Sa oled siin

Valitsuse 05.12.2000 istungi info ja päevakord

5. detsember 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Stenbocki majas 05. detsembril 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1.Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest harmoneerida Euroopa Liidu direktiiv 97/55/EÜ võrdleva reklaami kohta ning täpsustada Reklaamiseaduses tingimusi, millisel juhul võrdlev reklaam on lubatud.

 

2. Riigireservi seaduse § 10^1 muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Riigireservi seaduse § 10^1 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 10^1 lõike 2 punkt 1, millega majandusministeerium oli nimetatud julgeolekuvaru moodustamise, hoidmise, uuendamise, kasutamise, finantseerimise ja sellega seotud haldamistegevuse korraldajaks kütuste osas. Vastavalt seletuskirjale on seaduse eelnõu tingitud sellest, et valitsus esitas Riigikogule Vedelkütuste miinimumvaru seaduse eelnõu, mille kohaselt majandusministeerium hakkab korraldama vedelkütuste miinimumvaru moodustamist, hoidmist, uuendamist ja kontrollimist, praeguste rahaliste võimaluste juures ei ole otstarbekas moodustada kütuste osas nii miinimumvaru kui ka julgeolekuvaru. Seaduseelnõu on kooskõlastanud kaitseministeerium, siseministeerium ja justiitsministeerium.

 

3. Raudteeliikluse ajutise sulgemise ja olulise piiramise kord

Esitajad: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kinnitab raudteeliikluse ajutise sulgemise ja olulise piiramise korra. Eelnõus käsitletakse: raudteeliikluse ajutise sulgemise ja olulise piiramise mõistet; raudteeliikluse ajutise sulgemise või olulise piiramise eesmärki ja põhjust; reisijateveo korraldust raudteeliikluse ajutise sulgemise või olulise piiramise ajal; raudteeliikluse ajutisest sulgemisest või olulisest piiramisest teatamist ja teatamise tähtaegu; Raudteeametile esitatavat tegevuskava raudteeliikluse ajutise sulgemise või olulise piiramise ajal; raudteeliikluse ajutise sulgemise ja olulise piiramisega tekitatud kahju hüvitamist; järelevalvet raudteeliikluse ajutise sulgemise ja olulise piiramise üle.

 

4. Kaadrikaitseväelasele teenistustasu maksmise ulatus ja kord, ametikohtadele vastavad palgaastmed, ametipalga määrad, lisatasude ulatus ja auastmetasu suurus ning teenistuse tasustamise kord ja tingimused Eesti riigi poolt rahvusvahelisi kohustusi täitvas kaitseväeüksuses

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus sätestab kaadrikaitseväelasele teenistustasu maksmise ulatuse ja korra, ametikohtadele vastavad palgaastmed, ametipalga määrad, lisatasude ulatuse ja auastmetasu suuruse ning teenistuse tasustamise korra ja tingimused Eesti riigi poolt rahvusvahelisi kohustusi täitvas kaitseväeüksuses. Tunnistatakse kehtetuks valitsuse 31.01.2000 määrus nr 27 Lepingulises tegevteenistuses olevate kaitseväelaste töö tasustamise kord. Vastavalt seletuskirjale eelnõu rakendamine täiendavat raha eraldamist riigieelarvest ei vaja, sest kaitseministeerium on käesolevast eelnõust tulenevad muudatused 2000.aasta ja 2001.aasta riigieelarvesse eelnevalt sisse planeerinud.

 

5. Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1998. a määruse nr 245 Ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on uurija ja uurimisjuhi õigused, kinnitamine muutmine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Praegu kehtiv määrus annab uurija õiguse politseiasutuste kõrgematele ja vanempolitseiametnike ametikohtadele. Seletuskirja kohaselt on tarvis tulenevalt praktilisest vajadusest politsei tööjõu efektiivsemaks kasutamiseks anda uurija õigused kõigile kohtueelse uurimisega tegelevatele politseiametnikele.

 

6. Vabariigi Valitsuse 15. augusti 1995. a määruse nr 293 Liiklusalaste õigusaktide kinnitamine muutmine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat määrust 15. augustist 1995.a nr 293 Liiklusalaste õigusaktide kinnitamine. Määruse eelnõu on ette valmistatud tulenevalt vajadusest tagada politsei-, piirivalve- ja siseministeeriumi sisejulgeolekuteenistuse töötajate operatiivne tegutsemine ning kiire sündmuspaigale jõudmine edasilükkamatute ametiülesannete täitmisel. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendav riigieelarve kulu.

