eelnõu väljatöötamine tingitud vajadusest seaduse tasemel terviklikult reguleerida avaliku reisijateveo ehk ühistranspordi korraldust. "Ühistranspordi korraldust kompleksselt haarava õigusliku regulatsiooni senine puudumine on soodustanud ühistranspordi konkurentsivõime langust kiiresti kasvava individuaaltranspordiga võrreldes," on ministeerium seisukohal.

Seni on ühistranspordi korraldust reguleerinud Liiklusseadus, selle alusel välja antud Vabariigi Valitsuse ning Teede- ja Sideministeeriumi määrused ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtuvad õigusaktid. Riigieelarve seadustega on igal aastal määratletud ühistranspordi eri liikidele eraldatavad sihtotstarbelised subsiidiumid ning toetud investeeringuteks.

Seaduseelnõu väljatöötamisel on aluseks võetud Teede- ja Sideministeeriumis koostöös teiste asjaomaste ministeeriumide, Kohalike Omavalitsuste Liidu, Linnade Liidu ning maavalitsustega valminud ühistranspordi kontseptsiooni kavand.

3. Välislaenu võtmise ettevalmistamine, Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga vahelise laenuga nõustumise kohta" eelnõu

Esitajad: Mart Opmann, Villu Reiljan

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: positiivne otsus nimetatud küsimuses võeti vastu valitsuse 2. veebruari 1999 istungil.

Rahandusministeerium esitas valitsusele korralduse eelnõu Põhjamaade Investeerimispangalt Tartu vangla ehitamiseks 13 miljoni euro suuruse laenu võtmiseks. Saadava laenuga on kavas ehitada Tartusse 500-kohaline vangla, mis vähendaks kinnipeetavate kontsentratsiooni Tallinnas ja selle lähisümbruses ning annaks võimaluse alustada kavandatud üleminekut tsentraliseeritult paiknevatest kinnipidamiskohtadest piirkondlikele vanglatele ja laagersüsteemilt kambersüsteemile. Tartu vangla valmimisel oleks võimalik lõpetada praeguseks täielikult amortiseerunud Tallinna Keskvangla tegevus ja sellega kaasneva isikukoosseisu kulusid.

Laenulepingu tingimuste kohaselt on laenu tagasimaksmise tähtaeg 15 aastat, kusjuures kaheksa esimest aastat tasutakse ainult intresse.

Vastavalt välislaenuseadusele võib Eesti Vabariik võtta aastas laenu 15% ulatuses jooksva aasta eelarve mahust. Eesti Vabariigi välisvõlg 1. jaanuari 1999 seisuga oli 3,38 miljardit krooni, mis moodustab 18,3 % käesolevaks aastaks kavandatud eelarvetuludest.

4. Seisukoha andmine:

1) Riigikogu liikme Mihkel Pärnoja esitatud reklaamiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (1149 SE) kohta

Esitajad: Jaak Leimann, Mart Opmann

Tüüp: seaduseelnõu

Kommentaar: Riigikogu majanduskomisjoni seletuskirja kohaselt on Eesti krooni käibeletulekust esinenud juhtumeid, kus on kasutatud Eesti Panga poolt käibele lastud pangatähtede ja müntide kujundust reklaami eesmärgil. Käesoleva eelnõu eesmärk on eelkõige keelata sümboolika vääritimõistmist põhjustav kasutamine reklaamis. Seega - rahasümboolikat võib kasutada, kuid kasutus peaks olema täpselt reglementeeritud. Sätestades, et rahasümboolika kasutamine reklaami eesmärgil toimub ainult Eesti Panga eelneval nõusolekul, annab ülevaate selle kasutusest ja takistab väärkasutust.

www:http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=99025 0033&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

2) Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1150 SE) kohta

Esitaja: Tiiu Aro

Tüüp: seaduseelnõu

Kommentaar: Riigikogu sotsiaalkomisjoni seletuskirja kohaselt on riikliku pensionikindlustuse seadusega sätestatud ebavõrdsus tänaste mitettöötavate pensionäride ja pensionieelikute pensioni ning tänaste töölkäijate ja tulusaajate põlvkonna tulevase pensioni suuruse arvutamisel. Nimetatud vastuolu leevendmiseks on seaduse eelnõus kavandatud pensioniõigusliku staazhi eest makstava pensioniosa jagamine kahte ossa - staazhiosakuks ja palgaosakuks. See võimaldab positiivsemalt hinnata, näiteks ühesuuruse pensioniõigusliku staazhiga koristaja ja professori oluliselt erinevat panust ühiskonna arengusse.

