Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 7. november 2019

7. november 2019 - 18:45

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, kultuuriminister Tõnis Lukas ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=j8JmOYJmSb0&feature=youtu.be



Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, kultuuriminister Tõnis Lukas ja sotsiaalminister Tanel Kiik. Alustuseks annan sõna peaminister Jüri Ratasele.


Jüri Ratas
Suur tänu! Austatud ajakirjanikud! Täna on väga tore päev – ametisse astus valitsuse uus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu. Ta andis täna juba riigikogu ees ametivande, nüüd ta osales juba ka valitsuse istungil ja kabinetinõupidamisel.

Kaimar Karul on pikaajaline, üle 20 aasta pikkune töökogemus IT-sektoris. Ta on ise öelnud, et ta peab väga oluliseks ka väliskaubandusvaldkonda, et just aidata kaasa Eesti ettevõtetele uusi eksporditurge avada. Soovin talle kindlasti kogu südamest jõudu ja jaksu.

Nüüd – valitsuse istungil oli täna kokku 11 päevakorrapunkti. Nii nagu ikka, kabinetinõupidamisega läheme edasi kell kaks.

Kindlasti kultuuriminister Tõnis Lukas räägib lähemalt spordiseaduse muudatustest, aga kiitsime istungil heaks olulised muudatused spordiseaduses. Muudatused puudutavad nii sportlastele stipendiumi ja toetuste määramise põhimõtteid kui ka spordivõistlustega manipuleerimise ja keelatud ainete vastu võitlemist. Eelnõu järgi seatakse sporditegevusega seotud stipendiumite maksmisele aastane piirmäär, mis on 12-kordse kuutöötasu alammäär. 2019. aastal on see 540 eurot kuus.

Samal ajal luuakse uue liigina sportlase toetus, mida võib maksta sportlastele, kellega on sõlmitud töö- ja võlaõiguslik leping. Tulumaksuvaba sportlastoetust võib maksta kuni kahekordse kuutöötasu alammäära ulatuses, see summa ühes kuus 2019. aastal oleks 1080 eurot.

Ma mäletan ise selle teemaga tegelemist aastaid tagasi, kui oli võimalus olla ka ühe spordialaliidu juures. See oli päris suur teema. Ka ajakirjandusest käis see korduvalt läbi, kuidas siis nende stipendiumitega on ja kas makstakse selle pealt riigimakse või mitte. Siis tegi riik ju treeneritele teatud toetuse maksmise juurde, sealt viiendast kategooriast. Aga arvan, et see on väga õige samm õiges suunas.

Nüüd, [valitsuses] olid ka investeeringud erivajadustega laste heaks. Valitsus otsustas tänasel istungil eraldada 15,6 miljonit eurot toetust, et ajakohastada põhikoolide õppehooneid, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Toetusega rahastatakse Pärnu Päikese Kooli, Tallinna Tondi Põhikooli, Tartu Kroonuaia Kooli ja Võru Järve Kooli õppehoonete ehitus- ja korrastustöid.

Väga oluline punkt, mis veel oli ja millest tõesti on palju juttu olnud, rahandusminister Martin Helme on rääkinud, nimelt tulumaksuseaduse muudatused. Valitsus kiitis heaks tulumaksuseaduse muudatused, millega kaasnevad mitmed maksusoodustused Eesti inimestele.

Lõpetame olukorra, kus aasta lõpus eeskätt on olnud see väga tugevasti ka kriitika all, et sünnitushüvitise saanud naiste aastatulu kasvab ja maksuvaba tulu väheneb ehk nad peavad siis rohkem tulumaksu maksma.

Edaspidi võivad aasta viimases kvartalis sünnitus- ja lapsendamishüvitise saanud maksustamise mõttes osa hüvitisest üle kanda järgmise aasta arvestusse. See võimaldab neid hüvitisi maksustada nii, nagu neid saaks iga kuu, ja sellega inimese maksuvaba tulu ei vähene.

Muudatus rakendub tagasiulatuvalt, see rakendub 1. jaanuarist 2018 ehk kehtib ka juba käesoleva aasta lõpus sünnitavatele naistele.

Lisaks suurendame täiendavalt maksuvaba tulu laste eest alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.

Vabastame tulumaksust ka riigieelarvest makstavad lasterikaste perede kodutoetuse ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse. Aitäh!


Juhataja
Siseminister Mart Helme.


Mart Helme
Aitäh! Meie poolt põhimõttelisi punkte ei olnud, kui mitte pidada väga põhimõttelisteks ka neid punkte, mis käsitlesid Eesti kodakondsuse andmist naturalisatsiooni korras.

Nagu ma ühel pressikonverentsil siin paar nädalat tagasi ütlesin, on huvi Eesti kodakondsuse vastu väga kiirelt ja radikaalselt tõusnud. Järjekorras on ootamas väga suur hulk inimesi, kes on oma dokumendid korda ajanud, kes on oma eksamid teinud, kes vastavad kodakondsuse saamise tingimustele. Ja praktiliselt iga kord oleme valitsuse istungil ka mõned mõned nendest avaldustest ja taotlustest rahuldanud, aga neid on järjekorras ootamas veel palju.

Nüüd, mis oli küll kavas ka sel nädalal tuua valitsusse, oli võõrtööjõudu puudutavate regulatsioonide täpsustamine, täiendamine. Aga kuna me soovime seda teha nii, et need oleksid tõepoolest igati elluviidavad, mitte lihtsalt paberlikud poliitilised deklaratsioonid, siis me oleme väga tihedas mõttevahetuses, infovahetuses, kooskõlastusvahetuses teiste ministeeriumitega, nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi kui ka mõnede teiste muude ministeeriumitega, justiitsministeeriumiga eelkõige.

Nii et meil on need asjad järjest edasi lükkunud. Me loodame, et võib-olla järgmise nädala valitsuse istungile me saame ka juba neid tuua, sest, kui te tähele panete, ka teie töö tulemusena on ilmunud artikleid ja uudisnupukesi, mis räägivad võõrtööjõuga seotud probleemidest, sh maksude laekumisest, ka Eesti seaduste rikkumisest.

Me tahaksime, et need asjad oleksid võimalikult täpselt teostatavalt ja üle välja üheseltmõistetavalt ka välja töötatud ja vastu võetud valitsuse poolt. Nii et kõrvalepõikena või etteruttavalt väike niisugune osundus selles suunas, millega Siseministeerium praegu selles valdkonnas tegeleb. Ja ega mul rohkem praegu midagi lisada ei ole.


Juhataja
Kultuuriminister Tõnis Lukas, palun!


Tõnis Lukas
Head ajakirjanikud! Nagu peaminister juba ütles, siis valitsus kiitis heaks ja saadab riigikokku teele spordiseaduse muutmise seaduse. Spordiseadus on tegelikult päris lai ühiskonda puudutavaid teemasid-aspekte puudutav seadus, nii et kõik ühiskonna võlu ja valu läbib ka seda seadust.

