Sa oled siin

Valitsuse 06.06.2000 istungi info ja päevakord

6. juuni 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Toompeal 06. juunil 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahel sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitaja: S. Kallas VALITSUS VÕTTIS OTSUSE VASTU 30. MAI ISTUNGIL

 

2. Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vahel sõlmitud finantseerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu

Esitaja: S. Kallas VALITSUS VÕTTIS OTSUSE VASTU 30. MAI ISTUNGIL

 

3. Maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse 9 novembri 1999. a istungil arutati maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu ja otsustati eelnõu esitatud kujul mitte heaks kiita. Keskkonnaministeeriumile tehti ülesandeks teha koostöös justiitsministeeriumiga ja konsulteerides õiguskantsleriga seaduseelnõus muudatused, arvestades justiitsministri ja õiguskantsleri poolt valitsuse istungil väljendatud seisukohti, samuti Riigikantselei märkusi. Maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on ühtlustada maakatastriseaduse sätted, sealhulgas ka kasutatav terminoloogia, andmekogude seaduse sätetega

 

4. Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu

Esitaja: J. Luik

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Riigikogu 24. jaanuari 1996. a otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnia-Hertsegoviina territooriumil" alusel osalevad Eesti kaitseväe üksused alates 1996. aasta aprillist NATO rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti kaitseväelaste osalemise jätkamise otsuseid on vastu võetud kahel korral ning viimase otsuse kohaselt kehtib pikendus kuni 1. juulini 2000. a. Kuna NATO poolt juhitud rahutagamisoperatsioon Bosnias ja Hertsegoviinas on vajalik piirkonna stabiilsuse säilitamiseks ning enne 2005.a ei ole kavas missiooni lõpetada, jätkub ka Eesti kaitseväeüksuste osalus rahutagamisoperatsioonis. Tuleneval eeltoodust esitatakse Riigikogu otsuse eelnõu ettepanekuga pikendada Eesti kaitseväelaste osalust rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas kaheteist kuu võrra. Kaitseministeeriumi seletuskirja kohaselt Eesti kaitseväelaste osaluse kulud kaetakse kaitseministeeriumi eelarvest

 

5. Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse muutmisest

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus otsustab protokolli märgitava otsuse "Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse muutmisest" heakskiitmise. Keila Linnavolikogu pöördus peaministri poole ettepanekuga algatada Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, täiendades nimetatud seaduse paragrahvi 5 lõikega 2 järgmises sõnastuses:

"Keila Linnavolikogu ja Keila Linnavalitsuse Paldiski linna haldusterritooriumi puudutavaid õigusakte, mis on vastu võetud kuni Keila linna Paldiski linnaosa likvideerimiseni võib tühistada ning muuta Harju maavanem oma korraldusega

 

6. Seisukoha andmine:

1) Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (406 SE) kohta

Esitaja: S. Kallas

 

2) Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse paragrahvi 13 muutmise seaduse eelnõu (407 SE) kohta

Esitaja: S. Kallas

 

3) Riigikogu rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga 1999. aasta aruande kinnitamine" eelnõu (416 OE) kohta

Esitaja: S. Kallas

 

7. Pagulase reisidokumendi väljaandmise, väljavahetamise ja kehtetuks tunnistamise korra ja tähtaegade ning pagulase reisidokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, pagulase reisidokumendi tehnilise kirjelduse ja pagulase reisidokumenti kantavate andmete loetelu ning pagulase reisidokumendi vormi kinnitamine

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse "Pagulase reisidokumendi väljaandmise, väljavahetamise ja kehtetuks tunnistamise korra ja tähtaegade ning pagulase reisidokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, pagulase reisidokumendi tehnilise kirjelduse ja pagulase reisidokumenti kantavate andmete loetelu ning pagulase reisidokumendi vormi kinnitamine". Määruse kehtestamisega luuakse õiguslik alus pagulase staatuse saanud välismaalasele isikut tõendava dokumendi väljastamiseks. Seletuskirja kohaselt ühe pagulase reisidokumendi maksumuseks on planeeritud 95 krooni ja trükiarvuks 1000 eksemplari

