Sa oled siin

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022

26. aprill 2018 - 9:01

Stenbocki maja, 26. aprill 2018 – Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022, mille kulude maht ületab 47 miljardit eurot. Riigi eelarvestrateegias kajastuvad valitsuse neli suurt eesmärki: suurendada Eesti ühiskonna sidusust ja rahvaarvu, edendada Eesti jätkusuutlikku majanduskasvu ning tugevdada Eesti julgeolekut.

„Tegemist on vastutustundliku, inimesekeskse ja tulevikku investeeriva riigi eelarvestrateegiaga, mille vastu võtmisega astusime suure sammu edasi, et meie ühiskond oleks sidusam, turvalisem ja targem,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Järgmisel aastal on valitsussektori eelarve praeguste andmete kohaselt ligikaudu 130 miljoni euroga nominaalses ülejäägis. Aastatel 2019–2021 on riigieelarve struktuurses tasakaalus ja jõuab 2022. aastaks struktuursesse ülejääki.  2019. aastal valitseb maksurahu, uusi makse ei kehtestata. Eesti maksukoormus püsib lähiaastatel stabiilselt 34 protsendi lähedal SKPst ja Eesti riigi võlakoormus väheneb 2022. aastaks 5,3 protsendini SKPst.

Tähelepanu rahvaarvu suurendamisel

Rahvaarvu suurendamiseks pöörab valitsus tähelepanu lastele ja peredele suunatud teenuste ja toetuste arendamisele ning toetab töö- ja pereelu ühildamist. Näiteks 1. juulist 2020. aastal hakkab kehtima 30-päevane isapuhkus ja isa täiendav vanemahüvitis. Lisaks on vanematel võimalus lapse kolmeaastaseks saamiseni vanemahüvitise saamist kalendrikuu kaupa peatada ja taasalustada.

Valitsus soovib tagada motiveeritud õpetajate olemasolu ning noorte õpetajate juurdekasvu. Selleks eraldatakse üldhariduskooli õpetajate palgafondi järgneva nelja aasta jooksul veel täiendavalt peaaegu 40 miljonit eurot.

Arstiabi parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks laiendatakse järk-järgult haigekassa tulubaasi. Tervishoiu rahastamise killustatuse vähendamiseks viiakse riigieelarve tervisekulud üle haigekassa eelarvesse. Lisaraha annab võimaluse lühendada ravijärjekordi, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, ravi järjepidevust ja kvaliteeti.

Heaolu ja sidususe suurendamine

Üks valitsuse prioriteet on suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust. Inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku, hooldajate tööelus osalemise ning pikaajalist hooldust vajava liikmega perede toimetuleku toetamiseks plaanib valitsus muuta pikaajalise hoolduse korraldust. 2019. aastal toetab sotsiaalministeerium 1,5 miljoni euroga innovaatilise eakate kodu rajamist. Luuakse teenuskohad keerulisema hooldusvajadusega eakatele, kes tulenevalt spetsiifilisest hooldusvajadusest on praegu pereliikmete hooldada. Loodavas kodus on maksimaalselt 50 teenuskohta. Töövõimereformi teise etapiga võetakse suund sellele, et tööandjad hindaksid töökeskkonna riske ja toetaksid töötaja tervise edendamist.

Ühiskonna sidususe suurendamiseks pakub valitsus vajalikku ja kvaliteetset keeleõpet eesti keelest erineva emakeelega inimestele. Selleks avatakse Narvas ja Tallinnas eesti keele majad, mis saavad ülesande korraldada tasuta eesti keele kursusi ja töötada välja õppematerjale. Paraneb rahvusringhäälingu venekeelse telekanali ETV+ levi, milleks valitsus on kavandanud 300 000 eurot aastas.

Kohaliku majanduse ja töökohtade loomise toetamiseks käivitatakse Ida-Viru ja Kagu-Eesti programmid, mille tegevustele otsustas valitsus aastani 2022 eraldada täiendavat rahastust vastavalt 7,2 miljonit ja 3,2 miljonit eurot.  

Jätkusuutlik majanduskasv

Eesti jätkusuutlikku majanduskasvu aitab tagada teaduse rahastamise kasv. Teaduse rahastamisel püütakse saavutada baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste tasakaal, mis annab teadlastele suurema vabaduse valida uurimisteemasid vastavalt ühiskonna vajadustele. Selleks eraldatakse järgmisel neljal aastal täiendavalt kokku 53,2 miljonit. Kokku suunatakse valitsussektoris teadus- ja arendustegevusse eelarveperioodil lisavahendeid 115,4 miljonit eurot.

