Sa oled siin

Valitsus kiitis heaks 2020. aasta riigieelarve eelnõu

24. september 2019 - 16:25

Täpsustus kaitsekulude lõigus.

Stenbocki maja, 24. september 2019 – Valitsus kiitis heaks 2020. aasta riigieelarve eelnõu, mille kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Peaminister Jüri Ratase sõnul andis suvine majandusprognoos valitsusele keerulise ülesande. „Eesti majandusel läheb tänu meie tublidele ettevõtjatele ja tööinimestele hästi, aga siiski tuli meil leida eelarves kohti, kust kokku hoida ning tegevusi, mida edasi lükata. Tegime need valikud lähtudes valitsuse viiest prioriteedist - peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik,“ sõnas Ratas.

„Meie riigi eelarvepoliitika eesmärk peab olema Eesti jätkuva arengu tagamine ning sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine. Sellest tulenevalt otsustas valitsus panustada haridusse, meditsiini, siseturvalisusesse, sotsiaal- ning teistesse riigi tuumikvaldkondadesse. Nii sisuliselt kui ka märgiliselt oluliste otsustena suureneb riigikaitse rahastus ning samuti saab lisavahendeid teadus- ja arendustegevus. Samuti on tähtis omavalitsuste tulude suur kasv, sest nende hoole all on väga paljud meie inimeste jaoks kriitilised teenused,“ rõhutas peaminister.

Rahandusminister Martin Helme kinnitusel on eelarveläbirääkimised kulgenud konstruktiivselt. “Soovin tänada häid partnereid. Meie asjalik koostöö näitab, et koalitsioon on tugev.” Helme sõnul on Eesti majanduse seis praegu hea. “See tähendab, et tõusevad nii palgad kui ka pensionid. Samuti saab riik kasvava majanduse toel rohkem tööjõumakse ja tarbimismakse,” ütles Helme.

Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et valitsus pani 2020. aasta eelarve kokku moel, mis võimaldab suunata täiendavalt raha valdkondadesse, kus see on hädavajalik. „Samas on riigi kulutused kontrolli all ja eelarve arvestab tänase majanduskeskkonna võimalustega. Kahtlemata on oluline kaitsekulutuste jätkuv kasv, mis on hädavajalik Eesti julgeoleku tagamiseks ning veel tasub esile tuua täiendava ressursi andmist eesti keele õppesse. Kõige suuremat positiivset mõju tulevastele riigieelarvetele alates 2021. aastast avaldab aga pensioni teise samba reform.“

Suurenevad pensionid, teaduse ning tervise rahastamine, palgad ja kaitsekulutused

Järgmisel aastal tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra, mis on suurimaks pensionitõusuks viimase 12 aasta jooksul. Valitsus eraldas erakorraliseks pensionitõusuks 20,8 miljonit eurot. Nii on järgmise aasta 1. aprillist oodata 44-aastase staažiga inimese keskmiseks vanaduspensioniks 528 eurot kuus senise 483 euro asemel. Kõikidele pensioniliikidele kokku kulub 2020. aastal 1,98 miljardit eurot.

Haigekassa eelarve kasvab 2020. aastal ligi 140 miljoni euro võrra, millest ligi 115 miljonit moodustab suurem sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine. Ligi 25 miljoni euro võrra kasvab riigieelarve eraldis mittetöötavate vanaduspensionäride eest.

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest kasvab võrreldes tänavusega ministeeriumide eelarvetes kokku peaaegu 16 miljoni euro võrra. Uurimistoetuste ja teaduse baasfinantseerimine kasvab 5,3 miljonit eurot. Riigieelarvest on kavandatud teadusese 216 miljonit eurot. Teaduse rahastamise osakaal suureneb riigieelarves 0,71 protsendilt 0,74 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Kaitsekulutused kasvavad 615 miljoni euroni ning püsivad vähemalt 2 protsendil SKPst. Selles sisalduvad liitlaste vastuvõtmise kulutused, mis on 2020. aastal ligikaudu 10 miljonit eurot. Samuti täiendavad kaitseinvesteeringud mahus 20 miljonit eurot. Riik tugevdab oma sõjalist võimekust mahukate varustushangetega.

Valitsus otsustas eraldada lisaraha palgafondi suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuri-, spordi- ning siseturvalisuse valdkonna töötajatele. Siseturvalisuse töötajate palgafondi suurendamiseks on kavandatud 7 miljonit eurot, kultuuri- ja spordivaldkonna töötajate palgafondi 2,3 miljonit eurot ja sotsiaaltöötajate palgafondile miljon eurot. Samuti jätkab riik 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist selleks, et lasteaiaõpetajate keskmine palk oleks samal tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga.

Omavalitsuste tulud kasvavad 2020. aastal üle 2,3 miljardi euro, mida on ligi kaks korda rohkem kui 2010. aastal. Kiirele tulude kasvule on kaasa aidanud nii maksutulude hea laekumine kui ka riigi otsus suurendada omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist aastatel 2018–2021 täiendavalt 185 miljoni euro võrra.

Eelarve liigub tasakaalu suunas ning võla- ja maksukoormus väheneb

2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPst. Kui tänavu oli võlakoormus 8,8 protsenti SKPst, siis 2020. aastal on valitsussektori võlakoormus 8 protsenti. Absoluutsummades väheneb valitsussektori võlakoormus tänavuselt 2,4 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole.

Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2 protsendil SKPst ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7 protsendile SKPst.