Sa oled siin

Valitsuse 07.11.2000 istungi info ja päevakord

7. november 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Stenbocki majas 07. novembril 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Avaliku teenistuse seaduse § 169 lõike 3 muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Avaliku teenistuse seaduse § 169 lõike 3 muutmise seaduse eelnõu. Avaliku teenistuse seaduse § 169 lg 3 lubab 1. jaanuarini 2001.a täitevametis töötada ka isikutel, kes ei ole Eesti kodakondsuses. Alates 1. jaanuarist 2001.a hakkaksid vanglaametnikele kehtima kõik Avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 14 toodud nõuded sealhulgas ka Eesti kodakondsuse nõue. Seaduse muudatuse eesmärkideks on mitte rakendada aastani 2004 Avaliku teenistuse seadusega ettenähtud kodakondsuse nõuet vanglates teenistuses olevate nooremametnike ning I ja II klassi valvurite suhtes ning pikendada ainult nende teenistuses olevate kõrgemate ametnike, vangla peainspektorite, vanemametnike ning I ja II klassi vanglainspektorite edasitöötamise võimalust, kes 1.jaanuariks 2001 on esitanud sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks.

 

2. Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse § 1 muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse § 1 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on luua halduskohtutele objektiivne võimalus rakendada täies mahus 1. jaanuaril 2000 jõustunud Halduskohtumenetluse seadustikku, samuti ühtlustada kohtunike töökoormus ning seeläbi vähendada lahendamata kohtuasjade arvu kohtutes. Käesoleva seaduse kehtestamise vajadus tuleneb otseselt Halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lõikest 1, mis näeb ette täiendava halduskohtu loomise. Alates 1. jaanuarist 2001 peaks Eesti Vabariigis tegutsema 18 maa- ja linnakohut ning 4 halduskohut. Täiendavalt moodustatav halduskohus komplekteeritakse praeguste maa- ja linnakohtute juures tegutsevate halduskohtunike üleviimise või üleviimisega mittenõustuvate halduskohtunike vabastamise ja uute kohtunike ametisse nimetamise teel Halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-s 3 ettenähtud korras.

 

3. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Tulenevalt mootorsõidukite parkimise korraldamise praktikast ja alampalga tõusust tehakse seaduseelnõus ettepanek täpsustada trahve sõidukite parkimiskorra rikkumise eest. Kehtiv Haldusõiguserikkumiste seadustik ei reguleeri juhtumeid, kui rikkumise toime pannud isikut ei ole kindlaks tehtud. Seoses sellega tehakse ettepanek täiendada nimetatud seadustikku uue peatükiga Anonüümmenetlus. Seletuskirja kohaselt seaduseelnõu ei ole vastuolus põhiseadusega ja selle vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus. Käesoleva eelnõu eesmärk on likvideerida vastuolu kehtivas seaduses ning kehtestada selge ja operatiivselt läbiviidav menetlus juhul, kui haldusõigusrikkumise toime pannud isik on kindlaks tegemata.

 

4. Julgeolekukontrolli läbiviimisega seonduva Riigikontrolli seaduse, Õiguskantsleri seaduse, Eesti Panga seaduse, Rahuaja riigikaitse seaduse ja Jälitustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks julgeolekukontrolli läbiviimisega seonduva Riigikontrolli seaduse, Õiguskantsleri seaduse, Eesti Panga seaduse, Rahuaja riigikaitse seaduse ja Jälitustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu eesmärgiks on kehtestada riigikontrolöri, õiguskantsleri, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikmete, Eesti Panga presidendi ja kaitseväe juhataja ametisse nimetamisele eelneva julgeolekukontrolli teostamise ja ametikohale sobivuse hindamiseks vajalike andmete kogumise tingimused. Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse istungile teistkordselt. Eelnõu oli arutusel Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2000.a istungil, kus otsustati seda mitte heaks kiita. Küsimust käsitleti ka valitsuse 10. septembri 2000 nõupidamisel ning eelnõu otsustati esitada Vabariigi Valitsuse istungile.