On õige, et diskussioonid mitmel puhul ja mitme teema üle on olnud kaunis kirglikud erinevatel aegadel. Seetõttu on hoolega tehtud seda ettevalmistustööd ja seadusemuudatus on päris põhjalik. Ta puudutab nelja küllaltki olulist valdkonda põhiliselt. Ja nendest järjekorras.

Kõigepealt, sportlastele stipendiumi ja toetuse määramise põhimõtted. Juba juttu oli, et stipendiumidega peideti või stipendiumide alla peideti tegelikku palka omal ajal sportlastele ja sellega seoses ei makstud sellelt makse, mis omakorda tähendas seda, et sportlastel ei olnud sotsiaalseid garantiisid. Ja noorte inimeste puhul – nad ei oska võib-olla mõelda, aga – see tähendab seda ka, et pensioni saamise võimalused tulevikus oluliselt vähenesid, kes muidugi kui kaua sporti professionaalina tegi.

Aga sotsiaalsete garantiide olulisus on sportlaste puhul sama nagu nagu kõigil teistel. Seetõttu tuli süsteemi korrastada. Nüüd on siis selleks, et seda pinget natukene klubidelt maha võtta, tekitatud n-ö kolmeastmeline toetamise süsteem. Stipendiume võib ka edaspidi maksta stipendiumile sobivatel tingimustel, see tähendab, et see on selleks, näiteks õppursportlastele, et nad arendaksid ennast, teeksid tulevikule olulisi käike ja samme, ainult et stipendium ei saa olla samaaegselt palga maksmisega.

Kui stipendiumi makstakse, siis palka maksta ei ole võimalik ja ka sportlase toetust maksta pole võimalik. Sportlase toetus ongi siis uus sotsiaalne ja tööjõuga kaasnev tasu maksmise viis, mis on maksuvaba ja mis peab olema vähemalt siis praeguse alammääraga võrdne, 540 eurot kuus, kuid maksimaalselt 1080 kuus, see tähendab maksimaalselt kahekordne töötasu alammäär. Ja see võib olla n-ö ainus viis, kuidas inimest tasustada, kuid … Nüüd ma praegu selles mõttes eksisin, et tegelikult see käib palga maksmise juurde. Palk peab olema vähemalt minimaalne. See tähendab, et töölepingu alusel või sellega sarnanevate lepingute alusel peab inimene saama palka 540 eurot kuus ja siis võib talle määrata juurde selle sportlase toetuse.

Üldine skeem muidugi näeb ette, et palk töölepinguga võib olla ükskõik kui suur, nii palju kui kokku lepitakse, ja sellele võib lisanduda ka siis sportlase toetus, mis on maksuvaba.

Mis puudutab muud tööseadusandlust, siis sportlastele tehakse siin erandeid. On selge, et sportlastel töö ei küsi. Mõnikord õhtuti – selleks, et meile etendust pakkuda või elamust pakkuda – ja nädalavahetusel teevad nad tööd, seega ei rakendu selline öötöö ja nädalavahetusel täiendavad lisatasud.

Sportlasega võib lepinguid, töölepingut sõlmida kuni viieks aastaks, st tähtajalist töölepingut võib sõlmida kuni viieks aastaks, ja pikendada seda siis ka tähtajalist töölepingut selle viie aasta piires, ilma et see läheks automaatselt töölepinguks üle, need on erandid. Ja siin on nüansse veel, aga kõigest sellest ma ei räägiks.

Sporditulemuste andmebaas luuakse spordiregistri juurde, selleks et neid tulemusi saaks analüüsida ja tulemusi saaks talletada tulevikuks. Ja sporditulemuste avalikustamine, mis on ka kirgi kütnud, sest isikuandmete kaitse põhimõttel võib juhtuda, et kunagisi sporditulemusi keegi ei taha pärast avalikustada või, tähendab, kaua avalikuna hoida.

Seetõttu on siin diskussioon olnud. Nüüd seadusemuudatusega fikseerime me kindlalt ära, et sporditulemusi võib töödelda, aga ilma andmesubjekti nõusolekuta. Tegemist peab siis olema spordialaliitude, spordiühenduste maakonna spordiliitude korraldatud ürituste-võistlustega.

Piiranguna sätestatakse, et avalikustada võib üksnes tulemusi, mis on saavutatud just nendel korralistel võistlustel. Sest sport on avalikkusele suunatud ja sporditulemusi peab saama kasutada ja avaldada, sellel on oma sotsiaalne mõõde ka eeskujuna noortele. Sporditulemuste n-ö salastamine ei käiks minu meelest ühiskonna avatuse põhimõttega kokku.

Ja viimane aspekt on spordivõistlustega manipuleerimise ja keelatud ainete vastu võitlemise punkt. Manipuleerimine või kahtlus sellega seoses võib tähendada seda, et sa kas suudad tõendada või ei suuda tõendada, aga sa tahaksid selle informatsiooni kellelegi edasi anda. Luuakse konkreetne kontaktpunkt ja antakse see voli ühele eraõiguslikule isikule. Tõenäoliselt on see siis Olümpiakomitee poolt loodud Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA. See on kontaktpunkt, kelle poole võib pöörduda alati, kui on sellised kahtlused, et keegi kasutab keelatud aineid või siis manipuleerib spordivõistluste tulemustega. Ja selles kontaktpunktiga seotud infoliikluses tagatakse infoandja õigused samamoodi. Me loodame, et see annab infoandjale teatud turvalisuse ja ka kindluse, et kui on ikkagi oluline spordi mainet kahjustav tegevus, siis neid andmeid ka kasutatakse ega vaikita maha.

Koostöös Justiitsministeeriumiga vaatasime me üle dopingu tarvitamisega seotud karistused. Kriminaalkorras karistatakse aine kasutamisele kallutamist ja omamist. Selleks muudetakse karistusseadustikku ja lisatakse säte, mille kohaselt dopinguna käsitletava aine või meetodi määramise, näiteks arsti poolt, kasutamisele kallutamise, üleandmise ja kasutamisele abistamise, ka võib-olla näiteks meditsiinitöötaja poolt, karistatakse.

Selle eest karistatakse rahalise karistuse või kuni 2-aastase vangistusega. Samuti karistatakse rahalise karistuse või kuni 2-aastase vangistusega dopinguna käsitletava aine toimetamise eest üle riigipiiri või selle tootmise, valmistamise, turustamise, vahendamise ja edasiandmise eesmärgil valdamise eest.

Samade tegude eest, kui see on toime pandud korduvalt või noorema kui 18-aastase isiku suhtes või grupi poolt või suure varalise kasu saamise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega.

Me tahame nende sätetega kaitsta sportlasi. Sportlaste ümber on sfäär inimesi. Kui need inimesed on ebaausad või tõukavad sportlast, ka noorsportlast ebaväärika käitumise poole, siis peab neil olema juba ette hirm seda teha. Ma arvan, et selline regulatsioon ja riigi printsipiaalne suhtumine välistab tulevikus sellist spordi mainet määrivad tegevused.