 

7. Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 1999. a määruse nr 116 Maksumaksjate ja maksu kinnipidajate riikliku registri asutamine muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varasemat määrust 24. märtsist 1999.a määrust nr 116 Maksumaksjate ja maksu kinnipidajate riikliku registri asutamine. Muudatusega täpsustatakse registrikannete tegemise aega. Maksukorralduse seaduse kohaselt peavad end enne tegevuse alustamist registreerima Eestis ettevõtlusega tegelevad isikud, kes ei ole äriregistrisse kantud, samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse asutus, mida ei kanta riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse riiklikusse registrisse. Fakt, kas isik on registrisse kantud või mitte, mõjutab teiste isikute maksukohustust ja maksu kinnipidamiskohustust. Andmete kandmine ja saamine registrist toimub Maksukorralduse seaduse alusel valitsuse poolt kinnitatud registri põhimääruses sätestatud korras. Seega oleks asjakohane määratleda registri põhimääruses registrikannete tegemise aeg.

 

8. Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 1995. a määruse nr 166 Nende organisatsioonide loetelu kinnitamine, kellelt riikliku välisabina saadud raha eest riigi-, valla- ja linnaasutustele, tulumaksuseaduse alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingutele ja sihtasutustele ning Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidilistele isikutele kaupade ja teenuste müümisel rakendatakse rahandusministri poolt kehtestatud tingimustel käibemaksu määra 0% muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Muudetakse valitsuse 6. aprilli 1995.a määrust nr 166 nende organisatsioonide loetelu kinnitamine, kellelt riikliku välisabina saadud raha eest riigi-, valla- ja linnaasutustele, tulumaksuseaduse alusel valitsuse kinnitatud nimekirja kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingutele ja sihtasutustele ning Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidilistele isikutele kaupade ja teenuste müümisel rakendatakse rahandusministri poolt kehtestatud tingimustel käibemaksu määra 0%, täiendades nimetatud loetelu punktiga 5. Ministeeriumi poolt koostatud seletuskirja kohaselt finantseeritakse Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu tegevust Eestis Ordu peamaja poolt, mis asub Itaalias. Kuna tegemist on rooma-katoliku kiriku kongregatsiooniga, siis toetab Ordu tegevust ka Rooma-Katoliku Kirik oma erinevate institutsioonide kaudu. Tulenevalt Rooma-Katoliku Kiriku kanoonikast ja Ordu tegevust reguleerivatest õigusaktidest ning ajaloolisest traditsioonist puudub Ordul tava sõlmida nunnadega töö- või teenistuslepinguid tsiviilseaduste mõistes. Seega ei saa nunnad oma tegevuse eest palka, vaid kogu Ordu tegevust finantseeritakse vabatahtlikest annetustest laekunud vahenditest tagastamatu abi korras. Sellest tulenevalt taotleb Siseministeerium Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu ja Rooma-Katoliku Kiriku kandmist nende organisatsioonide loetellu, kellelt tagastamatu välisabina saadud raha eest oleks võimalik Eestis registreeritud Ordule rakendad kaupade ja teenuste müümisel käibemaksu määra 0%.

 

9. Euroopa Nõukogu Surnukehade üleandmise lepingu heakskiitmine ja volituste andmine lepingule allakirjutamiseks

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Euroopa Nõukogu Surnukehade üleandmise lepingu ja volituste andmise lepingule allakirjutamiseks. 26.oktoobril 1973. a Strasbourgis sõlmitud Surnukehade üleandmise lepingu eesmärk on lihtsustada surnukehade rahvusvahelise üleandmisega seonduvaid formaalsusi. Leping on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele. Lepingule allakirjutamise korral võetakse Eesti Vabariigis kasutusele surnukeha saatedokument, mistõttu ei ole enam vaja surnukeha saatmise iga juhtumi puhul uurida, millised dokumendid on surnukeha vedamiseks vajalikud. Vaja on ainult ühte saatedokumenti, mille väljastab lepingu kohaselt lähteriigi pädev asutus, milleks korralduse eelnõu punkti 3 kohaselt on Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium ja Eesti Vabariigi välisesindused. Korralduse eelnõu punktiga 2 antakse volitused Eesti Vabariigi alalisele esindajale Euroopa Nõukogu juures, suursaadik Ants Froschile nimetatud lepingule allakirjutamiseks.