 

5. Seisukoha andmine

1) Seisukoha andmine Riigikontrolli seaduse eelnõu (557 SE) kohta

Esitajad: Justiitsminister Märt Rask

 

2) Seisukoha andmine Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (565 SE) kohta

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, sotsiaalminister Eiki Nestor

 

6. Vabariigi Valitsuse 13. novembri 1992. a määruse nr 314 Keskkonnaekspertiisi tegemise korra kinnitamise kohta kehtetuks tunnistamine

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus tunnistab kehtetuks määruse nr 314 13.11.1992, millega sätestati keskkonnaekspertiisi tegemise kord. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduses, mis jõustub 1.jaanuaril 2001, on eelnimetatud määruses nimetatud protseduurid reguleeritud seaduse tasemel, mistõttu määruse eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsuse 13.11.1992 määrus nr 314 muutub kehtetuks seaduse jõustumise päeval.

 

7. Eesti kodakondsuse andmine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus annab Eesti kodakondsuse 130 isikule. 102 isikut on sooritanud eesti keele oskuse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksamid ning taotlevad Eesti kodakondsust Kodakondsuse seaduse § 6 ja 33 sätestatud korras. 8 isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle kodakondsustaotlused on võetud menetlusse koos Eesti kodakondsust taotleva vanema taotlusega. Nende sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud Kodakondsuse seaduse § 14 sätestatud korras. 19 isikud ning Irina Petradenko on saanud Eesti kodaniku passi kui sünnijärgsed kodanikud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti erinevates osakondades. Passide väljavahetamise taotluste menetlemisel ilmnes aga, et nad ei ole omandanud Eesti kodakondsust sünniga ega saanud seda ka naturalisatsiooni korras. Seega on nad saanud passid alusetult. Vastavalt Kodakondsuse seaduse § 32 lõikele 2 loetakse enne 1. aprilli 1995.a alusetult passi saanud isiku passi saamiseks esitatud avaldus Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseks, kui ta esitab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kirjaliku taotluse. Vabariigi Valitsuse 29.12.1999.a määrusega nr 434 kehtestatud korra kohaselt saab alusetult Eesti kodaniku passi saanud isik Eesti kodakondsuse varem kehtinud Kodakondsuse seaduse § 6 või § 7 punkti 1 alusel. 13 isikut on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et nad on eesti soost ja omavad õigust Eesti kodakondsuse saamiseks varem kehtinud Kodakondsuse seaduse § 7 punkti 1 alusel. 6 isikut on sooritanud eesti keele oskuse eksami ja omavad õigust Eesti kodakondsuse saamiseks vastavalt varem kehtinud Kodakondsuse seaduse §le 6. Irina Petradenko on loetud Eesti kodanikuks ja saanud 18.06.1997.a Eesti kodaniku passi oma ema Marina Petradenko järgi, kes on saanud alusetult Eesti kodaniku passi 30.06.1994.a. I. Petradenko on sooritanud eesti keele oskuse eksami ja taotleb Eesti kodakondsust vastavalt varem kehtinud Kodakondsuse seaduse §le 6.

 

8. Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 1996. a korralduse nr 25-k Hasartmängude korraldamise tegevusloa ja korraldusloa väljaandmise korraldamine muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat korraldust nr 25-k 9. jaanuarist 1996.a arvates komisjoni koosseisust välja Avo Viioli ja nimetades komisjoni liikmeks Monika Senkeli rahandusministeeriumist.

