Sa oled siin

Valitsuse 01.08.2000 istungi info ja päevakord

1. august 2000 - 0:00

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00, Toompeal 01. augustil 2000

 

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega.

Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Rahvusvahelise taimekaitse konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu

Esitaja: T.H. Ilves, I. Padar

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks rahvusvahelise taimekaitse konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Fütosanitaarse kontrolli teostamisel rahvusvahelise koostöö tagamiseks ning selleks kasutatavate meetmete ja standardite ühtlustamiseks võeti ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kuuendal istungil 1951.a vastu rahvusvaheline taimekaitse konventsioon, mis jõustus 3.aprillil 1952. a. Konventsiooni täiendati parandusettepanekutega FAO 20ndal istungil 1979.a novembris otsusega 14/79, mis jõustus 4.aprillil 1991. a. FAO konverentsi 29ndal istungil 1997. a novembris kiideti heaks uus parandatud rahvusvahelise taimekaitse konventsiooni tekst. Konventsiooni on Uruguay ümarlauakõneluste tulemusena sisse viidud olulisi täiendusi, mis on seotud sanitaarsete ja fütosanitaarsete meetmete rakendamise kokkuleppega. Konventsioon näeb ette rahvusvaheliselt ühtlustatud fütosanitaarsete meetmete ja standardite rakendamist. Kasutatavad meetmed peavad olema põhjendatud ning neist ei tohi teha vahendit omavoliliseks või põhjendamatuks diskrimineerimiseks või varjatud piiranguteks rahvusvahelise kaubanduse korraldamisel.

 

2. Riigisaladuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks seaduseelnõu, mille eesmärgiks on kõrvaldada "Riigisaladuse seaduse" mitmetitõlgendatavus seonduvalt välismaalaste juurdepääsuga riigisaladusele, samuti volitatakse Vabariigi Valitsust kehtestama korraldusega riigisaladusele juurdepääsu lubade piirarv. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele, Riigikantseleile, Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikohtule, Riigikontrollile, Eesti Pangale ja kaitseväe juhatajale. Seaduseelnõu ei kooskõlastanud kaitseministeerium ja majandusministeerium, arvestamata või osaliselt arvestatud on justiitsministeeriumi, rahandusministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi märkused. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt, kui minister ei saavuta kokkulepet teiste ministritega, esitatakse küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.

 

3. Väärismetalltoodete proovi seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks väärismetalltoodete proovi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Väärismetalltoodete proovi seaduse paragrahv 5 sätestab, et väärismetalltoodete tulunduslik valmistamine, ostmine ja müümine on lubatud Eesti Proovikoja registreerimistunnistuse ning riikliku tegevuslitsentsi või tegevusloa olemasolul. Paragrahvi 5 muutmise eesmärk oleks konkreetselt sätestada, kelle poolt tegevuslitsentside (tegevuslubade) andmise, kehtivuse pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord kehtestatakse. Käesoleval ajal on väärismetalltoodete valmistamise, ostmise ja müümise tegevuslitsentside väljaandmise aluseks rahandusministri 3.06.1996.a määrusega nr 54 kinnitatud kord, mis on välja antud "Väärismetalltoodete proovi seaduse" paragrahvide 5 ja 20 alusel. Samas seaduse paragrahv 5 ei anna rahandusministrile õigust kehtestada litsentsi väljaandmise korda ning seaduse paragrahv 20 on kehtetuks tunnistatud 1997. aastal.

 

4. Taimekaitsevahendi pakendile ja märgistusele (etiketile) esitatavad nõuded

Esitaja: I. Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse "Taimekaitsevahendi pakendile ja märgistusele (etiketile) esitatavad nõuded". Taimekaitsevahendites sisalduvad toimeained on mürgisuse astmelt erinevad ning seetöttu peab taimekaitsevahendi pakendi märgistus andma täpse teabe taimekaitsevahendi kasutamiseks viisil, mis väldib kahju tekkimise keskkonnale, tervisele ja varale. Seletuskirja kohaselt on määruse eelnõu koostamisel arvestatud Euroopa Liidu taimekaitsevahendite registreerimist, importi ja turustamist ning kasutamist reguleerivate põhidirektiividega. Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulusid riigieelarvele.

