Sa oled siin

Valitsuse 04.07.2000 istungi info ja päevakord

4. juuli 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

Algus kell 10.00,  Toompea lossis, 4. juuli 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1.         Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu

T.H. Ilves

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Konsulaarseaduse kohaselt võib volitatud isik väljastada välismaalasele, kellel on Eestis kehtiv elamisluba ja kes on välisriigis viibides kaotanud Eesti välismaalase passi või pagulase reisidokumendi, dokumendi tagasipöördumiseks Eestisse. Samas ei nähta Isikut tõendavate dokumentide seadusega ette dokumenti, mis väljastataks välismaalasele juhul, kui ta reisidokument muutub välisriigis viibides kasutuskõlbmatuks, hävib või läheb kaotsi. Eelnõuga muudetakse Isikut tõendavate dokumentide seadust,  lisades seadusesse isikut tõendava dokumendina tagasipöördumise loa, millest saaks Eesti Vabariiki tagasipöördumist võimaldav dokument teatud osale Eestis elavatest välismaalastest, kui nende isikut tõendav dokument välisriigis viibides kaob, hävib või muutub kasutamiskõlbmatuks. Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse samuti diplomaadi, sh välislähetuses viibiva diplomaadi ja tema perekonnaliikmete diplomaatilise passi kasutamise, hoidmise ja kasutamise korda. Seletuskirja kohaselt kaetakse seaduse rakendamisega kaasnevad kulutused välisministeeriumi eelarvest.

 

2.            Seisukoha andmine:

1) Riigikogu liikmete Georg Pelisaare ja Koit Pikaro algatatud  haldusõiguserikkumiste seadustiku ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (449 SE) kohta

M. Rask,  M. Pärnoja

2)  Riigikogu õiguskomisjoni algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu (450 SE) kohta

M. Rask,  H. Kranich

3) Riigikogu õiguskomisjoni algatatud kriminaalmenetluse koodeksi muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (451 SE) kohta

M. Rask

4) Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "AS Eesti Raudtee erastamiskavast" eelnõu (452 OE) kohta

T. Jürgenson

5)  34 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu otsuse "Seaduseelnõu algatamise ettepanek Vabariigi Valitsusele " eelnõu (453 OE) kohta

E. Nestor,  S. Kallas

 

3.            Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkuse nõuded

T. Jürgenson

määruse eelnõu

Eelnõu esitatakse Lennundusseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 2000. a I poolaasta tööplaani II osa punkti 219 täitmiseks. Seadusesätte kohaselt mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkusnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. Õhusõiduki keskkonnakõlblikkuse määramisel võetakse aluseks mootori heitgaaside suitsusus, stardi- ja maandumistsükli kestel esinevad saasteainete heitkogused (emissioonid) ning õhusõiduki poolt tekitatud müratase. Mootoriga õhusõiduki heitgaaside saasteainete heitkoguste ning mürataseme vastavust määratakse dokumentides käsitletud metoodikaga. Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkuse sertifikaadi väljastab lennuamet. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et mootoriga õhusõidukil sertifikaadi olemasolu tagab Eesti lennufirmade konkurentsivõime rahvusvahelisel lennuteenuste turul ja sertifikaadi nõudmine Eesti lennuväljadel tagab olukorra, et lennuliikluse sageduse kasvuga ei kaasne olulist keskkonnareostuse suurenemist.

 

4.            Autoriõiguse asjatundjate komisjoni ülevaade olukorrast autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse taseme vastavusest Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele ning ettepanekud sellealase tegevuse tõhustamiseks

S. Kivi

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Vabariigi Valitsuse 1. juuni 1999 korraldusega nr 646-k  moodustati autoriõiguse asjatundjate komisjon, kelle ülesandeks on anda  iga aasta teises ja neljandas kvartalis Vabariigi Valitsusele ülevaade olukorrast autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse taseme vastavusest Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele  ning ettepanekud sellealase tegevuse tõhustamiseks. Tulenevalt  ülalnimetatud   korraldusest ja  Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2000.a korraldusega  nr 96-k kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2000.a I poolaasta tööplaani II osa punkti 49 täitmiseks esitatakse  Vabariigi Valitsusele komisjoni teine ülevaade.