 

9. Raha eraldamine

1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist justiitsministeeriumile riigi poolt tasutava õigusabi kulude katteks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, justiitsminister Märt Rask

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus eraldab oma reservist justiitsministeeriumile 4430000 krooni riigi poolt tasutava õigusabi kulude katteks. 2000.a eelarves on riigi poolt tasutavaks õigusabiks määratud 13 267 500 krooni ning 1999.a kasutamata jääk oli 599 894 krooni. Rahandusministeeriumi seletuskirja kohaselt on 2000.a kaheksa kuuga osutatud riigi poolt tasutavat õigusabi 12 196 848,29 krooni ulatuses, keskmiselt 1 524 606 krooni kuus. Sellest tulenevalt kujuneks aasta lõpuni õigusabi kuluks 18 295 272 krooni ja täiendav eelarveline vajadus oleks seega 4 430 000 krooni, see on kolme kuu õigusabi kulu tasu. Õigusabikulude kasv tuleneb maksejõuetute isikute esindamisega seotud asjade kasvust. Arvestades 2000. aasta riigieelarve vahendite, sealhulgas Vabariigi Valitsuse reservi vahendite piiratust, esitab Rahandusministeerium Justiitsministeeriumi taotluse kohta oma eriarvamuse ja teeb ettepaneku eraldada Justiitsministeeriumile 2 000 000 krooni riigi poolt tasutavate õigusabikulude eest tasumiseks.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist Maa-ametile maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus eraldab eelarvevälisest omandireformi reservfondist 80 900 000 krooni suuruse summa Maa-ametile tagastamatu toetusena : 1) maakorraldustöödeks, sh õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamise tööde finantseerimiseks, maakorralduse toetusrahadeks ning tagastamisele, erastamisele munitsipaliseerimisele ja riigi omandisse jätmisele kuuluvate maade väljaselgitamiseks; 2) geodeetilisteks, kartograafilisteks ja maakatastritöödeks; 3) infotehnoloogiakuludeks; 4) kohalike omavalitsuste ja maavalitsuse töötajate koolituskuludeks. Keskkonnaministeerium taotleb Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist 86 648 000 krooni tagastamatu toetusena. Rahandusministeerium teeb ettepaneku, arvestades Keskkonnaministeeriumi taotlust ja maareformi läbiviimise prioriteetsust eraldada 80 900 000 krooni.

 

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist sotsiaalministeeriumile tööhõivega seotud projektide kaasfinantseerimiseks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus eraldab eelarvevälisest omandireformi reservfondist sotsiaalministeeriumile 872 010 krooni suuruse summa tagastamatu toetusena tööhõivega seotud probleemide lahendamiseks vajalike projektide rahastamiseks. Käesolevaga taotleb sotsiaalministeerium 4 projektile, millede kogumaksumus on 1135177 krooni, kaasfinantseerimist 883711 krooni ulatuses. Projektid on: 1. Kuressaare Noorte Huvikeskuse projekt Maakivirajatised Saaremaa taluarhitektuuris, mis on mõeldud 17-25 aastaste mitteõppivate ja töötute noorte aktiviseerimiseks, nende ettevalmistamiseks tööeluks ja konkurentsivõimelisuse saavutamiseks. 2. Saare Maavalitsuse projekt Saare maakonna aktiviseerimiskeskus vähese konkurentsivõimega ja toimetulekuraskustega isikute aktiviseerimiseks, millega planeeritakse haarata pikaajalisi töötuid, 16-24 aastaseid ilma erialase ettevalmistuseta noori, pensionieas olevaid inimesi, puuetega inimesi, väikelaste emasid ja kinnipidamiskohtadest vabanenuid. Aktiviseerimiskeskus peab töötute tagasitoomisel peamisteks ülesanneteks tööotsingukoolitust, tööharjutamise võimaldamist, nõustamist lähtuvalt töötu individuaalsetest võimalustest ja vajadustest ning võimalusel vakantsete töökohtade vahendamist. 3. Sihtasutuse Tuuru projekt Maaelu areng, mis tugineb arengukavale Hiiumaa 2010 ja Hiiu maakonnaplaneeringule. Projekti rakendamise käigus planeeritakse korraldada koolituskursus Eesti maapiirkonna elanikele, kes soovivad alustada ettevõtlusega ja kellel on ettevõtluse alustamiseks vajalikud esmased ressursid (mets, maa, hooned, erialateadmised). Projekti põhieesmärk on inimestele ettevõtluses aktiivseks osalemiseks ja arenguks vajalike teadmiste, oskuste, hoiakute kujundamine ja algteadmiste andmine väikeettevõtte majandamisest, ühistegevuse korraldamisest, rahandusest, raamatupidamisest, turundusest ning arvuti ja interneti kasutamisest. 4. Sihtasutuse Räpina Inkubatsioonikeskus (äriabikeskus) projekt Ettevõtlusega alustamise toetamise süsteemi arendamine", mis on kooskõlas Põlva maakonna ja Räpina linna arengukavaga, et toetada algajaid ettevõtjaid ja suurendada ettevõtete konkurentsi ja koos sellega lahendada sotsiaalseid probleeme. Rahandusministeerium teeb ettepaneku eraldada 872 010 krooni.

