Sa oled siin

Valitsuse 03.09.2015 istungi kommenteeritud päevakord

2. september 2015 - 15:12

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Taavi Rõivas, rahandusminister Sven Sester, siseminister Hanno Pevkur ning majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.50.

Lisainfo: Ave Tampere (693 5725)

1. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on täpsustada Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö (ENI) raames elluviidava piiriülese koostöö programmi reeglistikku, et luua alused ENI programmi rakendamiseks Eestis.

Eelnõuga nimetatakse, millised asutused või isikud täidavad programmi rakendamise ülesandeid. Rahandusministeerium hakkab täitma programmi korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse ülesandeid. Eelnõuga antakse riigihalduse ministrile õigus volitada eraõiguslikku juriidilist isikut täitma halduslepinguga ühise tehnilise sekretariaadi ülesandeid. Samuti nähakse ette, et riigihalduse minister võib määrata projektide esmatasandi kontrolli täitva valitsusasutuse ning nimetada ühise seirekomitee liikmed (kes otsustavad, milliseid projekte rahastada) ning audiitorite rühma Eesti liikmed.

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2015 istungil kiideti Euroopa Komisjonile esitamiseks ja läbirääkimiste alustamiseks heaks riigihalduse ministri esitatud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülene koostööprogramm „Eesti-Vene programm 2014–2020“. Programmi eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide jätkusuutlikku arengut ning edendada koostööd sotsiaalmajandusliku sidususe parendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks, kasutades regioonide olemasolevat potentsiaali ning vastates ühistele väljakutsetele.

Vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele vastutab ENI programmi ettevalmistamise ja rakendamise eest Eestis Rahandusministeerium, kes pärast programmi heakskiitmist Euroopa Komisjonis hakkab seda juhtima täitma programmi ühise juhtorgani (korraldusasutuse) ülesandeid. Korraldusasutus vastutab kogu ENI programmi elluviimise eest ning annab oma ülesannete täitmisest aru ENI programmi ühisele seirekomiteele, kes otsustab, milliseid projekte programmist rahastatakse.

ENI piiriülese koostöö programmdokumendi kohaselt on ENI Eesti-Vene programmi kogu Euroopa Liidu toetus perioodil 2014–2020 kokku 16 807 524 eurot. Lisaks ENI programmi rahastamisvahendile kavandab Rahandusministeerium proportsionaalselt Venemaa Föderatsiooni rahastusega suurendada Eesti riigi poolset rahastust (8 400 000 euro ulatuses), mis suunatakse riikide vahel kokkulepitud strateegiliste suuremahuliste taristuprojektide toetamiseks.

 

2. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadusemuudatustega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (menetlustingimuste direktiiv) ja 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (vastuvõtutingimuste direktiiv). 

Direktiivi 2013/32/EL eesmärk on ühtlustada liikmesriikide rahvusvahelise kaitse menetlusi, kehtestades Euroopa Liidus miinimumreeglid rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetlusele. Soovitakse tagada rangemad nõuded rahvusvahelise kaitse menetlusele ning suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejale antavaid tagatisi. Näiteks sätestatakse kolmepäevane tähtaeg rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimiseks ning kuuekuuline tähtaeg taotluse tavakorras menetlemiseks, mida saab mõjuval põhjusel pikendada, kuid seejuures tuleb igal juhul taotlus läbi vaadata 21 kuu jooksul.

Direktiivi 2013/33/EL eesmärk on määrata kindlaks rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu ja kinnipidamise miinimumtingimused. Rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamist puudutavad sätted võttis Eesti oma siseriiklikkusse õigusesse üle 03.07.2013 jõustunud seadusemuudatusega, seega direktiivi kinnipidamist puudutavad artiklid ei kajastu käesolevas eelnõus.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse direktiivist tulenev kohustus tuvastada rahvusvahelise kaitse taotleja võimalikud erivajadused ja need fikseerida. Neid erivajadusi tuleb kogu rahvusvahelise kaitse menetlemise jooksul arvestada, võimaldades taotlejale eritingimustele vastavat abi või toetust. Samuti nähakse ette kohustust koolitada võimalike ohvritega kokkupuutuvaid ametnikke. Sätestatakse, et saatjata alaealiste puhul tuleb peale rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist hakata otsima tema Euroopa Liidu liikmesriikides elavaid perekonnaliikmeid ja teisi sugulasi. Samuti täpsustatakse alaealise taotleja juurdepääsu haridusele. Alaealised saavad kolme kuu möödumisel rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates kuni rahvusvahelise kaitse menetlemise lõppemiseni juurdepääsu riiklikule põhi-, kutse- ja keskharidusele Eesti elanikega samadel tingimustel.