Lisaks on oluline see, et me käsitleme selles seaduses dopingut mõistena. Kui seni oli fikseeritud ainult ravimi kasutamine kui niisugune, aga ravim, ravimid ei ole kogu dopinguala veel iseenesest. Nii et doping üldmõistena on ka seaduses sees.

Ja lõpetuseks mul on rõõm teatada, et Kaitseministeerium andis tänase otsusega, valitsuse otsusega Meremuuseumile üle tuukri- ja uurimislaeva Lood, mis kuulus enne Eesti mereväele. Meremuuseum saab seda kasutada allveearheoloogia keskuses, mille ta nüüd loob, kus süvaallveetegevus ja arheoloogilised uuringud lähevad täiesti uuele tasemele ja nendega tegeletakse koostöös teiste teaduslike organisatsioonidega.

Senine uurimislaev Mare läks teenitud vanaduspuhkusele. Eelmisel sügisel tegi viimase reisi ja on nüüd eksponeeritud Lennusadama kail, nii et Meremuuseum sai väga olulise panuse oma tegevusteks just tänase valitsuse otsusega. Ja muuhulgas siis ma annan teile teate edasi ja püüan siis tekitada huvi selles suhtes, et Meremuuseumi jälle üks uutest ekspeditsioonidest avatakse mõne nädala pärast Paksus Margaretas, see tuleb väga põnev.


Juhataja
Sotsiaalminister Tanel Kiik.


Tanel Kiik
Tervist ka minu poolt! Meie peamine eesmärk täna oli valitsuses rääkida hambaravist ja hambaravi hüvitamise analüüsist, võimalustest seda hambaravihüvitise süsteemi tõhustada. Ajaliselt me veel selleni ei jõudnud, aga kindlasti pärastlõunases kabinetinõupidamise osas seda teeme.

Oleme valmis saanud hambaravihüvitise analüüsi laiemalt inimeste hambatervise, hamba- ja suuhügieeni kohta näitab seda, et asjaolud on läinud järk-järgult paremaks, inimesed kasutavad hambaravihüvitist üha suuremal määral, aga jätkuvalt on siiski ainult 62% täiskasvanuid, kes iga-aastaselt siis hambaarsti juures käivad, kasvõi siis n-ö profülaktilises kontrollis, et ennetada suuremaid muresid. Ehk on piisavalt palju neid, kes seda jätkuvalt ei tee.

Meie eesmärk loomulikult on järk-järgult suurendada regulaarselt kontrollis käivate inimeste arvu, seda on tehtud läbi 2017. aastal jõustunud hambaravihüvitise, mis annab siis võimaluse täiskasvanutele saada hüvitist 40 eurot, omaosalus sel juhul 50%, annab võimaluse siis väikelaste emadele, rasedatele ja ka eakatele saada hüvitist 85 eurot, omaosalus on sellisel juhul 15%. See hüvitis on ennast igal juhul õigustanud. Küsimus on selles, kuidas seda hüvitise kasutamist ja just nimelt hambaravi laiendada ühiskonnas veelgi enam.

Ehk pärastlõunases kabineti osas teeme siis enda poolt ettepanekud, mis laias laastus lähevad kolme erinevasse suunda, võib öelda. Üks on hambaravihüvitise kasutamisel inimeste omaosaluse vähendamine ehk täna see omaosalus ka küsitluste järgi, uuringute järgi on jätkuvalt takistuseks. Ehk üks variant on seda langetada.

Teine suund on hambaravihüvitise kogusummat tõsta. Ehk täna, nagu öeldud, täiskasvanutele on see 40, teistele teatud sihtrühmadele 85. Et neid piirmäärasid üle vaadata, kuna paratamatult, nii nagu laiemalt raviteenused, nii ka hambaravihind järk-järgult paratamatult tõuseb ehk sama hüvitise summa eest saab lihtsalt tulevikus nüüd vähem teenust.

Ja kolmas suund on see, mida ka koalitsioonikõnelustel arutati, nimelt, et hambaravihüvitis muuta siis n-ö inimesega kaasas käivaks. Sellel juhul kindlasti laiendaks rohkem sihtrühma, kes hüvitist kasutada saab, aga peab arvestama, et sellel on väga suur eelarveline mõju. Eks seda tuleb valitsusel arutada, kui palju on võimalik lähimatel aastatel siis täiendavalt just nimelt hambaravisse raha suunata.

Sest 2017. aastal, kui antud hüvitis sisse viidi, siis esimeseks poolaastaks eraldati 6 miljonit, edaspidi siis 12 miljonit eurot haigekassale. Umbes selle suurusjärguga on ka täna hambaravi pakutud haigekassa eelarvest, just kui me räägime täiskasvanute poolest. Aga kui me soovime näiteks laiendada hambaravihüvitist nii, et seda on võimalik kasutada ükskõik millise teenusepakkuja juures, mitte ainult haigekassa hinnakirja juures, ehk see käiks n-ö inimesega kaasas, sellisel juhul see summa oleks vähemalt kolm korda suurem võrreldes tänasega. See tähendab seda, et sinna tuleb leida eelarves võimalusi juurde.

Seda küsimust arutab kabinet pärastlõunal. Suundi on mitu, võimalik on ka neid kombineerida ehk nii piirmäära tõsta kui ka siis muuta see patsiendiga kaasas käivaks, sel juhul loomulikult koguhind on veel mõnevõrra kõrgem.

Aga kindlasti soovitaks kõigile Eesti elanikele südamele panna, et hambaravi on alati probleemide tagajärgedega tegelemine. Ehk veelgi olulisem on kindlasti just nimelt mõistlik ennetustöö, mõistlik hamba- ja suuhügieen. Ehk paratamatult, nähes ka küsitlusi, ei ole alati ka laste seas ja isegi täiskasvanute seas neid, kes igapäevaselt oma hammaste eest mõistlikud hoolt kannavad, ja hiljem, kui need probleemid tekivad, siis nende ravimine on oluliselt keerulisem.

Nii nagu tervishoius meeldib mulle välja tuua, siis 80% inimese tervisest sõltub temast endast, sõltub tema keskkonnast, sõltub geenidest, sõltub paljust muust ja 20% on see, mida tervishoiuasutused pakuvad.

Eks ta tõenäoliselt on hambaravis suhteliselt sarnases suurusjärgus. Eeskätt tuleb meil endal ise mõelda ja oma lastele mõistlikke kombeid ja mõistlikku sellist ennetustööd õpetada.

Kui me vaatame näiteks, konkreetselt toon on mõned numbrid, hambaid peseb üle ühe korra päevas täna ainult 80% 15-aastastest tüdrukutest ja 72% naistest – siin tuleb muide jälle välja see, et naised on tublimad kui mehed, tuleb tunnustada, sest kui me vaatame sama numbrit poiste seas, siis 54,6% kuni 15-aastastest poistest ja 50,5% täiskasvanud meestest üle ühe korra päevas.

