Sa oled siin

Valitsuse 08.08.2000 istungi info ja päevakord

8. august 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Stenbocki majas 08. augustil 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega.

Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Inimgeeniuuringute seaduse eelnõu

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks "Inimgeeniuuringute seaduse" eelnõu. Seaduse eesmärk on tagada geeniuuringute areng inimkonna tervise hüvanguks arvestades inimõigusi ja üldiselt omaks võetud eetilisi seisukohti. Eesmärgi realiseerimiseks luuakse Eesti Geenivaramu - andmekogu, kuhu kogutakse inimese vabatahtliku nõusoleku alusel tema DNA proov ja viimase elektrooniline kirjeldus, geeniandmed, inimese tervist ja sugulussidemeid iseloomustavad andmed ja ka isikuandmed. Geenivaramu loob ja seda hakkab pidama Eesti Vabariigi osalemisel ja Eesti Vabariigi seaduste kohaselt asutatav sihtasutus.

 

2. Tolliseaduse paragrahvide 3 ja 4 muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks tolliseaduse paragrahvide 3 ja 4 muutmise seaduse eelnõu, mille põhisisuks on vabatsoonidega seonduva täpsustamine. Küsimus oli arutusel valitsuse 6. juuni 2000 nõupidamisel, kus rahandusministeeriumile tehti ülesandeks esitada juunikuu jooksul valitsusele tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu ja tolliseadustiku eelnõu Euroopa Liidu põhimõtete järgimise tagamiseks. Seaduse eesmärgiks on sätestada teatud kriteeriumid (raamtingimused) vabatsoonide loomisele ja võimaldaks Vabariigi Valitsusele langetada vabatsoonide loomise otsuseid ühtsetel alustel ja vähendamaks otsuse subjektiivsust; täpsustada piiranguid majandustegevusele vabatsoonis; lisada seadusesse vabatsooni lõppemisega seonduv.

 

3. Korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 12 muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: M. Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korruptsioonivastase seaduse § 12 muutmise seaduse eelnõu. Muudatusettepaneku sisuks on kehtestada majanduslike huvide deklaratsioonide säilitustähtaeg lähtuvalt vajadusest säilitada neid kriminaalkoodeksis ettenähtud aegumistähtaegade lõpuni, s.o 15 aastat. Seejärel läbivad deklaratsioonid arhiivindusliku hindamise Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998.a määrusega nr 308 kinnitatud arhiivieeskirjas sätestatud korras.

 

4. Riikliku matusetoetuse seaduse eelnõu

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks sotsiaalministeeriumis ette valmistatud "Riikliku matusetoetuse seaduse" eelnõu. Käesoleva ajani on puudunud matusega seotud kulutuste hüvitamist reguleeriv seadus. Matusetoetuse määramist ja maksmist reguleerib Vabariigi Valitsuse 22.juuni 1993.a määrus nr 190 "Matusetoetuse määramine ja maksmine", mis ei ole antud seaduse alusel. Tsentraliseeritud legalisatsiooni põhimõttest tulenevalt peavad kõik valdkonnad olema reguleeritud seaduse tasandil. "Riikliku matusetoetuse seaduse" eelnõu vastuvõtmisega likvideeritakse seaduse tasandil eksisteeriv õiguslik tühik. Vabariigi Valitsuse 08.02.2000 istungil (protokoll nr 6 päevakorrapunkt 13) tehti Sotsiaalministeeriumile ülesandeks valmistada kooskõlastatult teiste asjaomaste ministeeriumidega ette seaduseelnõu sätestamaks aluse matusetoetuse maksmise korra ja määrade kehtestamiseks valitsuse poolt.

