Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 9. juuli 2020

13. juuli 2020 - 16:07

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller, justiitsminister Raivo Aeg ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Pressikonverentsi salvestis on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=Y1SyqZRUlek


Juhataja Jürgen Randma
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller, justiitsminister Raivo Aeg ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Alustuseks annan sõna peaministrile.

Jüri Ratas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud, head vaatajad! See on, Jürgen, sinu esimene pressikonverents, mida sa juhid, jah?

Juhataja
Just nii.

Jüri Ratas
Nii et edu sulle! Vaata, kui palju ajakirjanikke on tulnud seda vaatama.

Juhataja
Täismaja.

Jüri Ratas
Nii. Meil on palju positiivseid uudiseid. Kõigepealt, härra Mihkel Tiks ei pea alustama näljastreiki. Politsei- ja Piirivalveamet andis loa, tema elukaaslane saab tulla Eestisse ja nad saavad teha kõik perekondlikud toimingud, ilusad toimingud ära. Nii et see on hea ja positiivne uudis.

Teine asi, täna hommikul oli telefonivestlus Leedu presidendiga. Samuti tervitas. Rääkisime sellest, mis seisab ees eeloleval ülemkogul: loomulikult taaskäivitamiskavast, MFF-ist. Rääkisime meie põllumeestest, et meil on ühine seisukoht otsetoetuste ühtlustamise osas. Rail Balticust rääkisime, samuti Astravetsi tuumajaamast. Nii et palju tõsiseid-tõsiseid teemasid ja läheme nendega siis edasi juba järgmise nädala reedel, kui ülemkogu algab.

Nüüd, valitsuse kabinetinõupidamisel saime ülevaate koroonaviiruse levikuga seotud küsimustest. Mul oli täna hommikul ka telefonivestlus professor Irja Lutsariga, kellega me arutasime Eesti seisu.

Minu meelest on oluline see, et… Evelyn Kaldoja kirjutas minu meelest täna väga hea loo Postimehes. Ja minu meelest ta ütleb väga õigesti. Kuidas ta ütles? Hingetõmbe aeg, mitte võit, eks. Ja tõesti, nii see on. Me peame arvestama, et viirus on siin edasi ja kõik need soovitused, mis tegelikult selle viiruse esimese lainega on, et kui me oleme haiged, kui me oleme tõbised, siis me jääme koju, need ei ole suusoojaks öeldud. Peseme hoolikalt käsi. Ja loomulikult vaatame üle ka oma reisiplaanid, kuhu me läheme.

Need [põhimõtted] on tegelikult tähtsad ja minu meelest seda kätte võidetud edu, mis Eesti ühiskonnas tänu Eesti inimestele on, tuleb hoida. See, mis oli selle esimese lainega.

Nüüd, me täna arutasime pikalt ka erinevaid piiranguid ja seda, kas muuta neid või mitte. Ja otsus on siis see, et alates 15. juulist on teatud piirangud, mis kehtivad koosolekute, avalike ürituste ja spordivõistluste korraldamisel. Kui hetkel on see korraldus selline, et üritusel tohib olla 500 inimest sisetingimustes, siis siseruumides saab osaleda edaspidi 1500 inimest maksimaalselt. Järgitakse siis loomulikult 50% täitumuse nõuet, aga ka hajutamise nõudeid.

Ja hajutamine ei ole mitte ainult see, et selles ürituse kohas – kontserdisaalis või muus kohas – on inimesed hajutatud, vaid see tähendab ka seda, et nii sissepääsudes kui ka väljamineku kohtades peab olema hajutatuse nõue tagatud. Tualettruumide ees peab olema hajutuse nõue tagatud, kohvikute ja söögipunktide ees. Nii et igal pool see peab olema tagatud.

Ja välitingimustes, kui oli meil hetkel nii, et tohib osaleda 1500 inimest [täpsustus küsimuste ja vastuste voorus, õige on 1000], siis alates 15. juulist tohib osaleda 2000.

Me peame oluliseks seda, et avalike ürituste korraldajad küsiksid kindlasti seisukohta ka Terviseametilt, kes monitoorib üritustega seonduvat ja annab ka korraldajatele siis väärt nõu. Ja väga oluline on ka see, et inimesed ise ei kaotaks valvsust, nagu ma eelnevalt ütlesin, vaid järgiksid elementaarseid ettevaatusabinõusid, järgiksid elementaarseid hügieeninõudeid.