 

10. Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise lennunduskokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, teede- ja sideminister Toivo Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise lennunduskokkuleppe eelnõu ja volituste andmise. Lennunduskokkuleppe eelnõu on valminud Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna lennundusvõimude koostööna. Kokkuleppe eesmärgiks on sätestada regulaarne lennuühendus Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna vahel. Kokkuleppe eelnõu on koostatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt välja töötatud resolutsioonide ja soovituste kohaselt kahepoolsete lennunduskokkulepete sõlmimiseks ICAO liikmesriikide vahel. Kokkuleppega sätestatakse selle reguleerimisvaldkond, mõisted, lennuliinide käitamise põhimõtted, käitamisinformatsiooni vahetamise kord, lennujulgestuse printsiibid, kokkulepitud liine kajastav marsruudigraafik ning muud üldiselt käsitletavad nõuded. Eelnõu punktis 2 antakse volitused teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile valitsuse nimel nimetatud kokkuleppele allakirjutamiseks. Seletuskirja kohaselt ei too kokkulepe Eesti riigile täiendavaid majanduslikke ega rahalisi kohustusi.

 

11. Delegatsiooni moodustamine Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) VI Euroopa konverentsil osalemiseks

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus moodustab delegatsiooni Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) VI Euroopa konverentsil osalemiseks. Eesti Vabariik on ILO liige alates 1921. aastast ja taas täieõiguslik liige 1992. aastast. Iga 5 aasta järel toimub Genfis ILO riikide Euroopa konverents, millest on kutsutud osa võtma liikmesriikide kolmepoolsed delegatsioonid. ILO põhikirja artikli 3 kohaselt peab delegatsiooni koosseisu kuuluma kaks valitsuse esindajat, üks tööandjate ja üks töövõtjate esindaja. Korralduse eelnõuga moodustatavas Eesti delegatsioonis esindab valitsust sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Piret Lilleväli ning sotsiaalministeeriumi töösuhete osakonna ILO büroo juhataja Eike Hindov; tööandjaid Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu välissuhete nõunik Eve Päärendson ning töövõtjaid Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kadi Pärnits. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni VI Euroopa konverents toimub 12. - 15. detsembrini 2000. a Genfis.

 

12. Vabariigi Valitsuse 1. juuni 1999. a korralduse nr 646-k Autoriõiguse asjatundjate komisjoni moodustamine muutmine

Esitajad: kultuuriminister Signe Kivi

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus teeb autoriõiguse asjatundjate komisjoni koosseisus järgmised muudatused - välja arvatakse Allen-Illimar Putnik tema avalduse alusel seoses tema tagasiastumisega Eesti Audiovisuaalautorite Liidu juhatuse liikme kohalt ja Anli Alliksoon, kelle väljaarvamiseks teeb ettepaneku rahandusministeerium ning komisjoni liikmeks nimetatakse nende esindajana Marge Niit, maksupoliitika osakonna tollitalituse juhataja kohusetäitja. Peaministri juures on toimunud piraatluseteemalised kohtumised, kus arutati ka kohaliku omavalituse esindaja määramise vajalikkust komisjoni liikmeks ja sellest tulenevalt teeb Tallinna Linnavalitsus ettepaneku nimetada komisjoni liikmeks Raivo Hein, Tallinna Hinna- ja Konkurentsiameti juhataja. Tallinna Linnavalitsuse kirja kohaselt on Raivo Hein andnud oma nõusoleku komisjoni töös osalemiseks. Kuna alates komisjoni moodustamisest 1.juunil 1999.a on mõnede komisjoni liikmete ametinimetused muutunud, siis tehakse vastavad täpsustused esitatud korralduse eelnõus.

