Sa oled siin

Valitsus soovib muuta täiendavat tuge vajavate õpilaste õppe korraldust

27. september 2017 - 10:15

Valitsus arutas ja kiitis heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldust. Lisaks nähakse eelnõuga ette regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja –preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele. Seaduse eelnõu saadetakse arutamiseks parlamendile.

Eelnõu järgi on põhihariduse korraldamine haridusliku erivajadustega õpilaste osas kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne. Kuigi ka senini on lähtutud kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt peaksid tuge vajavad õpilased üldjuhul õppima elukohajärgses koolis ja ühtse põhikooli riikliku õppekava järgi, siis kehtiva õiguse järgi on riigil kohustus asutada ja pidada koole raskema haridusliku erivajadustega õpilastele. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist leppides kohaliku omavalitsustega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.

Eelnõu kohaselt on koolis tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi ehk tugispetsialistide teenus. Kui tugispetsialisti pakutav üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis on koolil võimalik õpilasele rakendada spetsiaalse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul  tõhustatud tuge või erituge. Eelnõu järgi toimub õpilasele tõhustatud toe või eritoe vajaduse hindamine koolivälise nõustamismeeskonna ja kooli koostöös ning koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt kohandada. Selleks nähakse nii munitsipaalkoolide kui ka eraüldhariduskoolide pidajatele lisaks haridustoetusele ette vahendid kooli tegevuskuludeks, näiteks kohandatud õppevahendid ja keskkond. Lisaks suurendatakse kohalike omavalitsuste võimekust  eraldades toetust ka üldist tuge pakkuvate tugispetsialistide teenuse kättesaadavuseks.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi. Haridusvaldkonna töötajate tunnustamiseks nähakse ette, et valitsus määrab riiklike hariduspreemiaid ja valdkonna eest vastutav minister määrab riiklikke haridusstipendiume. Õppekorraldusega seonduvad muudatused on näiteks gümnaasiumis põhikooli klasside avamise võimalus mittestatsionaarseks õppeks; koolikohustuse täitmise alguse ühe õppeaasta võrra edasi lükkamise õigus lisaks terviseseisundile ka individuaalse arengu vajaduse tõttu ning põhikooli riikliku ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ühendamine.

Tõhustatud toe ja eritoe rakendamine ning tugiteenuse kättesaadavuse parandamine toob kaasa täiendava kulu riigieelarvest hinnanguliselt 22 miljonit eurot. Riigieelarves on lisavahenditega arvestatud.