Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 11. juuli 2019

11. juuli 2019 - 18:03

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Mart Järvik, justiitsminister Raivo Aeg ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.
 

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=IxP0sAi1PJU
 

Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Mart Järvik, justiitsminister Raivo Aeg ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Alustuseks annan sõna peaminister Jüri Ratasele.


Jüri Ratas
Suur tänu! Austatud ajakirjanikud! Ma alustan loomulikult kõigepealt sellest, mis toimus eelmise nädala jooksul, aga tegelikult mis on toimunud viimased kaks või rohkem aastat, kui on ettevalmistatud meie laulu- ja tantsupidu.
 

Ilusad päevad, armsad päevad, südantliigutavad päevad. Aitäh kõigile nendele tantsijatele ja lauljatele, kes neil kahel peol osalesid, seda korraldasid. Minu meelest on tegemist igal juhul väga õnnestunud üritustega. Tegu on ilusa ja meeldejääva juubelipeoga.
 

See mõte ka, et kui me alustasime Tartust, laulupeo hällist ja kuidas tuli üle Eesti liikus, see – ma arvan – liigutas meid kõiki ja andis ühtsust palju ühiskonda juurde. Kohtun lähinädalatel ka korraldajatega, et öelda isiklikult neile kõigile aitäh.
 

Teise teemaga maasikad. No kindlasti Eesti toitu tuleb toetada ja ma toetan seda. Eesti tootjad on tublid. aga üks on selge: ka tarbija peab olema informeeritud. Ta peab olema informeeritud sellest, mis kaupa ta ostab ja mis riigist ta seda kaupa ostab.
 

Öelda, et ma müün Eesti maasikat, kui see tegelikult Eestimaa põllult ei tule – nii teha ei tohi ja sellepärast peab järelevalve olema kindlasti veel tõhusam. Ma tean seda, et maaeluminister Mart Järvik on sellega tegelenud ja tema ametkond ka.
 

Nüüd – valitsuse istungil oli meil 13 päevakorrapunkti. Kiitsime heaks nendest 12. Väga positiivne on, et moodustasime täna valitsustasandil kliima- ja energiakomisjoni. Ma näen tegelikult, kui palju meie ühiskonnas [ja] eri ministeeriumide vahel on seda arutelu, olgu see tuuleenergeetikaga edasiminek, kuhu saab rajada, kuhu ei saa rajada, olgu seesama kliimaneutraalsuse küsimus, põlevkivi tulevik jne. Ma tõesti pidasin väga oluliseks, et selline komisjon valitsuse juurde luua. Komisjoni esimees on peaminister ja alustame tööd otsekohe.
 

Minu soov on tegelikult see, et me suudaksime tõsta kliima- ja energiapoliitika … Ma ei taha öelda isegi, et Eesti valitsuse, vaid minu meelest see peaks olema Eesti ühiskonna väga tugev prioriteet, tegelikult tuleviku selline sõlmküsimus. Kuidas me läheme selle asjaga edasi? See puudutab meid kõiki – see puudutab meie kodusid, puudutab ettevõtlust, puudutab sotsiaalvaldkonda, puudutab majandusvaldkonda, keskkonnavaldkonda, haridusvaldkonda. Nii et minu meelest sellise ambitsiooni tõstmine, et teemadega sisuliselt – ja tõesti, ma rõhutan: sisuliselt – edasi minna ja tegeleda, ma pean seda hästi oluliseks.
 

Jah, meie kõigi soov on kasvuhoonegaaside heitmeid vähendada, tagada riigi energiavarustus. Ja need on kõik õiged eesmärgid, õiged tähelepanekud, aga tegelikult nende lausete taga on väga suured ümberkorraldused. Ja me ei saa mitte öelda, et kui me lahutame aastad seal 1990. aastate alguses maha, siis me oleme väga jõuliste sammudega edasi läinud kogu kliimaneutraalsuse põhimõttega. Ja te teate ka, et on ju soov tegelikult Pariisi kliimakokkulepetes toodud eesmärk, et seda ambitsiooni veel rohkem tõsta. Nii et sellega kindlasti see komisjon hakkab tegelema.