Eelnõu näeb ette ka võimaluse, et valitsus võib näiteks humanitaarsetest kaalutlustest või rahvusvahelise kohustuse täitmisest tulenevalt otsustada rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise väljaspool Eestit.

Seadus on kavandatud jõustuma 2. veebruaril 2016. a.

 

3. Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määruse nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on täiendada määrust asumi määramise korraga. Muudatuse järgselt on kohalikel omavalitsustel võimalus taotleda linnades asumite moodustamist. Asumite moodustamise vastu on huvi tundnud Tallinna, Pärnu ja Kohtla-Järve linnavalitsused.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt on asustusüksusteks nii asulad kui ka asumid. Asum on kindlaks määratud territooriumi ja kohanimega tähistatud osa linnast. Asumis ei teostata iseseisvat omavalitsuslikku valitsemist. Tallinnas saaks näiteks asumiteks määrata muuhulgas Kalamaja, Kadrioru, Kelmiküla, Kose jt. Hetkel on loetletud asumite nimed mitteametlikud ning ei ole registreeritud e-katastris. Kehtivas määruses on reguleeritud vaid asulate (küla, alev, alevik, vallasisene linn) määramise kord. Eelnõu jõustumisel saab riigihalduse minister määrusega ka asumeid määrata.

 

4. Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku sõidusoodustuse ulatus ja andmise kord
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrus antakse 1. oktoobril 2015. a jõustuva ühistranspordiseaduse rakendamiseks. Seaduse kohaselt hüvitatakse represseeritule ja represseerituga võrdsustatud isikule riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses kuni 50 protsenti pileti hinnast valitsuse kehtestatud korras.

Eelnõu kohaselt hüvitatakse represseeritule sõidusoodustusena 50 protsenti tema poolt tasutud sõidupiletite hinnast, kuid kokku mitte rohkem kui 32 eurot kalendriaastas. Sõidusoodustusi määrab ja maksab Sotsiaalkindlustusamet. Ka käesoleval hetkel kehtib sarnane kord. Võrreldes kehtiva korraga sisulisi muudatusi sõidusoodustuse hüvitamisel ette ei nähta.

Määrus jõustub 1. oktoobril 2015. a.

 

5. Maa andmine Anija valla munitsipaalomandisse (Anija mnt 2 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

Anija vallas Kehra linnas asuv Anija mnt 2 maaüksus (pindala 2850 m²) antakse munistipaalomandisse parkla rajamiseks.

 

6. Riigivara valitsemise üleandmine

1) Riigivara valitsemise üleandmine Keskkonnaministeeriumilt Haridus- ja Teadusministeeriumile (Tallinnas Kotzebue tn 6)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeerium annab haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisele Tallinnas Kotzebue tn 6 kinnistu Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone parkla rajamiseks.

2) Riigivara valitsemise üleandmine Siseministeeriumilt Rahandusministeeriumile (Harju, Hiiu, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondades asuvad 40 kinnisasja)
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseministeerium annab rahandusministeeriumi valitsemisele Harju, Hiiu, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondades asuvad 40 kinnisasja.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusest viiakse alates 1. septembrist 2015 siseministeeriumi valitsemisalast rahandusministeeriumi valitsemisalasse üle riigihalduse ministri vastutusvaldkonda kuuluvad kohaliku omavalitsuse arendamise, regionaalhalduse ja regionaalarengu kavandamise ja koordineerimise ning ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigilise korraldamisega seotud ülesanded ning nende ülesannete täitmisega seotud regionaalvaldkonna osakonnad ja asutused.

 

7. Laenu andmine Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) sai 2009. aastal valitsuse korralduse kohaselt laenu 130 000 000 eurot tähtajaga 2037. a ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatavate veeprojektide kaasfinantseerimiseks perioodil 2007-2013. Laenust jääb väljastusperioodi lõppemisel 2015 detsembris kasutamata ca 30 000 000 eurot. Kuna laenu sihtotstarve on seotud EL struktuuritoetuste perioodiga 2007-2013, seda järgneva perioodi projektide kaasfinantseerimiseks kasutada ei saa. Uue laenuga sisuliselt pikendatakse 2009. a antud laenu sihtotstarvet toetuste perioodiks 2014-2020.

KIK annab taotletava uue laenu all-laenudena edasi veemajanduse taristu arendamise projektide elluviijatele ning võtab enda kanda kõik all-laenude sõlmimisega kaasnevad riskid. KIK-ilt toetuse ja laenu saajateks on samad ettevõtted, kes perioodil 2007-2013. Laenust kaasfinantseeritakse jätkuprojekte, millega tagatakse EL joogivee- ja reoveedirektiivide täitmine.

Perioodil 2014-2020 loetakse veemajanduse toetamist riigiabiks. KIK annab vee-ettevõtjatele laene turutingimustel ja jälgib laenuanalüüsi käigus riigiabi kohalduvust.

