Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 8. november 2018

8. november 2018 - 13:31

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, rahandusminister Toomas Tõniste ning riigihalduse minister Janek Mäggi.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/bkS289zHY30

Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, rahandusminister Toomas Tõniste ning riigihalduse minister Janek Mäggi.

Alustuseks annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Jaa, aitäh! Auväärt ajakirjanikud, kõigepealt veel kord vabandused kuueminutilise hilinemise pärast!

Meil oli täna Vabariigi Valitsuse istung, kus oli kokku 21 päevakorrapunkti, peale seda arutasime kabineti nõupidamisel ja oleme siis esimese päevakorrapunkti juures, mis on seotud Est-Fori ja puidurafineerimistehase rajamisega. Kabinetinõupidamisel otsustasime jääda oma seisukoha juurde, mida me juba väljendasime juunikuu keskpaigas sellel aastal, ja kabinet otsustas siis, et lõpetatakse riigi eriplaneering puidu rafineerimistehase rajamiseks.

Kindlasti, loomulikult, Eesti ettevõtluskeskkonda arvestades jääb alati ettevõtjatel võimalus selle teemaga edasi tegeleda. Meie ka teame ju seda, et vastavad kohtumised erinevate omavalitsustega erinevates maakondades käivad. Ja eks need peavad siis andma tulemuse ühes või teises suunas.

Nüüd, valitsus muutis Riigimetsa Majandamise Keskuse (toim. RMK) põhimäärust, millega viiakse RMK peakontor Tallinnast Lääne-Virumaale Sagadisse. Osana riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimise kavast liigub Sagadisse kümme töökohta ja sealhulgas ka juhi, juhatuse esimehe oma.

Nüüd, lisaks siis sellele otsustasime esitada ka Euroopa Liidu üldkohtu kohtuniku kandidaadi. Ja kandidaadi kohta peab siis oma arvamuse andma ka Euroopa Liidu tasandil moodustatud sõltumatu komitee.

Tahan paar sõna öelda ka oma nädala alguses toimunud äridelegatsiooni visiidi kohta Kasahstani. Loen seda kindlasti õnnestunuks ja ma arvan, et Kasahstaniga peaksid Eesti suhted kindlasti tihenema, just loomulikult majanduse, hariduse, põllumajanduse ja digitaalvaldkonnas. Siin on näha, et mõlemal poolel on tegelikult väga suur huvi neid teemasid edasi arendada. Ja on tõesti suurepärane, et Eestis on reaalselt konkreetseid ettevõtteid, kes suudavad pakkuda konkreetseid lahendusi, näiteks digitaalvaldkonnas, e-lahenduste valdkonnas, piirijärjekorras, päästevaldkonnas. Aga ka mul on hea meel, et sai kokku lepitud, et mõlema riigi ministeeriumid võiksid edasi minna põllumajanduse ja maaeluvaldkonna koostööga.

Nüüd Eesti Vabariigi 100. juubeliaastapäeva puhul, mis meil hetkel käib, toimub järgmisel nädalal valitsuse istung tavapärasest pidulikumalt. See toimub Tallinnas Õpetajate Majas, et tähistada valitsuse ja valitsusasutuste 100. aastapäeva. Ja loomulikult, auväärt ajakirjanikud, olete oodatud neid sündmusi kajastama. See on sissejuhatuseks kõik. Aitäh!

Juhataja
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, palun!

Rene Tammist
Tere päevast minu poolt! Tänasel valitsuse istungil kiideti heaks infoühiskonna arengukava aastani 2020 ja küberturvalisuse strateegia aastani 2022. Ja selles on kesksel kohal e-riigi kasutajasõbralikkuse arendamine.

Siin on mul hea meel teada anda, et lähiajal planeerin valitsuskabineti aruteluks tuua proaktiivsete või nähtamatute e-riigi teenuste kontseptsiooni, mille keskmes on siis koondada riigi teenused e-valdkonnas läbi erinevate inimese elukaare sündmuste või siis ettevõtte elukaare sündmuste ümber. Samuti on selleks kesksel kohal IT-baasoskuste arendamine ning küberturvalisuse valdkonnas näiteks teadus-arendustegevus ja ettevõtlusalane koostöö, selleks et siis see väga hea teadmine, mis meil selles valdkonnas on, ka leiaks kasutust ettevõtluses ja arendamist koostöös meie ülikoolidega. Aga võib-olla siis minu poolt hetkeks kõik.