Ja samamoodi me näeme ka seda, et kui vaadata üleüldist hambaraviolukorda hambaravimuresid, siis siis meestel on neid neid küsimusi isegi rohkem. Ehk annab väga ka selge viite, kui me vaatame, et on selge, ütleme siis, sooline erinevus ennetustegevustes ehk siis hammastepesus, ja selle võrra on näha kohe selged konkreetsed numbrid, mis väljenduvad probleemides, mis inimeste hammastega tekivad. Nii et soovitan kindlasti selle peale mõelda ja seda oma lastele ja lähedastele selgitada.

Viimase numbri võib-olla tooks jälle 2018. aasta kohta. Hambaravihüvitist kasutas 224 000 inimest – päris suur number. Teame seda, et enamik neist jäid ka üleüldse hambaravikülastusega rahule, aga nagu viitasin, siis tegelikult 224 000 ei ole kindlasti see siht, mida võiks taotleda.

Kokkuvõttes meie soov on see, et ühel või teisel moel ikkagi hambaarsti juures käimine kasvaks ja hüvitise saajate osakaal tõuseks. Täna me saame seda hüvitist kasutada 327 hambakliinikus üle Eesti. Oluline on kindlasti seda sihtrühma laiendada.

Ja nüüd tulebki valitsuses arutada, millisel viisil me seda paremini teha saaksime, et üha suurem osa Eesti täiskasvanutest jõuaks hambaarsti juurde. Nagu öeldud, mitte ainult siis, kui on juba tõsised mured käes ja ravi kallis, vaid ka siis, kui on lihtsalt vaja tegeleda ennetustööga.

Aga hambad hammasteks. Räägiks teisest temast ka. See nädal on palju küsimusi tekitanud ja arutelukohti tekitanud apteegireform. Eile istus tõepoolest koos taas ka koalitsiooni töörühm sel teemal. Etteruttavalt ütlen kohe ära, et ühtegi otsust ei ole langetatud, kas ja mida apteegi reformi osas muuta.

2014.–2015. aastal vastuvõetud seadused teenisid laias laastus kaht eesmärki. Ehk eesmärk oli lahutada ravimite jae- ja hulgimüük, et tekiks selgem konkurentsiolukord. Eesmärk oli tugevdada proviisor omandit turul ehk siis proviisorite rolli, kes on siis ravimiteaduse magistrit, väljaõppinud inimesed, et just nimelt nemad oleksid senisest tugevamas positsioonis ka erinevate ravimite ja erinevate kaupade valimisel, mida apteekides inimestele pakutakse, millist ravimit neile antakse, millist nõu ei anta.

Vahepeal on seda arutanud nii üle-eelmine parlament kui ka eelmine parlamendikoosseis, teatud otsused tegi ka haruapteekide osas näiteks, ja arutab ka tänane parlamendikoosseis hetkel koalitsiooni töörühmas.
Lihtsustatult öeldes võib öelda, et on vähemalt sama palju arvamusi kui erakondi. Aga me oleme kokku leppinud, et järgmisel nädalal kohtutakse erinevate osapooltega, erinevate turuosalistega, kes on ka omalt poolt ettepaneku teinud.

Võib-olla siin korra räägin sellise ABC üle, kuna neid ühendusi mitu. Meil on Eesti Apteekide Ühendus, mis eeskätt esindab hulgimüüjad ja neile kuuluvaid apteeke, on proviisorite koda, mis, nagu nimi ütleb, esindab proviisoreid, sõltumata sellest, mis apteegis nad töötavad, ja on apteekrite liit, mis esindab siis omakorda proviisoreid ja farmatseute, see on ka väga vana ja tugev organisatsioon.

Nendest kolmest kõigiga olen ise ministrina kohtunud suve jooksul, kohtusime kahega neist ka nüüd teisipäevasel päeval, kuna vahepeal esitles apteekide ühendus enda ettepanekud, kuidas apteegireformi muuta. Meie soov oli kutsuda kõik laua taha, õigemini kutsusimegi. Kahjuks üks organisatsioon lihtsalt ei leidnud aega tulla, teatades selles suhtes vahetult enne koosolekut, aga oleme saatnud ka uue kutse.

Järgmisel nädalal oleme igati valmis neid arutelusid jätkama, sest kui me tahame mingitest kompromissidest rääkida, tahame jõuda mingisuguste mõistlike lahendusteni selle väga lühikese ajaga, mis on jäänud apteegireformi jõustumiseni, ka turuosalistele. Ehk põhiosas tegelikult ta on juba jõustunud, kõigile uutele apteekidele need reeglid kehtivad, nüüd on küsimus olemasolevates vanades turuosalistes, kes paraku moodustavad turu enamuse.

Kui me soovi siin mingit kompromissi saavutada, neid kompromisse leida, siis seda saab teha ainult rahulikult laua taga läbi rääkides. Pressiteateid vahendades, üksteist rünnates või ka mingisuguseid alusetuid hirme külvates, et kohe-kohe lähevad apteegid kinni, ravimiteenuse kvaliteet või kättesaadavus langeb – ma arvan, et niisuguseid sõnumeid välja andes ei jõuta sugugi mitte lähemale, vaid pigem kaugemale ühisosast, kaugemale kompromissidest.

Võin teile kinnitada, et kõigi ravimiturul tegutsevate osapoolte – on see hulgimüüjad, on see maaletoojad, on see apteekrid, on see proviisorid, on see tervisesektor, ministeerium tervikuna, kohalikud omavalitsused või inimesed laiemalt – kõigi ühine huvi on see, et apteegiteenus oleks kättesaadav ka edaspidi. Ta seda kindlasti ka on.

Mingisugust massilist apteekide kinnipanemist ei tule, kõik need kalendrid ja muud sellised sildid on täiesti põhjendamatud. Ehk on kahtlemata tehtud väga palju ettevalmistusi juba turuosalistel tänaste reeglitel puhul turul edasi tegutsemiseks.

Ja kahtlemata on hetkeseisuga ka koalitsiooni töörühmas toimuvate arutelude valguses, võiks öelda, lausa esikohal just nimelt see, et tagada mitte ainult apteekide üldarv laias laastus samas suurusjärgus, nagu ta täna on – 495 vist, kui ma peast öeldes ei eksi –, vaid pigem just see, et oleks tagatud regionaalselt võimalikult võrdne ligipääs inimestel ravimiteenusele, apteegiteenusele.

Ehk olulisem sellest, mis on apteekide koguarv, on just see, kus nad paikneksid ja et oleks üleriigiliselt senine mõistlik võrgustik tagatud. Me näeme, et juba täna proviisorapteegid on need, mis eeskätt maapiirkonnas tegutsevad. Loomulikult tuleb ka neid igati toetada.