 

8. Paikuse valla ja Pärnu linna piiride muutmine

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt haldusüksuste piiride muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Valitsus kiidab heaks määruse, milles muudetakse Paikuse valla ja Pärnu linna piirid. Piirimuudatuse algatas Paikuse Vallavolikogu. Piiride muutmise tulemusena läheb osa Pärnu linnale kuuluvast territooriumist linna kaguosas Paikuse valla koosseisu. Nimetatud territoorium moodustab Paikuse vallaga ühtse geograafilise terviku. Piirimuudatuse tulemusena liidetakse Paikuse vallaga 271882 m2 suurune ala ning rahvaarv suureneb vallas 113 elaniku võrra. Paikuse Vallavolikogu ja Pärnu Linnavalitsus korraldasid territooriumil elavate elanike hulgas küsitluse nende arvamuse väljaselgitamiseks. Küsitluse tulemusena toetas valdav osa küsitletutest kavandatavat piirimuudatust

 

9. Põllumajandusloomade registri asutamine

Esitaja: I. Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus otsustab loomatauditõrje seaduse ja andmekogude seaduse alusel määruse "Põllumajandusloomade registri asutamine" heakskiitmise. Määruse eelnõu on välja töötatud tingituna vajadusest luua põllumajandusloomade identifitseerimise ja registreerimise ning nende liikumise kontrollimiseks korrastatud andmekogu vastavalt loomatauditõrje seaduses sätestatud nõuetele. Seletuskirja kohaselt põlumajandusloomade registri asutamise, kasutuselevõtmise ja pidamise kulud 2000. aastal kaetakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskuse vahenditest

 

10. Ametiasutuste pädevus geograafilise tähise kaitse seaduse rakendamisel

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Geograafilise tähise kaitse seaduse alusel määruse "Ametiasutuste pädevus Geograafilise tähise kaitse seaduse rakendamisel". Geograafilise tähise kaitse seaduse kohaselt antakse geograafilise tähise õiguskaitse geograafilise tähise registreerimisega riiklikus geograafiliste tähiste registris. Nimetatud kaitse saamine stabiliseerib majandust ja võimaldab tagada ja säilitada konkreetses regioonis arenenud spetsiifiliste kaupade tootmise, töötlemise ja müügiks ettevalmistamise ning teenuste osutamise kindlat kvaliteeti. Vastavalt seaduse paragrahvi 9 lõike 1 punktile 3 on geograafilise tähise registreerimise taotlemise õigus ka kauba või teenuse päritoluriigi pädeval ametiasutusel, milliste loetelu kinnitab seaduse paragrahvi 24 lõike 3 kohaselt Vabariigi Valitsus. Määruse eelnõu kohaselt on Eestis geograafilise tähise registreerimise taotlemiseks pädevad asutused põllumajandusministeerium ja majandusministeerium üleriigiliselt ning maa-, linna- ja vallavalitsused regionaalselt. Tõendi geograafilise tähise kaitstuse kohta väljastab Patendiamet. Tõendi kauba või teenuse konkreetse omaduse, maine või muu iseloomuliku tunnuse seose kohta tema geograafilise päritoluga ning tõendi geograafilise tähise registreerimise taotleja õiguse kohta taotleda geograafilise tähise registreerimist väljastavad põllumajandusministeerium ja majandusministeerium

 

11. Stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisele piirangute kehtestamine

Stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise aruande vormi kehtestamine. Vabariigi Valitsuse 13. septembri 1999. a määruse nr 268 "Riigi raha haldamise põhimõtete ja korra kinnitamine" muutmine. Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999. a istungi protokolli nr 8 päevakorrapunkti nr 33 punkti 3 alapunktis 5 märgitud otsuse kehtetuks tunnistamine

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: 3 määruse eelnõu ja protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse "Stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisele piirangute kehtestamine". Vastavalt "Riigieelarve seaduse paragrahvi 372 lõikele 7 kehtestab piirangud valuuta-, krediidi-, likviidsus- ja vajaduse korral muudele investeerimisriskidele stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisel Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse volitusel kehtestab rahandusminister lisapiirangud stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisele. Määruse eelnõuga sätestatakse raamistik, millest rahandusminister lähtub stabiliseerimisreservi vahendite haldamise korraldamisel.