 

5. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 1999. a määruse nr 91 "Taimekaitsevahendite riikliku registri asutamine" muutmine

Esitaja: I. Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 91 12. märtsist 2000.a "Taimekaitsevahendite riikliku registri asutamine". Määruse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest muuta taimekaitsevahendite riikliku registri pidamise põhimäärust, viies selle täielikku vastavusse uue "Taimekaitseseadusega". Määruse eelnõu sätestab registri ülesehituse, registrisse kantavad andmed, nende töötlemise korra, registreeritavate andmete loetelu ning nende andmebaasi kandmise ja väljastamise korra, registri pidamise üle teostatava järelevalve ning registri finantseerimise korra. Registri vastutav töötleja on põllumajandusministeerium ja volitatud töötleja Taimetoodangu Inspektsioon. Andmekaitselist järelevalvet registri pidamise üle teostab andmekaitse järelevalveasutus.

 

 

6. Eriti ohtlike loomataudide ennetamise ja tõrjega seotud kulude hüvitamise tingimused ja kord

Esitaja: I. Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Loomatauditõrje seaduse kohaselt eriti ohtlike loomataudide nimekirja ning loomataudi ennetamise ja tõrjega seotud kulude hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema määratud valitsusasutus. Käesoleva määruse eesmärgiks on reguleerida eriti ohtliku loomataudi ennetamise ja tõrjega seotud kulude riigipoolset hüvitamist, sätestades selleks vastavad tingimused ja kord. Hüvitamisel lähtutakse põhimõttest, et kompenseerimisele kuulub ainult loomataudi ennetamise ja tõrjega tekkinud otsene kulu. Seetõttu ei kuulu näiteks hüvitamisele tauditõrje eesmärgil kohustuslikus korras hukatud loomadelt saamata jäänud toodang.

 

 

7. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a määruse nr 393 "Eriti ohtlike loomataudide nimekirja kehtestamine" muutmine

Esitaja: I. Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 393 21. detsembrist 1999.a "Eriti ohtlike loomataudide nimekirja kehtestamine". Määruses jäetakse nimekirjast välja 4 loomataudi (marutaud, siberi katk, veiste spongioosne entsefalopaatia ja skreipi), klassifitseerides nimetatud taudid ümber ohtlikeks loomataudideks.

 

8. Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi andmise tingimused

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse "Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi andmise tingimused". Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb Euroopa lepingu artiklitest 68 ja 69. Vastavalt Euroopa lepingu artikli 63 lõikele 2 toimub riigiabi hindamine EÜ asutamislepingu artiklis 92 toodud normide rakendamisest tulenevate kriteeriumide alusel, mis tähendab et juba praegu on Eestil kohustus hinnata riigiabi samadel alustel kui Euroopa Ühendustes. Määruse eelnõu põhimõtted tulenevad Ühenduse raamdokumendist riigiabi kohta teadus- ja arendustegevusele.

 

9. Keskkonnakaitsele suunatud riigiabi andmise tingimused

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse "Keskkonnakaitsele suunatud riigiabi andmise tingimused". Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb 1. veebruaril 1998. a jõustunud Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi  vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) artiklitest 68 ja 69. Vastavalt Euroopa lepingu artikli 63 lõikele 2  toimub riigiabi hindamine EÜ asutamislepingu artiklis 92 toodud normide rakendamisest tulenevate kriteeriumide alusel, st et juba praegu on Eestil kohustus hinnata riigiabi samadel alustel kui Euroopa Ühendustes. Määruse eelnõu põhimõtted tulenevad dokumendist Ühenduse juhised keskkonnakaitsele suunatud riigiabi kohta.