Valitsus jätkab uue põlvkonna lairibavõrkude investeeringutega mahus 9 miljonit eurot, millega paraneb internetiühenduse kättesaadavus seni tarbijate jaoks kiire internetiühenduseta jäänud piirkondades. Senisest aktiivsemalt toetab valitsus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguprogrammi kaudu digipööret tööstus- ja ehitussektorites. Programmi kogueelarve aastatel 2018–2020 on 28 miljonit eurot.

Aastatel 2019–2022 investeerib valitsus teedesse 822,5 miljonit eurot. Jätkatakse Rail Balticu ning muu strateegilise taristu väljaehitamist. 2018. aastal alustatakse raudteetrassi tehnilise projekteerimise ja maade omandamisega. 2019. aastal algab Pärnu ning Ülemiste reisiterminalide ehitus, mis on kavas lõpule viia 2020. aasta lõpuks. 2019. aastal saavad alguse Vanasadama ja kesklinna vahelise säästva ja integreeritud liikuvuskeskkonna arendustööd. Samuti algab Narvat läbiva transiittee rekonstrueerimine mahus 8,9 miljonit eurot.

Riik jätkab panustamist taastuvenergia arendamisse ning energiasäästu. Muu hulgas jätkub toetus elamute rekonstueerimise ning tänavavalgustuse ja soojamajanduse valdkonnale. Omavalitsuste elamufondi investeeringute toetuseks on plaanis 47,5 miljonit eurot.

Aastatel 2018–2020 investeeritakse Eesti kalandussektorisse 72 miljonit eurot ning põllumajandussektori ja maaelu arengusse kokku 482 miljonit eurot. Sealhulgas saab 15 miljonit eurot investeeringutoetust uue põllumajandusühistute piimatööstuse rajamise suurprojekt.

Et parandada Eesti põllumajandustootjate võimet konkureerida teiste Euroopa Liidu tootjatega, tõstis valitsus üleminekutoetuse maksimaalse määrani. 2019. aastal tähendab see kokku 16,9 miljonit eurot.

Eesti julgeolek tugevneb

Valitsuse prioriteet on jätkuvalt tugevdada Eesti julgeolekut. Ajateenistuse läbib järgmistel aastatel üha suurem osa noori ja tegevteenistujate arv kasvab, et kasvatada Eesti iseseisva sõjalise kaitse võimet. Riik soetab märkimisväärses mahus suurekaliibrilise lahingumoona varusid. Paranevad väljaõppevõimalused ja uuendatakse tehnikat.

Liitlaste vägede vastuvõtmiseks ja väljaõppeks vajaliku taristu arendamist aitab kaasrahastada NATO. Aastaks 2022 suureneb kaitseväe struktuur: muu hulgas luuakse küberväejuhatus ning täiendavad kompaniid sõjalise maakaitse tugevdamiseks.

Valitsus suurendab riigi ja ühiskonna vastupanuvõimet kriisideks. Luuakse paremad võimalused elanike kaitsmiseks erinevates kriisides ning parandatakse elanike teadlikkust ja oskusi kriisisituatsioonides käitumiseks.

Energiajulgeoleku kindlustamiseks jätkab valitsus ettevalmistusi Eesti elektrivõrgu ühendamiseks Euroopa võrkudega 2025. aastaks.

Politseinike ja päästjate palkade märkimisväärseks tõstmiseks eraldas valitsus järgmiseks neljaks aastaks lisaraha ligi 23 miljonit eurot aastas.

Riigi eelarvestrateegiaga tehtud otsuseid täidetakse valdkondade arengukavade rakendusplaanide ja tegevuskavade kaudu. Eelarvestrateegia põhjal valmib järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mille valitsus esitab riigikogule sügisel.

Riigi eelarvestrateegiaga 2019-2022 saab tutvuda siin:
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/ri... (PDF)

 

Taustainfo:

  • Riigi eelarvestrateegiat (RES) tehes lähtutakse valitsuse suurtest eesmärkidest: edendada majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.
  • Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende.
  • Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.
  • Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka 2019. aastal hiljemalt mai lõpul.
  • Sügisel koostab valitsus riigieelarve eelnõu, mida Riigikogu menetlema asub. Siis selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplik palgafond.