 

Valitsus kiidab heaks määruse "Stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise aruande vormi kehtestamine". Vastavalt "Riigieelarve seaduse paragrahvi 3711 lõikele 2 kehtestab Vabariigi Valitsus vormi aruandele, mis kajastab stabiliseerimisreservi vahendite paigutamist eelmisel kuul. Nimetatud aruande esitab rahandusministeerium stabiliseerimisreservi nõukogule, Riigikontrollile, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu rahanduskomisjonile iga kuu viiendal tööpäeval. Eelpoolnimetatud vormis lähtutakse "Riigieelarve seaduse" paragrahvi 372 lõike 7 alusel kehtestatavates piirangutes toodud stabiliseerimisreservi vahendite jagunemisest finants- ja strateegilisteks investeeringuteks.

 

Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 268 13. septembrist 1999 "Riigi raha haldamise põhimõtete ja korra kinnitamine". Vabariigi Valitsuse 13. septembri 1999 määrusega nr 268 kinnitatud kord reguleerib riigi raha paigutamist finantsturgudel. Määruse eelnõuga tehakse muudatus nimetatud korra punktis 2, kus on loetletud nimetatud korraga reguleeritavad valdkonnad, jättes korra punkti 2 alapunktist 1 välja majanduse stabiliseerimise reservi raha. Muudatus tuleneb sellest, et "Riigieelarve seaduse" paragrahvi 372 lõike 7 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus piirangud valuuta-, krediidi-, likviidsus- ja vajaduse korral muudele investeerimisriskidele stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisel. Lähtudes sellest, et stabiliseerimisreservi vahenditele kehtestatakse eraldi riskipiirangud, jäetakse Vabariigi Valitsuse 13. septembri 1999 määruse nr 269 reguleerimisalast nimetatud vahendid välja.

 

Valitsus kiidab heaks protokolli märgitava otsuse eelnõu Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999 istungi protokolli nr 8 päevakorrapunkti nr 33 punkti 3 alapunkti 5 märgitud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999 istungil oli arutusel rahvusvahelise eksperdi Eigil Mølgaardi aruanne Eesti Maapanga kohta, riigi raha paigutamisest ASi Eesti Maapank. Rahandusministeeriumile tehti ülesandeks tagada, et alates 16. märtsist 1999. a Riigikassa poolt Eesti krediidiasutustesse paigutatud riigieelarve kassalisel täitmisel tekkinud vaba jääk ja riigieelarve kassatagavara kokku ei ületaks (viie pangapäeva keskmisena) 600000000 krooni ning koos riikliku ravikindlustuse ja riikliku pensionikindlustuse reservidega ei tohi Riigikassa paigutused Eestis tegutsevatesse krediidiasutustesse olla rohkem kui 1400000000 krooni. Otsuse eesmärk oli sel hetkel maandada finantsriske riigi rahadele. Praeguseks on nimetatud piirangud kaotanud oma ajakohasuse, mistõttu esitab rahandusministeerium valitsuse istungile protokolli märgitava otsuse eelnõu Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999 istungi protokolli nr 8 päevakorrapunkti nr 33 punkti 3 alapunkti 5 märgitud otsuse kehtetuks tunnistamiseks

 

12. Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 1999. a määruse nr 131 "Sotsiaalministeeriumi põhimääruse kinnitamine" muutmine

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 131 14. aprillist 1999.a "Sotsiaalministeeriumi põhimääruse kinnitamine". Sotsiaalministeeriumi seletuskirja kohaselt on põhimääruse muutmine tingitud vajadusest reguleerida kriminaalpreventiivset tööd ja ümber korraldada osakondade töö

 

13. Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2000. a määruse nr 108 "Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra juhend" muutmine

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitus muudab oma varajasemat määrust nr 108 30. märtsist 2000.a "Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra juhend". Eelnõu väljatöötamine tuleneb vajadusest viia määrus kooskõlla "Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadusega", mis jõustus 1. aprillil 2000. Samuti on eelnõus täpsustatud ja täiendatud pensionide määramisel ja maksmisel tõusetunud rakenduslikke küsimusi ning tehtud mõned redaktsioonilised täpsustused.

