Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 7. märts 2019

7. märts 2019 - 14:15

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Riina Sikkut ning rahandusminister Toomas Tõniste.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/Gd6DHAJQ75c




Juhataja Argo Kerb
Head ajakirjanikud ja otseülekande jälgijad! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Riina Sikkut ning rahandusminister Toomas Tõniste. Palun, peaminister!

Jüri Ratas
Aitäh! Tere päevast, auväärt ajakirjanikud ja aitäh, et ikka tulite! Ma mõtlesin, et kas täna on mõni ajakirjanik siin veel või ei ole. Aga istung oli tempokas, ma ütlen, oli töine. Meil oli 11 päevakorrapunkti, ma arvan, et oluline on see, et me kiitsime täna heaks Lääne-Virumaal asuva Suurekivi looduskaitseala ja samuti Emumäe maastiku kaitseala ning Võrumaal asuva Parmu kaitseala kaitse-eeskirjad. Nii et, head uudised Lääne-Virumaale, kindlasti Võrumaale. Nüüd edasi, see on osa siis kaitse eeskirjade sellisest ajakohastamisest ja uuendamisest.

Nüüd siseministri ettepanekul andsime Eesti kodakondsuse 34 inimesele, kes loomulikult on vastavalt korrale täitnud kõik tingimused. Ja lihtsustasime ka hariduspreemiate määramise korda.

Mul on täna väga hea meel ja võimalus, et Soome peaminister härra Juha Sipilä külastab Eestit. Meil on siis kahepoolne kohtumine. Peamine on ikkagi Soome eesistumine ja täna Euroopa Liidus, vaadates ka seda, mis ühelt poolt Brexitiga toimub ja seal on väga palju küsimusi, nii et minu meelest selline otsustav hetk 12., 13. 14. märtsil Londonis saab olema.

Teiselt poolt kindlasti ta soovib, ma arvan, oma ettepanekutest rääkida, mis siis on Soomel. Nii nagu Eestilgi, algas ju (toim. eesistumine) 1. juulist 2017, nüüd 2019 Soomel. Et mis Soome need peamised seisukohad on eesistumisel. Ja kindlasti ma usun, et neile jääb ka üsna keeruline see järgmise Euroopa Liidu eelarve arutelu MFF 2021 ja edasi. Võib-olla see ongi lühidalt kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun tervise- ja tööminister!

Riina Sikkut
Tere! Lisaks Lääne-Virumaa ja Võrumaa inimestele, meil on head uudised ka kõigile ülejäänutele, kelle väga olulised terviseandmed on olemas tervise infosüsteemis. Nii et tervise infosüsteemi põhimäärus viiakse kooskõlla isikuandmete kaitse seadusega, selle me täna otsustasime. Aga kõigile infoks, et mis see tervise infosüsteem siis on. See on ühelt poolt keskandmeladu, kus meil on patsiendi esitatud andmed, raviasutuste andmed, üleriigilise digiregistratuuri andmed, siis on meditsiinilised ülesvõtted ja kolmandaks pseudonüümitud isikuandmed, mis ei võimalda isiku tuvastamist, aga mille põhjal saab statistikat teha. Aga mis siis muutub seoses uue põhimäärusega on see, et lisaks arsti vastuvõttudele ja haiglaravi infole, hakkab sinna andmebaasi lisanduma ka info iseseisva statsionaarse õendusabi ja koduõenduse kohta, et ka nende haiguslugude kokkuvõtted või ravi kokkuvõtted on edaspidi kättesaadavad tervise infosüsteemist.

Aga ega need IT-asjad tervisesüsteemis on läbivad, nii et lisaks tervise infosüsteemi põhimäärusele, ka haigekassa põhimäärust muudame. Ja nagu te mäletate, siis sügisel oli ravikindlustuse kaitse analüüs, kus tehtud kolmest suurest ettepanekust esimene oli see, et inimestel on ravikindlustus katkendlik ühelt poolt lihtsalt seetõttu, et inimesed ei tea, et neil ravikindlustus lõpeb ja seni haigekassal ei olnud õigust seda teavitust inimesele saata. Aga nüüd on kooskõlastusringile läinud valitsuse määrus, mis annab haigekassale õigusliku aluse selleks, et teavitada inimesi ravikindlustuse katkemisest või lõppemisest.

Esimese hooga hakataksegi teavitama näiteks 3-aastaste lastega kodusolevaid vanemaid, kelle lapse 3-aastaseks saades ravikindlustuskaitse katkeb aga tegelikult on võimalik seda ravikindlustuskaitset saada. 50 erinevat sihtrühma või alust on selle saamiseks, aga et seda infot inimestele anda, et neil oleks võimalik need otsused teha, ka elukorralduslikud muudatused teha, et kindlustada endale ravikindlustuskaitse ka edaspidi. See lahendus peaks saama lähinädalate jooksul tööle, siis haigekassa annab teada, et kuidas sellega edasi minnakse.

Ja ka eilne uudis juba, et Euroopa Regionaalarengu Fondist kinnitan toetuse andmise tingimused, millega Tervise Arengu Instituut, kes juhib meil personaalmeditsiini projekti, saab järgmiseks neljaks aastaks 5 miljonit eurot ja sellega siis luuakse IT-lahendused. Kui tõesti Eesti inimesed on juba väga tublisti oma geeniproove andnud. Varasematel aastatel kogutud 52 000-le proovile lisandus eelmisel aastal 105 000 geeniproovi ja selle aastaga on kogutud juba 13 000 ja aasta lõpuks proovide arv ilmselt ületab 50 000. Kokku läheneme juba viiendikule elanikkonnast, kes on kaetud. Küsimus on selles, et kuidas seda infot kasutada ja kuidas seda inimestele tagasi sidestada.