 

4) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile maareformiga seotud küsitluse läbiviimiseks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus eraldab eelarvevälisest omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 57 470 krooni suuruses summas maareformiga seotud küsitluse läbiviimiseks. Mitmete ministeeriumide (põllumajandusministeerium, välisministeerium, keskkonnaministeerium, siseministeerium, kaitseministeerium, rahandusministeerium, justiitsministeerium) esindajatest koosneva töörühma tegevuskava ülesannete hulka kuulub muuhulgas ka avaliku arvamuse küsitluse läbiviimine, uurimaks Eesti ühiskonna hoiakuid maa- ja kinnisvaraturu piirangute vajalikkuse suhtes nii kinnisomandi esmatekkel maareformi käigus kui ka hilisemas tsiviilkäibes. Rahandusministeerium esitas kolmele uuringufirmale avaliku arvamuse uuringu ettepaneku koos töörühma poolt koostatud probleemipüstituse, esialgse küsimustiku ja uuringu läbiviimise raamtingimustega. Rahandusministeerium teeb ettepaneku valida konkureerivate pakkumiste seast välja Saar Poll Ltd uuringupakkumise kui kõige kiirema ja püstitatud eesmärgile tõenäoliselt kõige enam vastava.

 

10. Volituste andmine Eesti Vabariigi ja Euroopa Nõukogu Arengupanga vahelisele laenulepingule allakirjutamiseks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Välissuhtlemisseaduse alusel ja kooskõlas Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seadusega volitab valitsus rahandusminister Siim Kallast kirjutama alla Eesti Vabariigi ja Euroopa Nõukogu Arengupanga vahelisele laenulepingule Tartu Ülikooli ja Eesti Põllmajandusülikooli üliõpilasühiselamute renoveerimise projekti rahastamiseks 150 000 000 krooni suuruses summas. Riigikogu 20. septembri 2000.a otsusega volitati Vabariigi Valitsust sõlmima laenuleping Eesti Vabariigi ja Euroopa Nõukogu Arengupanga vahel Tartu Ülikooli ja Põllumajandusülikooli üliõpilasühiselamute renoveerimise projekti rahastamiseks. Laenulepingule allakirjutamiseks vajab rahandusminister tulenevalt Välissuhtlemisseadusest nimelist kirjalikku volitust valitsuselt.