 

13. Riigi Regionaalpoliitika Nõukogu moodustamine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus moodustab Riigi Regionaalpoliitika Nõukogu. Riigi Regionaalpoliitika Nõukogu moodustatakse asjatundjate komisjoni õigustes. Nõukogu esimees on minister Toivo Asmer, nõukogu esimehe asetäitja siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu asekantsler Deiw Rahumägi ning nõukogu liikmeteks: Theo Aasa; Margus Allikmaa; Hannes Danilov; Aivar Kaldjärv; Kaido Koppel; Riho Laanemäe; Tiit Laja; Jarno Laur; Margus Leivo; Margus Lepik; Raul Malmstein; Tarmo Mänd; Peep Ratas; Priidu Ristko; Taavi Rõivas; Jüri Saar; Rain Sannik; Üllar Vahtramäe; Sulev Vare; Aarne Veedla; Taavi Veskimägi; Bruno Uustal

Nõukogu ülesanded on:

1) ettepanekute esitamine riigi regionaalpoliitika kujundamise kohta;

2) regionaalpoliitikat reguleerivate õigusaktide eelnõude läbivaatamine, nende kohta arvamuse andmine ja ettepanekute tegemine;

3) Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja maavalitsuste nõustamine regionaalpoliitika küsimustes;

4) regionaalarengu programmide elluviimise eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse jälgimine;

5) soovituste andmine regionaalarengu programmide elluviimise korraldamisel;

6)  vajaduse korral siseministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanekute esitamine programmdokumentide muutmise kohta;

7) regionaalarengu programmide hindamise korraldamine.

 

14. Alalise elamisloa andmine

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Välismaalaste seaduse (edaspidi VS) alusel ja kooskõlas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil annab valitsus alalise elamisloa Raissa Pärnale. Kui taotleja on eelnimetatud kokkuleppe artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta erandina Vabariigi Valitsus.  VS § 12 lõike 3 kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui VS ei sätesta teisiti. Raissa Pärn vastab alalise elamisloa andmise tingimustele. Raissa Pärn on olnud abielus välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasega, kuid praeguseks on abielu lahutatud ja Raissa Pärn on esitanud komisjonile abielulahutust tõendava dokumendi. Raissa Pärn ei ole teeninud välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena, sealt reservi arvatud või erru läinud. Perekonnaseaduse § 26 kohaselt lõpeb abielu abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. Raissa Pärna abielu välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelasega on lahutatud, seega ei ole Raissa Pärn välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelase abikaasa, mistõttu ei kohaldata tema suhtes elamisloa andmise otsustamisel VS § 12 lõike 4 punktides 7 ja 14 sätestatut.

 

15. Elamisloa andmine

Esitajad: kaitseminsiter Jüri Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Välismaalaste seaduse (edaspidi VS) alusel ja kooskõlas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil annab valitsus tähtajalise elamisloa vastavalt isiku taotlusele 5 aastaks Nina Pchtchelkole (sünd 27.11.1927). Kui taotleja on eelnimetatud kokkuleppe artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta erandina Vabariigi Valitsus. Komisjon on eelnõus nimetatud välismaalase elamisloa taotluse läbi vaadanud ja leiab, et tema elamisloa taotlus on põhjendatud. Taotleja suhtes ei ole tuvastatud VS § 12 lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Eelnõu on Riigikantseleis kooskõlastatult autoriga normitehniliselt ja isikule elamisloa andmise motivatsiooni osas täpsustatud. Riigikantselei juhib tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse 24. oktoobri 2000 korralduse nr 840-k Asjatundjate komisjoni moodustamine punktiga 23 tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996 korraldus nr 452-k Valitsuskomisjoni moodustamine, millisega moodustati valitsuskomisjon välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks ja mille esimees oli kaitseminister Jüri Luik. Vabariigi Valitsuse reglemendi punkti 16 kohaselt esitab valitsuskomisjonide poolt koostatud ettepanekud ja materjalid Vabariigi Valitsusele komisjoni esimees või komisjoni töö eest vastutav minister. Sellest tulenevalt esitab eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile endise valitsuskomisjoni esimees Jüri Luik, kuna eelnõus nimetatud isikute elamislubade taotlused vaatas läbi ja tegi ettepanekud nende Vabariigi Valitsusele esitamiseks endine valitsuskomisjon.