 

5.            Aktsiate võõrandamine

S. Kallas

korralduse eelnõu

Riigivaraseaduse alusel ning kooskõlas Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusega teeb rahandusministeerium ettepaneku müüa avalikul kirjalikul enampakkumisel riigile kuuluvad ASi Vaba Maa 8 078  nimelist aktsiat nominaalväärtusega 1 000 krooni määrates aktsia alghinnaks 2 780 krooni. AS Vaba Maa asutati 24.05.1991. a raamatutrükikoja "Vaba Maa" baasil. Vastavalt aktsiaraamatule on AS-i Vaba Maa aktsionärid Eesti Vabariik, Grafoimex AG ja AS Eesti Post. Riigile kuuluvate aktsiate valitsejaks on rahandusministeerium. Trükikoja aktsiate omamine ei ole riigile vajalik avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks. Rahandusministeerium peab otstarbekaks võõrandada riigi osalus AS-is Vaba Maa. Rahandusministeerium kavatseb aktsiad müüa vastavalt Riigivaraseaduse paragrahvi 28 lõikele 1 avalikul enampakkumisel. Müüdavate aktsiate alghinna määramisel lähtuti audiitorbüroo Ernst & Young Eesti AS-i, kes on ühtlasi AS Vaba Maa audiitor, 17.05.2000. a koostatud hinnangust AS Vaba Maa aktsiate turuväärtusele. Vastavalt eelnõule antakse müügi vahetule korraldajale õigus alandada aktsia alghinda kokku  kuni 30% võrra ja korraldada uus enampakkumine, kui eelmisel enampakkumisel ei õnnestu aktsiaid müüa.

 

6.         Alalise elamisloa andmine

J. Luik

korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a korraldusega nr 452-k "Valitsuskomisjoni moodustamine" moodustati välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotluste läbivaatamiseks asjatundjate komisjon. "Välismaalaste seaduse"  paragrahvi 12 lõike 3 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määruse nr 362 punktiga 1 kinnitatud "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra" punktiga 108 ning "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktiga 1 esitab valitsuskomisjoni esimees, kaitseminister J. Luik korralduse eelnõu alalise elamisloa andmiseks 12 inimesele. 26. juulil 1994. a alla kirjutatud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punkti 1 kohaselt saavad sõjaväepensionärid, nende perekonnaliikmed ning toitja kaotanud isikud elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel ning kokkuleppejärgsesse nimekirja kuuluvatele isikutele keeldutakse põhjendusega elamisluba andmast Eesti Vabariigi valitsuse otsusel ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule. Eelnõus nimetatud isikud on toitja kaotanud isikud, mitte välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelased ega nende perekonnaliikmed. Eelpoolnimetatud kokkuleppe artikli 1 punkti 2 kohaselt on toitja kaotanud isikud need, kes saavad toetust seoses toitja kaotusega, kes on lastud erru sõjaväeteenistusest ning kes said pensioni ja toetust Vene Föderatsiooni vahendite arvelt. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse kohaselt loetakse välismaalase perekonnaliikmeks Eestis seaduslikult välismaalasega ühises perekonnas koos elavat abikaasat, alaealist, last ja vanemat, kui välismaalane on alaealine. Järelikult ei ole eelnõus nimetatud isikud välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud, sealt reservi arvatud või erru läinud välismaalase perekonnaliikmed. Eelnõus nimetatud isikud ei kuulu Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõigetes 4 ja 5 nimetatud välismaalaste hulka, mille kohaselt võidakse neile keelduda alalise elamisloa andmisest.