 

5. Seisukoha andmine Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "AS Narva Elektrijaamad erastamise küsimuse rahvahääletusele panemisest" eelnõu (467 OE) kohta

Esitaja: M. Pärnoja

 

6. Regionaalsete lennujaamade arengukava aastateks 2000-2006

Esitaja: T. Jürgenson

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks teede- ja sideministeeriumi poolt ettevalmistatud "Regionaalsete lennujaamade arengukava aastateks 2000-2006" (edaspidi arengukava). Seletuskirja kohaselt on arengukava koostatud tingituna vajadusest korrastada ja süstematiseerida regionaalsete lennujaamade finantseerimist. Arengukavas kirjeldatakse peamiselt nelja lennujaama (Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja Tartu-Ülenurme) arengustrateegiat seitsme aasta jooksul. Käsitletakse ka Kuusiku, Kihnu, Ridali, Ruhnu ja Viljandi lennuväljakute ja Kogula, Narva, Nurmsi ja Piirissaare maandumisplatsidega seotud küsimusi. Regionaalsed lennujaamad on iseseisvad aktsiaseltsid, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile. Arengukava kohaselt on nende missiooniks: võimaldada ohutut lennuühendust Eesti piires ning Eesti ja välisriikide vahel; pakkuda lennuväljateenust tsiviil- ja riiklikele õhusõidukitele; täita neile esitatavaid riiklikke ülesandeid riigikaitse ja lennupääste osas. Arengukavas märgitakse, et regionaalsete lennujaamade omatulud moodustasid 1999. aastal käitamiskuludest 14,1 (Kuressaare) kuni 29,9 (Tartu-Ülenurme) protsenti. Kuigi prognoositakse lähiaastatel regionaalseid lennujaamu kasutatavate reisijate arvu 15-20-protsendilist kasvu, ei kata lennuväljateenuse osutamise tulud nende lennujaamade kulusid. Põhiosa nende kuludest kaetakse riigieelarve vahendite arvel

 

7. Riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kasutatavad klassifikaatorid

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse "Riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kasutatavad klassifikaatorid". Riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kasutatavatest andmetest süsteemse ülevaate saamiseks neid liigitatakse ehk klassifitseeritakse. Klassifitseerimisel omistatakse rühmadele nimed ja koodid. Rühmitamine toimub klassifikaatorite abil. Klassifikaator on ühetüübilisi objekte teatud tunnuse või tunnuste hulga alusel liigitav ja üheselt identifitseeriv eeskiri. Käesolev määrus sätestab ühtsete klassifikaatorite kasutamise riiklike statistiliste vaatlustega kogutavate andmete puhul. See tagab nimetatud andmete ajalise ja rahvusvahelise võrreldavuse.

 

8. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määruse nr 81 "Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord" muutmine

Esitaja: I. Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 81 7. märtsist 2000.a "Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord". Eelnõu aluseks on Euroopa Ühenduse direktiivid

 

9. Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 38 "Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine" muutmine

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab määrust nr 38 26. jaanuarist 1999.a, millega kinnitati "Eluruumidele esitatavate nõuded" muutmiseks. Vajadus selleks on tekkinud nõuete praktilisel rakendamisel tekkinud probleemidest, mis ei võimalda neid tegelikkuses täita, kuna olemasoleva elamufondi tehniline seisund on väga erinev. Eelnõus on ette nähtud muuta kinnitatud "Eluruumidele esitatavate nõuete" punktide 3-8 sõnastusi. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega. Määruse jõustumine ei too kaasa täiendava finantseerimise ega organisatsiooniliste abinõude rakendamise vajadust.

 

10. Eesti majandust tutvustavate välisnäituste korraldamises osalemise ja nendest osavõtu 2001. aasta kava

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kinnitab oma korraldusega Eesti majandust tutvustavate välisnäituste korraldamises osalemise ja nendest osavõtu 2001. aasta kava. Majandust tutvustavate välisnäituste riikliku korraldamise ja nendest osavõtu eesmärk on tutvustada Eesti riigi majandust rahvusvahelisel tasandil, tõsta selle kaudu Eesti majanduse ekspordipotentsiaali ning kaasata välisinvesteerijaid Eesti majandusse. Kavas on osaleda 16 messil.