www:http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=99026 0038&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

3) Riigikogu liikme Rein Järliku algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Seaduse eelnõu algatamise ettepanek Vabariigi Valitsusele" muutmine" eelnõu (1151 OE) kohta

Esitaja: Villu Reiljan

Tüüp: seaduseelnõu

Kommentaar: Riigikogu keskkonnakomisjoni seletuskirja kohaselt pööras komisjon eelnimetatud seaduse menetlemise ajal Riigikogu tähelepanu asjaolule, et mulla kaitset sätestav seaduse eelnõu saab olema ressursse puudutavatest seadustest üks keerukamaid. Mulla kaitset reguleeriva seaduseelnõu koostamine on takerdunud, kuna nõuab mõningate õigusaktide ümbervaatamist. Käesolevaks ajaks on koostatud eelnõu kontseptsioon ja struktuur. Eesmärgiga vältida põhimõttelisi vigu koostatava eelnõu tekstis, on otstarbekohane anda Vabariigi Valitsusele eelnõu algatmiseks täiendavat aega.

www:http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=99025 0031&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

4) Riigkogu liikme Enn Tarto esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1139SE) kohta

Esitajad: Tiiu Aro, Paul Varul

Tüüp: seaduseelnõu

Kommentaar: uus riikliku pensionikindlustuse seadus sätestab õiguse soodustingimusel vanaduspensionile, muuhulgas õigusvastaselt represseerituna kinnipidamisekohas viibinutele. Senine seadusloome on aga järginud printsiipi, mille kohaselt õigusvastaselt represseeritute vahel ei tehta vahet. Paljud küüditatud elasid raskemates tingimustes kui vangid. Seetõttu on esitatud eelnõu eesmärk võimaldada ka küüditatutel seaduses sätestatud tähtajaga varem vanaduspensioni saama hakata.

www:http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=990250 011&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

5. Eesti Vabariigi diplomaatiliste esinduste avamine Kanadas ja Ungari Vabariigis

Esitaja: Raul Mälk

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Kanada on suurriik, mis kuulub G7sse. samuti on Kanada NATO liikmesriik ja koostöö antud valdkonnas on üks Eesti prioriteetidest.

Ottawas on suursaatkondadega esindatud ka Läti ja Leedu.

Ungari kuulub nii poliitiliselt kui ka majanduslikult Kesk-Euroopa edukaimate riikide hulka. Kuna Ungarist saab lähitulevikus NATO liikmesriik ning algust on tehtud ka liitumisläbirääkimiste osas Euroopa Liiduga, jagavad nii Eesti kui Ungari olulisi välispoliitilisi prioriteete.

6. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute tagasikutsumine ja nimetamine (2 eelnõu)

Esitaja: Raul Mälk

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõud

7. Nõusoleku andmine Ukraina vastuvõtmiseks Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi liikmeks

Esitaja: Raul Mälk

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents on valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on ühtlustada rahvusvahelise eraõiguse norme erinevate rahvusvahelise eraõiguse valdkondi käsitlevate mitmepoolsete lepingute ja konventsioonide eelnõude ettevalmistamise teel.

Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi esimene istung kutsuti kokku 1893. aastal Hollandi valitsuse poolt. Konverentsi põhikiri võeti vastu 1951. aastal, samal aastal otsustati konverents muuta alaliselt tegutsevaks. Põhikirja artikli 2 kohaselt võib konverentsi liikmeks saada riik, kes on osalenud vähemalt ühel konverentsi istungil ja võtnud vastu konverentsi põhikirja, või riik, kelle vastuvõtmise on vähemalt ühe osalisriigi ettepanekul otsustanud teiste osalisriikide valitsused, ning kes on vastu võtnud konverentsi põhikirja.

Ettepaneku Ukraina vastuvõtmiseks tegi Hollandi valitsus. Ukraina integreerumise tõttu rahvusvahelistesse tsiviil- ja kaubandustruktuuridesse on selle riigi osalemine konverentsi töös oluline.

Enamik Euroopa riike on Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsil osalisriigid. Eesti Vabariik võeti Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi liikmeks vastu 13. mail 1998.a..

8. Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise veekaitsealase koostöö lepingu eelnõu heakskiitmine

Esitaja: Raul Mälk

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Senine Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline veekaitsealane leping kirjutati valitsuste poolt alla 2.07.1993. Leping käsitles asulatest, tööstusest, kalakasvatusest ning põllu- ja metsamajandusest tuleneva reostuse piiramist ning ka jäätmekäsitlust, keskkonnamõjude hindamist, õnnetustest ja eriolukordadest teatamist ning koostööd uurimise, koolituse ja andmevahetuse valdkonnas.

Uue lepingu sõlmimise vajaduse tingis viimase 5 aasta jooksul veekaitse alal toimunud kiire areng. Uuest lepingust on välja jäetud jäätmekäitlus ja keskkonnamõjude hindamist käsitlevad artiklid, sest käesolevaks ajaks on need hõlmatud teiste koostöövormidega.

Lepingus on sätestatud ka pikaajalise koostöö jätkamine Soome lahel mereuurimgute ja asjakohase info vahetamise valdkonnas ning veekaitseallase koolituse alal, mis hoogustus 1996. aastal.

9. Parika looduskaitseala ning Kolga lahe ja Pirita jõeoru maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine

Esitaja: Villu Reiljan

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Parika Looduskaitsela on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25.05.1981. aasta määrusega nr 340 "Sookaitselalade moodustamise kohta" loodud sookaitseala baasil.

Kolga lahe maastikukaitseala on moodustatud Harju Maavalitsuse 18.12.1991. aasta määrusega nr 232 "Kolga lahe väikesaarte kaitseala moodustamisest" loodud Kolga lahe väikesaarte kaitseala baasil.

Pirita Jõeoru maastikukaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11.06.1957. aasta määrusega nr 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s" loodud riikliku maastikulise keeluala baasil.

Nimetatud õigusaktid on vananenud ega vasta muutunud olukorrale ei vormiliselt ega sisuliselt. Seetõttu on esitatud määruse eelnõu kinnitamine vajalik Harjumaa ja Viljandimaa looduse kaiste paremaks korraldamiseks.

Vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele kinnitab kaitsealade kaitse-eeskirjad koos tsoneeringuga Vabariigi Valitsus.

10 2000. aastal toimuva rahva ja eluruumide loenduse loendusküsimustiku, loenduslehtede vormide ja loenduseeskirja kinnitamine

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: 2000. aastal toimuva rahva ja eluruumide loenduse loendusküsimustik, loenduslehtede vormide ja loenduseeskiri on koostatud Statistikaameti Rahvaloenduse teenistuse metodoloogia sektori poolt Rahva ja eluruumide loenduse seaduse alusel.

Loenduseeskiri sisaldab loendusküsimustikus kasutatavate mõistete määratlused ning juhised loenduse korraldamiseks ja loenduslehtede täitmiseks.

Võrreldes seadusega, ei küsita 2000.a. rahva ja eluruumide loendusel registreeritud elukohta ja töötaoleku kestust. Andmed registreeritud elukohast saadakse registritest ning töötaolekut uuritakse regulaarselt toimuvas tööjõu-uuringus.

Rahvaloenduse loendusküsimustik ja loenduseeskiri võimaldavad ühtse loendusprogrammi alusel saada elanikelt loendusmomendi seisuga täpsed ja tegelikkusele vastavad andmed, mida riik ja tema institutsioonid vajavad inimkeskse rahvastiku-, majadnus- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks ning teostamisks, ühiskonna edasise arengu strateegia ja taktika kujundamiseks, tööhõivealase olukorra hindamiseks ja parandamiseks, riigijuhtimis- ja seadusloometöös arvestamiseks.

11. Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1997.a määruse nr 267 "Õpilaste ja üliõpilaste sõidusoodustused" muutmine

Esitaja: Mait Klaassen

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Käesolevas eelnõus esitatud muudatused ja täiendused Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1997.a määruse nr 267 "Õpilaste ja üliõpilaste sõidusoodustusteks riigieelarves ettenähtud vahendite võimaldamse kord" on tehtud eesmärgiga muuta õppuritele sõidukompensatsioonide planeerimise ja väljamaksmise korda paremaks.

1999.a. riigieelarves on sõidusoodustusteks planeeritud 22 740 000 krooni, mis on 3 960 000 krooni võrra väiksem eelarve eelnõus planeeritust.

12. Riigi teadus- ja arendusasutuste teadustöötajate konkursi läbiviimise tingimuste ja korra kinnitamine

Esitaja: Mait Klaassen

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse pragarahvi 8 lõikes 3 nähakse ette, et riigi teadus- ja arendusasutuse teadustöötajate konkursi läbiviimise tingimused ja korra määrab teadus- ja arendusasutuse asutaja, see on käesoleval juhul Vabariigi Valitsus.