 

7.         Loa andmine Kaitseliidule kinnisvara omandamiseks

J. Luik

korralduse eelnõu

Korralduse eesmärk on anda Kaitseliidu seaduse alusel, mille kohaselt Kaitseliit omandab kinnisvara Kaitseliidu keskkogu otsusel ja Vabariigi Valitsuse loal, Kaitseliidule Vabariigi Valitsuse nõusolek tehinguks, mille käigus Kaitseliit omandab Harjumaal Saku vallas asuva kinnistu nr 12786, Tallinnas Kaarli pst 8 asuva kinnistu nr 13371, Tallinnas Rahumäe tee 6a asuva kinnistu nr 13372 ja Tallinnas Viljandi mnt 18 asuva kinnistu nr 13369. Vastavalt seletuskirjale on nimetatud kinnistud vajalikud Kaitseliidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks. Kaitseliidu keskkogu otsustas 25.09.1999.a (otsus lisatud) taotleda nimetatud kinnistud Kaitseliidu omandisse. Kaitseliidu seaduse järgi on Vabariigi Valitsusel kohustus anda Kaitseliidule ja tema malevatele tasuta üle enne 1940 aasta 16. juunit nende omandis olnud vara. Kaitseliidu seaduse järgi on Vabariigi Valitsuse määratud riigivara valitsejal kohustus anda seaduse jõustumise ajal Kaitseliidu valduses ja kasutuses olev riigivara Kaitseliidu omandisse. Eelnõus nimetatud vara valitseja on kaitseministeerium. Riigivaraseaduse järgi võib riigivara võõrandada, kui see on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Lähtudes seadusest on Riigikogu majanduskomisjon teinud otsuse nr 3-RV eelnõus nimetatud varade riigilt Kaitseliidule tasuta võõrandamise kohta.

 

8.         Maa andmine munitsipaalomandisse (Haapsalus asuv Paralepa rand ja puhkeala)

H. Kranich

korralduse eelnõu

Maareformi seaduse kohaselt otsustab maa, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks, munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus. Keskkonnaministeerium esitab Haapsalu Linnavolikogu taotlusel korralduse eelnõu Haapsalus asuva Paralepa ranna ja puhkeala (pindala 1 153 722 m2 , sihtotstarve-90% üldmaa, 5% ärimaa ja 5% transpordimaa), andmiseks munitsipaalomandisse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana. Korralduse kohaselt paikneb munitsipaalomandisse taotletav maaüksus enne 16. juunit 1940 Haapsalu linna piires olnud maal, mille kohta ei ole arhiivides säilinud dokumente ja plaanimaterjali, mis tõendaks maa omandiõiguslikku kuuluvust. Maa kohta ei ole esitatud maa tagastamise, asendamise ega kompenseerimise taotlusi. Lääne maavanem peab nimetatud maaüksuse munitsipaalomandisse andmist seaduslikuks ja põhjendatuks.

 

9.            Vabariigi Valitsuse 4. augusti 1998. a korralduse nr 779-k "Kemikaaliohutuse Komisjoni moodustamine" muutmine

E. Nestor

korralduse eelnõu

Kemikaaliseaduse kohaselt moodustab Vabariigi Valitsus sotsiaalministeeriumi valitsemisalas valitsusasutuste esindajatest ja teistest asjatundjatest Kemikaaliohutuse Komisjoni. Vabariigi Valitsuse 4. augusti 1998.a korraldusega nr 779-k moodustati nimetatud komisjon kemikaaliohutuse arengukava väljatöötamiseks ja kemikaaliohutuse üksikküsimuste läbitöötamiseks. Sotsiaalministeerium esitas Vabariigi Valitsuse  9. mai 2000 istungile korralduse eelnõu muudatuste tegemiseks Kemikaaliohutuse Komisjoni koosseisus. Komisjoni koosseisu  muutmiseks esitasid oma ettepanekud põllumajandusministeerium, majandusministeerium, keskkonnaministeerium, päästeamet ja Eesti Keemiatööstuse Liit. Korralduse eelnõu otsustati mitte vastu võtta (protokoll nr 21 päevakorrapunkt nr 19 ) ja sotsiaalministrile tehti ülesandeks teha korralduse eelnõus muudatused, arvestades valitsuse istungil majandusministri ja keskkonnaministri poolt tehtud ettepanekuid ning kooskõlastada haridusministeeriumi ja välisministeeriumiga nende esindaja komisjoni koosseisus ning esitada täpsustatud eelnõu uuesti valitsuse istungile. Saadud on Aare Ignati, Enda Veskimäe, Jüri Ruut`i, Leili Küppari  ja Rein Rahe nõusolek komisjoni töös osalemiseks.