 

16. Alalise elamisloa andmisest keeldumine

1) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: kaitseminsiter Jüri Luik

K: Valitsus ei anna alalist elamisluba Alexei Denissovile. VS § 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Alexei Denissov on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud alampolkovniku auastmes. Alexei Denissov on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. VS § 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Alexei Denissovile anda alalist elamisluba. Alexei Denissovile on Vabariigi Valitsuse 26.oktoobri 1995.a korraldusega nr 914-k erandina antud tähtajaline elamisluba 26.oktoobrini 2000.a. Komisjon, läbi vaadanud Alexei Denissovi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Alexei Denissovile.

 

2) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

K: Valitsus ei anna Ekaterina Akhtyrskaiale alalist elamisluba. Ekaterina Akhtyrskaia on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Ivan Akhtyrskiy abikaasa. Ekaterina Akhtyrskaia on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. VS § 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale. VS § 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Ekaterina Akhtyrskaiale anda alalist elamisluba. Ekaterina Akhtyrskaiale on Vabariigi Valitsuse 7. augusti 1995.a korraldusega nr 719-k erandina antud tähtajaline elamisluba 7.augustini 2000.a. Komisjon, läbi vaadanud Ekaterina Akhtyrskaia alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Ekaterina Akhtyrskaiale.

 

3) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

K: Valitsus ei anna alalist elamisluba Maria Mouzytchenkole. Maria Mouzytchenko on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Ivan Mouzytchenko abikaasa. Maria Mouzytchenko on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. VS § 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale. VS § 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Maria Mouzytchenkole anda alalist elamisluba. Maria Mouzytchenkole on Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1995.a korraldusega nr 914-k erandina antud tähtajaline elamisluba 26.oktoobrini 2000.a. Komisjon, läbi vaadanud Maria Mouzytchenko alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Maria Mouzytchenkole.

 

4) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

K: Valitsus ei anna alalist elamisluba Nina Roussanovale. Nina Roussanova on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Viatcheslav Roussanovi abikaasa. Nina Roussanova on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. VS § 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale. VS § 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Nina Roussanovale anda alalist elamisluba. Nina Roussanovale on Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998.a korraldusega nr 514-k "Erandina elamisloa andmine" erandina antud tähtajaline elamisluba 10.juunini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Nina Roussanova alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Nina Roussanovale.

 

5) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

K: Valitsus ei anna alalist elamisluba Vassili Oukrainetsile. VS § 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Vassili Oukrainets on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud vanema auastmes. Vassili Oukrainets on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste   küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti   poolt aktsepteeritud nimekirja. VS § 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Vassili Oukrainetsile anda alalist elamisluba. Vassili Oukrainetsile on Vabariigi Valitsuse 25.juuni 1996.a korraldusega nr 598-k "Elamislubade andmine" erandina antud tähtajaline elamisluba 25.juunini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Vassili Oukrainetsile alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Vassili Oukrainetsile.

 

6) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

K: Valitsus ei anna alalist elamisluba Valentina Oukrainetsile. Valentina Oukrainets on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Vassili Oukrainetsi abikaasa. Valentina Oukrainets on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. VS § 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale. VS § 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Valentina Oukrainetsile anda alalist elamisluba. Valentina Oukrainetsile on Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1996.a korraldusega nr 598-k Elamislubade andmine erandina antud tähtajaline elamisluba 25.juunini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Valentina Oukrainetsi alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Valentina Oukrainetsile.

 

7) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

K: Valitsus ei anna alalist elamisluba Ivan Mouzytchenkole. VS § 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Ivan Mouzytchenko on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud kapteni auastmes. Ivan Mouzytchenko on kantud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. VS § 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Ivan Mouzytchenkole anda alalist elamisluba. Ivan Mouzytchenkole on Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1995.a korraldusega nr 914-k erandina antud tähtajaline elamisluba 26.oktoobrini 2000.a. Komisjon, läbi vaadanud Ivan Mouzytchenko alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Ivan Mouzytchenkole.

 

8) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

K: Valitsus ei anna alalist elamisluba Olga Novitskaiale. Olga Novitskaia on välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase Leonid Novitski abikaasa. Olga Novitskaia on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. VS § 12 lõike 4 punkti 14 kohaselt ei anta elamisluba välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale. VS § 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud isiku abikaasale anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Olga Novitskaiale anda alalist elamisluba. Olga Novitskaiale on Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1996.a korraldusega nr 648-k Elamislubade andmine erandina antud tähtajaline elamisluba 11. juulini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Olga Novitskaia alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Olga Novitskaiale.