Otsustasime, et tegevust jätkab 15 valitsuskomisjoni, mis käisid koos ka eelmise valitsuse ajal. Ja lisaks neile alustab tööd ülemaailmse eestluse koostöökomisjon, mille moodustasime juunis.

Lisaks olen palunud ka seda, et kliima- ja energeetikateemaliste arutelude edasiviimiseks Riigikantselei koostöös Teaduste Akadeemiaga korraldaks kliimamuutustele keskenduva seminari, konverentsi 13. septembril.
 

Ida-Virumaa kohta paar sõna. Eks kliimamuutuse puudutavad, kui me räägime nüüd konkreetselt Eestit, kogu Eesti ühiskonda, meie majandust ja ühiskonda. Aga eks need ole kõige aktuaalsemad, me näeme, [et] Ida-Virumaa maakonnas tulevad esile ka sotsiaalsed küsimused ja majanduslikud küsimused ning loomulikult ka see küsimus, kui palju me suudame ühiskonnas sinna maakonda tagasi investeerida.
 

Nii et mul oli võimalus majandus- ja taristuministriga sel nädalal külastada Ida-Virumaad, Narvat, sh Eesti Energiat. Kindlasti on tänase valitsuse soov jätkata Ida-Virumaa abistamist ja toetamist ka nende leibkondade ja inimeste osas, kes täna Eesti Energias töötavad.

Ma küsisin Eesti Energia juhtkonna käest, et kus tuleb see, mida ma olen lugenud, et on oht 1300 inimese koondamiseks seal septembri alguses. Nad ütlevad, et need numbrid kuidagi tõele ei vasta, need on kindlasti palju väiksemad. Ja täna me pingutame selle nimel, et neid lahutustehteid oleks võimalikult vähe, et see hulk inimesi, kes tõesti peaks olema koondamisohus, oleks võimalikult väike.

Samas, igal juhul me peame arvestama sellega, et põlevkivist elektrienergia tootmisel on väga suur jalajälg ja eks seda näitab ka tänane CO2 hind.
 

Nüüd, kabinetinõupidamisel oli meil üks väga põhimõtteline otsus. Otsus oli see, et me soovime toetada tõsiselt Eestis toimuvaid selliseid, Euroopa tasemel spordivõistlusi. Jutt on siis aastast 2021. Mõlemad tublid Eesti alaliidud, nii Eesti Võrkpalli Liit kui ka Eesti Korvpalliliit on taotlemas siis 2021 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ühe alagrupi korraldusõigust.

Ma saan aru, et läbirääkimised on mõlemal alaliidul oma Euroopa katusorganisatsiooniga käinud. Ja valitsuse kabinetinõupidamine siis andis põhimõttelise heakskiidu sellele, et kui Eesti alaliidud need korraldusõigused saavad, siis Eesti on valmis kokku toetama neid kahte võistlust suurusjärgus seal 5,9 miljoni euroga nii võrkpallile kui ka korvpallile.
 

Te teate seda, et eelmise valitsuse ajal sai loodud ka selline rahvusvaheliste kultuuri ja spordivõistluste eraldi rida, kus me arvestame ka seda, kui palju see Eesti majandusele tagasi toob. Ja mõlemad võistlused toovad esialgsete arvutuste põhjal, mida on siis tehtud koostöös alaliitude, rahandusministeeriumi ja kultuuriministeeriumiga, ka üsna olulise osa sellest toetusest Eesti majandusse tagasi. Rääkimata sellest, et see võiks olla väga hea selline eeskuju tulevastele tüdrukutele ja poistele, kes on huvitatud tegelema erinevate spordialadega.
 

Homme algab Tartus Rally Estonia. See on samuti märgiline sündmus, positiivne uudis järjekordselt. Eestit on usaldatud. Antakse siis WRC sarja testralli toimumise õigus Eestile. See toob kindlasti eeskätt just Lõuna- ja Kagu-Eestisse hulgaliselt turiste välismaalt, aga kindlasti – ma loodan ka – riigisiseselt panustab seeläbi ka meie majandusse. Ja nagu te teate, siis selle aasta alguses oli otsus, et me toetame Rally Estonia korraldamist ca ühe miljoni euroga. Ja ma tõesti arvan seda, et see, mida autosportlased soovivad – et ühel hetkel me suudaksime siin Eestis ka läbi viia maailmameistrivõistluste etapi – võiks tõesti nii ühel hetkel tulevikus juhtuda. Aitäh!