Sama seaduse pargarahvi 8 lõike 1 kohaselt loetakse teadustöötajateks ka teadus- ja arendusasutuste juhte ning teaduslike struktuuriüksuste juhte. Seega kehtib juurdelisatud eelnõu riigi teadus- ja arendusasutuste juhtide, teaduslike struktuuriüksuste juhtide, vanemteadurite ja teadurite töölevõtmisel.

Minister või riigi teadus- ja arendusasutuse juht kuulutab teadustöötaja ametikoha täitmiseks välja avaliku konkursi kui antud ametikoht on täitmata või selle vabanemiseni on jäänud vähem kui kolm kuud. Kõik teadustöötajad valib riigi teadus- ja arendusasutuse teadusnõukogu.

13. Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1998.a määruse nr 41 "Taimse päritoluga toodetes ja nende pinnal keemiliste taimekaitsevahendite jääkide piirnormide ning nendest toodetest ja nende pinnalt proovide võtmise meetodite kinnitamine" muutmine

Esitaja: Aandres Varik

Tüüp: määruse eelnõu

Kommentaar: Käesoleva eelnõu eesmärgiks on korrigeerida Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1998.a määruse nr 41 "Taimse päritoluga toodetes ja nende pinnal keemiliste taimekaitsevahendite jääkide piirnormide ning nendest toodetest ja nende pinnalt proovide võtmise meetodite kinnitamine" seoses taimekaitseseaduse paragrahvi 16 täiendamisga lõikega 4 järgmises sõnastuses: "keemiliste taimekaitsevahendite jääkide piirnormid taimse päritoluga toodetes ja nende pinnal ning nendest toodetest ja nende pinnalt proovide võtmise meetodid kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega".

14. Nõusoleku andmine tiheasustusalade moodustamiseks

Esitaja: Villu Reiljan

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: keskkonnaministeerium esitab korralduse eelnõu, mille kohaselt nõustuks valitsus Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Ristna neeme rannal kahe uue tiheasustusala moodustamisega kuni 80 ha suurusel maa-alal. Keskkonnaministeeriumi hinnangul aitaks tiheasustusala moodustamine Ristna neemel taastada sealset ajaloolist asustust, "soodustaks puhkeala hõlvamist ning aitaks säilitada samas neeme maastikest looduskaunima osa ja väärtusliku ajaloopärandi".

Ranna- ja kalda kaitse seaduse alusel annab uute tiheasustusalade moodustamiseks randadel loa Vabariigi Valitsus

15. Asjatundjate komisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise koostöö edasiseks arendamiseks

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: 1995. aasta 4. augustil moodustas valitsus Eesti Evangeelse Luteri Kiriku ning Vabariigi Valitsuse ühiskomisjoni. Et muuta komisjoni töö tulemuslikumaks, vaatab valitsus läbi ühiskomisjoni liikmete nimekirja. Samuti tuleks ühiskomisjoni asemele uute seaduste põhjal moodustada asjatundjate komisjon.

Moodustatava asjatundjate komisjoni eesmärgiks on Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise koostöö edasine arendamine ja koordineeerimine. Selle juhiks valitsuse poolt oleks siseminister ning EELK poolt peapiiskop.

16. Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1997.a korralduse nr 530-k "Aktsiaseltsi "Liviko" erastamiskava kinnitamine" muutmine

Esitaja: Jaak Leimann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: AS Liviko erastamiskava kinnitati Vabariigi Valitsuse 22.07.1997.a. korraldusega nr 530-k. Vastavalt erastamiskavale erastati aktsiate avaliku müügi teel EVP-de eest 1996.a. 5% ning 1997.a. 44% AS Liviko aksiatest. Eesti Erastamiagentuur saab erastamise lõpule viia eeldusel, et on rakendunud alkoholi käitlemise seadus. Samas kinnitab agentuur, et "seaduse vastuvõtmine ei mõjuta Liviko erastamist ja ka vastupidi." Majandusministeeriumi ettepanekul võiks valitsus erastamiskavast välja jätta tingimuse, mille kohaselt Liviko erastamisega saab edasi minna alles pärast alkoholi käitlemise seaduse rakendumist.

Alkoholiseadus võeti Riigikogu poolt vastu 18.11.1998.a., kuid Eesti Vabariigi president ei kuulutanud seda seadust välja ning selle menetlemine jätkub Riigikogus.

17. Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 1997.a korralduse nr 226-k "Teenetemärkide Komitee koosseisu kinnitamine" muutmine

Esitaja: Uno Veering

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Arvata Teenetemärkide Komitee koosseisust välja järgmised oma seniselt teenistukohalt lahkunud ametnikud: Jaak Jõerüüt, Jaan Rüütmann, Eero Vaarmann ja Vahur Glaase. Nimetada Teenetemärkide Komitee liikmeteks Hannes Danilov ja Tarmo Mänd.

18. Varjupaiga andmisest keeldumine

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: vastavalt pagulaste seadusele ning kooskõlas pagulasseisundi konventsioonile ja 31. jaanuari 1967.a. pagulasseisundi protokolliga mitte anda varjupaika 1-le isikule, kuna tema varjupiagataoltus on põhjendamata.

19. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine

Esitajad: Olari Taal, Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: eelnõuga edastatakse valitsusele otsustamiseks 320 isiku taotlused naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saamiseks.

20. Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 1996.a korralduse nr 59-k "Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine" osaliselt kehtetuks tunnistamine

Esitajad: Olari Taal, Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: eelnõuga edastatakse valitsusele 4 isiku avaldused Eesti kodakondsuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

21. Erandina elamisloa andmine (3 korralduse eelnõu)

Esitaja: Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõud

Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon edastab valitsusele otsustamiseks 96 isiku, 91 isiku ja 116 isiku elamisloa taotlused.

22. Erandi mittetegemine elamisloa pikendamise taotlemisel

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: eelnõuga edastatakse valitsusele otsustamiseks 1 isiku taotlus erandina elamisloa pikendamiseks.

23. Elamisloa andmisest keeldumine (9 korralduse eelnõu)

Esitaja: Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõud

Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon edastab valitsusele otsustamiseks 9 isikule elamisloa andmisest keeldumise kohta.

24. Elamislubade tühistamine (4 korralduse eelnõu)

Esitaja: Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon edastab valitsusele otsustamiseks 13 isiku elamisloa tühistamise kohta.

25. Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1996.a korralduse nr 385-k "Elamislubade andmine" muutmine

Esitaja: Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon edastab valitsusele otsustamiseks vabariigi Valitsuse korralduse "vabariigi Valitsuse 29.04.1996.a. korralduse nr 385-k "elamislubade andmine"muutmine" eelnõu, arvates korralduse lisast välja 1 isik, kes ei ole välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliige.

26. Vabariigi Valitsuse 2. juuli 1996.a korralduse nr 616-k "Elamislubade andmine" muutmine

Esitaja: Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon edastab valitsusele eelnõu muuta Vabariigi Valitsuse 02. juuli 1996.a. korralduse nr 616-k "Elamislubade andmine" lisa nr 1 punkti 176 ja arvata korralduse lisast välja 1 isik, kes ei ole välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliige.

27. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1996.a korralduse nr 647-k "Elamislubade andmine" muutmine

Esitaja: Andra Veidemann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon edastab valitsusele eelnõu muuta Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1996.a. korralduse nr 647-k "Elamislubade andmine" lisa punkti 401 ja arvata korralduse lisast välja 1 isik, kes ei ole välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliige.

28. Maa riigi omandisse jätmine (Tallinnas Tõnismägi 16)

Esitaja: Uno Veering

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: tulenevalt "Maa riigi omandisse jätmise korrast" esitab Riigikantselei valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Riigikantselei valitsemisel oleva Tallinnas Tõnismägi 16 Rahvusarhiivi hoonete teenindusmaa riigi omandisse jätmiseks.

29. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1995.a korralduse nr 1088-k muutmine

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvi 7 lõigete 2 ja 4 alusel ning tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27.08.1996. määrusega nr 221 kinnitatud "Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra" punktist 21 teeb Rahandusministeerium ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1995.a korraldust nr 1088-k, muutes Maksuametile antud laenu tagastatavaks eraldiseks, jättes välja 5%-lise intressi maksmise nõude ning pikendades tagastatava eraldise tähtaega 20. maini 2000.a.