Ja nüüd IT-lahendus viiakse etapiliselt ellu. Üks puudutab näiteks ravimite koostoime andmebaasi ja sinna ka geeniinfo lisamist, et inimesele välja kirjutatud retsept, puudutagu see siis südameravimeid, depressiooniravimeid, oleks ravim, mis temale sobib,tema geeniinfot arvestades. Ja ka see annus oleks selline, mis ei ole keskmisele inimesele mõeldud, vaid on siis sellest suurem või väiksem, sõltuvalt tema organismi eripäradest.

Ja lisaks sellele ravimite poolele, tõesti riskiskoorid, et kui geeniinfo lubab ennustada umbes 40% meie teise tüübi diabeedi, südamehaiguste või vähi, näiteks rinnavähi riskist, et seda tüüpi riskiskooride info oleks tervise infosüsteemis olemas ja arstid saaksid seda kasutada raviotsuste tegemisel. On need siis elustiili alased soovitused, uuringud, et hoida inimeste tervist, ennetada raskeid kroonilisi haigusi. Võimalikult vara märgata ja sekkuda. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun rahandusminister!

Toomas Tõniste
Tere minu poolt ka! Ma tahan omalt poolt õnnitleda valimiste võitjaid ja tänada Isamaale osaks saanud suure toetuse eest!

Loodan, et see uus koalitsioon, olgu ta siis milline olema saab, tuleb oma ulmeliste valimislubaduste juurest kosmosest tagasi siia maa peale ja kaua siis ikka kosjas käid nende inimeste oma raha eest.

Jätkan siin maistel teemadel. Valitsus kiitis heaks maksukohuslaste registri põhimääruse muudatused. Ja muudatuste eesmärk on korrastada maksu- ja tolliameti (MTA) andmekogude pidamise ja kasutamise reegleid. MTA kasutab oma töös üle 50 erineva rakenduse, mis moodustavad ühe infotehnoloogilise terviku. Õiguslikult on need reguleeritud täna väga erinevalt ja mõistlik on koondada kõik sellised andmekogud juriidiliselt üheks tervikuks maksukohuslase registri alla.

Ja lisaks siis maksuhaldurile kasutavad registriandmeid oma ülesannete täitmisel ka paljud teised valitsusasutused. Ja muidugi ei saa täna rahandusest rääkides, üle ega ümber rahapesu tõkestamise teemast. Tahan rõhutada, et rahapesu ei ole kindlasti mingi Eesti või Põhjamaade spetsiifiline probleem. Rahapesu on kuritegu, mille rahvusvahelist iseloomu ja ulatust ilmestab iga järjekordne meedias ilmuv info. See on väga suur mainekahju riigile, mille rahalist mõõdet on tegelikult väga raske mõõta.

Võitluses rahapesuga on võtmeküsimuseks rahvusvaheline koostöö ja andmevahetus. Kindlasti tuleb tegeleda ka uute rahvusvaheliste ohukohtadega. Eesti puhul tahan veel kord üle rõhutada, et tegemist on varasemate teemadega. Tuleb tõmmata selge joon praeguse ja varasema vahele. Kõik kajastatud juhtumid jäävad aastatetagusesse aega ning avardavad seni peamiselt Danskele keskendunud kahtlase raha liigutamise skeeme.

Siin võib-olla saab tuua paralleeli meie äsja plahvatanud dopinguskandaaliga, kus tegelikult me ikka ja jälle küsime, et kuidas oli see võimalik? Kuidas oli see sellises mahus võimalik, kas on tehtud kõik endast olenev selle tõkestamiseks? Kas on aidatud, oldud toeks neile institutsioonidele, kes selle tõkestamisega tegeleb ja kui kõrgel ja kui palju inimesi olid tegelikult teadlikud sellest probleemist ja isegi võib-olla seda soosisid?

Nii Finantsinspektsioon kui Rahapesu Andmebüroo on kinnitanud, et täna on pangandussektori rahapesuriskid oluliselt väiksemad ja pankade üldine tase rahapesu tõkestamise meetmete rakendamisel palju parem. Head näited on siin viimase aasta jooksul, kahelt pangalt tegevusloa ära võtmine. Tegemist on siis Versopangaga ja Danske panga filiaaliga. Nii et see on näide, et Eestis ei ole rahapesule kindlasti mingit kohta. Nagu prokuratuur on varasemalt kinnitanud, kontrollivad nad esitatud uusi väiteid Danske menetluse raames, uusi kahtlustusi ja vajadusel ei välista ka uue menetluse alustamist või materjalide eraldamist olemasolevast kriminaalmenetlusest.

Veel kord tahan rõhutada, et tänane valitsus on esitanud omalt poolt eelnõu rahapesu tõkestamiseks Riigikogule, kuid kahjuks see Riigikogust kaugemale ei jõudnud. Seaduseks see ei saanud. Ja jälle, me oleme kuulnud hästi palju tühje sõnu, süüdistusi, aga siis, kui on vaja tegusid teha, neid millegipärast ei tehta.

Ma väga loodan, et uus Riigikogu on siin jõulisem, otsustusekindlam ja seadustab need ettepanekud, mis on sinna esitatud. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Lähme küsimuste juurde. Palun nagu ikka, nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud.
Küsimusi ei ole, siis me lõpetame pressikonverentsi. Aitäh!