Juhataja
Maaeluminister Mart Järvik, palun! Mart, ole hea, pane mikrofon ka.


Mart Järvik
Jah, mikrofon ka järgi. Peaminister Jüri Ratas tegi minu jaoks juba kergelt siin jutuotsa lahti. Maasikate teema on tänases Maalehes järjekordselt kajastatud. Tuleksin selle teema juurde läbi eilse päeva, kui eile lõuna ajal ühe koosoleku ajal helistati Maalehest ja räägiti sellest, et uus skeem on paljastatud, kuidas Riiast öösel turult maasikaid kokku ostetakse, kuidas need jõuavad kaubikutega meie erinevatele turgudele ja sealt pahatihti edasi Eesti maasika sildi all müüki.
 

Sellele järgnevalt helistasin kohe VTA juhile ja meie oma oma inimesed tegelikult olid juba asjast teadlikud, aga tänu sellele sai eile veel täiendavad kontrollid turgudele. Eks lähipäevad näitavad, kui palju neid konkreetseid pettuseid veel avastatakse. Aga selge on see, et selle kilohinna pealt lootuses võita 1–1,5 eurot on mitmed inimesed libedale teele läinud ja loodavad hõlptulu teenida. Paraku nad ei arvesta sellega, et VTA kui ka Põllumajandusameti kontrollid on päris tihedalt turgudel ja kaubandust kontrollimas.
 

Trahvimäärad, mis neid vahelejääjaid ees ootavad, on päris korralikud. Füüsiline isik võib saada kuni suurusjärgus – oli vist – 1,8 tuhat eurot ja ettevõte umbes tuhande jagu rohkem. Nii et need on ühekordsed trahvimäärad, mis reaalselt ootavad. Tõenäoliselt paari päeva jooksul, kui on proovide vastused ja kontrollide vastused just päritolumaa suhtes kindlaks tehtud, kuuleme nendest karistustest samamoodi.
 

Ja ühte asja võib-olla tahaksin seoses selle maasikate ja toiduohutuse teemaga veel üle korrata. Need taimekaitsevahendid, mida ajakirjanduses nimetatakse tihti ainult mürkideks, on tegelikult taimekaitse jaoks ravimid. Nii nagu inimese jaoks on ravim suures koguses mürk, on see taimekaitsevahend samamoodi suures, vales koguses mürk. Ja õigesti kasutades nad ei ole mingil juhul mürgid. Nad kvalifitseeruvad neid mõistlikult tarvitades ja piirnorme jälgides, mis on 100-200 korda tegeliku ohutuse piirist suuremad.
 

Seega, taimekaitsevahendite ärakeelamist me mingil juhul ei saa toetada, sellepärast et siis hakkaksid levima erinevad taimehaigused ja ka erinevate putukate-näriliste levik võib-olla võimalik. Selleks neid kontrollitult, testitult lubatakse Eesti turule. Ja see tegevus taimekaitsevahendite kasutamise osas kindlasti jätkub, seda ei viida kunagi nulli. See on taimeravi.
 

Ja üks asi veel, mis oli toiduohutusega seotud, on see mõõtemääramatuse teema, mida ei ole suudetud minu arust päris selgelt lahti rääkida. VTA juhataja kirjutas alla määrusele, kus on mõõtemääramatus laboriseadmete juures lubatud see 50%, millest paljud saavad valesti aru. Kes on õppinud korralikult füüsikat, teab, mis asi on mõõtemääramatus. Ja laboriseadmete jõul puhul mõõdetakse mõõtetäpsusega seal üks miljondik või veel isegi kolm komakohta kaugemale. Ja kui ühele miljondikule ehk kuus nulli, üks ja sinna tuleb viis järgi, see võib tähendada 150% juhul. See ei ole mitte kuidagi seotud sellega, millest eelmises Maalehes juttu, et see tähendab seda, et 50% maasikaid, mis võetakse kontrolli, sellest kontrollitakse 50% siis ehk poolt. See on täiesti vale arusaam.
 