Ja samal ajal, kui me räägime n-ö olemasolevatest turuosalistest, siis anda neile kas võimalus neid omandisuhted korda teha võib-olla regioonipõhiselt, võib-olla etapi kaupa, nagu olen korra välja pakkunud, või siis sõltuvalt sellest, mis koalitsiooni töörühm otsustab, kui mingeid erandeid muudetakse, reegleid muudetakse, ka siis loomulikult on oluline, et me vaataksime just nimelt seda poolt, et ühegi piirkonna, ühegi Eesti maakonna ega Eesti omavalitsuse puhul ei tekiks olukorda, kus kasvõi ajutiselt võiks olla apteegiteenuse kättesaadavus häiritud.

Seda tööd, ma arvan, teevad kõik osapooled, see on kõigi osapoolte huvides. Ma arvan, et igasuguseid hirmutamised, igasugused meediarünnakud, pressiteadete vahendused võiksid nüüd jääda ära ja me võiksime rahulikult sisuliselt omavahel neid küsimusi arutada. Aitäh!


Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus suunatud või küsime läbi mikrofoni. Palun! Soovid küsida?


Jaanus Vogelberg, Äripäev
Küsiks siis kohe ise alguses ära. Kirjutasime täna artikli sel teemal, et jälle on n-ö sahtlist välja võetud see majandusministeeriumi eelnõu, millega plaanitakse luua hotellide külastajate selline, võiks öelda, lausjälgimise andmekogu. See teema ilmselt pole veel valitsusse jõudnud, aga ma küsiks, Jüri Ratas, teie käest, mis teie hinnang on sellele eelnõule.


Jüri Ratas
Ma ei ole tutvunud ja artikliga täna. Ma palun väga vabandust!


Jaanus Vogelberg
Aga te eelnõuga olete …?


Jüri Ratas
Ei ole sellel teemal ka Taavi Aasaga arutanud. Aitäh!


Huko Aaspõllu, Eesti Rahvusringhääling
Minu küsimus on tegelikult suunatud sotsiaalministrile. Ma saan aru, et Sotsiaalministeerium saatis eile õhtul välja siis oma parandusettepanekud plaanitavasse pensionireformi ja sealhulgas ka sisulised ettepanekud, millest üks on see, et inimesed saaksid välja võtta ainult oma teise sambasse enda sissemakstud raha ja riigipoolne 4% lisaks siis jääks kas siis kuidagi jätkuvalt teise pensionisambasse või liituks esimesega.

Ja teine, et inimesed saaksid enne kui kümne aasta möödudes taas liituda teise pensionisambaga. Ehk siis minu küsimus on, et kui tugevalt plaanib sotsiaalminister neid ettepanekuid valitsuses kaitsta. Kas need on sotsiaalministri jaoks midagi sellist, mis peavad kindlasti olema selles pensionireformis sees, selleks et see Riigikokku saata?


Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Tõsi on see, et pakkusin välja kuus ettepanekut seaduseelnõu täiendamiseks ja kümme ettepanekut seletuskirja täiendamiseks. Osa neist on sisulisemad, osa neist on tehnilisemad, mitmed nendest on läbi käinud ka juba pensioni teise samba reformi töörühmast, on arutatud neid ka ministeeriumite vahel.

Ehk meie mure või sotsiaalministeeriumi laiemas laastus ülesanne Eestis on alati tagada see, et pensionisüsteem oleks jätkusuutlik – see, et inimeste kättesaadav pension nii tänastel kui tulevaste eakatel tagaks inimväärse elatustaseme.

Täna me näeme, et Eesti pensionid on Euroopa Liiduga ja OECD-ga võrreldes väga madalad, umbes 40% keskmisest netopalgast. Kui isegi meie Baltimaade naabrid suudavad 50-60%, rääkimata sellest, et Kesk-Euroopas kuni Hollandini välja on 70-80% kuni 100% just nimelt eri sammaste koosmõjus, siis loomulikult on oluline see, et kõik Eesti valitsuse poolt ja parlamendi poolt algatatavad, muudetavad seadused peavad ka neidsamu eesmärke teenima.

Meie ettepanekud olid tõesti tingitud sellest, et näiteks, kui inimene soovib välja võtta teisest pensionisambast raha ja kulutada seda mingite muul sihtotstarbel, siis pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse seisukohalt oleks mõistlik, kui ta saab välja võtta n-ö oma palgaosa ja ülejäänud 4% jääks näiteks kas siis teise pensionisambasse või investeerimiskontole, mis on täiendav vahend, mis annab ka inimesele selle võimaluse ja vabaduse oma investeeringuid ise teha.

Selle vastu me kindlasti ei ole, et investeerimiskonto kaudu inimene võiks siis kas kogu selle n-ö kuus protsent ja kogu oma osa raha sinna suunata või soovi korral jaotada ta siis ära niimoodi, et osa võtab kas siis jooksvasse tarbimisse või mingite muude investeeringute tegemiseks, aga just see sotsiaalmaksu osa jääks pensionisüsteemi alles.

Samamoodi tegelikult on ka Vabariigi Valitsus otsustanud oma kabinetinõupidamisel, mis oli 22. augustil, mis puutub just nimelt seniseid sissemakseid. Ehk kui inimene näiteks loobub edaspidi teise sambasse raha kogumisest, siis see sotsiaalmaksu osa, mis laekub riigieelarvesse, saab olema kasutatud just nimelt erakorralise pensionitõusu läbiviimiseks. Ehk ta jääb jätkuvalt pensionisüsteemi.

Loogika võiks olla see, et võimalik palju, seaduse järgi lausa võiks öelda kogu sotsiaalmaks, peaks olema ikkagi pensionisüsteemi osa. Vabandust, täpsustan, 2% on siis see pensionisüsteem, 13% ravikindlustus, see on seaduses fikseeritud ja sellest tingituna ka sellise ettepaneku kaalumiseks esitasime.

Mis puudutab seda teist ettepanekut, siis see mõte oli selles, et kui inimene loobub maksetest – mitte ei võta raha välja, vaid loobub maksetest, mis tahes põhjusel, ajutiselt, näiteks tal on tööalased küsimused, näiteks ta ei ole veendunud selles, et kas see kogumine on otstarbekas –, aga mõtleb aasta või kahe pärast ümber, siis tal võiks olla õigus sellisel juhul vabalt valitud hetkel taas ühineda sellega.

See on teema, mida tegelikult valitsuses otsustatud ei ole. Ehk otsustati see, et kui inimene võtab raha välja, siis tal on kümme aastat aega. Läheb kümme aastat aega, enne kui tal on võimalik taas liituda. Ja selle põhimõttega me ei vaidle.

Aga see, kui inimene mitte ei võta raha välja, vaid pelgalt peatab oma maksed, sellisel juhul tegelikult tundub meile mõistlik, et oleks võimalik võtta selline ajutine maksepuhkus – tõesti, on see kuu või kaks, on see aasta või kaks – ja taas alustada neid makseid, mitte oodata sellisel juhul ka kümme aastat.

