Sa oled siin

Valitsuse 07.11.2019 istungi kommenteeritud päevakord

6. november 2019 - 20:24

Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 10.30. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ja kultuuriminister Tõnis Lukas.


1. Spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Tõnis Lukas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu järgi seatakse sporditegevusega seotud stipendiumi maksmisele aastane piirmäär, mis on 12-kordne töötasu alammäär. See korrastab senist stipendiumide maksmise korraldust, sest praktikas makstakse maksuvabasid stipendiume ka sportlastele, kellega ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei maksta riiklikke makse ning sportlasel puuduvad ka sotsiaalsed garantiid. Kuna stipendiumile piirmäära sätestamine toob kaasa sportlastega töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu sõlmimise, siis tehakse sportlastele mõned erisused ka praegu kehtivas töölepingu seaduses ning täiesti uue toetusliigina võetakse kasutusele sportlasetoetus.
 

Eelnõuga kavandatakse täiendada karistusseadustiku dopingukuritegude sätet, mille järgi loetakse dopingukuriteoks aine või meetodi määramist, kasutamisele kallutamist, samuti abistamist ja ainete toimetamist üle riigipiiri või tootmist, valmistamist, turustamist, vahendamist või edasiandmist. Kehtiva korra järgi on karistatav vaid dopingu kasutamisele kallutamine kui kasutatakse ravimit.
 

Lisaks luuakse spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks kontaktpunkt, mis koolitab ja teavitab asjaomaseid organisatsioone spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse osas. Neid ülesandeid hakkab ellu viima Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA.

Seadusemuudatusega lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste alamandmekogu, kuhu kogutakse Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemused. Andmebaas on oluline tööriist avaliku raha jagamisel ning spordipoliitiliste otsuste tegemisel. Harrastusspordi ega liikumisharrastuse võistluste tulemusi andmebaasi ei koguta.

Eelnõu on kavandatud jõustuma 2020. aasta 1. veebruaril.


2. Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga luuakse neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel. Hüvitise osalise n-ö ülekandmisega järgmisse aastasse saavutatakse maksustamisel olukord, kui sünnitushüvitist või koondamishüvitist saaks iga kuu.

Eelnõuga võetakse üle EL direktiiv 2017/952, millega muudetakse direktiivi 2016/1164 kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade osas eesmärgiga vältida topeltmittemaksustamist. Kuna sellised ebakõlad võivad põhjustada topeltmahaarvamist või mahaarvamist ilma tuluna arvesse võtmiseta, nähakse eelnõus ette normid, mille kohaselt kas maksustatakse makset, kulu või kahjumit, mida saab teises riigis maha arvata või mis on teises riigis tulumaksust vabastatud, või ei lubata rakendada tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis maha arvatud või tulumaksust vabastatud.

Lähtudes direktiivi eesmärgist vältida topeltmittemaksustamist ja tagada äriühingute kasumi maksustamine, vabastatakse edaspidi välismaalt saadud dividend Eestis tulumaksust üksnes juhul, kui dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud.

Samuti vabastatakse tulumaksust riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Sätestatakse, et täiendav maksuvaba tulu lapse eest ei vähene, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.

Lisaks tagatakse residendist füüsilise isiku välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Sama võimaldatakse ka EMP lepinguriigi residentidele, kes saavad tulu Eestis. Hetkel piiratakse mahaarvamisi Eestis maksustatavast tulust proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga maksustamisperioodi kogu maksustatavas tulus. Muudatuse tulemusena saab teha kõiki mahaarvamisi täies ulatuses hoolimata sellest, kui suur osa tulust on teenitud Eestis.

Samuti pikendatakse tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega 30. aprillini ning tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaega 1. oktoobrini.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2020. aastal. Maksuvaba tulu ümberarvutamist puudutavaid sätteid rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist. Välisriigist saadud dividendi maksuvabastust puudutavad sätted jõustuvad 2020. aasta 1. juulil. Riigieelarvest füüsilisele isikule lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks makstava toetuse maksuvabastus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.


2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine maareformi seaduse ja maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Arvamuse andmine
 

Riigikogu maaelukomisjoni 7. oktoobril algatatud seaduseelnõu.
 

Eelnõu eesmärk on põllumajandusega tegelevate väiketootjate tarbetu kulu ja asjaajamise vähendamine.
 

Põllumaa kasutusvaldusesse andmise regulatsiooni kehtestamisel 1999. a peeti oluliseks kohalike põllumajandustootjate toetamist. Põllumaa sihipärase kasutamise tagamiseks ja kohaliku tootja toetamiseks nähti ette, et eelistatud maa kasutusse saajaks on tegelikud väiketootjad, kes tol ajal tegutsesid eelkõige FIE vormis. Praegu eelistavad kohalikud väiketootjad teisi ettevõtlusvorme, eelkõige osaühingu vormi. Maa allrendile andmise keeld kehtestati samuti eesmärgiga tagada, et kasutajaks jääks kohalik tootja.
 