Tegelikult selle määrusega tehti see, et kõikide Euroopa laborite mõõteseadmed oleks ühtselt võrreldavad ja oleks võrreldavad nende testide tulemused. See puudutab ainult seda. Mõõtenumbrid on alati ikkagi need, mis masin välja annab, ja see ongi see kas üks miljondik või veel väiksem arv. Ja see mõõtemääramatus ei muuda mitte kuidagi labori mõõtmistulemust. Olen piisavalt palju vist rääkinud – ma arvan, et praegu aitab.


Juhataja
Justiitsminister Raivo Aeg, palun!


Raivo Aeg
Vabandust! Tere päevast, head ajakirjanikud!

Täna kiitis valitsus heaks eelnõu, millega võetakse üle parlamendis, kui see parlamendis ka loomulikult läbib, kaks direktiivi. Esimene direktiiv puudutab Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmist. Ja Euroopa Liidu finantshuvide all mõistetakse siis eelkõige Euroopa Liidu eelarve ja sellega seotud asutuste varasid, kulusid ja tulusid.
 

Ja karistusseadustikku tekkis või tekib seoses sellega uus koosseis, mis käsitlebki siis Euroopa Liidu finantshuve kahjustava hanke menetlust ja muude kuritegude menetlust, ka salakaubaga seonduvate kuritegude koosseisude menetlemist.
 

Mitmed uued kuriteoliigid, mis sinna lisatakse, võimaldavad edaspidi ka läbi viia jälitusmenetlust. Näiteks võimaldatakse jälitusmenetlust sellistes kuriteoliikides nagu maksukelmus, rahapesu kokkulepe, ravimite ebaseaduslik käitlemine ja dopingu kasutamisele kallutamine.
 

Eriti oluline on, ma arvan see, et mis puudutab rahapesutemaatikat, see võimaldab edaspidi kindlasti palju efektiivsemalt juba varases staadiumis rahapesu kokkulepe [korral] alustada tõhusat kriminaalmenetlust ja kasutada tõhusaid jälitusmeetmeid just rahapesu n-ö kokkuleppe tuvastamiseks. Ehk siis ka selleks, kui kuritegu ei jõuagi lõppstaadiumisse. Teda on võimalik avastada ja ennetada juba varasemas staadiumis. Ja kogu see pakett on kindlasti ka eeldus eeskätt sellele, et Euroopa Prokuratuur – uus institutsioon, mis eeldatavasti peaks oma tööd siis alustama peatselt ehk siis 2020. aastal – saaks n -ö alused ja eeldused, et seesama Euroopa Prokuratuur saaks efektiivselt oma tööd alustada ja nende kuritegudega menetleda. Ja nagu varasemalt teame, siis Euroopa Prokuratuur ongi loodud eeskätt nende kuritegude menetlemiseks, mis kahjustavadki just Euroopa Liidu institutsioonide ja Euroopa Liidu enda finantshuve.
 

Nii. Teine direktiiv, mis täna valitsuses heaks kiideti, on alaealiste kaitse direktiiv. See puudutab eeskätt just neid alaealisi, kes on ise pannud kuriteo toime, nad on menetlusalused isikud. Ja direktiiv kohustab prokuratuuril ja menetlusasutustel väga individuaalselt hinnata selle konkreetse alaealise tegu. Seab eesmärgiks jõuda menetluse käigus nende asjaoludeni, millest johtuvalt siis see alaealine on asunud kuritegelikule teele, et oleks võimalik siis n-ö tuleviku mõistes konkreetse alaealise suhtes rakendada erinevaid preventiivseid meetmeid, et tema kuritegelik elu siis muutuks ja ta pöörduks tagasi seaduskuulekale teele.
 

See eesmärk ongi väga individuaalselt läheneda konkreetsele alaealisele kurjategijale, et edaspidi vältida tema poolt korduvkuritegude toimepanemist.
 