 

9) Alalise elamisloa andmisest keeldumine

Esitajad: kaitseminister Jüri Luik

K: Valitsus ei anna alalist elamisluba Maria Safonovale. VS § 12 lõike 4 punkti 7 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Maria Safonova on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud lipniku auastmes. Maria Safonova on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirja. VS § 12 lõike 5 kohaselt võib välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalasele anda erandina tähtajalise elamisloa, millest tulenevalt ei saa Maria Safonovale anda alalist elamisluba. Maria Safonovale on Vabariigi Valitsuse 30.jaanuari 1996.a korraldusega nr 90-k Elamislubade andmine erandina antud tähtajaline elamisluba 30.jaanuarini 2001.a. Komisjon, läbi vaadanud Maria Safonova alalise elamisloa taotluse, otsustas teha valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba Maria Safonovale.

 

17. Maa andmine munitsipaalomandisse

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Maareformi seaduse § 25 lõike 3 kohaselt otsustab § 28 lõikes 2 sätestatud maa, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks, munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Keskkonnaministeerium esitab Tallinna Linnavolikogu taotlusel korralduse eelnõu Tallinnas Tiskre tee 22a asuva 87 048 ruutmeetrise maaüksuse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Tallinna linna munitsipaalomandisse andmise otsustamiseks. Seletuskirja kohaselt paikneb maaüksus enne 16.juunit 1940 eraomandisse kuulunud endise Aaviku 27 kinnistu maal, mille kohta ei ole esitatud maa tagastamise, asendamise ega kompenseerimise taotlusi. Harju maavanem peab võimalikuks maaüksuse munitsipaalomandisse andmist.

 

18. Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 1999. a korralduse nr 466-k Eesti Vabariigi esindajate määramine muutmine ja Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupanga juhatuse liikme asetäitja määramine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Välissuhtlemisseaduse alusel muudab valitsus oma varasemat korraldust nr 466-k 14. aprillist 1999.a Eesti Vabariigi esindajate määramine. Kuna Martin Põder ei tööta enam rahandusministeeriumis ning sellest tulenevalt määratakse tema asemel Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupanga juhatuse liikme asetäitjaks rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan.

 

19. Raha eraldamine

1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi meetmete tõhustamiseks maksude kogumisel määratud vahenditest rahandusministeeriumile seoses Maksuameti ettevalmistustöödega eeluurimisasutuse funktsioonide täitmiseks

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

K: Valitsus eraldab oma reservist meetmete tõhustamiseks maksude kogumisel määratud vahenditest (riigieelarves on selleks ette nähtud 5 000 000 krooni) rahandusministeeriumile 2 963 040 krooni suuruse summa , millest töötasuks 600000 krooni, sotsiaalmaksuks 198 000, majandamiskuludeks 1 344 040 krooni ja infotehnoloogiakuludeks 821 000 krooni seoses Maksuameti ettevalmistustöödega eeluurimisasutuse funktsioonide täitmiseks. Maksupettuse vastase võitluse tõhustamise ühe võimalusena peab rahandusministeerium Maksuametile eeluurimise ja jälitustegevuse teostamise õiguse andmist. Maksuameti 2000.aasta eelarves puuduvad vahendid maksupettuse uurimisega tegelema hakkava struktuuriüksuse käivitamiseks.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist rahandusministeeriumile tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest täita sõbralikku kokkulepet

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, välisminister Toomas Hendrik Ilves