 

11. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena protokolli bioloogilise ohutuse kohta heakskiitmine ja volituste andmine protokollile allakirjutamiseks

Esitaja: T. H. Ilves, H. Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Cartagena protokoll bioloogilise ohutuse kohta tuleneb Rio de Janeiro Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist (1992), mille Eesti ratifitseeris 11.05.1994. Cartagena protokoll võeti vastu 29. jaanuaril 2000. Protokollile võib alla kirjutada 4. juunini 2001. Protokoll käsitleb kaasaegse biotehnoloogia abil saadud (geneetiliselt muundatud) elusorganismide ohutut käsitsemist nii, et need ei muutuks ohtlikuks bioloogilisele mitmekesisusele ega inimese tervisele. Protokolli osalusriik peab olema võimeline reguleerima ja kontrollima muundatud elusorganismide kasutamise, käitluse ja piiriülese liikumisega seotud riske. Kuna protokollile on alla kirjutanud ka Euroopa Liit ning teinud selle kohustuslikuks kõigile oma liikmesriikidele, peab Eesti selle enne Euroopa Liiduga liitumist allkirjastama ning ratifitseerima. Keskkonnaministeeriumi seletuskirja kohaselt ei too protokolli allakirjutamine Eestile kaasa rahalisi kohustusi, kuid pärast võimalikku ratifitseerimist kaasnevad protokolli täitmisega Eesti jaoks mitmed uued kohustused. Valitsus kiidab heaks eelnimetatud protokolli ja volitab Eesti Vabariigi alalist esindajat ÜRO juures suursaadik Merle Pajulat alla kirjutama nimetatud protokollile.

 

12. Käibemaksu määra 0% erandkorras rakendamine

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vastavalt käibemaksuseaduse Vabariigi Valitsusel õigus lubada erandkorras käibemaksu määra 0% rakendamist kaupade ja teenuste müümisel käibemaksuseaduse paragrahvi 5 lõike 4 nimetamata isikutele Euroopa Liidu abiprogrammide ja välisriikide riiklike välisabiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest. Valitsus lubab erandkorras rakendada käibemaksu määra 0% ASi Ordi poolt kaupade ja teenuste müümisel PHARE LIEN programmi kaudu finantseeritava projekti "Improving Our Empowerment Tools" raames Eesti Puuetega Naiste Ühingule kogusummas 2900 eurot (ligikaudu 45375 Eesti krooni). Projekti eesmärk on puuetega naiste koolitusprogrammi käivitamine ning selle teostamiseks arvutiõpetuskeskuse loomine. Kuna Eesti Puuetega Naiste Ühingu suhtes käibemaksuseaduses sätestatud üldises korras käibemaksu määra 0% rakendamine ei laiene, esitab rahandusministeerium valitsusele otsustamiseks erandkorras käibemaksu määra 0% rakendamist puudutava korralduse eelnõu

 

13. Maa taotlemine munitsipaalomandisse:

1) Harjumaal Keila vallas Lohusalu külas

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Keila Vallavolikogu taotleb valla munitsipaalomandisse Lohusalu külas asuvat Lohusaare maaüksust pindalaga 7 ha vastavalt "Maareformi seaduse"  § 28 lõike 1 punktile 4 sotsiaalmaana ning § 28 lõikele 2 kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana. Maareformi seaduse § 25 lõike 3 kohaselt otsustab § 28 lõike 1 punktis 4 ja § 28 lõikes 2 sätestatud maa munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Harju Maavalitsus peab põhjendatuks vaid osa taotletava maa munitsipaalomandisse andmist, kuna nimetatud maad soovib ostueesõigusega erastada kodanik Roland Pormeister. Keskkonnaministeerium toetab Harju maavanema seisukohta ning esitab korralduse eelnõu, mille kohaselt jäetakse rahuldamata Keila Vallavolikogu taotlus nimetatud maaüksuse munitsipaalomandisse andmise kohta.