Tekkinud on olukord, kus väiketootjail tuleb maa kasutamiseks kasutusvalduse lepingu tõttu tegutseda eraisikuna, kuid ülejäänud majapidamist on majanduslikult otstarbekam pidada äriühinguna. Isikuid eristatakse ka põllumajandustoetuste taotlemisel. Toetuste saajal peab olema õigus maad kasutada. Seetõttu tuleb kasutusvalduses oleva maa kohta toetust taotleda eraisikuna isegi juhul, kui talu muu tegevus toimub äriühingu kaudu.
 

Et füüsilisest isikust väiketootjad saaksid võimaluse anda kasutusvalduse lepingutega hõlmatud maad vajaduse korral enda, abikaasa või sugulase põllumajandusliku tootmisega tegeleva äriühingu kasutusse, on vaja kehtestada erand, mille kohaselt on võimalik kasutusvaldusesse antud maad anda allrendile iseenda, abikaasa või sugulase äriühingule. Samuti tuleb lisada täiendus maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusesse, et ei oleks välistatud hilisemat maa omandamist.
 

Ka õiguskantsler on 10.09.2019. a märgukirjaga juhtinud maaelukomisjoni tähelepanu maareformiga seotud seaduste mõju kohta väiketootjatele.
 

Maaeluministeerium teeb ettepaneku eelnõu toetada ja lisada nõue, et kasutusvaldajal on õigus anda maad rendile või kasutada äriühingule, mis vähemalt 51 protsendi ulatuses kuulub isikule endale, abikaasale või sugulasele.
 

Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku eelnõu toetada märkustega arvestamisel. Ministeerium teeb ettepaneku, et juriidilisele isikule rendile või kasutamiseks antava maa puhul peab aktsia- või osakapitalist või häälte koguarvust enamus kuuluma maa kasutamise ajal kasutusvaldajale, tema sugulasele või abikaasale üksi või koos. Samuti tehakse ettepanek muuta lisatava erandi asukohta seaduses ning seletuskirjas analüüsida mõistega „sugulane“ seonduvat, et oleks üheselt selge, milline on mõistega tähistatud isikute ring ning miks on otstarbekas õigustatud isikute ringi just selline määratlemine.
 

Valitsuse arvamus tuleb esitada 13. novembriks maaelukomisjonile.
 


2) Arvamuse andmine kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (91 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Arvamuse andmine
 

Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 8. oktoobril algatatud seaduseelnõu.

Eelnõu eesmärgiks on muuta kohustusliku kogumispensioni (II sammas) väljamaksete süsteemi ja parandada inimeste informeeritust nende pensioniõiguste ja -valikute osas.
 

Eelnõu kohaselt võimaldatakse II sambast pensioniea saabumisel väljamakseid teha kindlustuslepingu, fondipensioni, ühekordse osalise või täieliku väljamaksena või nende valikute kombinatsioonina. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb isikul sõlmida eluaegne pensionileping, kui kogutud on üle 50-kordse rahvapensioni määra. Kui kogutud on kuni 10 rahvapensioni määra, on isikul õigus ühekordsele väljamaksele. Kui kogutud on 10- ja 50- rahvapensioni määra vahel, saab sõlmida fondipensioni, mis võimaldab raha pensionifondist välja võtta perioodiliste maksetena, või tähtajalise pensionilepingu. Alates 1. aprillist 2019. a on rahvapensioni määr 205,21 eurot.
 

Eelnõu kohaselt võimaldatakse II sambast väljamakseid erandkorras ka enne pensioniea saabumist. Nendeks olukordadeks on: puuduv töövõime, teatud tingimuste täitmisel töötuks jäämine ennetähtaegse vanaduspensioni eas, raske tervisekahjustus.
 

Lisaks kehtestatakse eelnõu kohaselt pensioniregistri pidajale kohustus avalikustada pensionikonto omanikule ajakohastatud teavet tema pensionikonto saldo, osakute puhasväärtuse, laekumiste, tootluse, makstud valitsemistasu, väljamaksete ja lunastamis võimaluste kohta. Täpsemad nõuded teabe avaldamisele kehtestab minister määrusega.
 

Seadus jõustub 1. juulil 2020. a, pensioniregistri pidaja teabekohustust puudutav muudatus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
 

Sotsiaalministeerium toetab eelnõu koostajate sihti muuta kogumispensionide korraldus paindlikumaks ja maksusüsteem kogumist toetavamaks, kuid ei toeta eelnõu esitatud kujul. Eelnõu seletuskiri ei vasta hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas esitatud nõuetele. Eelnõus ei ole käsitletud kaasnevaid kulusid ja tulusid. Lisaks ei lange eelnõu sätted ja seletuskirja selgitused alati tehniliselt kokku.
 