 

10. Kaitseväelastele ühekordse toetuse maksmine ja nende kindlustamine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt kaitseväelase kindlustamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus, § 164 lõike 9 kohaselt kaitseväelase hukkumise, invaliidistumise, haigestumise või talle kehavigastuse tekitamise korral antav toetus makstakse välja asjaomase ministri käskkirja alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras.

 

11. Kaitseväelase matusekulude ulatus

Esitaja: J. Luik

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt teenistusülesannete täitmise tõttu või teenistusülesannete täitmise ajal hukkunud või surnud kaitseväelase matuse korraldab riik ja kannab matusekulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses. Kaitseväelase matuse korral riigi poolt kantavate matusekulude ulatuse suuruseks on kuni kümne kordne matusetoetuse määr (VV 22. juuni 1993. määrus nr 190), mille suurus käesoleval ajal on 1650 krooni.

 

12. Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse, milles määratakse välispiiri kirjeldusega Vormsi maastikukaitseala territoorium, kaitseala valitseja ja kaitseeeskiri. Kaitseala asub Lääne maakonnas Vormsi vallas. Kaitstavate loodusobjektide seaduses on sätestatud: "(4) Kaitseala jagunemise eriosadeks (vöönditeks) ning neis käesoleva seaduse paragrahvide 11-13 alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskirja kujul Vabariigi Valitsus." Seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on kaitstava loodusobjekti valitseja riigiasutus, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava üksikobjekti valitsemise volitus. Seaduse § 6 lõikes 3 on sätestatud: "(3) Kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või keskkonnaministeeriumi maakonnas asuva keskkonnateenistuse." Määruse eelnõus tehakse ettepanek määrata Vormsi maastikukaitseala valitsejaks Biosfääri kaitseala Läänemaa keskus. Maastikukaitseala põhieesmärk on Vormsi haruldaste ja omapäraste ning kergesti rikutavate loodusmaastike, piirkonnale iseloomulike ohustatud pärand-kultuurimaastike (ranna-ja puisniitude) ning haruldaste liikide kasvukohtade ja elupaikade kaitse. Kaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud vastavatest Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiividest.

 

13. Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 1995. a määruse nr 179 "Kõrghariduse hindamise nõukogu põhikirja kinnitamine" muutmine

Esitaja: T. Lukas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Ülikooliseaduse alusel muudetakse Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 1995.a määrusega nr 179 kinnitatud "Kõrghariduse hindamise nõukogu põhikirja" punkti 10, asendades nõude igal aastal rotatsiooni korras välja vahetada 1/3 nõukogu liikmetest nõudega hõlmata rotatsiooniga kuni 2/3 nõukogu koosseisust.

 

14. Rakenduskõrgkooli ühinemine avalik-õigusliku ülikooliga

Esitaja: T. Lukas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab rakenduskõrgkooli seaduse alusel heaks Virumaa Kõrgkooli ühinemise Tallinna Tehnikaülikooliga. Ühinemise vajadus on tingitud asjaolust, et 2000.aastal lõpeb õpetajakoolituse akrediteerimisotsuse tähtaeg Virumaa Kõrgkoolis ning koolil ei ole siis enam õigust välja anda riiklikult tunnustatud kõrgharidusdiplomeid. Taotlust kordusakrediteerimiseks ei ole esitatud. Tagamaks üliõpilastele võimalus jätkata õpinguid ja saada riiklikult tunnustatud diplom on otstarbekas ühendada Virumaa Kõrgkool Tallinna Tehnikaülikooliga. Õppekavade restruktureerimiseks on vahendid ette nähtud haridusministeeriumi eelarves.