 

2) Tartumaal Luunja vallas Luunja alevikus ja Kabina külas

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Luunja Vallavolikogu taotleb valla munitsipaalomandisse Luunja alevikus ja Kabina külas asuvat Puhke maaüksust pindalaga 11,1 ha vastavalt Maareformi seaduse 28 lõike 1 punktile 4 sotsiaalmaana. Maareformi seaduse § 25 lõike 3 kohaselt otsustab § 28 lõike 1 punktis 4 sätestatud maa (sotsiaalmaa) munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Tartu Maavalitsus toetab nimetatud maa munitsipaalomandisse andmist. Keskkonnaministeerium ei pea võimalikuks veel riigi omandisse vormistamata, kuid Metsaseaduse kohaselt riigimetsamaana riigi omandisse jäetava maa munitsipaalomandisse andmist ning esitab korralduse eelnõu, mille kohaselt jäetakse rahuldamata Luunja Vallavolikogu taotlus nimetatud maaüksuse munitsipaalomandisse andmise kohta.

 

14. Alalise elamisloa andmine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus annab alalise elamisloa 24 isikule. Kui taotleja on "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta erandina Vabariigi Valitsus. Kokkuleppe artikli 2 punkti 1 alusel saavad sõjaväepensionärid, nende perekonnaliikmed ning toitja kaotanud isikud elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel ning kokkuleppejärgsesse nimekirja kuuluvatele isikutele keeldutakse põhjendusega elamisluba andmast Eesti Vabariigi Valitsuse otsusel ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule. "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba ja seda pikendada seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktides 5-8 ja 14 loetletud välismaalasele, kui tema suhtes ei ole tuvastatud paragrahvi 12 lõike 4 punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu. Eelnõus nimetatud isikud ei kuulu "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõikes 4 ja 5 nimetatud välismaalaste hulka, mille kohaselt võidakse neile keelduda alalise elamisloa andmisest. Eelnõu lisas  nimetatud isikud on toitja kaotanud isikud, mitte välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelased ega nende perekonnaliikmed. Lähtudes eeltoodus teeb komisjon Vabariigi Valitsusele ettepaneku anda alaline elamisluba käesoleva korralduse eelnõus loetletud isikutele.

 

15. Alalise elamisloa andmisest keeldumine (2 korralduse eelnõu)

Esitaja: J. Luik

Tüüp: 2 korralduse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse reglemendi punkti 16 kohaselt valitsuskomisjonide poolt koostatud ettepanekud ja materjalid esitab Vabariigi Valitsusele komisjoni esimees või komisjoni töö eest vastutav minister. Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996.a korraldusega nr 452-k "Valitsuskomisjoni moodustamine" moodustati välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks asjatundjate komisjon. "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määruse nr 362 punktiga 1 kinnitatud "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra" punktiga 108 esitab valitsuskomisjoni esimees, kaitseminister J. Luik korralduse "Lioubov Smirnovale alalise elamisloa andmisest keeldumine" eelnõu. L. Smirnova on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Gennadi Smirnovi abikaasa. L. Smirnova on kantud 26. juulil 1994.a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimuses Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmele. Seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku  perekonnaliikmele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa L. Smirnovale anda alalist elamisluba. Komisjon, läbi vaadanud Lioubov Smirnova alalise elamisloa taotluse, otsustas teha  valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Lioubov  Smirnovale.

 

"Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määruse nr 362 punktiga 1 kinnitatud "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra" punktiga 108 esitab valitsuskomisjoni esimees, kaitseminister J. Luik korralduse "Tatiana Skorokhodile alalise elamisloa andmisest keeldumine" eelnõu. T: Skorokhod on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Boris Skorokhodi abikaasa. T. Skorokhod on kantud 26. juulil 1994.a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimuses Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku perekonnaliikmele. Seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku  perekonnaliikmele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa T. Skorokhodile  anda  alalist elamisluba. Komisjon, läbi vaadanud Tatiana Skorokhodi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Tatiana Skorokhodile.