Rahandusministeerium toetab algatajate püüdlust muuta kohustusliku kogumispensioni süsteemi väljamaksete regulatsiooni paindlikumaks ning parandada inimeste informeeritust nende pensioniõigustest ja -valikutest. Rahandusministeerium on esitanud kooskõlastamiseks kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõu. Kavas on esitada eelnõu Riigikogule arutamiseks käesoleva aasta novembris ning jõustada muudatused 2021. aastast. Seega ei pea ministeerium võimalikuks toetada käesolevat eelnõu.
 

Valitsuse arvamus tuleb esitada 13. novembriks rahanduskomisjonile.


4. Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Määruse eelnõu
 

Määrusega kehtestatakse taastuvast energiaallikast energia tootmise vähempakkumiste kord ja tingimused. Vähempakkumisi korraldatakse tulevikus Riigikogu määratletud taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks või siis, kui riigil on kavas EL taastuvenergia statistikakaubanduseks sõlmida leping ning kui Eestil ei ole piisavalt palju olemasolevatest taastuvast energiaallikast toodetud energiat.
 

Vähempakkumised korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsuselt saadud volituse alusel, välja arvatud väikeste alla 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmeid käsitleva vähempakkumise korral, mil volitust vaja ei ole. Vähempakkumise väljakuulutamise järel esitatakse 120 päeva jooksul pakkumised põhivõrguettevõtja (Elering) kaudu, kes korraldab pakkumiste tehnilise kontrolli ja reastab need vastavalt pakkumistes nimetatud toetusmääradele. Sama tootmisseadet ei tohi kasutada ühe vähempakkumise raames mitu korda, nõutav on tagatis 1000 € iga pakutava GWh kohta aastas.
 

Riigi soovitud taastuvenergia koguste piiresse jäävate pakkumiste osas viiakse läbi sisulistele nõuetele vastavuse kontroll, näiteks kas olemas on tootmisseadme liitumisleping või –pakkumine ning kui õigusaktid seda nõuavad, siis ka Kaitseministeeriumi kooskõlastus. Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul vähempakkumise tulemuste kinnitamise.
 

Määrus on kavandatud jõustuma üldkorras.


5. Hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud põhikoolide õppehoonete aastate 2014–2020 investeeringute kava kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolide õppehoonete investeeringute kava. Toetuste maht on 15 620 008 eurot. Toetus aitab viia hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolide õppehooned vastavusse muutunud õpilaste arvuga ning muudatustega koolivõrgus.

Toetuse andmise eesmärk on tagada igas maakonnas hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud õppe kättesaadavus nüüdisaegses õppekeskkonnas. Finantseeritakse Pärnu Päikese Kooli, Tallinna Tondi Põhikooli, Tartu Kroonuaia Kooli ja Võru Järve Kooli õppehoonete ehitus- ja korrastustöid.

Toetus sisaldab nii riigi kui Euroopa Liidu toetust ning sellele lisanduvad abikõlbmatud kulud, sh Tallinna ja Tartu koolihoonetes lihtsustatud õppekava ruumidega seotud kulud.
 

6. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks

1) Nõusolek Kaitseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kaitseliidule (Tallinnas, Kuressaares ja Paides asuvad kinnistud)
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Kaitseministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras võõrandada Kaitseliidule neli Tallinnas, Kuressaares ja Paides asuvat kinnistut. Kaitseliit vajab Tallinnas ja Kuressaares asuvaid kinnistuid transpordivahendite parklaks ning Paides asuvat kinnistut rajatava Järva maleva staabi- ja tagalakeskuse arendamiseks ja julgeoleku- ning turvanõuete tagamiseks.
 

2) Nõusolek Kaitseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks SA-le Eesti Meremuuseum (hüdrograafialaev EML Lood)
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Kaitseministeeriumile antakse nõusolek tasuta võõrandada SA-le Eesti Meremuuseum hüdrograafialaev EML Lood. SA Eesti Meremuuseum kasutab laeva Läänemere veealuse kultuuripärandi ja arhiivipärandi teaduslikus uurimistöös.
 

3) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saue vallale (Tuula ja Jõgisoo külas asuvad kuus kinnistut)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek kuue Harjumaal Saue vallas asuva kinnistu tasuta võõrandamiseks Saue vallale kergliiklusteeks ja kohalikuks teeks.


7. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30. september 2019. a
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
 

Rahandusminister esitab riigieelarve alusseaduse järgi kord kvartalis valitsusele ülevaate stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest. Valitsuses on kavas kiita heaks reservi 2019. aasta kolmanda kvartali aruanne.

Stabiliseerimisreservi saab seaduse järgi kasutada üksnes riigikogu loal üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks, finantskriisi lahendamiseks, ennetamiseks või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Stabiliseerimisreservi vara paigutamise peamine eesmärk on säilitada vara väärtust, mistõttu ei paigutata stabiliseerimisreservi vahendeid riskantsetesse varadesse. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta. Tulu teenimine on reservi vara paigutamise eesmärkidest alles kolmandal kohal.
 

8. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (10 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kümnele eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.
 

2) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.
 

3) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealistele lastele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus nimetatud isikud on praegu Armeenia Vabariigi kodanikud.
 

4) Eesti kodakondsuse andmine (10 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kümnele eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.


9. Aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Aruanne
 

Tulenevalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise seadusest esitab valitsus kord aastas Riigikogule aruande Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) toimimise kohta.
 

ESM on euroala riikide loodud rahvusvaheline finantsorganisatsioon, mille eesmärk on euroala ja selle liikmete finantssüsteemi stabiilsuse tagamine, kriiside ennetamine ning tulemuslik kriisilahendus.
 

Toetusvahendite rahastamiseks emiteerib ESM omakapitali tagatisel finantsinstrumente, millest saadud vahendid laenatakse edasi abi vajavale riigile. Abi seisneb turutingimustega võrreldes madalamas laenuintressis. Euroopa maksumaksjate raha ESM laenude andmiseks ei kasuta, liikmesriikide poolt sisse makstud kapital täidab garantii funktsiooni.
 

ESM-i liikmed on kõik euroalasse kuuluvad 19 Euroopa Liidu liikmesriiki. ESM-i märgitud kapital on 704,8 miljardit eurot, millest 80,55 miljardit eurot on sisse makstud kapital ning 624,25 miljardit eurot sissenõutav kapital. Eestile ja teistele madalama sissetulekutasemega liikmesriikidele kehtib kaheteistkümne aasta jooksul eurole üleminekust ESM-i kapitali märkimisel erireegel, mis võtab arvesse madalamat sissetulekutaset. Selle järgi on Eesti osalus ESM-is 0,1847% kogukapitalist ehk 13020 aktsiat nimiväärtuses 1,302 miljardit eurot. Sellest on sisse makstud kapital 148,8 miljonit eurot ja sissenõutav kapital 1,1532 miljardit eurot.
 

Ajutise korrigeerimise periood lõpeb 2023. aastast ja sealt edasi on aktsiakapitali märkimise alus sõltuvuses Eesti osalusest Euroopa Keskpangas. Selle järgi on Eesti osaluse suurus 1,79 miljardit eurot, millest sissemakstav kapital moodustab 204,64 miljonit eurot ja sissenõutav kapital 1,58596 miljardit eurot. Sellega seoses tuleb Eestil teha täiendav sissemakse ESM-i kapitali. ESM-is osalemine ei mõjuta valitsussektori eelarvepositsiooni. Tegemist on finantseerimistehinguga, kus Eesti omandas eelpool nimetatud summa ulatuses finantsvara ehk osaluse ESM-is.
 

ESM-i laenuvõimet on kasutatud kolmel korral - Hispaania finantssektori rekapitaliseerimise programmi ning Küprose ja Kreeka majanduse kohandamisprogrammide rahastamiseks. Kokku on ESM ja EFSF oma tegutsemise jooksul laenudena välja andnud 295 miljardit eurot, laenujääk on 264,5 miljardit eurot. 2018. a detsembri seisuga on ESM-i kasutamata laenuvõime 410,1 mld eurot (82%). See on summa, mida on vajadusel võimalik kasutada finantsstabiilsuse ja kriisilahenduse otstarbel.


10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 11. novembri 2019. a kohtumisel ning informatsioon ja Eesti seisukoht Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
 

11. novembril toimuval välisasjade nõukogu kohtumisel keskendutakse olukorrale Afganistanis, Iraanis ja Sudaanis. Päevakajaliste teemade all annab Euroopa Liidu kõrge esindaja ülevaate rahvusvahelisest konverentsist Venezuelas ja kontaktgrupi järgmistest sammudest. Samuti arutatakse Süüria ja Türgi otsuste rakendamist, Liibüa kriisi ning olukorda Hongkongis. Välisasjade nõukogu kohtumisele järgneb mitteametlik töölõuna Sudaani peaministri Abdalla Hamdokiga.
 

Nõukogule esitatakse informatsioon ja kiidetakse heaks seisukohad Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta, mis on vastu võetud pärast 14. oktoobril 2019 toimunud välisasjade nõukogu.