Samamoodi näeb see direktiiv ette, et kaasatakse kogu sellesse protsessi, ka senisest aktiivsemalt nähtavasti, lapsevanemaid või tema teisi lähedasi ja seaduslikke esindajaid ja lisaks ka siis lastekaitsetöötajaid.
 

Ning loomulikult ka see, millele me juba ka siseriiklikult oleme küllaltki palju tähelepanu pööranud, et alaealine ja alaealise lähedased, tema vanemad saaksid palju paremini informeeritud ka menetlusaluse isiku õigustest. Näiteks see, et kui teda kinni peetakse – on tal õigus kohe teavitada oma kinnipidamisest oma lähedasi, oma vanemaid jne.
 

Ja juhul, kui alaealine toimetatakse vanglasse, siis tuleb igal juhul läbi viia tema suhtes ka tervisekontroll ja ka muudel juhtudel, kui alaealine ise seda soovib või tema lähedased seda soovivad, siis tuleb alaealisele tervisekontroll teostada, mida siis kohus, menetlusasutused ja prokuratuur peavad oma toimingute läbiviimisel arvesse võtma – neid tervisekontrolli tulemusel fikseeritud andmeid. Lühidalt kõik. Aitäh!


Juhataja
Haridus ja teadusminister Mailis Reps, palun!


Mailis Reps
Tere päevast! Ma alustaksin ka sealt, kus peaminister alguse algust tegi. Hea meel oli, ma usun, teil kõigil vaadata ning ka minul haridus- ja teadusministrina eriti hea meel oli vaadata ja üle lugeda kõik need noortekollektiivid, kes kohal olid. Eks te kindlasti olete kajastanud palju seda teemat, et kuidas meil järelkasvuga on. Vähemalt lastekooride ja poiste- ja tütarlastekooride järgi või meie tantsijate järgi võib öelda, et noori on peale kasvamas küll. Ja publiku hulgas oli ka väga palju ja väga kannatlikult ja pikalt jälgiti. Nii hea meel on vähemalt selliste suursündmuste taustal küll öelda, et põlvkondade vahetus on meil tagatud.
 

Nüüd, tänasel Vabariigi Valitsuse istungil, nii nagu ka järgnevatel, tuleb terve rida määruseid. Ja määruseid tulenevalt kõrgharidusseadustiku muudatusest. Mis nüüd meeldetuletuseks, et loetud kuud tagasi võttis siis riigikogu vastu kõrgharidusseaduse ja see jõustub 1. septembril. Nüüd selle suve jooksul siis sellest seadusest tulenevalt tuleb terve rida muudatusi.
 

Mida me siis kõrgharidusseadustikuga muutsime, oli see, et üliõpilastel on paindlikumad õppevormid, et näiteks ka akadeemilise ajal võib endale punkte koguda. Seal oli terve rida juhtimisalaseid muudatusi, kontrolli toimimise muudatusi, et ühelt poolt usaldame oma ülikoole või kõrgharidusasutusi rohkem, aga teiselt poolt siis see tähendab ka väga paljude erinevate määruste – paljud nendest on Vabariigi Valitsuse tasandil – muudatusi, sest sellised suuremad standardid tuleb kõik kehtestada, alates sellest, kuidas siis ülikoolid ja kõrgharidusasutused toimivad, kuni siis, nagu ma ütlesin, üliõpilaste, suhete, stipendiumite, erinevate õppelaenudeni välja. Kõik need vajavad omakorda muudatusi.
 

Mis on võib-olla oluline sellest kõrgharidusseadustikust tulenevate muudatustega, on siis see, et näiteks ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide mitmed juhtimisstruktuurid nüüd ühtlustuvad ja me peaksime siis saama ka… ütleme niimoodi, võib-olla kõik need inimesed, kes ei ole igapäevaselt kõrgharidusega tegevad, paremini aru, kuidas ülikoolides need asjad toimuvad – näiteks bakalaureusekraadi määramised või ka kvaliteedi hindamised.
 

Teine haridust puudutav punkt oli siis arvamuse andmine. Reformierakond algatas ühe seaduseelnõu muudatuse, mida siis riigikogu hakkab sügisel arutama, aga nüüd sooviti Vabariigi Valitsuse arvamust. Ja mida soovitakse siis reguleerida, on tuttav teema, seda on erakond Reformierakond ka enne algatanud. See on siis soov kontrollida direktorite, koolijuhtide pädevust, ja seda siis keskselt sellise lisaeksami või kontrolli näol.
 

