Sa oled siin

Valitsuse 05.09.2000 istungi info ja päevakord

5. september 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Stenbocki majas 05. septembril 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Välismaalaste seaduse ja Pagulaste seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: Siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Välismaalaste seaduse ja Pagulaste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eesti on ühinenud ÜRO pagulasseisundi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli ning ÜRO piinamise ja muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooniga. Eelnimetatud rahvusvahelise õiguse aktide täitmine tagatakse Pagulaste seaduses ja Välismaalaste seaduses kehtestatud korras. Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu vahelistel ühinemisläbirääkimistel võttis Eesti endale kohustuse tagada ÜRO pagulasseisundi konventsiooni ja ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni siseriiklik rakendamine vastavuses Euroopa Liidus kehtivate põhimõtetega. Käesolev Välismaalaste seaduse ja Pagulaste seaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud eelnimetatud kohustuse täitmise tagamiseks. Eelnõu on koostatud Euroopa Liidu Phare asüülialase horisontaalprogrammi käigus koostatud Eesti siseriikliku õiguse ja Euroopa Liidu õigusaktide analüüsi ja esitatud muudatuste loetelu põhjal. Nimetatud analüüs on valminud koostöös Hispaania Siseministeeriumi Sisepoliitika Peadirektsiooni Varjupaiga ja põgenike osakonna peadirektori asetäitjaga ning Prantsusmaa Põgenike ja kodakondsuseta isikute kaitse Ameti juriidilise osakonna juhatajaga.

 

2. Riigipiiri seaduse ja Konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: Välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: prorokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Riigipiiri seaduse ja Konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga muudetakse Riigipiiri seaduse neid sätteid, mis reguleerivad Vabariigi Valitsuse pädevust välisriigi laevale laevaloa andmisel, samuti territoriaalmerest rahumeelsest läbisõidust informeerimist. Eelnõuga viiakse Riigipiiri seaduse sätted kooskõlla ÜRO 1982. a mereõiguse konventsiooniga, täiendatakse Riigipiiri seadust  uute mõistetega ning täpsustatakse olemasolevaid lähtuvalt mereõiguse konventsioonist. Hetkel vajab laevaloa andmine või mitteandmine igakordse Vabariigi Valitsuse korralduse kehtestamist. Eelnõu eesmärk on kehtestada volitusnorm, millega Vabariigi Valitsus volitaks pädevaid valitsusasutusi otsustama laevaloa andmisega seotud küsimusi. See kiirendaks menetlemist ning ei koormaks Vabariigi Valitsust sisuliselt tehniliste küsimuste arutamisega

 

3. Jälitustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitajad: Justiitsminister Märt Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heak s Jälitustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga muudetakse Jälitustegevuse seadust, täiendades selle paragrahvi 12 lõiget 1 punktiga 5. Eelnõu kohaselt saab jälitusametkond õiguse teostada jälituse eritoiminguna üldkasutatavate tehniliste sidemete kaudu edastavate kõnede fakti, kestuse, edastamise viisi ning edastaja või vastuvõtja kohta andmete kogumise õiguse. Vajadus uue jälitustoimingu järele tuleneb 9. veebruaril 2000. a vastu võetud Telekommunikatsiooniseadusest, mille paragrahvi 37 lõikes 1 on reguleeritud kõneeristuste tegemine, samas ei selgu, mida kõneeristuste tegemine endast kujutab. Kõneeristuste tegemise olemuse määratlemisega likvideeritakse lünk seadusandluses.

 

4. Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seaduse täiendamise seaduse eelnõu

Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Vabariigi Valituse 4. juuli 2000.a istungil oli arutusel eelnõu ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seaduse täiendamise kohta. Protokolli märgitava otsuse nr 30 päevakorrapunktiga nr 20 tehti rahandusministeeriumile ülesandeks, arvestades õiguskantsleri 12. juuni 2000.a ettepanekus esitatud seisukohta, esitada valitsusele 25. juuliks 2000 Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seaduse täiendamise seaduse eelnõu, milles Vabariigi Valitsusele antakse volitus määruse kehtestamiseks Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seaduse rakendamiseks, sealhulgas konventsiooni lisade suhtes lisatingimuste seadmiseks. Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2000 istungil (protokoll nr 34 päevakorrapunkt nr 34) pikendati nimetatud seaduseelnõu esitamise tähtaega 29. augustini 2000. Õiguskantsler oma ettepanekus leiab, et Vabariigi Valitsuse 12.12.95.a määrus nr 372 Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seaduse rakendamine on vastuolus põhiseaduse ja seadustega ning teeb ettepaneku viia määrus kooskõlla põhiseaduse ja seadustega. Tulenevalt eeltoodust esitab rahandusministeerium valitsuse istungile Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõuga täiendatakse nimetatud konventsiooniga ühinemise seadust paragrahviga 3, mille kohaselt Vabariigi Valitsusele antakse volitus määruse kehtestamiseks ning konventsiooni lisade suhtes, millega Eesti Vabariik nõustus, lisatingimuste sisseviimiseks.