 

10.            Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1999.a korralduse nr 1426-k "Maksuvõla tasumise ajatamine" kehtetuks tunnistamine

S. Kallas

korralduse eelnõu

Lähtudes Maksukorralduse seadusest teeb rahandusministeerium ettepaneku tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1999. a korraldus nr 1426-k "Maksuvõla tasumise ajatamine". Nimetatud korraldusega ajatati aktsiaseltsi Eesti Teadeteagentuur (ETA) maksuvõla tasumine ja vähendati ajatatud maksuvõlalt tasumisele kuuluva intressi määra 50% võrra. Aktsiaselts ETA ei ole maksuvõla tasumise ajakava kehtimise jooksul tasunud jooksvaid makse. Samuti ei esitanud AS ETA märtsis ja aprillis veebruari ja märtsi sotsiaalmaksu ja füüsilistele isikutele  tehtavatelt väljamaksetelt kinnipidamisele kuulunud tulumaksu deklaratsioone. Rahandusministeeriumi poole pöördus maksuamet ettepanekuga AS ETA maksuvõla tasumise ajatamise ajakava kehtestava korralduse kehtetuks tunnistamiseks. AS ETA erastamise ostu-müügi leping sõlmiti 27.12.99. a, omandiõigus läks üle 28.12.99. a. Seega oleks AS ETA maksuvõla ajatamise otsuse pidanud peale 27. detsembrit 1999. a tegema maksuhaldur, mitte Vabariigi Valitsus. AS ETA maksuvõla tasumise ajatamine oli arutusel valitsuse 28. detsembri 1999. a istungil (protokoll nr 58 päevakorrapunkt nr 42), kusjuures küsimus esitati ministri poolt päevakorda täiendavalt, istungi ajal. "Maksukorralduse seaduse" paragrahvi 34^2 lõike 3 kohaselt on maksuhalduril õigus maksuvõla tasumise ajakava või jooksvate maksukohustuste täitmata jätmise korral tühistada maksuvõla tasumise ajakava ning vähendatud intressimäär. Maksuhaldur ei saa tühistada Vabariigi Valitsuse korraldust.

 

11.       Raha eraldamine:

Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist

 

1) Kaitseministeeriumile (Lõuna Riigikaitse Osakonna Viljandi Büroo õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest ümberasumisega seotud kulude katteks)

S. Kallas

korralduse eelnõu

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel ning tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996.a määrusega nr 221 kinnitatud "Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korrast teeb rahandusministeerium valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist kaitseministeeriumile tagastamatu toetusena 1 046 000 krooni Lõuna Riigikaitse Osakonna Viljandi Büroo õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest ümberasumisega seotud kulude katteks. Lõuna Riigikaitse Osakonna Viljandi Büroo asus hoones asukohaga Viljandi Jakobsoni 14, mis Viljandi Linnavalitsuse 7.06.93. a määrusega tagastati õigusjärgsele omanikule. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.11.1998. a korraldusele nr 1070-k "Riigiavara tasuta üleandmine" andis põllumajandusministeerium kaitseministeeriumile üle 46,1% põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olevast Viljandimaa Veterinaarkeskusest , mis asub Saarepeedi vallas, kus büroo kasutuses on 186 m^2 kasulikku pinda. Nimetatud ruumid on väga halvas seisukorras ning vajavad põhjalikku remonti.