Seda eelnõu sellisel kujul haridusministeerium ei toeta ja ei toeta põhjusel, et me ei näe, kuidas selline lisabürokraatlik mehhanism, kui kuskile kogutakse mingi tohutu hunnik erinevaid vahvaid kirjutisi erinevatelt direktoritelt ja siis kõrgetasemeline komisjon vaatab nad läbi… see tõenäoliselt ei ole just see eesmärk.
 

Aga mida see eelnõu algatus, kuna seda tehakse juba mitmel korral, näitab, on kindlasti see, et ühiskonnas on kasvamas selline nostalgia mõne aasta tagusele kehtestatud korrale. Nagu te mäletate, siis väga pikka aega Eesti traditsioonis olid koolijuhid tähtajaliste töölepingutega, 5-aastastega. See muudeti ära, kui ma ei eksi, umbes kümmekond aastat tagasi.
 

Ja kasvavalt on tekkinud selline nostalgiline soov tulla tagasi selle juurde kas siis erinevate eksamite, vaheeksamite, atesteerimiste või sellise eelnõu näol siis sellise riikliku komisjoni tasemele. Aga see mõte oleks siis see, et mingi aja tagant peaks direktor ütlema, et ma olen ikka endiselt sobiv, pädev, silmad säravad ja soovin oma kooli arendada. Eks ta mingisuguse signaali on andnud, et see kümme aastat tagasi tehtud otsus justkui tooks positiivseid näiteid, vajaks läbivaatamist.
 

Pean ütlema, et ka meil haridus- ja teadusministeeriumis sellesama eelnõu algatuse staadiumis tuli see aruteluks. Ja pean ütlema, et ka juhtkonnast tuli välja, et enamik valdkonnaspetsialiste on saanud sarnaseid signaale, et tegelikult koolides soovitakse, et koolijuhtidel toimuks mingi rotatsioon.
 

Miks ma selle siin suveajal teile välja pakun teemaks? Tundub, et selliseks teemaarenduseks on soovi. Veel kord meeldetuletuseks: kunagi me kaotasime selle ära ja põhjus oli see, et see oleks stabiilsus, kooli saaks pikaajaliselt arendada, koolijuhid saaksid ise oma sisemiselt asju otsustada ja nad oleksid apoliitilised, et keegi ei saaks neid poliitiliselt survestada.
 

Aga siis tänaseks on välja tulnud, et võib-olla igavesed koolijuhid, seal on ka omad puudused. Nii et tõenäoliselt see on mingi teema, mis haridusvaldkonnas välja pulbitseb ja ühel hetkel selle ühe või teise nurga juurde tagasi peaks ka tulema. Aitäh!


Juhataja
Nüüd on võimalus ajakirjanikel küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on suunatud ja küsime läbi mikrofoni. Palun ulata Evele mikrofon!


Eve Heinla, TV3
Aitäh! Minu küsimus oleks peaministrile ja puudutab see siis Euroopa Komisjoni voliniku kandidaate. Ehk siis: olete te valmis selleks, et tõepoolest Kadri Simsoni kõrvale peaks ka esitama ikkagi meeskandidaadi? Ursula von der Leyen mängib praegu selle mõttega ja üritab poolehoidu leida, nagu ma olen nüüd aru saanud lugedes viimase aja uudiseid. Aitäh!


Jüri Ratas
Aitäh! No ma olen ka neid uudiseid lugenud. Ma saan aru, et tulevasel komisjoni presidendil, tänasel Saksa kaitseministril Ursula von der Leyenil on palju kohtumisi. Tal on palju kohtumisi erinevate poliitiliste fraktsioonidega ja kindlasti muid kohtumisi, kus küsitakse palju küsimusi. Ja nii see peabki olema.
 