 

5. Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsiooni ratifitseerimise seaduse paragrahvi 2 rakendamine

Esitajad: Siseminister Tarmo Loodus

Tüüp: Määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsiooni ratifitseerimise seaduse paragrahvi 2 alusel määruse Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsiooni ratifitseerimise seaduse paragrahvi 2 rakendamine eelnõu. Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsiooni ratifitseerimise seadus võeti vastu 14.juunil 2000. a. Konventsiooni eesmärk on ära hoida ohtlike ainete põhjustatavaid tööstuslikke suurõnnetusi ning leevendada selliste õnnetuste tagajärgi. Seaduse paragrahvi 2 alusel nimetab Vabariigi Valitsus konventsiooni artiklites 5, 6, 8 ja 12 - 19 nimetatud pädevad ametiasutused. Määrusega määratakse nendeks asutusteks majandusministeerium, siseministeerium, Lennuamet, Maanteeamet, Päästeamet, Raudteeamet, Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, Tööinspektsioon, maavalitsuste hallatavad päästeasutused ja kohalike omavalitsuste päästeasutused ja Vabariigi Valitsus.

 

6. Kaitseväe reservväelastega ühisele õppekogunemisele kutsutud Kaitseliidu tegevliikmele hüvituse maksmise kord

Esitajad: Kaitseminister Jüri Luik

Tüüp: Määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Kaitseliidu seaduse alusel ja kooskõlas Kaitseväeteenistuse seadusega määruse, millega reguleeritakse kaitseväe reservväelastega ühisele õppekogunemisele kutsutud Kaitseliidu tegevliikmele hüvituse maksmise kord. Esitatud eelnõu kohaselt kaitseväe reservväelastega ühisele õppekogunemisele kutsutud Kaitseliidu tegevliige määratakse kaitseväe sõjaaja koosseisudes ettenähtud ametikohale ja temale makstakse hüvitusena õppekogunemisest osavõtu aja eest tasu vastavalt Kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvi 154 lõikele 3.

 

7. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 1996. a määruse nr 83 "Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist tulenevate õigusaktide kinnitamine" muutmine

Esitajad: Keskkonnaminister Heiki Kranich

Tüüp: Määruse eelnõu

K: Sadamaseaduse kohaselt peab sadama valdaja korraldama laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise. Vastava korra kehtestab teede-ja sideminister kooskõlastatult keskkonnaministriga. Teede-ja sideministri 13. juuli 2000 määrusega nr 60 on vastav kord kehtestatud. Dubleerimise vältimiseks ning Vabariigi Valitsuse 15.03.1996 määruse nr 83 kooskõlla viimiseks kehtivate seadustega muudab valitsus oma varajaemat määrust nr 83 15. märtsist 1996a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist tulenevate õigusaktide kinnitamine. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 1996. a määruse nr 83 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist tulenevate õigusaktide kinnitamine kogu tekstis asendatakse sõna Mereinspektsioon sõnaga Keskkonnainspektsioon vastavas käändes.

 

8. Euroopa Nõukogu testamendiregistri loomise konventsiooni heakskiitmine ja volituste andmine konventsioonile allakirjutamiseks