K: Valitsus eraldab oma reservist rahandusministeeriumile 67 567 krooni 60 sendi suuruse summa, millest tulumaksu tasumiseks 17 567 krooni 60 senti Eesti Vabariigi valitsuse ja Vitali Slavgorodski vahelise sõbraliku kokkuleppe täitmiseks tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu 12. septembri 2000.a otsusest. Vitali Slavgorodski esitas 23. juulil 1996.a kaebuse Euroopa Inimõiguste Komisjonile. Kaebaja väitis, et kinnipidamiskohas rikuti tema õigust kirjavahetuse saladusele - kõik temale kinnipidamiskohta saadetud kirjad jõudsid temani avatult. Kuna selline kirjade avamine kujutab endast Euroopa Inimõiguste Komisjoni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu senise praktika kohaselt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 rikkumist, soovitas välisministeerium sõbraliku kokkuleppe sõlmimist kaebuse esitajaga. Küsimust arutati valitsuskabineti 18. jaanuari 2000.a nõupidamisel, kus otsustati, et välisministeerium korraldab kaebuse esitajaga läbirääkimised. Läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku menetluse lõpetamises. Kokkuleppe kohaselt nõustus valitsus maksma kompensatsiooni 67 567 krooni 60 senti, millest 50 000 krooni võimalike kahjude ja kulude hüvitamiseks ning 17 567 krooni 60 senti tulumaksu tasumiseks. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2000.a korraldusega nr 451-k Eesti Vabariigi valitsuse ja Vitali Slavgorodski vahelise sõbraliku kokkuleppe eelnõu heakskiitmine kiideti heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja V. Slavgorodski vahelise sõbraliku kokkuleppe eelnõu ning kohustati välisministeeriumi edastama sõbralik kokkulepe Euroopa Inimõiguste Kohtule, kes kinnitas oma 12. septembri 2000.a otsusega sõbraliku kokkuleppe Eesti Vabariigi valitsuse ja V. Slavgorodski vahel ning lõpetas asja menetluse. Kohtuotsuse kohaselt kuulub V. Slavgorodskile väljamaksmisele 50 000 krooni.

 

20. Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2000. a korralduse nr 270-k Vabariigi Valitsuse 22. septembri 1999.a korralduse nr 1006-k Raha eraldamine muutmine, muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, kultuuriminister Signe Kivi

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Korraldusega lükatakse edasi Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist kultuuriministeeriumile Eesti Spordimuuseumi ümberasumisega seotud uue hoone renoveerimistööde jätkamiseks eraldatud tagastatava eraldise tagasimaksmine 5 miljoni krooni ulatuses.

 

21. Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a korralduse nr 457-k Raha eraldamine muutmine

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, kultuuriminister Signe Kivi

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Korraldusega muudetakse tähtaega, kultuuriministeeriumil tuleb tagastada 1. augusti 2001 asemel 1. augustiks 2002 Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist eraldatud tagastatav eraldis 5 miljonit krooni Viljandi linnale kuuluva spordihoone ehituse lõpetamise kaasfinantseerimiseks.

 

22. Erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Välisministeerium esitab valitsuse istungile protokolli märgitava otsuse eelnõu Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamise kohta Kreeka Vabariiki. Lähtudes Välisteenistuse seaduse paragrahvi 20 lõikest 1 esitada vastav ettepanek Vabariigi Presidendile.

 

23. Kandidaadi esitamine Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikohale

Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Välisministeerium esitab valitsuse istungile protokolli märgitava otsuse eelnõu Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikohale kandidaadi esitamise kohta Andorra Vürstiriiki, resideerimisega Pariisis. Välissuhtlemisseaduse paragrahvi 13 lõike 2 alusel teha vastav ettepanek Vabariigi Presidendile.

 

24. Seisukoha andmine Liikluskindlustuse seaduse eelnõu (413 SE) muudetud variandi kohta

Esitajad: rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: seisukoha andmine

K: Valitsus annab seisukoha Riigikogu liikmete Andres Lipstoki, Arvo Sirendi, Jüri Kaveri, Jüri Tamme ja Georg Pelisaare algatatud Liikluskindlustuse seaduse eelnõu (413 SE) muudetud variandi kohta. Kõrgendatud tähelepanu palutakse pöörata neile muudatustele (eelnõu §-d 60-69), mis reguleerivad Eesti Liikluskindlustuse Fondi juriidilist staatust ja näevad muuhulgas ette avalik-õigusliku Eesti Liikluskindlustuse Fondi tegevuse lõpetamise ja vastava mittetulundusühingu asutamise.