 

8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Haridus- ja Teadusministeeriumile 2015. aasta eraüldhariduskoolide tegevuskuludeks
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse reservist eraldatakse haridus- ja teadusministeeriumile 2 446 368 eurot 2015. aasta eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmiseks kehtiva tegevuskulude piirmäära (91 eurot) ulatuses ja hariduslike erivajadustega õpilaste puhul ka valitsuse kehtestatud piirmäära ületavas osas vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.

 

9. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2014. a korralduse nr 581 “Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2015. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotus, investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2015. aasta tegevuskavad” muutmine
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse korralduse muutmise eelnõu aluseks on ministeeriumide ettepanekud.

 

10. Informatsioon peaministri 9. aprilli 2015. a korralduse nr 28 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ muutmise kohta
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Informatsioon

Peaminister määras oma 9. aprillil 2015 ministrite pädevused ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad. 2. septmebrii 2015 muutis peaminister seda korraldust tulenevalt 1. septembril 2015 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatustest järgmiselt:
1. Põllumajandusministeeriumi nimi muutub Maaeluministeeriumiks.
2. Konkurentsivaldkond läheb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Justiitsministeeriumi valitsemisalasse.
3. Regionaalvaldkonna teemad lähevad Siseministeeriumist Rahandusministeeriumi, seega ei juhi riigihalduse minister enam Siseministeeriumi oma vastutusvaldkonnas.
4. Rahandusministeeriumi valitsemisala on VVS-s ümber sõnastatud, seetõttu on vaja sõnastada rahandusministri ja riigihalduse ministri vastutusvaldkonnad seaduse sõnastust järgides.

 

11. Rahvastikuregistri volitatud töötleja määramine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Alates 1. jaanuarist 2016. a määratakse Eesti rahvastikuregistri volitatud töötlejaks siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) senise töötleja AS Andmevara asemel.

Rahvastikuregisri seaduse kohaselt määrab valitsus oma korraldusega rahvastikuregistri volitatud töötlejaks valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kehtestatud nõuetele vastava riigiasutuse või eraõigusliku juriidilise isiku.

Volitatud töötleja muutmise põhjus on tingitud sellest, et praegu on siseministeeriumi valitsemisalas kaks IKT teenuste arendamise ja haldamise asutust – eraettevõttena AS Andmevara ja riigiasutusena SMIT. AS Andmevara aktsiad on kavas võõrandada, et siseministeeriumi valitsemisalas oleks vaid üks IKT asutus - SMIT. Kuna rahvastikuregistri puhul on tegemist riigi jaoks keskse andmekoguga, ei ole põhjendatud, et AS Andmevara aktsiate võõrandamise tulemusena oleks rahvastikuregistri volitatud töötlejaks eraõiguslik juriidiline isik, kellel puudub seos riigiga.

Eesti rahvastikuregistrisse kogutakse inimeste peamisi isikuandmeid, et tagada riigile ja kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete täitmine isiku õiguste, vabaduste ja kohustuste realiseerimisel ning Eesti rahvastiku arvestuse pidamisel. Vastutava töötlejana haldab ja arendab registrit siseministeerium.

12. Nõusoleku andmine AS Andmevara aktsiate võõrandamiseks
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseministrile antakse nõusolek võõrandada Eesti Vabariigile kuuluvad ASi Andmevara aktsiad avaliku kirjaliku enampakkumise teel.

ASi Andmevara teenustest on praegu riigivõimu teostamiseks või avaliku eesmärgi täitmiseks strateegiliselt olulised vaid rahvastikuregistri töötlemise ja mõned kohalikele omavalitsustele suunatud teenused, mis moodustavad kokku äriühingu käibest alla 50%. Nende kõrval pakub AS Andmevara avatud turule suunatud teenuseid, näiteks IT majutust, tarkvaraarendust ja digitaliseerimist. Viimati nimetatud teenuste klientide hulgas on samuti riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi, kuid siseministeeriumi hinnangul ei pea nimetatud teenuste osutamiseks AS Andmevara olema riigi äriühing.

 

13. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus ühele isikule. Isikut on viiel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning ta on toime pannud 15 väärtegu. Isiku karistatus on kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt võidakse Eesti kodakondsus erandina anda või taastada isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Siseminister teeb ettepaneku anda isikule kodakondsus, kuna ta ei ole neljateistkümne ja poole aasta jooksul ühtegi kuritegu ning kahe aasta jooksul ühtegi väärtegu toime pannud.

 

14. Eesti kodakondsusest vabastamine (20 isikut)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 20 isikut.

18 eelnõus loetletud isikut elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses selle riigi kodakondsuse saamisega, kus riigis nad elavad. Neist 10 elavad Venemaal, 4 Soomes, 2 Valgevenes, 1 Rootsis ja 1 Hollandis. Kaks isikut elavad Eestis ning neist üks on Soome ja teine Aserbaidžaani kodanik.