Täna me kinnitasime ka Raul Siemi ettepanekul Alexela Groupi käibekapitalilaenu põhitingimused. Laenu suurus on 37 miljonit eurot.

Valitsuse istungil kiitsime heaks 18 päevakorrapunkti. Ma mäletan, et see oli üle kolme aasta tagasi, kui oli esmakohtumine minul ning oli võimalus ja au tegeleda CERN-i, Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni teekonnaga, et saada assotsieerunud liikmeks. Selle kiitsime täna heaks ja saatsime riigikogule ratifitseerimiseks vastava kokkuleppe.

Mul oli au kirjutada kokkuleppele alla CERN-i peadirektoriga selle aasta 19. juunil. Teatavasti videokonverentsi teel see allkirjastamine aset leidis.

Nüüd, täna hommikul vähemalt erinevates raadiokanalites on palju seda juba räägitud, eks Taavi Aas siin räägib sellest täpsemalt, kiitsime heaks ka hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia, et parandada järgmise 30 aasta jooksul peaaegu 80% Eesti elanike kodude ja töökohtade tingimusi, selleks et vähendada energiatarbimist ja tagada hoonete jätkusuutlikkus.

Täna oli istungil ka välispoliitika arengukava aastani 2030 ning me muutsime valitsuse määrusi, et anda põhikooli lõpetajatele võimalus teha riikliku õppekavaga nõutav eesti keele kui teise keele eksam senisest kõrgemal tasemel.

Ma arvan, see on sissejuhatuseks lühidalt kõik. Aitäh!

Juhataja
Maaeluminister Arvo Aller.

Arvo Aller
Aitäh! Kuna täna valitsuskabinetis otseselt Maaeluministeeriumi punkte ei olnud, siis sai üle käidud Keskkonnaministeeriumi punktid, kus otsustati uuendada Kavilda ürgoru maastikukaitse üldeeskirja. Samuti osad kaitstavad objektid Jõgeva maakonnas ja ka Võru maakonnas läksid riikliku kaitse alt välja sellepärast, et ekspertide sõnul on nad kas siis hävinud mingil ajal või nad ei oma enam riikliku kaitsealuse väärtust. Nii et need punktid said läbi käidud ja ka kinnitatud valitsuses.

Mis siis tuleviku poole pealt on tulemas? Järgmine nädal on avatud talude päev, 18. ja 19. juulil, mis näitab praeguses olukorras, et maal olles koroona ajal inimesed väga palju liikusid maapiirkondades ning nüüd ka avatud talude päeva raames soovitan kõigil leida omale sobilik koht, mida külastada. Avaüritus toimub kartulipealinnas Simunas, see toimub 18. juulil.

Sel aastal on üle 280 maaettevõtte ja talu ennast registreerinud avatud talude päevale ning koostöös tootjaorganisatsioonidega paneme käima ka bussid nii Tallinnast, Pärnust kui ka Rakverest erinevatesse ettevõtetesse. Nii et eeldame ja loodame, et järgmisel nädalal ilmad tulevad ilusad ning saab külastada talusid ja maaettevõtteid. Aitäh!

Juhataja
Justiitsminister Raivo Aeg.

Raivo Aeg
Aitäh! Tere päevast minu poolt ka! Justiitsministeeriumi töömailt sai täna kaks seaduseelnõu heaks kiidetud. Saadame need parlamendile edasi menetlemiseks.

Esimene on võlaõigusseaduse muutmise eelnõu. See on rohkem võib-olla rahvakeeli tuntud kui üürieelnõu, mis on siin pikalt-pikalt olnud diskussiooniks ja aruteluteemaks. See seadus, mis reguleerib üürisuhteid üürileandja ja üürniku vahel, on ju tegelikult püsinud sisuliselt muutmata kujul juba 20 aastat. Kui on selline seaduskuulekas üürilevõtja ja üürileandja, siis ei olegi ju probleeme, siis lepitakse tingimused kokku ja mõlemad neid täidavad ja kõik on rõõmsad. Inimene saab elada üüripinnal ja üürileandja saab oma sissetulekud ja vajadused kaetud.