Esitajad: Välisminister Toomas Hendrik Ilves, justiitsminister Märt Rask

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab välissuhtlemisseaduse alusel heaks korralduse Euroopa Nõukogu testamendiregistri loomise konventsiooni heakskiitmine ja volituste andmine konventsioonile allakirjutamiseks. 16. mail 1972. a Baselis alla kirjutatud Euroopa Nõukogu testamendiregistri loomise konventsiooni eesmärk on hõlbustada testamendi olemasolu tuvastamist pärast testaatori surma ja seda sõltumata isiku rahvusest või elukohast. Konventsioon näeb ette osalisriigi kohustuse luua ühtne testamendiregister, selle pidamise põhiprintsiibid ja minimaalsed registreerimiseks kohustuslikud andmed, samuti testamentide registreerimisega seotud infovahetuse alused osalisriikide vahel. Konventsiooni ratifitseerides kavandab Eesti Vabariik deklareerida, et konventsiooni artiklis 3 nimetatud institutsiooniks, mille ülesanneteks on ilma vahendamistegevuseta testamentide registreerimise korraldamine teistes osalisriikides ning teiste osalisriikide asjaomastelt institutsioonidelt saabuvate päringute vastuvõtmine ja neile vastamine, on Tallinna Linnakohtu Pärimisregister. Korraldusega antakse volitused Eesti Vabariigi alalisele esindajale Euroopa Nõukogu juures Ants Frosch´ile konventsioonile allakirjutamiseks.

 

9. Delegatsiooni moodustamine Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peakonverentsi istungjärgust osavõtuks ja delegatsioonile volituste andmine

Esitajad: Välisminister Toomas Hendrik Ilves

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks korralduse, millega moodustatakse delegatsioon Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peakonverentsi istungjärgust osavõtuks ja antakse delegatsioonile volitused. Nimetatud peakonverentsi 44. korraline istungjärk toimub 18.-22. septembrini 2000 Viinis. Eelnõus tehakse ettepanek moodustada peakonverentsi istungjärgust osavõtuks kolmeliikmeline valitsusdelegatsioon ja anda sellele volitus esindada Eesti Vabariiki Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peakonverentsi 44. korralisel istungjärgul.

 

10. Eesti kodakondsuse andmine

Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Valitsus annab Eesti kodakondsuse 266 isikule. 182 isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle mõlemad või üks vanematest on Eesti kodakondsuses. Nende sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud "Kodakondsuse seaduse" paragrahvi 13 lõikes 1 sätestatud korras. 19 isiku sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud "Kodakondsuse seaduse" paragrahvi 13 lõikes 1 sätestatud korras, mille kohaselt saab alla 15-aastane alaealine Eesti kodakondsuse kui mõlemad või üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses. Sooviavalduse esitamise hetkel olid nimetatud alaealised alla 15-aastased. Käesolevaks hetkeks on lisas 2 loetletud alaealised saanud 15-aastaseks, kuid seadusest ei tulene alust nende sooviavalduste menetlemise lõpetamiseks nimetatud põhjusel. Eelnõu lisas 3 loetletud 62 isikut on pärast 1992. aasta 26. veebruari Eestis sündinud alla 15-aastased alaealised, kelle vanemad on sooviavalduse esitamise hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. Nende sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud "Kodakondsuse seaduse" paragrahvi 13 lõikes 4 sätestatud korras. Eelnõus nimetatud 3 isikut on alla 15-aastased alaealised, kellele taotleb Eesti kodakondsust alaealise Eesti kodakondsuses olev eestkostja. Nende sooviavaldused on registreeritud ja menetlusse võetud "Kodakondsuse seaduse" paragrahvi 13 lõikes 3 sätestatud korras.

 

11. Erandina elamisloa andmine

Esitajad: Jüri Luik

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Välisriikide relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks asjatundjate komisjoni ettepanekul otsustab valitsus anda tähtajalise elamisloa 17 isikule. Kui taotleja on "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse tähtajalise elamisloa andmise kohta erandina Vabariigi Valitsus. Komisjon on eelnõus nimetatud välismaalaste taotlused läbi vaadanud ja leidnud, et nende isikute taotlused ja erandi tegemine "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punktidest 7 ja 14 on põhjendatud. Taotlejate suhtes ei ole tuvastatud "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu.

 

12. Eesti Vabariigi kodaniku väljaandmine Soome Vabariigile

Esitajad: Justiitsminister Märt Rask

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab Kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvi 407 lõike 1 alusel ja kooskõlas väljaandmise Euroopa konventsiooniga Eesti Vabariigi kodaniku Jaan Arraku väljaandmise Soome Vabariigile. Soome Vabariigi Justiitsministeerium esitas 7. juunil 2000. a kirjaliku taotluse Eesti Vabariigi kodaniku Jaan Arraku (sünd. 09.06.1966. a Tallinnas) väljaandmiseks Soome Vabariigile. Soome võimud kahtlustavad J. Arrakut narkootilise aine ecstasy tablettide salakaubaveo organiseerimises Eestist Soome, mis pandi toime isikute grupis, samuti Eestis narkootiliste aine hankimises ning isikute värbamiseks selle viimiseks Soome. J. Arraku väljaandmist taotletakse Soomes algatatud kriminaalasjas eeluurimise lõpuleviimiseks ning kohtulikuks menetlemiseks. Tallinna Linnakohus toetas oma 28. juuni 2000 määrusega J. Arraku väljaandmist Soome Vabariigile.