 

16. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine

Esitaja: T. Loodus, K. Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus naturalisatsiooni korras 116 isikule Eesti kodakondsuse. 101 isikut on sooritanud eesti keele oskuse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja "Kodakondsuse seaduse" tundmise eksamid ning taotlevad Eesti kodakondsust "Kodakondsuse seaduse" paragrahvides 6 ja 33 sätestatud korras. Eelnõu lisas 2 loetletud 13 isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle kodakondsustaotlused on võetud menetlusse koos Eesti kodakondsust taotleva vanema taotlusega. Nende sooviavaldused on registreeritud ja võetud menetlusse "Kodakondsuse seaduse" paragrahvis 14 sätestatud korras. Eelnõus nimetatud D. Dorofejev oli taotlemise hetkel alla 15-aastane ja tema kodakondsustaotlus on võetud menetlusse  "Kodakondsuse seaduse" paragrahvi 14 alusel koos Eesti kodakondsust taotleva vanema taotlusega. Eelnõus nimetatud A. Blinkov on sooritanud eesti keele oskuse ning vabariigi põhiseaduse ja "Kodakondsuse seaduse" tundmise eksamid ning taotleb Eesti kodakondsust "Kodakondsuse seaduse" paragrahvi 6 alusel.

 

17. Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 1994. a määruse nr 376 "Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine" muutmine

Esitaja: T. Loodus, K. Saks

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 376 18.oktoobrist 1994.a "Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine". Käesolev eelnõu on välja töötatud Eesti kodakondsuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ühe isiku suhtes, kellele Vabariigi Valitsuse otsusega on antud Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras varem kehtinud "Kodakondsuse seaduse" alusel, kuid kes ei soovi täita nimetatud seaduse paragrahvi 2 lõikes 3 ettenähtud nõuet kodakondsuse tunnistuse väljavõtmise kohta. Azol Minejevile anti Eesti kodakondsus Vabariigi Valitsuse 18.10.94. a määrusega nr 376 "Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine". Eesti kodakondsuse tunnistust ei soovi nimetatud isik vastu võtta, kuna lähtudes isiklikest motiividest on ta võtnud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse ning ei soovi sellest loobuda.

 

18. Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1996. a korralduse nr 39-k "Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine" ja Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 1996. a korralduse nr 343-k "Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine" muutmine

Esitaja: T. Loodus, K. Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemaid korraldusi nr 39-k 16. jaanuarist 1996.a ja nr 343-k 16. aprillist 1996.a "Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine" Käesolev eelnõu on välja töötatud Eesti kodakondsuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamiseks kahe isiku suhtes, kellele Vabariigi Valitsuse otsusega on antud Eesti kodakondsus naturalisatsiooni korras varem kehtinud "Kodakondsuse seaduse" alusel, kuid kes ei soovi täita nimetatud seaduse paragrahvi 2 lõikes 3 ettenähtud nõuet kodakondsuse tunnistuse väljavõtmise kohta. Sergei Parfjonovile anti Eesti kodakondsus Vabariigi Valitsuse 16.01.96. a korraldusega nr 39-k "Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine" ja Jelena Peusile Vabariigi Valitsuse 16.04.96. a korraldusega nr 343-k "Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine" Eesti kodakondsuse tunnistust ei soovi nimetatud isikud välja võtta, kuna lähtudes isiklikest motiividest  on nad võtnud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse ning ei soovi sellest loobuda

 

19. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:

1) rahandusministri taotlusel (Sergei Jerini hagis)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab rahandusministeeriumi kantslerit Aare Järvanit esindama Eesti Vabariiki (edasivolitamise õigusega) kõigis kohtuinstantsides Sergei Jerini hagis Eesti Vabariigi vastu ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. S. Jerin viibis vahi all 26.08.1997.a kuni 6.09.1997.a, seega 12 päeva, kahtlustatavana KrK § 139 lg 1 p 2,3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. 15.12.97.a peatati menetlus kriminaalasjas nr 97290381 KrMK § 163 lg 1p3 alusel. Jerin esitas hagiavalduse Narva Linnakohtule, milles palus välja mõista Eesti Vabariigilt talle ebaseadusliku vahi alla võtmisega tekitatud materiaalne ja moraalne kahju kokku summas 408500 krooni

 