Samas me teame, et siin on aja jooksul esile kerkinud probleeme puuküürnikega, kes ei täida oma kohustusi üürileandja suhtes, kes ei vabasta üüripinda vastavalt lepingule jne. Ja ka teistpidi, on ka pahatahtlikke üürileandjaid. Nii et selle seaduseelnõu eesmärk ongi üüriturgu korrastada, selleks et meil tekiks tulevikus selline läbipaistev, hea mainega üüriturg, inimestel on võimalik elada üüripinnal, selle asemel et hakata endale soetama enda omandisse eluaset, mis alati ei pruugi olla võib-olla taskukohane, ei ole omal seda ressurssi, ei pruugita saada vastavas ulatuses laenu, aga elada ju kuskil on vaja.

Ja samamoodi ka ta kaitseb paremini. Eesmärk on kaitsta paremini üürileandjat, näiteks nendesamade puuküürnike eest. See võimaldab erinevaid kokkuleppeid laiemas ulatuses teha, kui see tänane seadus on võimaldanud, ja samamoodi ka paremat kaitset siis üürnikele. Ta peaks tasakaalustama päris hästi seda valdkonda ja loodame, et kui Riigikogu selle ära menetleb, siis tulemus siin lähiajal peaks olema juba käegakatsutav.

Teine seaduseelnõu, mis samamoodi valitsuse heakskiidu sai, on tsiviilmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. See on suunatud intellektuaalse omandi paremale kaitsmisele ja eeskätt, et just kiiremini ja efektiivsemalt kaitsta autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste ning ka tööstusomandi rikkumiste eest selle omandi omajate õigusi, eeskätt siis just kohtutele anda lisavõimalusi tehingute peatamiseks või kaitse tagamiseks, hagi kaitse tagamiseks ja sealhulgas vahendajatele.

Väga palju selliseid rikkumisi toimub meil täna just internetis ja siin ongi erinevad veebiplatvormid, internetiplatvormid, mis selle vahendusega tegelevad, ka nende suhtes on võimalik siis kohtutel rakendada kaitsemeetmeid õiguste omajate suhtes. Selles osas on laias laastus kõik.

Mis oli veel pikalt arutelu all täna valitsuses, oli see, kuidas tulevikus eri eluvaldkondadel oleks pliilaskemoona piirangud, eeskätt siis märgaladel, et see plii ei satuks meie looduskeskkonda ja läbi selle ka lindude-loomade organismidesse ja ka inimeste organismidesse.

See, mis meil tuli otsustamiseks lauale, oli meie arvates liiga üldsõnaline. Seal oli palju määratlematust. Valitsus otsustas, et Eesti seisukoht jääb, et põhimõtteliselt me toetame seda suunda, et pliid looduses vähendada ja võtta kasutusele meetmed, eeskätt siis märgaladel. Aga samas, valitsuse seisukoht oli, et me jääme erapooletuks, kuna seal on väga palju määratlematust, eeskätt seesama märgalade piiride määratlemine, puhvertsoonide määratlemine, samamoodi üleminekuperiood on meie arvates liialt lühikene ega ole ka tehtud sisse näiteks erisusi kaitseväele ja ka politseile, kes samamoodi kasutavad pliilaskemoona.

Nii et seal on väga palju küsimusi. Aga eks näeb, kuidas see hääletamine siis läheb ja kas meie positsioone on võimalik arvestada või mitte. Loodame, et kui mitte seekord, siis tulevikus saavad need positsioonid ikkagi lauale toodud. Aitäh!

Juhataja
Majandusminister Taavi Aas.

Taavi Aas
Aitäh! Tere veel kord! Mitu eelnõu. Lähemalt tutvustaks kahte. Üks oli siis, nii nagu peaminister juba mainis, Vabariigi Valitsuse otsus hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kohta. Ja see siis kiideti heaks. Strateegia on kuni aastani 2050. Võib-olla mina kasutaks rohkem sõna "teekaart", kus kirjeldatakse neid tegevusi, mis oleks vaja ellu viia, et meie hooned oleksid rohkem keskkonnasõbralikud.