 

14. Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2000. a määruse nr 94 "Püsiva töövõimetuse tekkimise aja, põhjuse ja kestuse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga tuvastamise kord" muutmine

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 94 27. märtsist 2000.a "Püsiva töövõimetuse tekkimise aja, põhjuse ja kestuse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga tuvastamise kord". Nimetatud määruse muutmine tuleneb vajadusest viia see vastavusse 1. aprillil 2000 jõustunud Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadusega ja teha ka mõned redaktsioonilised parandused

 

15. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1998. a määruse nr 278 "Keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise korra kinnitamine" muutmine

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 278 15. detsembrist 1998.a "Keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise korra kinnitamine". Määruse eelnõuga täpsustatakse ülalnimetatud korra punkti 2 ja sätestatakse, et täiendava lapsepuhkuse aja eest makstakse ühekordset tasu, sõltumata lapsevanema poolt sõlmitud töölepingute arvust

 

16. Informatsioon Eesti Raamatu Aasta Peakomitee tegevusest ja Eesti Raamatu Aasta senisest käigust

Esitaja: S. Kivi

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Eesti Raamatu Aasta organisatsiooniliste küsimuste koordineerimiseks ja lahendamiseks moodustati asjatundjate komisjon. Eesti Raamatu Aasta Peakomiteele pandi ülesandeks informeerida Vabariigi Valitsust Eesti Raamatu Aasta ettevalmistuste käigust ja lahendamist vajavatest probleemidest vähemalt kaks korda aastas, esitataksegi Eesti Raamatu Aasta Peakomitee 1.10.1999 - 1.05.2000 tegevuse aruanne. Peakomitee esitab oma kolmanda aruande. Esimene esitati Vabariigi Valitsuse 25. mai 1999 istungile, teine 9. novembri 1999 istungile. Raamatuaasta avapäevaks oli 23. aprill, kui avati Tartus Eesti raamatu suurnäitus, toimus aktus ja jumalateenistus

 

17. Erandina elamisloa andmine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi punktile 16 esitatakse valitsuse istungile korralduse "Erandina elamisloa andmine" eelnõu. Välismaalaste seaduse alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999.a määrusega nr 362 kinnitatud "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra" punktiga 24 ja "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktiga 1 teha erand Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktidest 7 ja 14 ning anda tähtajaline elamisluba 6 isikule. Kui taotleja on "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse tähtajalise elamisloa andmise kohta erandina Vabariigi Valitsus. Komisjon on eelnõus nimetatud välismaalaste taotlused läbi vaadanud ja leidnud, et nende isikute taotlused ja erandi tegemine "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punktidest 7 ja 14 on põhjendatud. Taotlejate suhtes ei ole tuvastatud seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu. Korralduse eelnõus nimetatud välismaalastele anti tähtajaline elamisluba Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1997.a korraldusega nr 1043-k, 26. juuni 1998.a  korraldusega nr 583-k ja 16. märtsi 1999.a korraldusega nr 366-k.