Mina isiklikult arvan, et ta on väga hea kandidaat sellele ametikohale. Aga me natuke tõttame sündmustest ette. Usun, et kui nendest kohtumistest keegi teeb sotsiaalmeediat ja see tohutu uudis, mis eile eile tuli, siis no punkt üks – pole ühtegi ametlikku … ja kõigepealt pole ju kellelegi volitusi antud, et hakata uut Euroopa Komisjonil moodustama. Selge on see, et eks on arusaadav, et ta peab Euroopa Parlamendis toetuse saama. Ja eks ka see on uudis, mis tuli siin Renew Europe’i kohtumiselt, kus siis mõned liikmed seda sotsiaalmeedias jagasid.
 

No ma mäletan välisministri ühte seisukohta siin pressikonverentsil, kus siis, kui küsiti ka selle tulevase voliniku kohta, ta ütles, et tema arvates peaks olema kaks sellist põhimõtet: ta ei tohiks olla kuulunud kommunistlikusse parteisse – noh, kolm korda nii on olnud – ja ta seekord võiks olla naisterahvas. Nii et Kadri Simson täidab ju mõlemad kriteeriume, mida siis välisminister ütles.
 

Aga nali naljaks, meil ei ole mitte ühtegi ametlikku sellist kirja, et soovitakse kahte kandidaati. Ma arvan, et võib-olla siis Ursula von der Leyeni soov, kui ta nii vastas, oli see, et näha ka komisjonis rohkem soolist tasakaalu. See oli ju tegelikult ka meie soov, kui me rääkisime nendest tippametikohtadest, et seal oleks võimalikult palju soolist tasakaalu. Nii et see ongi minu vastus. Me oleme ühe kandidaadi esitanud ja me jääme selle juurde. Aitäh!


Eve Heinla
Natuke veel täpsustav küsimus oleks, et aga kui tuleb ikkagi selline nõue, kas Keskerakonnal oleks olemas see meeskandidaat. Kui palju see teile segadust tekitaks?


Jüri Ratas
Miks te nii väikeste ambitsioonidega küsite? Küsige, et aga võib-olla, kui tuleb soov kolme kandidaadi järgi või nelja kandidaadi järgi. Me ei tea ju seda. No eks siis me peame ju kaaluma, kui sellised palved tulevad, aga neid palveid hetkel ametlikult küll ei ole tulnud ega ka mitteametlikult.
 

Aga loomulikult, kui tulevad vastavad soovid temalt ametlikult, siis eks me saame ju nendele reageerida. Aitäh!
 

Ma saan aru, et te küsite, et kes see siis oleks. See oleks järgmine küsimus.


Mihkel Tamm, Päevaleht
Küsimus peaministrile selle kliima- ja energiakomisjoni kohta. Küsimus selle kohta, et kas teil on nagu mingid konkreetsed ajaraamid ka mõnele konkreetsele probleemile, mis oleks vaja selles komisjonis leida lahendused, näiteks Ida-Virumaa probleem, energeetikute küsimus, või siis see, et Eesti võttis lisamõtlemise ja isegi analüüsiaega kliimaneutraalsuse kokkuleppe osas. Kas selle komisjoni tööga seoses on ka mingisugused siis kindlad tärminid, mis ajaks oleks vaja nendele küsimustele vastused saada? Ja teine küsimus selle kõigega seoses: kui suur üksmeel on valitsuses sellise komisjoni loomiseks?


Jüri Ratas
Oi, teine küsimus on väga kerge. Väga suur. Meil just oli see valitsuses ja keegi ei protestinud, kõik toetasid. Valitsuse laua taga oli ministreid Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast, oli ministreid Isamaa erakonnast ja oli ministreid Keskerakonnast. Punkt üks.

Nüüd, punkt kaks, kui te küsite konkreetseid tärmineid, siis minu teada Säästva Eesti Instituut (SEI) peaks selle analüüsi valmis saama, mulle on öeldud keskkonnaministeeriumist, kusagil augusti lõpus või septembri alguses. Nagu ma ütlesin, ma soovin teha ka riigikantselei ja Teaduste Akadeemia eestvedamisel sellise kliimakonverentsi septembri keskpaigas.