Tänane seis on selline, et hoonefondi arvele langeb ligikaudu 36% kõikidest CO2 heitkogustest ja Eestis ligi 50% energiatarbimisest. Kui see kava täies mahus ellu viia, siis oleks võimalik saavutada Eestis energiasäästu umbes 60% – see on siis see, mis on hoonetele mõeldud – ja vähendada CO-heidet 90%.

Nüüd, numbrid iseenesest on väga suured, kogu see kava või see investeering aastani 2050 on 21,6 miljardit. Loomulikult see ei sisalda ainult avaliku sektori investeeringut, vaid siin on väga suur osa ka erasektoril. Loomulikult avalik sektor peab panustama oma hoonefondi, aga teiselt poolt siis ka toetama omalt poolt investeeringuid erasektoris.

Kirjeldatud on ka terve rida meetmeid, kuidas seda teha. Ehk siis uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine. Meil on juba eeltoodetavate paneelide projektid käimas, et vähendada nii aega kui ka rahalisi kulusid hoonete rekonstrueerimiseks. Ja veel terve rida meetmeid on siin kirjeldatud, kuidas seda kõike ellu viia.

Teine eelnõu oli üks reservieraldis, reservieraldis taastuvenergia toetuste maksmiseks. See aasta on olnud selles mõttes eriline, et ühelt poolt on olnud väga soodus taastuvenergia tootmiseks, mis tähendab, et meil on kasvanud märgatavalt taastuvenergia tootmise osakaal. Eesti on jõudnud nii kaugele, et kogu energiatoodangust üle poole on juba taastuvenergiast sellel aastal. Teiselt poolt on tänu nii soojale talvele kui ka kriisile vähenenud energiatarbimine.

See kõik kokku on viinud selleni, et taastuvenergia toetuste maksmiseks tuli teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, et eraldada neli miljonit eurot reservfondist. Ja selle täna siis Vabariigi Valitsus otsustas. Seda toetust maksab või see maksmine toimub läbi Eleringi, aga ma paneks kõigile südamele, et tegelikult see ei ole Eleringi raha. See Elering on puhtformaalselt selle protsessi läbiviija, kes korjab ühelt poolt kokku taastuvenergia tasu, mis on meie kõigi energiaarvetel, ja maksab selle välja siis taastuvenergia toetusteks. Nii et see raha ei ole kuidagi Eleringi toetuseks, see raha on taastuvenergia toetuste maksmiseks, sellepärast et vähem on kogutud ja rohkem on tulnud välja maksta. Lühidalt kõik.

Juhataja
Aitäh! Nüüd on ajakirjanikel võimalik küsida. Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Ning küsime läbi mikrofoni.

Mart Linnart, ERR
Mul oleks kõigepealt küsimus Taavi Aasale. Euroopa Parlament võttis äsja vastu maanteepaketi, mis reguleerib kaugsõidujuhtide töötingimusi. Te olete varem öelnud, et kuna see seab Eesti veofirmad halba olukorda, siis te võib-olla vaidlustate selle. Kas te kommenteeriks natuke seda?

Taavi Aas
Jah, see pakett on nüüd sellisel kujul vastu võetud. On juba ette teada, et on kindlasti riike, kes on otsustanud või kes kindlasti, juhul kui see niimoodi pidi minema, siis juba varasemalt on teada andnud, et nemad Euroopa Kohtusse pöörduvad. Eesti ei ole selle kohta otsust teinud, kas me selle pöördumisega läheme ühiselt kaasa või läheb kuidagi eraldi kohtusse. Eks nüüd tuleb kujundada seisukoht ja siis võtta vastu otsus selle kohta, kas Eesti võtab kohtutee ette või mitte.

Mart Linnart
Ja te leiate, et see seadus diskrimineerib Eesti veofirmasid?

Taavi Aas
See seadus diskrimineerib kõiki neid ettevõtteid, kes on Euroopa äärealadel ja saareriik.

Mart Linnart
Siis mul oleks teine küsimus Raivo Aegile. Eesti Omanike Keskliit on avaldanud arvamust, et see üüriturgu puudutav võlaõigusseaduse muutus ei lahenda ikkagi seda põhilist puuküürnike probleemi, endiselt on nende korterist välja saamine väga keeruline.