 

15. Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ja määruse eelnõude kohta, mis käsitlevad Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Liidu Nõukogu võtab vastu otsuse ja määruse, millega muudetakse kehtivaid Süüria vastu kehtestatud piiravaid meetmeid. Piiravate meetmete muutmist peetakse oluliseks, sest Süüria konflikt on muutunud ulatuslikuks brutaalseks sõjaks, mille osapooled eiravad täielikult rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ning mis on kaasa toonud maailma suurima humanitaarkatastroofi. Rakendajate hinnangul ei avalda otsuse ja määruse vastuvõtmine Eestile olulist majanduslikku ega sotsiaalset mõju.

 

16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon saatis Eestile 22. juulil 2015 ametliku kirja, mis puudutab kahe direktiivi, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise direktiivi nr 2012/18/EL ja direktiivi nr 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, mitteõigeaegset ülevõtmist. Eesti vastab komisjonile, et direktiivid on ülevõtmisel ning komisjoni teavitatakse sellest koheselt, kui vajalikud õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas.

Direktiiv nr 2012/18/EL võetakse üle Riigikogule esitatud kemikaaliseadusega, ühe Vabariigi Valitsuse määrusega ning ühe majandus- ja taristuministri määrusega. Direktiiv 2012/34/EL võetakse üle raudteeseadusega, mis esitatakse valitsusele septembris.

17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel

1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisministrite 4. ja 5. septembril 2015. a Luksemburgis toimuva mitteametliku kohtumise (Gymnich) kohta
Esitaja: välisminister Marina Kaljurand
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

4. ja 5. septembril toimub Luksemburgis Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik kohtumine, kus arutatakse Idanaabrust ning suhteid Venemaaga, rändetemaatikat, Iraani tuumalepet ja selle mõju EL-Iraani suhetele ning regionaalseid mõjusid ja Lähi-Ida rahuprotsessi.

Välisministrid arutavad olukorda Lähis-Idas ja Euroopa Liidu võimalusi kaasa aidata seiskunud Lähis-Ida rahuprotsessi taaselustamisele ajal, mil protsessi käivitamise tingimused on ebasoodsad ning usaldus rahuprotsessi vastu vähenenud. Samuti arutavad välisministrid Idapartnerluse teemat ja suhteid Venemaaga. Idapartnerluse teemat arutatakse mai lõpus Riias toimunud Idapartnerluse tippkohtumise valguses. Täpsemalt seda, kuidas erinevate Idapartnerluse riikidega edasi minna olukorras, kus riikide arengutase eri valdkondades on väga erinev. Detsembris toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel peab otsustama EL sanktsioonide Venemaaletuleviku üle. Hetkel kehtivad EL majanduspiirangud Venemaa suunal kuni 31. jaanuarini 2016.

Välisministrid arutavad ka rändega seotud küsimusi. Euroopa Komisjon plaanib esitada septembris liikmesriikidele uue ettepaneku võtta vastu ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri, et kiirendada varjupaiga taotlemise menetlust konkreetsete riikide kodanike jaoks. Gymnichi kohtumisel plaanitakse arutada rändekriisi lahendamise seisukohalt olulist välismõõdet. Gymnichi kohtumisel on kohal ka EL kandidaatriigid, kellega on ettenähtud eraldi arutelu sessioon rände teemal. Arvestades rändekriisi regionaalset ulatust, võiks EL enam nõuda vastutustundlikku käitumist ka EL kandidaatriikidelt.


2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 7. septembri 2015. a erakorralisel istungil
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Põllumajandus- ja kalandusnõukogu erakorralisel istungil arutatakse Euroopa Liidu põllumajandussektori olukorda ja võimalikke meetmeid põllumajandustootjate abistamiseks. Eesti jaoks on oluline see, et Euroopa Komisjon sekkuks täiendavate toetusmeetmetega piima- ja sealihasektoris. Eesti piimasektoris on näha nii tootmismahtude kui lehmade arvu langust. Piima kokkuostu hind oli juulis 24 eurot 100 kg kohta (Euroopa Liidu keskmine 32 eurot 100 kg kohta). Eesti sealihasektori olukorda mõjutab lisaks maailmaturu hinnataseme langusele, sigade Aafrika katk. Seetõttu Eesti on Läti, Leedu ja Poola toetusel tõstatanud sigade Aafrika katku teema nõukogu päevakorras täiendava punktina. Eesmärgiks on tõmmata Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide tähelepanu katkuga võitlemisele ja selle edasise leviku ennetamisele. Eesti on siin taotlemas ka paindlikkust sigade Aafrika katku tõttu põllumajandusettevõtetele kehtestatud piirangute ja tsoonide määramisel.