 

15. Eesti Vabariigi valitsuse ja Moldova Vabariigi valitsuse lennunduskokkuleppe eelnõu heakskiitmine

Esitaja: T. H. Ilves, T. Jürgenson

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Välissuhtlemisseaduse alusel kiidab valitsus heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Moldova Vabariigi valitsuse lennunduskokkuleppe. Lepingu eesmärk on sätestada regulaarne lennuühendus Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahel. Lepingu eelnõu on koostatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse organisatsiooni (ICAO) poolt välja töötatud resolutsioonide ja soovituste kohaselt. Lepingus on sätestatud lennuliinide käitamise põhimõtted, käitamisinformatsiooni vahetamise kord, lennuohutuse ja -julgestuse printsiibid, lennuliinide marsruudigraafik ning muud üldised lennuliikluse nõuded.

 

16. Austria Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingu eelnõu heakskiitmine

Esitaja: T.H. Ilves

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks Austria Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingu. Topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimise eesmärk on kõrvaldada rahvusvaheline juriidiline topeltmaksustamine, mis võib tekkida riikide vahel nende maksumaksjate maksustamisel kahekordse residentsuse alusel, tuluallika kahekordsel maksustamisel või üheaegselt nii maksumaksja residentsuse kui ka tuluallika alusel maksustamisel ning mida ei ole võimalik lahendada riikide siseriiklike seaduste alusel. Lisaks sellele on kõnealuste lepingute eesmärk jagada maksustamisõigusi riikide vahel, ära hoida diskrimineerivat maksustamist ning tõkestada maksudest kõrvalehoidumist. Nimetatud lepingud aitavad soodustada rahvusvahelisi investeeringuid ning riikidevahelist kaubandust, samuti tehnoloogia ja inimeste vaba liikumist.

 

17. Informatsioon "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programmi aastateks 1997-2007" täitmise tulemustest ning ettepanekud õigusaktide täiendamise ja organisatoorsete meetmete rakendamise kohta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse tõkestamiseks ja kuritarvitamise ennetamiseks

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996.a korraldusega nr 463-k moodustati ministrite komisjon põhiülesandega analüüsida narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud olukorda, töötada välja Eesti uimastipoliitika kontseptsioon. Nimetatud komisjon esitab Vabariigi Valitsusele informatsiooni "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programmi aastateks 1997-2007" täitmise tulemuste  kohta ning ettepanekud õigusaktide täiendamise ja organisatoorsete meetmete rakendamise kohta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse tõkestamiseks ja kuritarvitamise ennetamiseks.

 

18. Ülevaade erastamisväärtpaberite väljaandmisest ja kasutamisest seisuga 15. juuli 2000. a

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Rahandusministeerium esitab valitsusele ülevaate erastamisväärtpaberite väljaandmisest ja kasutamisest seisuga 15. juuli 2000.a. Ülevaates keskendutakse põhiliselt järgmistele küsimustele:

jooksev info erastamisväärtpaberite (EVPde) väljaandmise ja kasutamise kohta;

EVPde väljaandmise ja kasutamise üldprognoosi täpsustamine;

olukord maatulundusmaa erastamisel ja EVPde hinna kujunemine;

EVP arvete jaotus summa suuruse ja isikutüübi järgi

 

19. Käibemaksu erandkorras tagastamine

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Käibemaksuseaduse kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus lubada erandkorras Euroopa Liidu abiprogrammide ja välisriikide riiklike abiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu tagastamist nendele isikutele tehingutelt, mille puhul ei ole olnud võimalik rakendada seaduse paragrahvi 13 lõikes 3^1 sätestatut. Rahandusministeerium teeb vastavalt käibemaksuseadusele ettepaneku erandkorras tagastada Euroopa Ühenduse poolt finantseeritava projekti Tempus Phare raames kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaks 2 622 krooni 91 senti projekti teostajale Tallinna Tehnikaülikoolile. Nimetatud projekti eesmärk on Eesti ehitusinseneridele Euroopa norme ja standardeid käsitleva täiendkoolitussüsteemi loomine

 