 

11. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Haagis toimuvast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte konverentsi VI istungist osavõtuks

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus moodustab valitsusdelegatsiooni osalemaks 13.-24. novembrini 2000.a Haagis toimuvast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte konverentsi VI istungist osavõtuks. Eesti ratifitseeris 1992.a New Yorgis sõlmitud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 1994.a. Konventsiooni põhieesmärk on stabiliseerida kasvuhoonegaaside emissioonid aastaks 2000 vähemalt 1999. aasta tasemele. 11. detsembril 1997.a lepiti Kyotos osapoolte kolmandal konverentsil kokku nn Kyoto protokollis, mis sätestab riikide kohustused kasvuhoonegaaside emissioonide edasisel vähendamisel. 13.-24. novembrini 2000.a Haagis toimuva konverentsi päevakorras on korralduslikud küsimused, arutelud aruandluse, konventsiooni kohustuste täitmise ja teaduslike küsimuste üle. Käsitletakse ka Kyoto protokolli täitmisega seonduvat - võetud kohustuste täitmise tagamise mehhanismi loomist ja nn kohustuste täitmise paindlikkust võimaldavate protseduuridega seonduvat. Konverentsil osalemine eeldab valitsuse poolt kinnitatud volitustega delegatsiooni olemasolu. Delegatsiooni juht Heiki Kranich ning delegatsiooni liikmed: Allan Gromov keskkonnaministeeriumi asekantsler; Andres Kratovitd keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja kohusetäitja

 

12. Riigivara tasuta üleandmine

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus annab majandusministeeriumi valitsemisalas oleva Tallinnas Lai 27 asuva hoone kultuuriministeeriumi valitsemisele. Hoone kogupind on 1259,4 ruutmeetrit, millest on kasutusel ainult 20%, mis on kolme rentniku käsutuses.

 

13. Maa andmine munitsipaalomandisse

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Maareformi seaduse kohaselt otsustab sotsiaalmaa munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Valitsus otsustab Jõgeva maakonna Pajusi Vallavolikogu taotlusel Pajusi vallas Kõpu külas asuva 9,3 ha Kõpu veehoidla maaüksuse sotsiaalmaana Pajusi valla munitsipaalomandisse andmise. Pajusi Vallavolikogu põhjendab maa munitsipaalomandisse taotlemist asjaoluga, et taotletav maa on Pajusi valla üldplaneeringu kohaselt määratud puhkeotstarbeliseks maaks, kuna veehoidla on populaarne suplus- ja suvituskoht. Seletuskirja kohaselt on munitsipaalomandisse taotletava maa piir kooskõlastatud maa tagastamise õigustatud subjekti volitatud esindajaga. Jõgeva maavanem peab maaüksuse munitsipaalomandisse andmist põhjendatuks.

 

14. Maa taotlemine munitsipaalomandisse

1) Maa taotlemine munitsipaalomandisse

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

K: Lüganuse Vallavolikogu taotleb munitsipaalomandisse 5,63 ha Moldova kruusakarjääri maaüksust kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Maareformi seaduse § 28 lõike 2 alusel. Lüganuse Vallavolikogu põhjendab taotlust vajadusega hoida korras 40,2 km munitsipaalteid ning alustada kaevandatava kruusa baasil asfaltkatte tootmist, et kruusateed asfalteerida. Ida-Viru Maavalitsus leiab, et maaüksuse andmine munitsipaalomandisse on vajalik. Keskkonnaministeerium ei nõustu maavanema seisukohaga taotluse põhjendatuse osas, kuna kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete hulka ei kuulu kruusateede asfaltkattega katmiseks vajaliku asfaltkatte tootmine ning esitab korralduse eelnõu taotluse rahuldamata jätmise kohta.

 

2) Maa taotlemine munitsipaalomandisse

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

K: Viljandi maakonna Paistu Vallavolikogu taotleb munitsipaalomandisse 9,6 ha Pombre-2 maardla maaüksust omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Maareformi seaduse § 28 lõike 2 alusel. Paistu Vallavolikogu põhjendab taotlust vajadusega hoida korras valla teedevõrk-86 km kruusateid. Viljandi Maavalitsus leiab, et maaüksuse andmine munitsipaalomandisse on seaduslik ja toetab taotlust. Keskkonnaministeerium ei nõustu maavanema seisukohaga taotluse põhjendatuse osas, kuna Eesti Maavarade Komisjoni 03.02.1999 istungi protokollilise otsuse nr 99-5 kohaselt munitsipaalomandisse taotletava maardla kruusa- ja liivavarud ületavad tunduvalt valla vajadused ning esitab korralduse eelnõu taotluse rahuldamata jätmise kohta.