Juhataja
Rahandusminister Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste
Aitäh! Kõigepealt tahan öelda seda, et tähistame täna rahandusministeeriumi sajandat sünnipäeva. Siinkohal õnnitlen ja tänan kõiki selle valdkonna inimesi, kes on hoidnud riigi rahandust õigel kursil ja hoiavad ka kindlasti edasi.

Aga nüüd töisemate teemade juurde tulles- kiitsime heaks valitsuse seisukohad Euroopa Liidu kuue määruse eelnõu kohta, mis puudutavad kõige rohkem ühtekuuluvuspoliitikat ehk struktuurifonde järgmisel eelarveperioodil. See on siis aastatel 2021–2027. Läbirääkimised Euroopa Liidu järgmise aasta eelarveraamistiku üle jätkuvad. Otsuse langetamine peab toimuma ühehäälselt, kõik liikmesriigid ja ka Euroopa Parlament peavad sellega nõus olema.

Fondid, mille kohta täna seisukohad kinnitasime, on Euroopa Liidu eelarves Eestile ühed olulisemad. Eesti seisukohtades on kolm prioriteeti. Esiteks, ühtekuuluvuspoliitika kaudu peaks olema võimalik toetada reforme, investeeringuid ja tegevusi, mis on kooskõlas Eesti vajaduste ja eesmärkidega. Teiseks, Eestile eraldatud toetuste mahu vähenemine peaks olema sujuvam kui Euroopa Komisjoni poolt pakutud 24% võrreldes praeguse perioodiga. Käesoleval perioodil, 2014–2020, saab Eesti struktuurivahendeid kokku 3,5 miljardit eurot ja pakkumine uueks perioodiks on ligi veerand väiksem ehk 2,7 miljardit. Ja kolmandaks, Eesti-poolse omafinantseeringu määra kasv peaks meie arust olema sujuvam. Eesti majandus on hästi kasvanud ja sellega seoses liigitatakse Eesti vähem arenenud piirkonnast üleminekupiirkonnaks. Aga me ei saa olla nõus sellega, et majanduse kiire kasvu tõttu peaks struktuurifondide omafinantseeringu määr kasvama praegusega võrreldes kolmekordseks. Kindlasti peaks see olema sujuvam. Tänase otsusega andis valitsus siis Eesti esindajatele mandaadi jätkata läbirääkimisi, juhindudes nendest põhimõtetest.

Järgmisena ülevaade stabiliseerimisreservi varadest. Septembri lõpul oli stabiliseerimisreservi varade turuväärtus 412 miljardit eurot. Sel aastal oleme stabiliseerimisreservi kõrvale pannud 1,1 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservi vara paigutamisel tahame eelkõige säilitada vara väärtust. Teiseks peab olema võimalik reservi raha kiiresti kasutada, kui selleks on vajadus. Seetõttu me ei paiguta stabiliseerimisvara riskantsetesse varadesse ega soovi võtta riske. Ja kõige rohkem on reservivarade hulgas Belgia, Prantsusmaa ja Hollandi valitsuste võlakirju.

Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Investeerimispanga põhikirja muudatuste ja Ühendkuningriigi kapitali asendamise kohta. Põhikirja täiendamine võimaldab tugevdada panga juhtimist ja suurendada väikeste riikide kaasatust direktorite nõukogus. See annab ka Eestile võimaluse nimetada Euroopa Investeerimispanga direktorite nõukogusse alaline asendusliige. Varasemalt ametikoht roteerus ja Eesti sai oma esindaja nimetada iga kuue aasta tagant. Lisaks on vaja põhikirjas teha ka muudatused, kuna Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja ja selle arvel kasvab proportsionaalselt teiste liikmesriikide osalus.

Valitsus kiitis heaks krediidiasutuste seaduse muudatused. Eelnõu põhineb erinevatel Euroopa Liidu direktiividel, mis aitavad tagada finantssektori usaldusväärsust ja turu jätkusuutlikku toimimist. Ja võib-olla olulise muudatusena võimaldatakse kriidiasutustel ühineda ka mittepankadega, näiteks samasse gruppi kuuluvate finantsasutustega. See oleks minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Riigihalduse minister Janek Mäggi, palun!

Janek Mäggi
Kõigepealt soovin headele kolleegidele Rahandusministeeriumist palju õnne. Täna on neil sünnipäev. Peaminister Jüri Ratas juba ütles, et valitsus otsustas riikliku eriplaneeringu Tartu- ja Viljandimaal lõpetada.