 

12.              Kohtus asjaajamiseks volituste andmine

1) siseministri taotlusel (kahju hüvitamise nõudes)

T. Loodus

korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse seaduse alusel esitab siseministeerium korralduse eelnõu volituste andmiseks politseipeadirektor Harry Tuulele (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Friedrich Neitsovi vastu kahju hüvitamise nõudes. Friedrich Neitsov esitas 26.05.2000 Lääne-Viru Maakohtule hagi Lääne-Viru Politseiprefektuuri Tapa Politseijaoskonna konstaabel Kalle Kippari vastu kahjutasu nõudes, kuna konstaabel Kippar väidetavalt tõlgendas hageja käitumist valesti ning koostas talle haldusõiguserikkumise asjas karistuse- rahatrahvi, 2 päevapalka s.o 82 krooni. Hageja nõuab talle tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist.

 

13.            Saaremaa püsiühenduse tasuvusuuring

T. Jürgenson

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Teede- ja sideministeeriumi esitab valitsuse seisukohavõtuks Saare maavanema 1997. aasta korralduse alusel moodustatud komisjoni poolt koostatud Saaremaa püsiühenduse tasuvusuuringu. Nimetatud materjal sisaldab püsiühenduse poolt tekitatavate sotsiaalmajanduslike ja keskkonnamõjutuste analüüsi ning liiklussageduse ja parvlaevakulude analüüsi. On kirjeldatud võimalikke trassivariante ja püsiühenduse liike ja esitatud tasuvusuuring koos võimalike rahavoogude kirjeldusega. Käsitletav tasuvusuuring on kokkuvõtu viimasel kolmel aastal valminud uuringutest ja analüüsidest. Küsitluse andmetel moodustavad inimesed, kes ületavad Suurt väina vähemalt korra nädalas parvlaevateenuse kasutajatest umbes poole ja nende hulgas on püsiühenduse rajamise toetajaid 79 %. 1 kord aastas sõitjatest pooldab püsiühendust 61,2 %. Geoloogilise tingimused kas silla või tunneli rajamiseks piirkonda ei ole väga keerukad. Kuigi piki väina kulgeb muust väinaosast oluliselt sügavam vagumus, ei ulatu sügavus üle 30 meetri. Aluskiht koosneb suures osas püsivatest kivimitest, mis võimaldavad sillasammaste rajamist tehniliselt tavaliste meetoditega. Samuti ei ületaks tunneli puhul maksimaalne kalle 7 %.

 

14.            Põllumajandusloenduse loenduslehtede vormide ja loenduseeskirja kinnitamine ning loendusmomendi, loendusperioodi ja järelküsitluse perioodi määramine

määruse eelnõu

S. Kallas

Põllumajandusloenduse seaduse alusel esitab rahandusministeeriumi valitsuse istungile määruse põllumajandusloenduse loenduslehtede vormide ja loenduseeskirja kinnitamine ning loendusmomendi, loendusperioodi ja järelküsitluse perioodi määramine eelnõu. Põllumajandusloendusega saadavad andmed võimaldavad hinnata põllumajanduse tootmispotentsiaali. Loendusandmed on vajalikud põllumajandusstatistika kohandamiseks Euroopa Liidu nõuetele, loendustulemused on vajalikud Vabariigi Valitsusele ja Euroopa Liidu Komisjonile üldise põllumajanduspoliitika kavandamisel ja Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Riigikantselei märgib, et põllumajandusloenduse seaduse alusel kinnitab Vabariigi Valitsus loenduseeskirja ja loenduslehe vormi hiljemalt üks aasta enne loendusmomenti. Eelnõu kohaselt on loendusmoment 2. juuli 2001. a kell 00.00. Tulenevalt eeltoodust esitatakse eelnõu valitsuse istungile kiireloomulisena põhimõtteliseks otsustamiseks rahandusministeeriumi poolt ettevalmistatud kujul.