Raivo Aeg
No eks siin tuleb leida tegelikult ju selline kompromiss. Me ei saa ka minna nagu teise äärmusse, kus üürnikul ei ole enam mitte mingisugust kaitset ja üürileandja siis võib omavolitseda. Aga me oleme ka selle n-ö viimase versiooni nendega siin läbi vaadanud ja üldiselt me oleme seisukohal, et see on tänane võimalik kompromisslahendus. Eks Riigikogu menetluse käigus on huvigruppidel, sihtrühmadel loomulikult võimalus anda veel täiendavalt oma sisendit sinna.

Aga veel kord: ma usun, et see on päris hea selline tasakaalustav eelnõu, mis täna laual on.

Juhataja
Kas on veel küsimusi?

Eve Heinla, TV3
Tegelikult ma võin küsida, kui keegi ei küsi.

Jüri Ratas
Aidake Jürgen nüüd välja! Jürgenil on esimene pressikonverents, keegi ei küsi…

Eve Heinla
Jaa. Mul oleks küsimus peaministrile seoses viimaste koroonajuhtumitega. Teeb see teid murelikuks, et nüüd mitu päeva on järjest juba kaheksa juhtumit? Lätis on seis umbes sama. Ma olen kuulnud, et Lätis juba hakatakse vaikselt arutama, kas peaks piire hakkama kinni tõmbama. Kas sellised arutelud meil ka võivad hakata lähiajal käima? Ja mis see number peaks olema, et me tõesti hakkame ennast jällegi isoleerima? Aitäh!

Jüri Ratas
Aitäh! Te küsite nüüd kavala küsimuse. Nii kui ma vastan, et jaa, meil on tõsised arutelud, siis on see… Kas see teeb murelikuks? Loomulikult, ma arvan, et see mure, mis on seotud selle viirusega – vähemalt, kui te küsite minu kohta –, on kogu aeg olnud. Me vaatasime ju täna taas SITKE raportit ja see näitab sedasama, mida on ta näidanud viimased nädalad: terve maailm ju tõuseb, välja arvatud Euroopa. Euroopa ei ole ju suletud, Euroopa on ju ikkagi jätkuvalt avatud ja see on mõistlik.

Kui teie küsimuse tuum on selles, ütleme, et ühel skaalaotsal on siis täielik sulgemine ja teises skaalaotsas on avatus, siis ma igal juhul toetan seda avatust. Ma igal juhul pean oluliseks seda. Ja võtame ka selle õppetunni, mis oli, et minna lokaalselt, kui on vaja mingisuguseid sulgemisi teha. Täna ei ole seda kuidagi laual.

Jah, eile oli kaheksa, täna oli kaheksa. Me teame seda – nii palju, kui meil on infot –, et see on olnud üks perekondlik koosolemine, seal on nakatunuid. Minu arust täna on hästi oluline see, et ikkagi me jõuaksime põhimõtteliselt kõikidele nakatunutele jälile, et kui nakatumine toimub, siis mis põhjusel see toimus, kes olid lähikondsed jne.

Ma arvan, et see on see suund, mida me oleme hetkel hoidnud. Ma ei öelnud niisama ka sissejuhatuseks, et ärme seda edu käest ära anna. See on ju iga televaataja, raadiokuulaja, lehelugeja, Eesti inimese väga suur panus, et me teeme kõik, mis meist oleneb.

Nii et kui te küsite, kas me oleme arutanud uusi sulgemisi, siis me täna just arutasime uusi piirangute leevendusi. Ma eksisin – ma ütlesin, et välitingimustes kehtis piirang 1500 ja nüüd on 2000. Õige lause on, et kehtis piirang 1000 ja nüüd on 2000. Ma parandan siinkohal ka oma vea. Aitäh!

Taavi Aas
Kas ma tohin täiendada? Mina tegelikult eile allkirjastasin lennupiirangute jätkamise kuni 28. juulini. See puudutab neid riike, kus on nakatumise kordaja üle 25. Mina pean küll väga oluliseks seda, et me väga jälgime oma ühendusi.

Meil on olnud minu meelest kaks sellist ärevat hetke. Üks oli see juhtum, mis oli Tallinki laeval, ja teine siis see värske juhtum seal perekonnas, kus oli üks kaugsõiduautojuht.