See võib tekitada siis olukorra, kus inimene, kes tegelikult soovib raha koguda ja kellel on kas sinna raha kogutud ja seda hoiab seal, ei saa jätkata neid makseid, kuigi tema küll ajutine n-ö majanduslik raskus või tööalane küsimus, on see palga muutumine vms, on juba ammu ületatud.

Lisaks tegime tõesti veel erinevad ettepanekud. Näiteks see, et tuleks edaspidi pensionisüsteemi analüüsis, mida teeb Sotsiaalministeerium, analüüsida kogu pensionisüsteemi tervikuna, ehk mitte ainult esimest sammast, vaid teist ja kolmandat, kogu paketti koos, vaadata seda, kuidas see vastab Eesti inimeste vajadustele, kuidas see tagab inimestele vajaliku toimetuleku tulevikus.

Samuti tegime meie ettepanekuid, kuidas täpsemalt teavitada inimesi, kes soovivad oma teisest sambast lahkuda – millised on nende maksukohustused, millised on nende kohustused juhul, kui nad teevad seda pensionieas, milline on nende tulevane prognoositav pension.

Oluline see, et inimeste valikud – olukorras, kus me anname neil vastutust juurde ja vabadust juurde – peavad olema väga läbimõeldud ja väga teadlikud. Ei saa olla sellist olukorda, kus inimesed tagantjärele alles mõistavad mingite faktide, mingisugust asjaolude ilmnemist, on siis maksukohustus, on see fonditasud, on see tulevane pension.

Ehk see on meie algatatud debati raskuskese. Eks neid küsimusi, nagu ma ütlesin, oleme arutanud ka koalitsiooni töörühmas varasemalt. See, kui palju neist arvestatakse, see on lõpuks Rahaministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse kollektiivne otsus. Need debatid jätkuvad kindlasti ka parlamendis.

Tean, et on teisi ettepanekuid esitanud veel ministeeriumid, teised huvipooled, osapooled. Kindlasti esitatakse neid ka parlamenditöö käigus. Ma arvan, et see reform on niivõrd suur küsimus, et siin ei saagi mõelda, et esitame eelnõu ja siis muutmata kujul see kiires korras läbi hääletatakse. Loomulikult siin peabki olema laiapõhjaline debatt, erinevate ettepanekute laiapõhjaline arutelu, esitamine ja seejärel saavad tulla otsused.


Huko Aaspõllu
Täpsustaksin üle korra. Kas ma saan õigesti aru, et sotsiaalministeerium on valmis eelnõu ka saatma parlamenti edasi, kui ühegi nende ettepanekuga ei arvestata?


Tanel Kiik
Arvestades seda, et meil on väga head ettepanekud, ma olen kindel, et nii mõnegagi neist arvestatakse. Aitäh!


Eve Heinla, TV3
Ma tuleks veel kord tagasi apteegireformi juurde. Siin Tanel Kiik muidugi pikalt rääkis sellest, aga küsimus oleks peaministrile. Tõenäoliselt olete ka mures selle reformi pärast. Kuidas teile tundub, kas ikkagi leitakse see tee sellest tupikust väljatulemiseks ja see reform käivitub tähtajaliselt? Aitäh!


Jüri Ratas
Aitäh! Muidugi olen mures. On oluline ju see, et kättesaadavus ei väheneks, on oluline see, et ta oleks võimalikult taskukohane, eks ju, nendele inimestele, kes apteegist ostavad erinevaid medikamente ja rohtusid.

Kas me jõuame kokkuleppele? No nagu sotsiaalminister on öelnud, ei ole vist olnud viimases kolmes koosseisus ühtegi koosseisu, kus seda arutatud ei oleks. See, et teemad on taas laual, on minu meelest arusaadav ja mõistlik.

See, missuguses osa nendes kokku lepitakse, ega seda ju täna ei ole ka koalitsioonipartnerite vahel kokku lepitud. Kas ta käivitub õigel ajal? Noh, selge on see, et töögrupil, ma arvan, väga pikalt enam aega selles mõttes ühist osa leida ei ole. Selge on see, et kui tahetakse teha mingeid muutusi, siis ma arvan, et seda tuleb teha hiljemalt selle aasta, ütleme, detsembrikuu alguseks. Kui siis ei jõuta, siis ma arvan, et see rong on suuresti läinud. Aitäh!


Eve Heinla
Küsiks veel ühe küsimuse peaministrilt.


Jüri Ratas
Muidugi küsige.
 

Eve Heinla
Muidugi. Mures te olete kindlasti ka selle üle, mis Tartus toimub. Sõidate täna õhtul Tartusse. Mures on ka Tartu linnapea Urmas Klaas, kes ütleb, et tegelikult see olukord praegu tõesti häirib juba linnavalitsuse tööd.

Tunnete te, et on oht, et Keskerakond kukub välja üleüldse koalitsioonist? Kuidas te seda probleemi seal lahendama hakkate? Aitäh!


Jüri Ratas
No mures ja oht – need on niisugused võimsad sõnad. Selge on see, et küsimusele on vaja vastused leida ja lahendus leida. Ega Tartus ja üheski võimukoalitsioonis ju, kui partneril stabiilsust ei ole, siis on väga raske selle koostööga edasi minna.

Kuidas ma selle lahenduse leian? Ikka läbirääkimiste teel, muud võimalust siin ei ole.


Eda-Liis Kann, Kanal 2 „Reporter“
Küsimus võib-olla oleks siis justiitsministrile, aga kuna teda siin ei ole, siis äkki siseminister aitab meil välja. Kas peaprokurör on juba leitud?


Mart Helme
Ma ei tea täna. Täna valitsuse istungil justiitsminister sel teemal sõna ei võtnud. Kui ma õigesti mäletan, eile vist lugesin mingit uudist – oleme siin ka ajakirjandusest sõltuvuses täiesti –, et ta kavatseb uue kandidaadi esitada mitte rohkem kui paari kuu jooksul. See tähendab, ma kujutan ette, nii nagu me oleme tegelikult ka varem temaga silmast silma rääkinud, et kusagil me loodaksime ikkagi enne jõulu selle asjaga ühele poole saada.

Kes see tema kandidaat on? Noh, mõned nimed on läbi libisenud, aga kedagi, midagi, mida võiks siin praegu presenteerida, ei ole kokku lepitud.


Eda-Liis Kann
Aga võib ühe küsimuse veel, mis on ajendatud meie presidendist? Ta väidetavalt siis nüüd esitas nagu mure Läti televisioonile koalitsiooni kohta, et ta veel ei ole suutnud haridussüsteemi muuta eestikeelseks. Miks siis ei ole suudetud ja kuidas teile meeldib, kui me riigipea käib just nagu Eesti riigist rääkimas halbu asju ainult, mitte häid asju? Aitäh!


