Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 7. mai 2020

16. mai 2020 - 18:37

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller ja välisminister Urmas Reinsalu.


Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=jl-L_rde3tQ

 

Juhataja Urmas Seaver

Head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller ning välisminister Urmas Reinsalu. Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele. Palun!


Jüri Ratas

Aitäh! Austatud ajakirjanikud ja head jälgijad! Jah, täna võime öelda, et protsent on 0,44. Kui palju on neist uusi nakatunuid testide arvust, mis on tehtud? Seitse inimest. Saame öelda, et protsent on tõesti madal. Ja veel kord näitab see seda, et inimeste käitumine on olnud õige, kindlasti ka piirangud on töötanud, mida on ka teadusnõukoda öelnud.

Aga mul on väga suur palve ja ma soovin seda inimestele ja kogu ühiskonnale panna südamele. Loomulikult me oleme eriolukorrast väljumas ja nii nagu on kokku lepitud, siis 17. mai on viimane päev. Aga ma tahan öelda, et me ei saa kindlasti selle viirusega üleolevalt käituda. Me ei saa tunnetada seda, et nüüd on kõik möödas, oht on möödas, ilmad on ilusad.  Ja seda me küll kõik ju tahame, et elu läheks täpselt nii edasi, nagu oli see eelmise aasta kevadel või varasematel kevadetel.

Viirus on salakaval, on öeldud, et viirus võib tulla tagasi. Ja see on põhjus, miks me peame ikkagi püsima terved, jälgima seda reeglit, et neid lähikontakte vältida – nii palju, kui see on võimalik – ja muidugi tagada hügieen, kätehügieen.

Ma näen ka seda, et sissekirjutus saartele, eeskätt lisa-aadressi märkimine on märgatavalt kasvanud. Mingisuguseid suuri takistusi ei ole, et seda teha. Ja loomulikult ma mõistan – inimesed tahavad minna oma kinnistutele, minna oma suvilatesse. Tegelikult on olnud ju mõte, et sinna lähevad täna ainult need, kellel on ikkagi reaalne sissekirjutus. Aga kui nii punktuaalselt võtta, siis loomulikult saavad ka need minna, kes ruttu selle võimaluse endale loovad. Sellest tulenevalt ma arvan, et me ei saa muuta ka Politsei- ja Piirivalveameti ametniku tööd kai peal mõttetuks või naeruväärseks. Nii et me täna oma komisjonis seda käsitleme. Ja ma arvan, et seda piirangut kuni 18. maini hoida ei ole enam mõistlik.

Natukene mulle meenub ausalt öeldes see, kui me sellesse kriisi läksime, siis oli seesama hetk, et ühel hetkel, kui te mäletate, me panime kinni kaubanduskeskused ja see kaalutlus oli, et anda võimalikult palju ette teada, et neid muudatusi saaks sisse viia. Siis seal järgmisel päeval tulid suured ja superallahindlused. Ma tahan sellega seda öelda, et palun, head Eesti inimesed, käitume väga vastutustundlikult. Need reeglid ei ole ju sellepärast, et mööda minna ja leida juriidilisi ja lubatavaid lahendusi, vaid need on selleks, et ikkagi teha kõik selleks, et sellest puhangust võimalikult kiiresti väljuda ja et me ka seda teist lainet, kui see peaks tulema, suudaksime tõsiselt ette valmistada.

Nii et jah, ma arvan, et me täna peame vaatama saarte täieliku avamise üle. Ja selle, et Politsei- ja Piirivalveameti kontroll ei saa muutuda seal naljanumbriks.

Nüüd edasi, ma olen mitmeid kordi öelnud intervjuudes ja ütlen ka täna siin, et minu meelest välisministeerium eesotsas välisminister Urmas Reinsaluga on teinud väga pühendunud tööd. Ja eilne kohtumine kolme Balti peaministriga näitas, et me suudame ka regiooniti kokku leppida.