Me oleme hoidnud kaupade liikumise vaba, see tähendab seda, et ka autojuhid liiguvad vabalt, aga kindlasti need juhtumid ikkagi juhivad tähelepanu sellele, et ei ole mingit põhjust valvsust kaotada. Ei ole mingit põhjust öelda, et kõik on lõppenud ja teeme kõik lahti ja ärme enam mingisuguseid piiranguid kehtesta või piiranguid hoia.

Juhataja
Kui rohkem küsimusi… On üks.

Viljar Voog, Õhtuleht
Küsimus härra peaministrile. Täna tuli otsus siis, et 2000-ni tõstetakse väliürituste piir. Kas teil on ootus, et enne septembrit, kui toimub Rally Estonia, seda piiri veel tõstetakse või see üldse ära kaotatakse? Kuidas on võimalik seal inimeste arvu üldse jälgida, kui kiiruskatsed näiteks on mitukümmend kilomeetrit pikad? Ja kuna teema on sama, siis mida teie arvate nendest majutushindadest Tartu kandis, mis on tõusnud siin juba neljakohaliseks ühe õhtu kohta?

Jüri Ratas
Aitäh teile! Üks nädal ühed hinnad, teine nädal teise valdkonna hinnad.

13. august on see, kui me vaatame uuesti septembri piiranguid või septembri, ütleme, üle. Täna me nii otsustasime, et 13. august. See peaks olema piisav aeg septembri üritusteks. Ja siis jääb veel tegelikult mitu nädalalt ka Rally Estoniani.

Kuidas seda hinnata? Jah, teil on… Kõigepealt, ma arvan, et tegemist on nii suure üritusega, et kui me ütleme, et Rally Estonia, mis toimub… seal üle 200 kilomeetri on neid katseid ja ma usun, et neid pealtvaatajakohtasid on mitmeid, siis kindlasti siin on vaja, ma arvan, sellist erilähenemist. Ei saa öelda, et üks üritus ja see on see piirarv. Sellele tuleb, ma arvan, paindlikult läheneda. Aga 13. august on see, kui me septembri vaatame üle.

Nüüd majutushindadest. Mis te teada tahate täpselt? Kas liiga madalad või liiga kõrged? Mis teie küsimus nüüd on?

Viljar Voog
Kuidas teie suhtute sellesse? Siin näiteks inimesed Soomest on juba väga kriitilised olnud selle üle, et tavaliselt hinnad, mis on siin 100 euro kandis, on järsku 10 või 20 korda kõrgemad.

Jüri Ratas
Ma olen õnnelik, et ma elan taas alates 1991. aastast vabas Eesti riigis, demokraatlikus riigis, kus on turumajandusele vastav loogika. Ja minu meelest see on suurepärane. Aitäh!

Juhataja
Seal on veel üks küsimus.

Raimo Poom, Delfi ja Päevaleht
Ma vaatasin, et keegi ei küsi maasikate kohta, ma siis pean küsima seda peaministrilt ja põllumajandusministrilt või maaeluministrilt.

Öelge nüüd kindla sõnaga: kas maasikakasvatajate kahjud hüvitatakse, kui nad niisuguse avalduse teevad? Ja kuidas te näete, kas see natuke piinlik ka on, et nii-öelda valitsuse hilinenud otsuse tõttu – tegelikult ju kõik teadsid ette, et kui ei korjata maasikaid ära, lähevad nad mädanema – ehk hilinenud valitsuse otsus makstakse siis tagantjärele maksumaksja rahaga niimoodi kinni?

Arvo Aller
Aitäh! Selline põnev konstruktsioon jälle püsti pandud. Maasikakasvatajad on läbi ajakirjanduse hakanud küsima kompensatsiooni. Kui küsitakse, siis tuleb hakata sellega tegelema. Praegusel juhul Maaeluministeerium hakkab välja selgitama võimaliku kahju meetodit: kas on kahju, kus on kahju, millest on kahju.

Kaks päeva olin eelmine nädal ja täna, tähendab eile ja täna või õigemini eile ja üleeile käisin maasikakasvatustes. Maasikad tõesti hallitavad ja hallitavad sellepärast, et oli päike ja tuli vihm selga. Täiesti arusaadav. Ja maasikad on ka eelnevatel aastatel hallitanud, on üle-eelmisel aastal hallitanud. Nii et metoodika väljatöötamine käib ja sellega tegeleme.

Juhataja
Aitäh! Pressikonverents on lõppenud.