Ma arvan, et peale seda me peaksime siis uuesti vaatama kabinetinõupidamisel seda, mida me teeme siis kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. Põhimõttelist sinnapoole liikumist ma kindlasti toetan. Nii et ma arvan, et me ei saa üle ega ümber, et enne seda peab loomulikult ka see komisjon kogunema.
 

Kui me räägime nüüd Ida-Virumaast ja põlevkivist ja energeetikutest, siis see on kindlasti üks teema, mis tuleb selle komisjoni päevakorda. See ei tähenda ju seda, et kui seda komisjoni pole olnud, et me siis sellega ei oleks tegelenud.
 

Aga võtame kas või selle, mida ma mainisin, ka tuuleenergeetika. See on ju aastaid, see küsimus. Me peame sellest aru saama, et kui me räägime kliimaneutraalsusest, siis tahes-tahtmata peame tuuleenergiale väga tugevasti üle minema. Kui me räägime tuuleenergiast, siis, head ajakirjanikud, koostöös teie abiga, kui palju siis Eestimaal on neid kohtasid, kus a) kohalik kogukond – olgu see kohalik küla, kohalik omavalitsus, valla- või linnavalitsus, kohalik saar – ütleb, et see on väga õige asi, siia me seda soovime, kas maismaale või merre, ja b) see ei ole kuidagi vastuolus riigikaitseliste küsimustega. Neid kohti on Eestimaal kahjuks hetkel minu teada ääretult vähe, kui me üldse neid leiame.

Nii et eks ka siin me peame kindlasti minu arvates sellist koordineeritumat tegevust otsima. Ja nagu ma tõin ka sisse, siis minu meelest see, mida täna noored järjest rohkem ja rohkem tegelikult räägivad, on ju see, et küsimus pole selles, kus me täna elame, vaid küsimus on selles, kuidas me jätame selle maakera ja maa oma tulevastele põlvedele.

Alles mõni päev tagasi üks ema ütles mulle, et tema laps tõi selle näite, kui nad läksid turule, mis sa võtad seda plastikkotti välja, see saastab keskkonda. Me näeme, et üle Euroopa on täna noored tegelikult väga aktiivsed – ja see on positiivne – seismaks kliimamuutuste vastu. Nii et ma näen ikkagi, et see komisjon töötab kogu selle valitsusperioodi. Aitäh!


Karmen Laur, Delfi
Küsimus härra peaministrile. Lihula sammast tahetakse viia tagasi Lihulasse. Sealt võeti see 15 aastat tagasi ära. Mida teie sellest arvate, et see sammas sinna tagasi tahetakse viia? Kas te annate oma nõusoleku, et sammas tagasi Lihulasse viiakse?


Jüri Ratas
Kas te peate silmas, et ma annan käskkirja või kuidas see peaks Eesti riigis käima?


Karmen Laur
Kas te annate oma allkirja sellele, et sammas jõuab tagasi Lihulasse?


Jüri Ratas
No kõigepealt, ma arvan seda, et sõjas langenute, leina ja hukkunute mälestust ei saa ega tohi kasutada poliitiliste või ideoloogiliste eesmärkide saavutamiseks. Nüüd, mälestusmärkide ja sammaste ja ausammaste püstitamine, nagu te teate, oma territooriumile on kohaliku omavalitsuse küsimus.
 

Nüüd, vastates sellele, te küsisite, kas seda sammast võiks tagasi viia, siis mina arvan, et see, mis sealt ära viidi, tema õige koht on Lagedil Vabadusvõitluse muuseumis.


Mihkel Tamm, Päevaleht
Ma küsiks ühe küsimuse veel, kui see „mikker“ juba minu juures on – keegi teine vist ei tahtnud. Küsimus härra maaeluministrile, teile kui EKRE liikmele ja ministrile. Mida te arvate skandaalist Itaalias, kus Salvini partei küsis Venemaalt raha?


Juhataja
Palun, Mart.
 

Mart Järvik
Ma ei tea sellest kahjuks suurt midagi. Läbi raadiouudiste midagi kuulsin. Ma ei oska seda kommenteerida ei EKRE liikmena ega lihtsalt selle valitsuse ministrina, kuna ma ei tea asjast midagi.


Mihkel Tamm, Päevaleht
Suur aitäh!


Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!