2) rahandusministri taotlusel (Leonid Guljajevi hagis)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab rahandusministeeriumi kantslerit Aare Järvanit (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Leonid Guljajevi hagis Eesti Vabariigi vastu materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõudes. Narva Linnakohtu 22.04.97. a otsusega mõisteti L. Guljajev süüdistuses KrK § 141-1 lg 2 p1 järgi õigeks. Kohtuotsus jõustus Viru Ringkonnakohtu 12. juuni 1997. a otsusega. Seoses kriminaalasja algatamisega lõpetati L.Guljajeviga tööleping ning alates 9.09.96. a jäi ta tööta. L. Guljajev esitas Narva Linnakohtule hagiavalduse talle tekitatud materiaalse ja moraalse kahju väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt

 

3) rahandusministri taotlusel (Mihhail Pavlovi hagis)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab rahandusministeeriumi kantslerit Aare Järvanit (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Mihhail Pavlovi hagis Eesti Vabariigi vastu ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Mihhail Pavlov viibis vahi all 26. augustist 1997 kuni 6. septembrini 1997 Tartu Politseiprefektuuri arestimajas kahtlustatavana salajases varguses. 15.12.1997 menetlus peatati, kuna ei suudetud kindlaks teha M. Pavlovi seotust kuriteoga. M. Pavlov esitas hagiavalduse Narva Linnakohtule, milles palus Eesti Vabariigilt välja mõista talle ebaseadusliku vahi alla võtmisega tekitatud varaline ja moraalne kahju kokku summas 408500 krooni

 

4) rahandusministri taotlusel (Niina Ivanova hagis)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab rahandusministeeriumi kantslerit Aare Järvanit (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Niina Ivanova hagis Eesti Vabariigi vastu varalise kahju hüvitamise nõudes. Narva Linnakohtu 28.02.1994 otsusega tunnistati Narva Politseiprefektuuri töötaja S. Timofejev süüdi O. Ivanovile 04.09.1993 üliraskete kehavigastuste tekitamise eest. Narva Linnakohus oma 04.03.1996 otsusega mõistis Narva Politseiprefektuurilt välja varalise kahju ja juurdemaksu keskmise kuupalgani eluaegselt. 15.01.2000 esitas O. Ivanovi ema hagiavalduse Narva Linnakohtule, milles palus poja ravimise ja hooldamisega seotud kulutused summas 13754 krooni Eesti Vabariigilt täiendavalt välja mõista.

 

5) siseministri taotlusel (Serguei Mirochnitchenko kaebuses)

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektori kt Mari Pedakut (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kõigis kohtuinstantsides Serguei Mirochnitchenko kaebuses Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000.a korralduse nr 79-k "Erandina elamisloa andmine" punkti 1 ala-punkti 5 Serguei Mirochnitchenko suhtes tühistamise nõudes.

 

6) keskkonnaministri taotlusel (ASi Estimpeks (pankrotis) hagis)

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab Harju maavanemat Orm Valtsonit (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides AS Estimpeks (pankrotis) hagis Eesti Vabariigi vastu hüpoteegi kustutamiseks kinnistusraamatust. AS Estimpeks (pankrotis ) on esitanud 3. aprillil 2000.a Tallinna Linnakohtule hagiavalduse, milles palub kustutada Tallinna Kinnistusameti Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrist registriosa nr 1760 neljandasse jakku esimesele järjekohale Eesti Vabariigi kasuks kantud hüpoteek 703305 krooni suuruses summas intressimääraga 10% aastas kõrvalnõudega 70000 ulatuses allumisega kohesele sundtäitmisele. Hageja leiab, et kinnistusraamatu kanne on kaotanud õigusliku tähenduse ning hagejal on õigus nõuda kande kustutamist, kuna "Pankrotiseaduse" paragrahvi 20 lõike 6 kohaselt võib pärast pankroti väljakuulutamist esitada varalisi nõudeid võlgniku vastu üksnes "Pankrotiseaduse" paragrahvis 69 sätestatud korras, mida Eesti Vabariik ei ole järginud.