 

13. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist

Järva Maavalitsusele riigivara säilitamiseks ja hooldamiseks tehtud kulutuste kompenseerimiseks

Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: Korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise oma reservist 89 908 krooni suuruses summas Järva Maavalitsusele riigivara hooldamiseks ja säilitamiseks tehtud kulutuste katmiseks. Järva Maavalitsus taotleb nimetatud summat, et katta kulutused, mis tehti seoses Eivere Hooldekodu (liideti vastavalt maavanema korraldusele Koeru Hooldekoduga) hoonetekompleksi ja mõisapargi hooldamise ja valvega kuni selle müügini 27.06.2000. Kulutused kaeti Koeru Hooldekodu eelarvevälistest vahenditest. Kuna riigivara müügist saadud tuludest ei saa maha arvata vara säilimise, konserveerimise ja hooldamisega seotud kulutusi, siis Järva Maavalitsus palub eraldada Koeru Hooldekodu töötasufondi ja sotsiaalmaksu taastamiseks vahendeid vastavalt 67600 ja 22308 krooni.

 

14. Riigivara võõrandamisest (Tallinnas Narva mnt 4 asuv kinnistu)

Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas

Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus otsustab Riigikontrolli valitsemisel oleva Tallinnas Narva mnt 4 asuva kinnistu võõrandamise heakskiitmise. Riigivaraseaduse kohaselt võib riigivara võõrandada, kui vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks. Haridusministeerium taotles nimetatud hoonet Tallinna Pedagoogikaülikoolile õppehooneks. Haridusministeeriumi kirjast nähtub, et hoone on talle vajalik avalikuks otstarbeks. Rahandusministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku Riigikontrolli valitsemisel olev Tallinnas Narva mnt 4 asuv kinnistu võõrandada.

 

15. Ohtlike taimekahjustajate nimekiri

Esitajad: Põllumajandusminister Ivari Padar

Tüüp: Määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab taimekaitseseaduse alusel heaks määruse, millega sätestatakse ohtlike taimekahjustajate nimekiri. Määrusega kehtestatakse ohtlike taimekahjustajate, mille Eestisse sissetoomine ja siin levitamine on keelatud, loetelu ning ohtlike taimekahjustajate, mille Eestisse sissetoomine on keelatud siis, kui need esinevad teatud taimedel, taimsetel saadustel ja muudel objektidel, loetelu. Loetelu kehtestamise aluseks on potentsiaalse riski aste ehk majandusliku kahju ulatus, mida loetellu võetud ohtlike taimekahjustajate levik võib põhjustada saagikadude ja põllumajandustoodangu kvaliteedi alanemise kaudu, ning tõrjetööks vajalike kulutuste suurus. Seletuskirja kohaselt toob käesoleva eelnõu kehtestamine taimekaitseseaduse paragrahvides 28-37 sätestatud taimetervise kaitse erijuhtudel kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarve vahenditest.

 

16. Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sisseveo kord ning lihtsustatud korras sisseveoks lubatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetelu, lubatud kogused ja lihtsustatud kord

Esitajad: Põllumajandusminister Ivari Padar

Tüüp: Määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks taimekaitseseaduse alusel määruse, millega sätestatakse taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sisseveo kord ning lihtsustatud korras sisseveoks lubatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetelu, lubatud kogused ja lihtsustatud kord. Korra kehtestamise eesmärk on vältida ohtlike taimekahjustajate sissevedu Eestisse ning tõkestada nende levikut. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik kindlate kontrollitoimingute läbiviimine, sealhulgas dokumentide kontroll ja kontrollproovide võtmine ning nende analüüsimine saastumiskahtluse korral, kaubasaadetise edasise liikumise peatamine või selle tagasisaatmine saastatuse tuvastamise korral. Samuti on vajalik kindel reeglistik, mille kohaselt toimuks kauba liikumine ja ülevaatus juhtudel, kui see on määratud kontrollimisele sihtkohas, eesmärgiga tagada, et ohtlik kahjustaja ei saaks levida keskkonda kaubasaadetiste edasitoimetamise käigus.