20. Käibemaksu määra 0% erandkorras rakendamine

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Vastavalt käibemaksuseadusele on Vabariigi Valitsusel õigus lubada erandkorras käibemaksu määra 0% rakendamist kaupade ja teenuste müümisel seaduses nimetamata isikutele Euroopa Liidu abiprogrammide ja välisriikide riiklike välisabiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest. Rahandusministeerium teeb vastavalt Käibemaksuseadusele ettepaneku lubada erandkorras rakendada käibemaksu määra 0% AS Ilupuud poolt kaupade müümisel PHARE Country Operational Programme kaudu finantseeritava projekti raames füüsilisest isikust ettevõtjale Mati Kivistikule kogusummas 112 500 krooni. Tehingud, mille puhul käibemaksu määra 0 % taotletakse teostatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskuse vahel sõlmitud lepingule, mida finantseeritakse PHARE Country Operational Programme raames. Tegemist on alternatiivse põllumajanduse projektiga, mis hakkab tootma 2002. a sügisel

 

21. Vastutava ministeeriumi määramine

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: 2000. aastal avaneb Eestile põllumajanduse ja maaelu arengut toetav eriprogramm SAPARD (Special Assistance Programme for Agriculture and Rural Development), mille raames Eesti saab toetust kuni Euroopa Liiduga liitumiseni ja mille rahastus on ette nähtud Euroopa Põllumajanduse Nõuande- ja Tagatisfondist. Vabariigi Valitsuse 12.01.1999 korraldusega nr 25-k määrati nimetatud fondi vahendite kasutamise eest vastutavaks ametkonnaks põllumajandusministeerium. Seletuskirja kohaselt on Euroopa Komisjon käesoleval aastal kehtestanud määruse, mille kohaselt SAPARDi programmi raames eraldatavate vahendite kasutamise järelevalve eest vastutavaks ametkonnaks on kandidaatriigi rahandusministeerium. Korralduse eelnõus tehakse ettepanek määrata Eestile SAPARDi programmi raames antavate vahendite kasutamise järelevalve eest vastutavaks ametkonnaks rahandusministeerium ja tunnistada Vabariigi Valitsuse 12.01.1999 korraldus nr 25-k "Vastutava ministeeriumi määramine" kehtetuks.

 

22. Loa andmine erandi tegemiseks Tallinna haldusterritooriumil määratavate vee-ettevõtjate ainuõiguse tähtaja osas

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Konkurentsiseaduse alusel toimub ainuõiguse andmine vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.septembri 1998 määrusega nr 202 kinnitatud "Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korras" sätestatud nõuetele. Vastavalt nimetatud korra punktile 3 antakse luba avaliku konkursi tulemuste põhjal üldjuhul kuni 5 aastaks. Vabariigi Valitsus võib sellest teha erandeid oma motiveeritud korraldusega kohaliku omavalitsuse ettepanekul, mis esitatakse rahandusministeeriumi kaudu. Rahandusministeerium esitab Tallinna Linnavalitsuse taotlusel korralduse eelnõu, millega lubatakse kehtestada Tallinna linna haldusterritooriumil määratavatele vee-ettevõtjatele vee-ettevõtjana tegutsemise ainuõiguse tähtajaks 15 aastat.

 

23. Alalise elamisloa andmisest keeldumine (16 korralduse eelnõu)

Esitaja: J. Luik

Tüüp:

K:

 