Valitsuses me valmistasime ette kolm erinevat võimalust, need tulenesid sellest, et 21. juunil tehtud valitsuse otsus algatada lõpetamise menetlus eeldas osapoolte ärakuulamist ja osapooled me ära kuulasime. Kõik osapooled ei olnud selle lõpetamisotsusega rahul, eelkõige siis Est-For, ja soovisid seda jätkata. Praegusel hetkel on aga ka Est-Fori juhid tunnistanud, et Tartu- ja Viljandimaal seda teha ei ole võimalik. Ja siis on küsimus selles, kas laiendada uutele aladele seda planeeringut. Aga kuigi meil on olemas Viru-Nigula soov alustada uuringutega ja ka Saarde valla soov alustada uuringutega, siis ei ole seal veel tänasel hetkel piisavalt selgust, kas ja kuidas seda on võimalik teha. Sellepärast, et see eeldab ikkagi tõenäoliselt mitme kohaliku omavalitsuse ühist tegevust, Saarde vallas, siis ka Häädemeeste valla ja Pärnu linna puhul ja võib-olla ka Tori valla puhul, nii et see on nagu keerukas.

Loomulikult on nüüd suur küsimus, et mida see tähendab. Kas see tähendab, et Eestisse kunagi seda konkreetset ja teisi suuri tehaseid ei tule? Kas see tähendab, et riikliku kui eriplaneeringu puhul on alati võimalik siis, ütleme, ülekaaluka avaliku huvi korral seda mitte teha? Vastus on see, et nii see ei ole. Eestil on esiteks säilinud huvi ka majandusliku arengu suhtes. Konkreetsete ettevõtjate suhtes me suhtume siiski soosivalt ka edasi. Vaidlus valitsuses oli või arutelu – ütleme, mitte vaidlus, vaid arutelu – oli pikk ja põhjalik. Ja tulevikus võib vabalt tulla selliseid eriplaneeringuid, mis ei saa arvestada kõikide kogukondade soovidega. See on oluline sellepärast, et kui näiteks me soovime rajada kuskile kaitseväe polügooni või ka mõnda muud sellist objekti – vanglat, prügilat, radioaktiivsete jäätmete ladestamise kohta –, siis see ei saa olla niimoodi, et valitsusel ei ole õigust kujundada poliitikat ja konkreetset otsust. Aga praegusel juhul me nägime, et seda konkreetset tehast on võimalik rajada ka erinevate kohalike omavalitsustega koostöös. Ja me näeme seda, et uuringute algatamiseks riiklik eriplaneering otseselt vajalik ei ole. Saab uurida, millised need keskkonnamõjud on. Praegu ju ei käi vaidlus mitte selle üle, kas rajada tehas, vaid küsimus on ju selles, kas saaks uurida, kas saaks teha selgeks, kas sellise tehase rajamine Eestisse on võimalik. Ja seejärel siis alles me läheme järgmisesse etappi, kus me alustame n-ö rajamisprotsessiga. Aga kuna siin on kired olnud päris teravad, siis ma pean tunnistama, et kõik need olulised osapooled – need, kes siis Tartus ja Viljandimaal sellest tehase rajamisest ei olnud huvitatud, isegi uuringutest mitte, ja siis need, kes peavad selle konkreetse tehase rajamist Eestisse üldse võimatuks, siis need, kes tahaksid seda tehast Eestisse väga, ja need, kes peavad mõistlikuks, et valitsus saab siis, ütleme, otsustada, kuidas ja mida siis täpselt teha –, kõiki nende osapoolte huvisid kokku pannes keegi ikka tunneb, et tegelikult tema huve kahjustati, ükskõik, milline see otsus ka poleks olnud.

Aga ma arvan, et praegu on valitsus püüdnud vaadata seda protsessi n-ö talupojamõistusega ja see talupojamõistus ütleb seda, et Eesti riigi juhtimises saavad osaleda kõik kodanikuühendused, kujundada poliitikat, selles kaasa rääkida – isegi rohkem mõnikord, kui valitsus. Aga kaks tööriista Eesti riigi juhtimiseks väga hästi ei sobi, need on: vikati ja hang ja siis kullakang. Kui need need kaks asja omavahel võistlevad, siis tegelikult kumbki neist ei ole see mõistlik lahendus.

Nii et, ühesõnaga, kokkuvõte on see: otsustasime eriplaneeringu lõpetada. See ei tähenda, et sellist tehast kunagi Eestisse ei tule või analoogset asja. See ei tähenda seda, et valitsusel puudub huvi ettevõtjatega koostööks. See huvi on säilinud. Piisavalt selgust tänasel hetkel nendes kohalikes omavalitsustes, kus vallavolikogud on seda arutanud ja ka mõned otsused teinud, millised need lahendused seal võiksid olla, ei ole. Ja kuidas asi see edasi läheb, on tööküsimus. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud ning küsime läbi mikrofoni. Kas keegi soovib?