30. Raha eraldamine:

Vabariigi Valitsuse reservfondist:

1) Rahandusministeeriumile (käibemaksu- ja aktsiisipettuse tõkestamise abinõude väljatöötamiseks ja nende rakendamiseks moodustatud ministeeriumidevahelise komisjoni tegevusega seotud kulude katteks)

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: korralduse eelnõu

2) Riigikantseleile (Pika Hermanni torni remondi- ja restaureerimistöödeks)

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: korralduse eelnõu

3) Tamsalu Linnavalitsusele (Tamsalu ambulatooriumi-tervisekeskuse ehitamise kulude osaliseks katmiseks)

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist:

4) Haridusministeeriumile (õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi ümberasumisega seotud kulude katteks)

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: korralduse eelnõu

31. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni laevade arestimise diplomaatilisel konverentsil osalemiseks.

Esitaja: Raul Mälk

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: 01.-12. märtsini 1999.a. toimub Genfis ÜRO/IMO Laevade arestimise diplomaatiline konverents.

Rahvusvahelises mereõiguses on laevade arestimisel taotletatavad kolm eesmärki: kreeditori n.ö. "vahepealne abistamine" - eelnev abinõu, mida kreeditor rakenab oma huvide kaitsmiseks enne vaidluse sisulise arutamise algatamist kohtu- või arbitraazhiprotsessis; määratleda kohtualluvuse küsimus nõude sisuliseks läbivaatamiseks, sest reeglina kohaldub laeva aresti teostanud riigi jurisdiktsioon; aktsepteeritava tagatise saamiseks oma võlanõudele.

Ainsa rahvusvahelise konventsioonina eksisteerib 1952.a. Brüsselis sõlmitud Rahvusvaheline konventsioon mõningate laevade arestimist puudutavate reeglite ühtlustamise kohta. Selle konventsiooni ratifitseeris 70 riiki.

Teede- ja Sideministeerium on pidanud vajalikuks lülitada Transpordi Arengukavasse aastateks 1999-2006 ühinemise vähemalt 8 rahvusvahelise konventsiooniga merenduse valdkonnas.

32. Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelise viisakohustustest vastastikuse loobumise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine.

Esitaja: Raul Mälk

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: kokkulepe sõlmistakse nootide vahetuse teel välisministri visiidi ajal Pariisi 17.-19. veebruaril käesoleval aastal.

Kokkuleppe väljatöötamise tingis vajadus lihtsustada Eesti Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi kodanike liikumist. Kokkulepe põhineb EL-i üldtunnustatud põhimõtetel ning Schengeni lepingu normidel.

33. ASi Sakala Keskus arengukava heakskiitmine

Esitaja: jaak Allik

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kommentaar: Vabariigi Valitsuse 13.05.1997.a. istungi protokollilise otsusega nr 24 nõustuti põhimõtteliselt ettepanekuga kujundada Sakala Keskuse kui ühtse tervikliku kompleksi baasil välja riigiprotokollikeskus. Lähtudes Eesti riigi pidevast vajadusest protokollikeskuse ja kongressi- ning konverentsikeskuse teenuste järele töötasid Kultuuriministeerium ja AS Sakala Keskus välja arengukava, mida arutati ka valitsuskabineti istungil 18.01.1999.

34. Vabariigi Valitsuse 24. mai 1994.a. korralduse nr 355-k muutmine

Esitaja: Mart Opmann

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: 18.01. 1999.a. arutati valitsuskabineti istungil AS-i Sakala Keskus arengukava, milles esitatakse idee ja võimalus aktsiaseltsi hoonete baasil välja arendada riigiprotokollikeskus ja kongressi- ning konverentsikeskus. Vastavalt sellele esitab Rahandusministeerium korralduse eelnõu AS-ile Sakala Keskus eraldatud laenu kustutamiseks ning lugeda reservfondist laenuna saadud 700 000 krooni eraldiseks.

  1. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:
    1. siseministri taotlusel (Jyri Kuklovi kaebuses)

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: volituste andmine KMA peairektorile Andres Kollistile esindamaks Eesti Vabariiki kõigis kohtuinstantsides kostjana Jyri Kuklovi kaebuses Vabariigi Valitsuse 17.11.1998.a. korralduse nr 1102 seadusevastaseks tunnistamiseks

  1. siseministri taotlusel (Vjatsheslav Borzovi kaebuses)

Esitaja: Olari Taal

Tüüp: korralduse eelnõu

Kommentaar: volituste andmine KMA peairektorile Andres Kollistile esindamaks Eesti Vabariiki kõigis kohtuinstantsides kostjana Vjatsheslav Borzovi kaebuses Vabariigi Valitsuse 29.09.1998.a. korralduse nr 931-k seadusevastaseks tunnistamiseks