Jüri Ratas
Aitäh! Mina küll ei tea, et president räägib ainult halbu asju väljaspool. Tal on äsja ju välisvisiit lõppenud kaugel maal ja tagasi tuldud äridelegatsiooniga.
Aga ma arvan, et tuleb rääkida sisust. Ja tänane koalitsioon on minu meelest võtnud selle suuna, et loobuda võimsatest pealkirjadest ja tegeleda reaalselt sisuga. Kui me vaatame järgmise aasta eelarvet, mis on kõige konkreetsem dokument, siis me näeme rahastust erinevates valdkondades, mõnes valdkonnas suurenemist ja mõnes valdkonnas täiesti uut rahastust.

On palju räägitud sellest väga edukast projektist venekeelsetes lasteaiarühmades, kus on eesti keele õpetajad tulnud juurde. Seda valdkonda me suurendame rahaliselt. Mul on hea meel, et need eesti keele õpetajad tulevad ka juurde põhikoolide esimesse astmesse. Venekeelsetesse klassidesse saab minu meelest ääretult oluline ja vajalik loomulikult keelekümblus. Ma mäletan, siin kultuuriminister seda ühe pressikonverentsi raames mainis, kui me arutasime eelarvet just valitsustasandil.

Nii et need on minu meelest väga konkreetsed ja selged soovid, et teha kõik selleks, et tõesti eesti keele õpet igal juhul parandada. Me näeme seda, et Riigikontroll on öelnud välja, et ka ministeeriumid omavahel peavad paremat koordinatsiooni tegema, kui me räägime täiskasvanute eesti keele õppest. Nii et nii et nii see on.

Aga mis see president täpselt siis ütles seal?


Eda-Liis Kann
Et ta pole rahul, et te pole suutnud teha seda. Et ta on väga pettunud. Aga äkki ta ei ole siis kursis teie töödega.


Jüri Ratas
No ma usun, et ta kindlasti vaatab valitsuse pressikonverentsi, saab siit ka häid mõtteid ja ideid. Aitäh!


Juhataja
Kultuuriminister soovis lisada.


Tõnis Lukas
Nojah. Et siin neid häid mõtteid kõlaks, siis ma ütlen, et tagasiteed ei ole. Haridussüsteem ja põhikool muutub eestikeelseks, sest juba aastaid ja aastakümneid ei valmista me tegelikult ette aineõpetajaid venekeelsetele koolidele eraldi. Ja selle tõttu see tempo, mis saab see kuupäev olema, kui kõik lapsed Eesti põhikoolis õpivad ainult eesti keeles, see on tõepoolest hetkel kokku leppimata n-ö forsseeritud kujul. Ettepanekuid on, aga täpselt, mis aastal see kuupäev on …

Aga see, et see tuleb, on täiesti selge. Ja tagasiteed siin ei ole. Eesti haridussüsteem muutub eestikeelseks.


Mart Helme
Lisaks omalt poolt ka. Seesama teema, mida mina puudutasin sissejuhatuses, see on siis kodakondsuse taotlemise ikkagi tormiline kasv. Minu meelest see räägib sedasama keelt, et meil tegelikult riik liigub eestikeelsuse suunas. Ja on siin niisuguseid võib-olla pealiskaudsel vaatlemisel mitte väga tähelepandavaid moment.

Ikkagi Nõukogude Liit oma pärandiga jääb üha kaugemasse minevikku, see jääb ajalukku, ja inimesed, kes on siin sündinud ja siin kasvanud, võtavad seda eesti keele keskkonda ja eesti keele oskuse vajadust, eesti keele oskuse oskust kui privileegi teatud mõttes üha loomulikumalt.

Mina ei toeta ka niisuguseid loosungeid kollektiivsest lunastusest, et 1. septembrist 2020 tabab kollektiivne lunastus eesti keele oskuse näol kõiki vene keelt emakeelena valdavaid inimesi Eestis. See on selline poliitiline retoorika, millel tegelikkuses ei ole katet.

Ja ma ütleksin, et nii nagu me ka koalitsiooniläbirääkimistel leppisime kokku, me hakkame ikkagi tegema samm-sammult eeltööd õpetajate ettevalmistamise, õppematerjalide ettevalmistamise ja regionaalsete sihtprogrammidega, mille hulka kuulub terve lai diapasoon erinevaid asju. Me läheme niimoodi edasi, aga mitte loosungitega.

Ja ma arvan, et see on see, millega me tegeleme. Väga kahju, kui meil on mõned inimesed, kes ei ole sellest aru saanud.


Juhataja
Ma vahepeal ütlen, et sotsiaalminister peab ära minema, tal on üks kohtumine.


Jüri Ratas
Aga ta on ka nii pikalt vastanud. Ärge pahandage tema peale.


Juhataja
Aga palun!


Laura Kimmel, Linnameedia
Mul on küsimus valitsuse liikmetele, aga eriti siseministrile. Linnaisade plaan karmistada alkoholimüüki erinevates lõbustusasutustes, samas seda lubada 24/7 kasiinodes ja hotellide lobby-baarides – kas te näete, kuidas see võiks kaasa aidata ta meie avaliku korra paranemisele ja inimeste pidutsemiskultuuri tõstmisele? Aitäh!


Mart Helme
No kuna ma olin siin eelisjärjekorras, siis … Põhimõtteliselt ma ei pea neid otsuseid halbadeks otsusteks. Iseküsimus on, kas need erandid kasiinode ja mõnedele teistele on mõistlikud ja õigustavad või on vastupidi, torpedeerivad seda otsust kuskilt n-ö tagauksest.

Aga mis teeb mulle isiklikult rõõmu kogu selle asja juures, on see, et meil ikkagi see diskussioon ühiskonnas on. Alkoholi tarbimise kultuuri madal tase, sellega on vaja tegeleda. Kas ainult see meede nüüd, kättesaadavuse aja piiramine, kuidagi radikaalselt ja murrangulised mõjub? Ma ei ole väga veendunud.

Ma arvan, et siin peaks olema kompleksne lähenemine, peaks olema kompleksne lähenemine ka reklaami osas, nädalapäevade puhul kättesaadavuse osas. Võib-olla ka needsamad asjad, millest on väga palju juttu olnud, et koolide-lasteasutuste läheduses ei tohi olla. Siin tekib muidugi meil väga selge probleem näiteks Tallinna kesklinnas, kus on koole ju igal sammul, samal ajal ka igal sammul baare, kohvikuid ja muid kohti. Selle raskuskeskme leidmine ei ole siin kindlasti lihtne.

Aga põhimõtteliselt ma tervitan seda, et Tallinna linnavalitsus on samme astumas ja et see diskussioon on tekkinud, sest see diskussioon kindlasti toob välja väga erinevaid lahendusvõimalusi ja on võib-olla ka teatud ühiskondliku surve tekitamine, et alkoholiprobleemidega, aga tegelikult ka narkootikumiprobleemidega.