24. Alalise elamisloa andmine (2 korralduse eelnõu)

Esitaja: J. Luik

Tüüp: 2 korralduse eelnõu

K: Välismaalaste seaduse alusel ja kooskõlas "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktiga 1 ning Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999.a määrusega nr 362 kinnitatud "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra" punktiga 108 anda alaline elamisluba 3 isikule. Kui taotleja on "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse elamisloa andmise kohta erandina Vabariigi Valitsus. Kokkuleppe artikli 2 punkti 1 alusel saavad sõjaväepensionärid, nende perekonnaliikmed ning toitja kaotanud isikud elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel ning kokkuleppejärgsesse nimekirja kuuluvatele isikutele keeldutakse põhjendusega elamisluba andmast Eesti Vabariigi Valitsuse otsusel ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule. "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba ja seda pikendada "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõike 4 punktides 5-8 ja 14 loetletud välismaalasele, kui tema suhtes ei ole tuvastatud paragrahvi 12 lõike 4 punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu. Eelnõus nimetatud isikud ei kuulu "Välismaalaste seaduse" paragrahvi 12 lõigetes 4 ja 5 nimetatud välismaalaste hulka, mille kohaselt võidakse neile keelduda alalise elamisloa andmisest. Lähtudes eeltoodust teeb komisjon Vabariigi Valitsusele ettepaneku anda alaline elamisluba käesoleva Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus loetletud isikutele.

 

Välismaalaste seaduse alusel ja kooskõlas "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" artikli 2 punktiga 1 ning Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999.a määrusega nr 362 kinnitatud "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra" punktiga 108 anda alaline elamisluba Tamara Lvovale (sünd 31.07.1935). Välismaalaste seaduse kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks. Eelnõus nimetatud isik vastab alalise elamisloa andmise tingimustele. Tamara Lvova on kantud kokkuleppejärgsesse nimekirja kui erusõjaväelase perekonnaliige. Tamara Lvova on esitanud komisjonile abielulahutust tõendava dokumendi. Komisjon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku anda alaline elamisluba Tamara Lvovale.

 

25. Raha eraldamine:

Vabariigi Valitsuse reservist

1) Haapsalu Linnavalitsusele (Haapsalu raudteejaama avariitöödeks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise oma reservist Haapsalu Linnavalitsusele 150 000 krooni suuruse summa Haapsalu raudteejaama avariitöödeks.

 

Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist

2) Rahandusministeeriumile (riigimaa erastamise infosüsteemi arendustöödeks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsusutab eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 190 000 krooni suuruse summa riigimaa erastamise infosüsteemi arendustöödeks.

 

3) Väike-Maarja Vallavalitsusele (vallavalitsuse õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest ümberasumisega seotud kulude katteks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab eelarvevälisest omandireformi reservfondist raha eraldamise Väike-Maarja Vallavalitsusele tagastamatu toetusena 910 000 krooni suuruse summa õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest ümberasumisega seotud kulude katteks.

 

26. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:

1) sotsiaalministri taotlusel (Ildor Soosaare hagis)

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab Sotsiaalkindlustusameti peadirektorit Külli Pedakut (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Ildor Soosaare hagis Eesti Vabariigi ja ASi Tallinna Olümpiapurjespordikeskus vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni uurimuse kohaselt põhjustas kutsehaiguse pikaajaline (43 aastat) töötamine erinevate tööandjate juures traktoristina ja autokraanajuhina, kus oli kokkupuude müraga üle lubatud normi. Üheski ettevõttes ei antud töötajale kasutamiseks kõrvaklappe ega kõrvatroppe. AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskuses töötas hageja 16 aastat, s.o. 37% töötatud ajast. Hageja taotleb töövõime vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu hüvitamist Eesti Vabariigilt TsK § 473 alusel.

 

2) siseministri taotlusel (riigile tekitatud kahju nõudes)

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab politseipeadirektorit Harry Tuult (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kõigis kohtuinstantsides kriminaalasjas nr 99231505652 riigile tekitatud kahju 24 199 krooni 40 sendi nõudes tsiviilhagi korras Nikolai Mitjanini vastu. Tallinna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna menetluses on kriminaalasi nr 99231505652, milles Nikolai Mitjaninit süüdistatakse 13.11.1999.a Tallinnas, Tallinna Politseiprefektuuri politseijuhtivinspektori Sergei Pärna tahtlikus tapmises. Sergei Pärna tahtliku tapmisega on riigile tekitatud varaline kahju summas 24 199 krooni ja 40 senti