 

15.            Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määruse nr 286 "Riigivara võõrandamise korra kinnitamine" muutmine ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 1995. a määruse nr 282 "Riigivara majandamise kava koostamise, täitmise ja sellekohase aruandluse esitamise korra kinnitamine" kehtetuks tunnistamine

S. Kallas

määruse eelnõu

Riigivaraseaduse muutmise seadusega (RT I 2000, 39, 239) muudeti Riigivaraseaduse  § 29, mistõttu kinnisvara müügi puhul on nüüd müügi otsustajaks riigivara valitseja, mitte Vabariigi Valitsus. Kehtetuks tunnistati Riigivaraseaduse § 8, mille kohaselt riigivara valitsejad või volitatud isikud olid kohustatud täitma riigivara majandamise kava. Seletuskirja kohaselt määruse eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja selle rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi.

 

16.            Juhised kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekute koostamiseks

T. Loodus

protokolli märgitava otsuse eelnõu

Siseministeeriumi poolt esitatud eelnõu esitamise vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse 18.mai 2000 korraldusest nr 438-k "Haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettevalmistamise algatamine", millega tehti siseministeeriumile ülesandeks koostöös maavalitsuste, kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega töötada välja ning esitada ühe kuu jooksul Vabariigi Valitsusele haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekute koostamise juhiste kavand.

 

17.       "Eesti Vabariigi valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse vastastikuse mõistmise memorandumi ebaseadusliku uimastiringluse, organiseeritud kuritegevuse ja illegaalse immigratsiooni ärahoidmiseks tehtava koostöö kohta" eelnõu heakskiitmine

T.H. Ilves,  T. Loodus

korralduse eelnõu

Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Välissuhtlemisseaduse alusel korralduse eelnõu "Eesti Vabariigi valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse vastastikuse mõistmise memorandumi ebaseadusliku uimastiringluse, organiseeritud kuritegevuse ja illegaalse immigratsiooni ärahoidmiseks tehtava koostöö kohta" eelnõu heakskiitmiseks. Memorandumi eesmärgiks on tugevdada kahe riigi vahelist koostööd võitluses ebaseadusliku uimastiringluse, organiseeritud kuritegevuse ja illegaalse immigratsiooni vastu. Memorandumit kohaldatakse nendes ja muudes sellistes valdkondades toimepandavate raskete kuritegude suhtes. Memorandumi eelnõu punkti 5 kohaselt võivad poolte asjaomased asutused oma riigi seaduste ja memorandumi kohaselt teha koostööd ning määrata koostöömeetodid ja -nõuded. Eesti Vabariigi poolt on memorandumi täitmisel asjaomasteks asutusteks  siseministeerium ja tema valitsemisalas olevad politseiamet, kaitsepolitseiamet, piirivalveamet ning kodakondsus- ja migratsiooniamet; rahandusministeerium ja tema valitsemisalas olevad tolliamet ja maksuamet; justiitsministeerium ja tema valitsemisalas olev riigiprokuratuur ning sotsiaalministeerium ja tema valitsemisalas olev ravimiamet. Eelnõu punktis 2 antakse siseminister Tarmo Loodusele volitused memorandumile alla kirjutada. Seletuskirja kohaselt ei kaasne memorandumi sõlmimisega Eestile täiendavaid eelarvelisi kulusid. Eelnõu esitatakse välisministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2000. a istungile seoses siseminister Tarmo Looduse viibimisega Inglismaal.

 

18.            Aktsiaseltsi Elumaja aktsiakapitali suurendamine ja talle riigivara üleandmine

M. Pärnoja

korralduse eelnõu

Korralduse kohaselt volitatakse majandusministrit riigi esindajana hääletama AS Elumaja aktsionäride üldkoosolekul aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamise poolt 400 000 krooni võrra uute aktsiate väljalaskmise teel ning määrata aktsiate valitsejaks majandusministeerium.