Muide, homme hommikul kell üheksa on meil narkoennetuskomisjoni nõupidamine Siseministeeriumis. Ja oleme saanud mitu väga põhjalikku paberit, eelkõige kanepi teemadel. Kui ajakirjandus selle vastu huvi tunneb, siis homme võime neid otsuseid ja ja arutelusid kommenteerida.
See on väga suur probleem. Lõbustusasutuste ja kontserdikorraldajatelt on tulnud väga palju informatsiooni, et tegelikult eelkõige kanepiga probleem on palju suurem, kui see pealtnäha paistab. Ja et see ei ole sugugi ohutu.

Joovastav aine või ükskõik, kuidas me seda nimetame, nagu siin mütologiseerida püüavad teatud huviringkonnad, see kõik liitub… Igasuguste uimastavat ainete, sh alkoholiga tegelemine nii kohaliku omavalitsuse tasemel kui ka riigi tasemel, on väga-väga oluline.


Jüri Ratas
Aitäh! Ma kindlasti toetan seda Tallinna positsiooni ja seisukohta. Ma arvan, et igasugune tegevus alkoholi kättesaamise piiramiseks – no see on seotud ka väga palju Tallinna ööeluga ja ka turvalisusega tänavatel –, see on väga mõistlik, seda tuleb kindlasti kindlasti toetada ja ma seda teen.

Tallinn on üldse paljudes sellistes alkoholi piiramise või kättesaamise küsimustes tegelikult ju käinud, ütleme, eespool. Ma mäletan, kui kunagi aastaid-aastaid tagasi oli see öise alkoholipiirangu diskussioon riigi tasandil, siis oli ju Tallinn üks esimesi kohti, kes selle tegelikult teostas.

Nii et see, mida Mart räägib teistest nendest halbadest ainetest, olgu see kanep või teised, loomulikult see peab olema tänapäeval veel väga olulises fookuses. Me peame arvestama ka sellega, et Tallinna vanalinnas, kus on palju selliseid öiseid asutusi, seal lähedal on ka väga palju haridusasutusi. Aitäh!


Tõnis Lukas
Ülejoomise vastasest võitlusest oskan mina ka rääkida. Püüame pakkuda nii mitmekesist kultuuriprogrammi, et inimesed ei peakski igavusest jooma.


Mart Helme
Ühe detaili lisan veel. Meil on ka politseiga sel teemal olnud vestlusi ja sel teemal tuleb neid vestlusi jätkata ja initsiatiive edasi arendada.

Üks asi, mis on siin väga oluline, eriti noortele suunatud programmidena, on sporditeraapia ja ka tegelikult loomateraapia. Siin tuleb meil mõelda, koostöös jällegi kohalike omavalitsustega ja spordiklubidega, kuidas me võib-olla ka aineliselt saame toetada riigi poolt.

Näiteks, niisugune suurepärane asi nagu hobuteraapia. Ma tean, et on selliseid talle, mis on võtnud selle oma südameasjaks, et nad ka näiteks puuetega lapsi toovad täiesti oma kulul sinna kohale, et nad saaksid loomadega tutvuda, et nad saaksid ratsutada, et nad saaksid loomade eest hoolitseda. See mõjub neile täiesti teraapiliselt, nii puuetega lastele kui ka probleemsetest peredest pärit lastele.

Aga samal ajal me teame, et kõik see on küllaltki kallis. See on meil omamoodi ju ka äri. Mismoodi me saaksime siin sotsiaalsed vajadused ja ka eelarvelised võimalused nii nendele teenust potentsiaalselt osutavatele, osutada võivatele ettevõtjatele kui ka riigi poolt kokku panna, see ei ole lihtne, sest vaba raha mitte kellelgi mitte kusagil ei ole, aga sotsiaalne vajadus selle järele on kindlasti olemas.


Laura Kimmel
Küsiks veel ühe küsimuse. Praegu on nagu natuke jabur see, et kella seitsmest hommikul võib inimene jälle hakata alkoholi ostma. Kas õhus ei ole sellist arutelu, et üleüldse võiks alkoholimüügi keelustada kuni kümneni hommikul? Aitäh!


Mart Helme
Ma ei tea, et see kellaaegade üle arutelu oleks praegu kusagil käimas. See, mis Tallinnas toimub, on eelkõige ikkagi kohaliku omavalitsuse initsiatiiv. Vähemalt Siseministeeriumi raames ma ei tea, et riigi poole oleks pöördutud vastavate ettepanekutega.


Jüri Ratas
Minul on ka üks oluline küsimus, just see välisaspekt ja mis te Läti kohta küsisite. Ma lugesin Rahvusringhäälingu portaali. Politseieskordi saatel on minu teada mõni aeg tagasi saabunud Tallinna Raekoja platsi jõulupuu ja tulnud Haaberstist. Nii et kindlasti ka välismeedia seda vaatab. Tallinna jõuluturg valmistub ja on selleks saamas valmis.


Juhataja
Viimane küsimus nüüd.


Jaanus Vogelberg, Äripäev
Küsiks veel ühe küsimuse. Kuna minu eelmine küsimus ei saanud vastust, siis ma mõtlesin, et küsin ühe veel.

Sattusin lugema ühte teabenõuet. Tegelikult see küsimus peaks olema adresseeritud Martin Helmele, aga kuna Mart Helme on siin, siis küsiks teie käest. Minister käis USA-s visiidil ja siis käis tagasiteel Londonist läbi, aga mis kuludega või kes hüvitas tema ööbimise seal?


Mart Helme
No seda peate tema käest küsima, mina ei ole kursis tema komandeerimistasude ja kõige sellega. Tõesti, ma ei oska öelda. Aga kui te nüüd kujutate ette, et inimene sõidab Ameerikasse ja siis öeldakse talle: nii, kallis sõber, aga nüüd sa oled ametlikud kohtumised ära teinud, osta tagasipilet ise ja öömajad maksa ise, sest sa oled võib-olla ühe päeva kauem, kui sul … No te teate väga hästi, et kõikide nende sõiduplaanide kokkuliitmine … Tallinn ei ole see metropol, kust on võimalik otse väga paljudesse kohtadesse lennata. Ma ei arva, et ka need kohtumised, mis tal oli Londonis, olid kuidagi töövälised või et ta oleks pidanud nende eest ise maksma.

Muide, üleeile – oli vist üleeile või oli üleüleeile – oli meil väga pikk ja väga tihe AK ehk ametkondlikuks kasutamiseks kohtumine keskkriminaalpolitseis. Seal olid ka prokuratuuri ja muude ametite esindajad. Tema sõidu kokkuvõtete tegemiseks, info vahetamiseks seoses rahapesuga ja seoses veel mõnede muude asjadega, mis on meil riikidevaheliselt aktuaalselt päevakorras.

Nii et ma arvan, et see niisugune nokkimine, et kui mitu eurot keegi kusagilt oleks pidanud omast taskust maksma ja kui mitu eurot maksis siis Riigikantselei, need ei ole väga kohased. Need olid väga töised, väga oluliste tulemustega sõidud.


Juhataja
Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!