Sven Soiver, TV3
Kas maailmanäitusele minnakse või mitte või millal selle kohta otsus tuleb? Mis seisukohad on?

Jüri Ratas
Meil on tänasel kabinetinõupidamise arutelul … Meil on olemas all ju otsus ja all on otsus see, et Eesti põhimõtteliselt toetab seal osalemist, kui me näeme vastavat finantseeringut ka erasektori poolt. Minu teada tänasel hetkel on selge see, et sellises suurusjärgus, et see finantseering võiks olla 50%, seda erasektori poolt ei tule, mis ei tähenda muidugi seda, et erasektori huvi ei ole ja teatud osas nad neid kulutusi on nõus katma.

See loomulikult tähendab palju suuremat finantseeringut siis riigi poolt, maksumaksja raha osas. Meil olid, ma mäletan, ju päris tõsised arutelud selle osas, kui me esmaesmakordselt seda Expo teemat arutasime ja oli laual see temaatika, et kui seda teha, siis seal tuleb ka iga juhul oma välisteenistust tugevdada. Selle otsuse tegelikult me oleme ju järgmise aasta riigieelarves ära teinud, kui me räägime välisteenistuse tugevdamisest Araabia Ühendemiraatides, aga hetkel kabinetinõupidamine läheb edasi peale kella kahte.

Rene Tammist
Jaa, võib-olla ka siis natukene räägin sellest teemast. Tõesti, valitsuskabinet pole seda teemat arutanud ja see arutelu seisab meil ees siis peale kella kahte.

Minu isiklik seisukoht on see, et Dubaisse maailmanäitusele aastal 2020 võiks minna. Olen seda ka juba avalikkuses kommenteerinud. Ja see põhjendus on eelkõige selles, et see lähenemine on nüüd teistsugune võrreldes varasemate kordadega, kui maailmanäitustel on osaletud. Sedapuhku on siis keskmes ettevõtjate huvi ja soov ekspordivõimalusi parandada. Oleme seadnud ka konkreetse eesmärgi, et järgmise viie aastaga võiks ekspordi maht kasvada riiki siis 75 miljoni euro võrra. Ja see tähendaks näiteks eelarve kontekstis täiendavaid eelarvetulusid 15 miljonit eurot. Mina vaatan seda pigem sellise investeeringu või finantseerimistehinguna. Ja tõesti, need otsused varasemalt seoses Abu Dhabis avatava saatkonna ja Eesti avatava esindusega on ka juba tehtud riigieelarve kontekstis. Ja neid otseselt tuleb vaadata siis ühes sellises tervikpildis. Aga jah, tõesti, see arutelu veel seisab meil ees. Siis on võimalus kolleegid ära kuulata ja langetada kaalutletud otsus.

Sven Soiver, TV 3
Võin jätkata vist? Küsimus tselluloositehase kohta ja siis riigihalduse ministrile. Kas see tähendab nüüd seda, et ettevõtjad peaksid uuringuid tegema ilma eriplaneeringuta ja siis tulema uuesti eriplaneeringu taotlusega teie jutule, kui kui kõik omavalitsused, kas kaks või kolm – olenevalt kohast – või neli omavalitsust, on nõus? Uuringud on tehtud, tehast saab teha ja siis hakkab see protsess uuesti pihta või mis need järgmised võimalikud sammud on? Kas te olete seda otsust teatanud ka juba ettevõtjatele ja kuidas nad reageerisid? Ma kujutan ette, et kõiki otsuseid saab vaidlustada, kaasa arvatud valitsuse otsuseid.

Janek Mäggi
Ma alustan lõpust. Me ei jõudnud kahteistkümneks veel otsust teha, sellepärast me jäimega siia natukene hiljaks. Seetõttu ma ei ole isiklikult rääkinud, aga ma olen informeerinud küll, milliste võimalustega või ettepanekutega valitsusse läksime – need on tegelikult avalikud ja kättesaadavad.