 

25. Märgukirjale vastamise seaduse eelnõu

Esitajad: justiitsminister Märt Rask

Tüüp: protkolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Märgukirjale vastamise seaduse eelnõu. Justiitsministeerium märgib oma esituskirjas, et Avaldustele vastamise seaduse eelnõu on ümber nimetatud Märgukirjale vastamise seaduse eelnõuks, kuna avaldustele vastamine on üldiselt hõlmatud Riigikogule esitatud Haldusmenetluse seaduse eelnõuga. Käesoleva eelnõuga on tagatud Põhiseaduse § 46 sätestatud igaühe õigus pöörduda märgukirjadega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole ning saada neile vastus seaduses ettenähtud korras. Riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse kõrval on käesolevas eelnõus märgukirjadele vastamise kohustus pandud ka avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, ametnikele ja avalik-õigusliku juriidilise isiku kollegiaalorgani liikmetele. Seaduse regulatsioonis on üksnes märgukirjad, millega isik teeb adressaadile ettepanekud või annab teavet ja ei soovi akti andmist või toimingu tegemist.

 

26. Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2000. a määruse nr 94 Püsiva töövõimetuse tekkimise aja, põhjuse ja kestuse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga tuvastamise kord muutmine

Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kehtestab püsiva töövõimetuse tekkimise aja, põhjuse ja kestuse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga tuvastamise korra. Määruse eelnõu töötati välja seoses vajadusega reorganiseerida arstliku ekspertiisi süsteemi. Eesmärgiks on seatud püsiva töövõimetuse arstliku ekspertiisi korraldamisel minna vaegurluse ekspertiisi komisjonide süsteemilt üle ekspertarstide süsteemile. Esimese etapina on planeeritud korraldada üleminek nende isikute suhtes, kelle põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus.

 

27. Rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide väljapüügimaht ja väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal lubatud püügivõimalused 2001.aastal

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kalapüügiseaduse kohaselt kehtestab valitsus, lähtudes kalavarude seisundist ja rahvusvahelistest lepingutest, lubatud aastase väljapüügimahu rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide kohta ja väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal lubatud püügipäevade arvu, lubatud väljapüügimahu või püügile lubatavate Eesti kalalaevade arvu, § 17 lõike 4 kohaselt Vabariigi Valitsus jõustab rahvusvahelistest lepingutest tulenevad nõuded ja piirangud kalapüügile väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal Eesti liputunnistusega laevadele.

 

28. Kutselise kalapüügi püügivõimaluste enampakkumise läbiviimise kord

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kalapüügiseaduse kohaselt, kui lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, jagatakse püügivõimalused taotlejate vahel nii, et 90 % püügivõimalustest jaotatakse eelmisel kolmel aastal samal veealal püügil olnud taotlejatele, tagades igale taotlejale eelmisel kolmel aastal sellel veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimaluste suhte teiste eelmisel kolmel aastal samal veealal kala püüdnud isikute õiguspäraselt kasutatud püügivõimalustesse (ajalooline püügiõigus). 10 % püügivõimalustest müüakse enampakkumisel, seaduse § 16 lõike 5 kohaselt enampakkumise läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Viimatinimetatud seadusesätte alusel esitab keskkonnaministeerium määruse Kutselise kalapüügi püügivõimaluste enampakkumise läbiviimise kord ja palub seda arutada valitsuse istungil kiireloomulisena.

 

29. Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja kalapüügilubade vormid

Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kalapüügiseaduse kohaselt kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise ning kehtetuks tunnistamise korra ja kalapüügilubade vormid kehtestab Vabariigi Valitsus. Määruse eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 31.01.1996 määrusega nr 35 kinnitatud Kalapüügilubade väljaandmise kord.

 

30. Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti riikides ühise kõrgharidusruumi loomise lepingu eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine

Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves, haridusminister Tõnis Lukas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti riikides ühise kõrgharidusruumi loomise lepingu ja volituste andmise. Lepingu eesmärk on tagada Balti riikide üliõpilaste võrdne juurdepääs kõrgharidusele kõigis kolmes Balti riigis. Lepingu näol on tegemist kolme Balti riigi hea tahte avaldusega, millega tagatakse nende riikide üliõpilaste võrdne kohtlemine kõigis Balti riikides ja suurem liikumisvabadus. Balti riikide üliõpilastele antakse võimalus omandada kõrgharidus Balti riikide riiklikult tunnustatud kõrgkoolides. Korralduse eelnõu punktis 2 antakse volitused haridusministeeriumi asekantslerile Madis Lepajõele Vabariigi Valitsuse nimel lepingule allakirjutamiseks. Lepingule on kavas alla kirjutada Balti riikide haridusministrite kohtumisel 7.-8. detsembril 2000.a Leedu Vabariigis