 

7) sotsiaalministri taotlusel (Kaarel Ilau hagis)

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab sotsiaalkindlustusameti peadirektorit Külli Pedakut (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Kaarel Ilau hagis kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. K. Ilaul on kindlaks tehtud kutsehaigus - vibratsioonitõbi. Harju VEK-i otsusega on talle määratud kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus 50%. Hageja viimane töökoht AS Rehaku lõpetati 21.07.1998 üldkoosoleku otsusega, mis kinnitati Tallinna Linnakohtu 09.11.1998 määrusega. Tervisekahjustuse hüvitisi on K. Ilau vastavalt hagiavalduses toodud andmetele saanud kuni 19. juunini 1998, kusjuures mitte täies ulatuses Hageja taotleb ülejäänud hüvitise maksmist kostja poolt.

 

20. Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999. a istungi protokolli nr 8 päevakorrapunkti nr 33 punkti 3 alapunktis 5 märgitud otsuse kehtetuks tunnistamine

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999.a istungil käsitleti rahvusvahelise eksperdi Eigil Molgaardi aruannet Eesti Maapanga kohta. Protokolli nr 8 päevakorrapunkti nr 33 punkti 3 alapunkti 5 kohaselt tuli rahandusministeeriumil tagada, et alates 16. märtsist 1999.a Riigikassa poolt Eesti krediidiasutustesse paigutatud riigieelarve kassalisel täitmisel tekkinud vaba jääk ja riigieelarve kassatagavara kokku ei ületaks (viie pangapäeva keskmisena) 600000000 krooni ning koos riikliku ravikindlustuse ja riikliku pensionikindlustuse reservidega ei tohi Riigikassa paigutused Eestis tegutsevatesse krediidiasutustesse olla rohkem kui 1400000000 krooni ning piirsummat ületavate vahendite paigutamisel tuleb rakendada majanduse stabiliseerimise reservi paigutamisega analoogilist korda. Rahandusministeerium on seisukohal, et tulenevalt käesolevaks ajaks toimunud muudatustest on eelnimetatud piirang kaotanud oma ajakohasuse. Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2000. a istungil oli arutusel küsimus stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisele piirangute kehtestamisest, stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise aruande vormi kehtestamisest, Vabariigi Valitsuse 13.09.1999.a määruse nr 268 "Riigi raha haldamise põhimõtete ja korra kinnitamine" muutmisest  ning Vabariigi Valitsuse 23.02.1999.a  istungi protokolli nr 8 päevakorrapunkti nr 33 punkti 3 alapunktis 5 märgitud otsuse kehtetuks tunnistamisest. Protokolli nr 25 päevakorrapunkti nr 10 kohaselt tehti rahandusministeeriumile ülesandeks teha eelnõudes vajalikud muudatused ning esitada täpsustatud eelnõud  koos Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999.a istungi protokolli nr 8 päevakorrapunkti nr 33 punkti 3 alapunktis 5 märgitud otsuse kehtetuks tunnistamise ettepanekuga nädala pärast uuesti valitsusele. Käesolevaks ajaks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27.06.2000. a määrus nr 204 "Stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise piirangud" ning Vabariigi Valitsuse 4.07.2000. a määrus nr 220 "Stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise aruande vorm". Tulenevalt eeltoodust teeb rahandusministeerium ettepaneku tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999.a istungi protokolli nr 8 päevakorrapunkti nr 33 punkti 3 alapunktis 5 märgitud otsus.

 

21. Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 2000. a istungi protokolli nr 11 päevakorrapunkti nr 23 punktis 3 märgitud otsuse muutmine

Esitaja: E. Nestor, T. Loodus

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 2000.a istungil oli arutusel riiklik programm "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007". Protokolli nr 11 päevakorrapunkti nr 23 kohaselt kiideti heaks minister Katrin Saksa poolt esitatud programmi eelnõu. Ministeeriumidele, kes vastutavad riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007" alamprogrammide eest, tehti ülesandeks töötada koos Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse ja rahandusministeeriumiga välja alamprogrammide täitmise tegevuskavad koos eelarvetega aastateks 2000-2003 ning esitada need 1. juuniks 2000.a valitsusele. Tulenevalt vajadusest nimetatud tegevuskavasid põhjalikumalt ette valmistada, teevad sotsiaalministeerium ja siseministeeriumi valitsusele ettepaneku  pikendada alamprogrammide täitmise tegevuskavade esitamise tähtaega 11. septembrini 2000.a.