Ja ma arvan seda, et see protsess on praegu, noh, ütleme, niikuinii algfaasis. Sellepärast, et kui ettevõtjad alustasid selle tehase planeerimist, siis mainiti, et viis kuni seitse aastat võtab see aega. See on igal juhul algfaasis. Kas lisaks vallavolikogude otsustele saadakse ka kohalike elanike piisav toetus, kas need, kes asuvad selle konkreetse valla, kuhu tuleb see põhitehas, kui ta tuleb ja kus need keskkonnamõjude hindamised seda võimaldavad teha, leiavad ka naabervaldadest toetuse, ka see on väga suur küsimus.

Nii et ma arvan, et ettevõtjatele on signaal selline: me lõpetasime ära Tartu- ja Viljandimaal planeeritava eriplaneeringu ilma uuringuteta. Ja põhiliselt sellel põhjusel, et me nägime, et ei ole võimalik seda tehast nendesse konkreetsetesse piirkondadesse rajada. Ja seda ütleb ka seadus. Siis ei ole mõtet osapoolte aega ja raha sellele raisata, et isegi uurida, kui niikuinii me näeme, et seda teha pole võimalik. Aga me ei välista, et Saarde valda või Viru-Nigulasse on seda võimalik teha. Aga mis on nagu kõigi valitsuse liikmete vist enam-vähem üksmeelne seisukoht, on see, et ilma kohalike omavalitsuste toeta, ilma kohalike elanike toeta seda tegelikult teha ei õnnestu. Aitäh!

Jüri Ratas
Ma lisan nii palju, et tõsi on see, jah, et kabineti nõupidamisel see otsus langes. Ja et see valitsuse otsuseks vormistada, siis me läheme edasi kell kaks.

Aga mina arvan, et see suund, et Eesti ühte peamist suurt rikkust, milleks kindlasti meie puit on, et seda rohkem väärindada, ja ka see suund, et kohalikul toorainel selliseid tehaseid tuleb, ma usun, et see päev Eestis tuleb, kui selline tehas siia rajatakse. Ja ma arvan, et see ei ole mitte vale suund.

Tõsi on see, mida te küsisite, et jah, neid uuringuid saab teha ilma selleta, kui riigi eriplaneering on algatatud. Neid uuringuid saab erasektor ka siis teha. On teatavasti võimalus ka, et see viiakse läbi üldse läbi kohaliku omavalitsuse planeeringu, kui see puudutab seal mõningaid omavalitsusi või rohkem, kui ühte omavalitsust.

No kolm kohta, mida on ju tänane investor välja käinud, mida ka Janek kirjeldas. Pärnumaa, siis seal on teada seda, et see võib puudutada kolme kuni nelja omavalitsust. Seal on põhimõtteliselt ainult ühe omavalitsuse otsus praegu olemas. Rääkides Kagu-Eestist, siis seal on kaks maakonda, kes suure tõenäosusega on selles piiris- on Võru ja Põlva maakonnas olevad omavalitsused ja loomulikult Lääne-Virumaa. Nii et see avalikkuse aspekt, ma arvan, see on see õppetund tegelikult, et ilma omavalitsusteta ja nende toetuseta seda tehast rajada on võimatu.

Aga kui see küsimus lahendatakse, kui on ka piisavalt selgitustööd kohalikule kogukonnale, siis ma arvan, et ühel hetkel kindlasti selline investeering leiab koha ka siin Eestimaal.

Juhataja
Nii. Kui rohkem küsimusi ei ole …

Sven Soiver, TV3
Küsimus rahandusministrile ja teisel teemal. Ehk siis ringhäälingute liit ja ajalehtede liit saatis murekirja, et järsku on ERR-i tegevus seotud keelatud riigiabiga, eelkõige siis see meelelahutusportaali osa. Olete te selle teemaga tutvunud ja mis on teie seisukoht

Toomas Tõniste
Aitäh! Me … Olen jah. Selline kiri on tulnud. Ei ole jõudnud veel sügavuti minna. Ma probleemiasetusest saan täiesti aru. See teema on ju ka varasemalt korduvalt läbi käinud. Ja siin tegelikult tuleb sellele teemale tõsiselt otsa vaadata.

Sander Punamäe, Postimees
Valitsuskabineti istungil oli ka arutelul Eesti Pere Sihtkapitali küsimus. Kas siis selgub, et palju seal inimesi tööle hakkab, kus see asuma hakkab ja mis moodustis see on?

Jüri Ratas
Armas ajakirjanik, ma ütlesin, et me enne lõunat jõudsime käsitleda ühte valitsuskabineti nõupidamise punkti ja see oli puidu rafineerimistehas. See (toim. Eesti Pere Sihtkapitali loomine) on tõesti päevakorras ja tuleb peale lõunat arutelu alla.

Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!