 

3) siseministri taotlusel (riigile tekitatud kahju nõudes)

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab politseipeadirektor Harry Tuult (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki kõigis kohtuinstantsides kriminaalasjas nr 00274000156 riigile tekitatud kahju 80 370 krooni nõudes tsiviilhagi korras Rando Rahu vastu. Kriminaalasja nr 00274000156 eeluurimise käigus tegi Saare Politseiprefektuur kindlaks, et 01.05.2000.a juhtis Saare Politseiprefektuuri kriminaalosakonna jälitustalituse politseiinspektor Rando Rahu töövälisel ajal alkohoolses joobes Saare Politseiprefektuuri valduses olevat sõiduautot Volkswagen Polo 60 Classic (reg. nr 803 MBI) ja tegi avarii, milles hukkus autos olnud kaassõitja. Liiklusõnnetuse tagajärjel Rando Rahu juhitud politseiauto amortiseerus ja riigile on sellega tekitatud kahju summas 80 370 krooni.

 

4) kaitseministri taotlusel (Toomas Kuuse hagis)

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus volitab kaitseministeeriumi kantslerit Tarmo Mändi (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel kõigis kohtuinstantsides ASi Tirp pankrotihalduri Toomas Kuuse hagis Eesti Kaitseliidu Saaremaa Maleva vastu omandiõiguse tunnustamiseks, asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning vilja hüvitamiseks. Hagi kohaselt on hoone Kuressaares Väljaku 5 läinud hageja omandisse aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena. Samal ajal on hoone Kaitseliidu Saaremaa Maleva valduses ning kantud riigivara nimekirja Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

 

27. Välismaalaste seaduses sätestatud legaalse sissetuleku määrade kehtestamine

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks määruse "Välismaalaste seaduses sätestatud legaalse sissetuleku määrade kehtestamine". Legaalse sissetuleku määrade kehtestamise eesmärk on, et alalist elamisluba või teatud juhtudel tähtajalist elamisluba või selle pikendamist taotlev välismaalane suudab tagada enda Eestis äraelamise. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks seni antud valdkonda reguleerinud Vabariigi Valitsuse 18.08.1999.a määrus nr 253 "Välismaalasele elamisloa andmiseks nõutava legaalse sissetuleku määrade kehtestamine".

 

28. Vabariigi Valitsuse 19. novembri 1996. a määruse nr 292 "Välisministeeriumi põhimääruse kinnitamine" muutmine

Esitaja: T. H. Ilves

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 292 19. novembrist 1996.a "Välisministeeriumi põhimääruse kinnitamine". Muudatuse tegemine tuleneb Vabariigi Valitsuse seaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse koodeksi ja riigivaraseaduse muutmise seadusest, mis käsitleb riigi esindamist kohtus. Muudatus jõustub 1. septembril 2000.a.

 

29. Vabariigi Valitsuse 11. novembri 1993. a määruse nr 349 "Riigivapi kujutise kasutamise korra kohta" ja Vabariigi Valitsuse 3. augusti 1998. a määruse nr 171 "Kaitsepolitseiameti põhimääruse kinnitamine" muutmine

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: määruse eelnõu

K: Siseministeerium teeb ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse 11. novembri 1993.a määrusega nr 349 kinnitatud  "Riigivapi kujutise kasutamise korda". Eelnõu kohaselt oleks riigivapi kujutise kasutamine lubatud ka Kaitsepolitseiameti lipul (riiklikul küljel). Politseiseaduse alusel teeb siseministeerium ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse 3. augusti 1998.a määrust nr 171 "Kaitsepolitseiameti põhimääruse kinnitamine".

 

30. Nõusoleku andmine riigivara hoonestusõigusega koormamiseks

Esitaja: M. Rask