 

18. Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse reglemendi punkti 16 kohaselt valitsuskomisjonide poolt koostatud ettepanekud ja materjalid esitab Vabariigi Valitsusele komisjoni esimees või komisjoni töö eest vastutav minister. Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a korraldusega nr 452-k moodustati välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks asjatundjate komisjon. Välismaalaste seaduse alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määruse nr 362 kinnitatud "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra" punktiga 108 esitab valitsuskomisjoni esimees, kaitseminister J. Luik korralduse eelnõu "Nikolai Irkhine´ile alalise elamisloa andmisest keeldumine." Nikolai Irkhine on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja on sealt erru arvatud majori auastmes. Nikolai Irkhine on kantud 26. juulil 1994.a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja. Välismaalaste seaduse kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Seaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Nikolai Irkhine´ile anda alalist elamisluba. Komisjon, läbi vaadanud Nikolai Irkhine´i alalise elamisloa taotluse, otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Nikolai Irkhine´ile

 

19. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine (2 korralduse eelnõu)

Esitaja: T. Loodus, K. Saks

Tüüp: 2 korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab kodakondsuse seaduse alusel heaks kiita korralduse "Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine." Eelnõuga edastatakse valitsusele otsustamiseks dokumendid naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmiseks 167 isiku kohta. Vastavalt "Kodakondsuse seaduse" paragrahvi 20 lõikele 1 otsustab Eesti kodakondsuse andmise või taastamise Vabariigi Valitsus. Korralduse eelnõu lisas 1 loetletud 138 isikut on sooritanud eesti keele oskuse ning "Eesti Vabariigi põhiseaduse" ja "Kodakondsuse seaduse" tundmise eksamid ning taotlevad Eesti kodakondsust seaduse  paragrahvides 6 ja 33 sätestatud korras. Lisas 2 loetletud 23 isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle kodakondsustaotlused on võetud menetlusse koos Eesti kodakondsust taotleva vanema taotlusega. Nende sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud seaduse paragrahvis 14 sätestatud korras. Korralduse eelnõu lisas 3 loetletud 5 isikut olid taotlemise hetkel alla 15-aastased ja nende kodakondsustaotlused on võetud menetlusse seaduse paragrahvi 14 alusel koos Eesti kodakondsust taotleva vanema taotlusega. Taotluse menetlemise ajal on nad saanud 15-aastaseks. Seaduse kohaselt saab alla 15-aastane alaealine Eesti kodakondsuse koos oma Eesti kodakondsust taotleva vanemaga. Seega vaadeldakse vanema ja lapse dokumente ühtse taotlustoimikuna ja nende edastamine Vabariigi Valitsusele otsustamiseks saab toimuda üksnes üheaegselt. Kuna vanemale laienevad seaduses ettenähtud menetlustähtajad, sealhulgas ka üheaastane ooteaeg, puudus Kodakondsus- ja Migratsiooniametil võimalus lisas 3 loetletud alaealiste dokumentide varasemaks esitamiseks. 1 korralduse eelnõus nimetatud isik on sooritanud eesti keele oskuse ning "Eesti Vabariigi põhiseaduse" ja "Kodakondsuse seaduse" tundmise eksamid ning taotleb Eesti kodakondsust kodakondsuse seaduse paragrahvi 6 alusel. Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kõigile eelnõus nimetatud isikutele, kuna kodakondsuse taotlejad on täitnud "Kodakondsuse seaduses" ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ja puuduvad seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks

 

Valitsus kiidab heaks korralduse, millega antakse naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 241 isikule. Korralduse eelnõu lisas 1 loetletud 167 isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle mõlemad või üks vanematest on Eesti kodakondsuses. Nende sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud "Kodakondsuse seaduse" paragrahvi 13 lõikes 1 sätestatud korras. Eelnõu lisas 2 loetletud 8 isiku sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud  seaduse  paragrahvi 13 lõikes 1 sätestatud korras, mille kohaselt saab alla 15-aastane alaealine Eesti kodakondsuse kui mõlemad või üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses. Sooviavalduse esitamise hetkel olid nimetatud alaealised alla 15-aastased. Käesolevaks hetkeks on lisas 2 loetletud alaealised saanud 15-aastaseks, kuid seadusest ei tulene alust nende sooviavalduste menetlemise lõpetamiseks nimetatud põhjusel. Eelnõu lisas 3 loetletud 65 isikut on pärast 1992. aasta 26. veebruari Eestis sündinud alla 15-aastased alaealised, kelle vanemad on sooviavalduse esitamise hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. Nende sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud seaduse paragrahvi 13 lõikes 4 sätestatud korras. 1 korralduse eelnõus nimetatud isik on alla 15-aastane alaealine, kellele taotleb Eesti kodakondsust alaealise Eesti kodakondsuses olev eestkostja. Tema sooviavaldus on registreeritud ja menetlusse võetud seaduse paragrahvi 13 lõikes 3 sätestatud korras. Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kõigile eelnõus nimetatud isikutele, kuna kodakondsuse taotlejad on täitnud "Kodakondsuse seaduses" ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ja puuduvad seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks

 

20. Raha eraldamine

Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist

1) Alatskivi vallale (valla meditsiini- ja päästekeskuse õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest ümberasumisega seotud kulude katteks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise eelarvevälisest omandireformi reservfondist Alatskivi vallale tagastamatu toetusena 305800 krooni suuruses summas Alatskivi valla meditsiini- ja päästekeskuse õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest ümberasumisega seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse 21.aprilli 1998.a korraldusega nr 342-k "Raha eraldamine" eraldati Alatskivi Vallavalitsusele tagastamatu toetusena 963000 krooni ambulatooriumi ümberasumise kuludeks

 

21. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:

1) siseministri taotlusel (kahju hüvitamise nõudes)

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab politseipeadirektorit Harry Tuult (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki tsiviilhagejana kõigis kohtuinstantsides Urmas Leeti vastu riigile tekitatud kahju 12100 krooni hüvitamise nõudes. Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse osakonna üldkuritegude talituse menetluses on kriminaalasi, mille eeluurimise käigus tuvastati, et Tallinna Liikluspolitsei nooreminspektor Urmas Leet sisestas liikluspolitsei andmebaasi andmed trahvisummade ülekandmise kohta Tallinna Politseiprefektuuri eriarvele, kuid jättis osa neist ülekandmata ning omastas kodanikelt saadud liikluseeskirjade rikkumise eest määratud trahvisummad kokku 16200 krooni. Eeluurimise käigus on Urmas Leet hüvitanud 4100 krooni, seega on tema poolt Eesti riigile hüvitamata 12100 krooni.

 

2) sotsiaalministri taotlusel (Rein Mölderi hagis)

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab Sotsiaalkindlustusameti peadirektorit Külli Pedakut (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Rein Mölderi hagis Eesti Vabariigi vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

 

22. Informatsioon Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a istungi protokolli nr 51 päevakorrapunktis nr 17 märgitud otsuse täitmisest

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999 istungi päevakorras oli küsimus Tartus Taara pst 8 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara kohta. Nimetatud hoones paikneb Kuulmis- ja Kõnehälvetega Laste Keskus. Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsus taotlesid majavalduse, kui linnale olulise sotsiaalobjekti mittetagastamist. Taotlust toetas sotsiaalministeerium. Valitsuse istungil vastavat otsust vastu ei võetud ja sotsiaalministrile tehti ülesandeks rääkida läbi Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsusega otsimaks võimalusi nimetatud hoonest Kuulmis- ja Kõnehälvetega Laste Keskuse ümberpaigutamiseks ning informeerida läbirääkimiste tulemustest valitsust. Läbirääkimistel selgus, et Tartu linn ei pea vajalikuks Kuulmis- ja Kõnehälvetega Laste Keskuse ümberpaigutamist, kuna aktsiaseltsi Tõnisson eksperthinnangu kohaselt moodustab uuendatud osa 65,3 % hoone jääkväärtusest ja elamut Taara pst 8 ei saa lugeda endisel individualiseeritaval kujul säilinuks

 