 

15. Diplomaatilise passi andmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus annab majandusministeeriumi kaubandusosakonna peaspetsialistile Jaanus Salumile ühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass kehtivusajaga kuni üks aasta seoses tema lähetamisega atadeena kaubandusküsimustes Eesti Vabariigi Suursaatkonda Kiievis. Diplomaatilise passi andmine Jaanus Salumile on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja vastab rahvusvahelisele tavale.

 

16. Teenistuslik järelevalve maavanema toimingu üle

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Maareformi seaduse § 38 lõike 2 punkti 6 kohaselt on Maa-ametil õigus, kui kohalik omavalitsus ei täida tähtaegselt seadusel põhinevaid ettekirjutusi, anda kooskõlastatult maavanemaga maareformi seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud toimingu teostamise õigus üle maavalitsusele. Tori Vallavalitsuse 15.03.1999 korraldusega nr 81 Maa ostueesõigusega erastamine lubati Margus Joonasel Tori vallas Aesoo külas tema poolt ostetud hoone juurde ostueesõigusega erastada 50 ha maad. H. Nõmmik vaidlustas Tori Vallavalitsuse eelnimetatud korralduse, kuna tema andmetel on M. Joonase poolt ostetud hoonest säilinud vaid varemed, ning pöördus Maa-ameti poole taotlusega kontrollida korralduse seaduslikkust, lisades Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse poolt koostatud ekspertiisiakti. Maa-amet, kontrollinud asjaolusid, tegi Tori Vallavalitsusele kohustusliku ettekirjutuse 10 päeva jooksul tühistada Tori Vallavalitsuse 15.03.1999 korraldus nr 81 kui Maareformi seadusega vastuolus olev korraldus. Kuna Tori Vallavalitsus ei täitnud Maa-ameti kohustuslikku ettekirjutust, pöördus H. Nõmmik peaministri poole. Peaminister palus kirjalikku selgitust keskkonnaministrilt ja Pärnu maavanemalt. Pärnu maavanem ei pidanud vajalikuks algatada menetlust Maareformi seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud maa ostueesõigusega erastamise toimingute teostamise õiguse Tori Vallavalitsuselt Pärnu Maavalitsusele üle andmiseks, põhjendades seda sellega, et Tori vallas on maareform lõpetamisel ja nimetatud maaüksuse erastamine on üksikjuhus ning elamu olemasolu on vaidlustatud kohtuorganeis, kus vaie ei ole lõplikult lahendatud. Keskkonnaministeerium ei nõustunud maavanema seisukohtadega, kuna vastavalt Maareformi seadusele korraldab maa erastamist maavanem, kes peab otsuse tegemisel olema veendunud, et esitatud dokumendid on tõepärased ja maa erastamine seaduslik. Maavanem kui täidesaatva võimu esindaja maakonnas teostab järelevalvet iga üksikjuhtumi korral, kui ilmnevad õigusvastase tegevuse tunnused. Peaminister saatis materjalid 29.08.2000 resolutsiooniga nr 10-10/2710 keskkonnaministrile küsimuse ettevalmistamiseks arutamiseks valitsuse istungil ning justiitsministrile arvamuse avaldamiseks. Justiitsministeerium leiab, et käesoleval juhul on Pärnu Maavalitsuse keeldumine Maa-ameti ettekirjutuse täitmisest õigusvastane.

 

17. Volituste andmine

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni sõlmima riigi aktsiaseltsiga Eesti Raudtee AS nimetatud aktsiaseltsile kuuluvate Elektriraudtee AS-i aktsiate (100 %) riigile tasuta üleandmise lepingu, määrates üleantavate aktsiate valitsejaks teede- ja sideministeeriumi.