23. Haldusmenetluse seaduse eelnõu

Esitaja: M. Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus otsustab haldusmenetluse seaduse eelnõu heakskiitmise. Eelnõu eesmärk on tagada haldusaktide andmisel ja haldustoimingute tegemisel lihtne, kaasaegne ja isikute õigusi arvestav menetlus. Eelnõu reguleerib haldusmenetluse korraldamise üldpõhimõtteid, haldusorganiga ja menetlusosalisega seonduvat, asjaajamist haldusmenetlemises, ametlikku kinnitamist, dokumentide kättetoimetamist, menetlustähtaegade arvestamist ja ennistamist, haldusmenetluse läbiviimist ning avatud menetlust. Samuti haldusakti, vaidemenetlust, määrust, halduslepingut ning toiminguid

 

24. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse eelnõu

Esitaja: M. Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus otsustab asendustäitmise ja sunniraha seaduse eelnõu heakskiitmise. Asendustäitmise või sunniraha rakendamine tähendab kohustuse täitmisele sundimist, asendustäitmine vajadusel kohustuse täitmist kohustatud isiku eest. Eelnõu sätestab asendustäitmise ja sunniraha mõisted, sunnivahendi rakendamise adressaadid ning sunnivahendi rakendamise menetluse ja vahendid. Eelnõu eesmärk on tagada isikut kohustavate haldusaktide täitmine. Eelnõu järgi toimub sunnivahendite rakendamine haldusorgani poolt väljastatud haldusakti ehk ettekirjutuse täitmata jätmise korral, kui ettekirjutuse eesmärk on tagada ettekirjutuses nõutava teo tegemine või keelatud teost hoidumine

 

25. Seadmete energiatõhususe seaduse eelnõu

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus otsustab seadmete energiatõhususe seaduse eelnõu heakskiitmise. Eelnõus käsitletakse seadmete poolt tarbitava energia ja muude ressursside kasutamise tõhustamise ning seadmete kasutamise kahjuliku mõju vähendamise küsimusi

 

26. Tervishoiukorralduse seaduse eelnõu

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus otsustab tervishoiukorralduse seaduse eelnõu heakskiitmise. Seaduse eesmärgiks on korrastada tervishoiuorganisatsiooni ja viia see kooskõlla Eesti uuenenud seadusandlusega, tagada eelnõus esitatud regulatsiooni abil osutatavate tervishoiuteenuste võimalikult kõrge kvaliteet ja tervishoiureformi jätkumine

 

27. Informatsioon distsiplinaarasja menetlemise käigust

Esitaja: T. Jürgenson

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse 16. mai 2000.a korraldusega nr 403-k "Teede - ja sideministeeriumi kantsleri Ruth Martini teenistussuhte peatamine" algatati teede- ja sideministeeriumi kantsleri Ruth Martini suhtes distsiplinaarasi ning teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile tehti ülesandeks moodustada distsiplinaarasja menetlemiseks komisjon, viia läbi distsiplinaarmenetlus ja esitada järeldused ning ettepanekud Vabariigi Valitsusele kahe nädala jooksul. Teede- ja sideministeerium teatab, et teede- ja sideminister on käskkirjaga moodustanud komisjoni Ruth Martini distsiplinaarasja menetlemiseks. Komisjon on läbi vaadanud teede- ja sideministeeriumi raamatupidamis- ja muid dokumente ning saatnud käekirjaekspertiisi dokumendid, mille olevate Ruth Martini allkirjade ehtsuse suhtes on tekkis kahtlus. Samuti on saadetud järelepärimine Kaitsepolitseiametile Ruth Martini suhtes algatatud kriminaalasja menetluse käigus antud seletuste komisjonile väljastamise võimalikkuse kohta. 29. maiks ei olnud komisjonile laekunud käekirjaekspertiisi tulemused ega vastust kriminaalpolitseile tehtud järelepärimistele. 29. maiks määratud komisjoni istung Ruth Martini seletuste kuulamiseks lükkus edasi tema ootamatu haigestumise tõttu. Seoses eeltooduga peab komisjon vajalikuks pikendada Ruth Martini distsiplinaarasja menetlemist kuni 13. juunini 2000.a.