Minu meelest see on väga tugev sõnum, mis ühelt poolt räägib kolme Balti riigi ühtsusest, aga teiselt poolt ka sõnum Euroopa Liidu suunas. Mõte on olnud ju see, et avamine võiks toimuda etapiviisiliselt. Meie regioonis võiks ta olla nii, et kolm Balti riiki ja Soome. Ja tõesti, me leppisime eile kokku, et kui Läti ja Eesti valitsused peavad seda ka täna arutama –  mõlemad kogunevad, meie koguneme veel pealelõunat, nagu te teate – 15. maist avanemine võiks toimuda. 

On teatud piirid või teatud piirangud, mis jäävad, eeskätt, kui sõidetakse sisse kolmandatest riikidest, olgu see Leetu, Lätti või Eestisse, karantiin jääb. Aga et inimesed riikidevaheliselt, kui me täna oleme siin Tallinnas või keegi Riias või keegi Vilniuses, saavad liikuda ja piirangud kaovad. Minu meelest see näitab ühelt poolt tugevust kolme Balti riigiga kokku leppida, aga teiselt poolt ka seda, et see on mõistlik lähenemine.

Nüüd, Eesti-Soome vaheline pilt peaks samuti muutuma 14. maist ja taaskord on siin, ma arvan, välisministeeriumid teinud head tööd, et inimesed saavad tööalaselt liikuma. Aga mitte veel, ütleme, turismi eesmärgil – seda Eesti ja Soome vahel veel ei saa lubada seoses epidemioloogilise olukorraga.

Nüüd, istungil oli täna kokku 17 päevakorrapunkti. Abi riigi majanduse elavdamiseks, lisaeelarve ja üldist majandusabi puudutavate küsimuste kohta tegime täna mitu rakendusotsust Maaelu Edendamise Sihtasutuse osas, seal on suurusjärk 200 miljonit eurot ja sellest räägib kindlasti põhjalikumalt maaeluminister Arvo Aller.

Samuti jätkame arutelusid peale lõunat, mis puudutab abi elamumajandussektoris ja ka lammutustoetuste tingimuste arutelu omavalitsustele. Ja nii nagu te teate, oleme lubanud ka anda abi 25% ulatuses kaubanduskeskustes asuvate kaubandus- ja teenindusettevõtete rendimaksete toetusteks. Samuti laste mängutoad, mida me oleme juba varasemalt kirjeldanud ja on selle nelja miljoni sees.

Piirangute leevendamise faasis me oleme. Kindlasti täna vaatame üle. Ma tean, et kultuuriminister soovib vaadata üle sporditegemise, võistluste pidamise ja spordiklubid sisetingimustes, nii et nendel küsimustel kindlasti me täna peatume ja püüame saada ka lähipäevadel teadusnõukoja otsuse või nende soovituse.

Kevadtorm. Minu meelest see koroonaviirus on olnud väga raske ja kuri viirus. Kaitseväe loogika ja põhimõte, et hoida nii palju kui võimalik oma inimesi karantiinis, andis võimaluse tegelikult Kevadtormil toimuda – jah, see toimub vähendatud kujul ning lõpetab oma tegevuse homme, 8. mail –, aga see on ka peamiselt ikkagi ajateenijatele selline küpsuseksam sel aastal.

Mul oli võimalus ka selle nädala alguses Kevadtormi külastada ja minu meelest see kliima, atmosfäär, see pühendumine seal Kevadtormis meie ajateenijate poolt ja meie kaitseväelaste poolt oli kõrgel tasemel, see oli positiivne.

Nüüd, 75 aastat teisest maailmasõjast. Homme, 8. mail täitub 75 aastat teise maailmasõja sõjategevuse lõppemisest Euroopa pinnal. Teise maailmasõja lõpp on oluline tähis sõjategevuse ja kaasnenud vägivalla lõppemisel.

Tunnustame kõigi liitlaste panust selles, et lõppes inimajaloo kohutavamaid konflikte, kus hukkus kümneid miljoneid inimesi. Hävisid terved linnad, riigid kaotasid iseseisvuse ja üle Euroopa veeti seninägematuid piire.

Kõigis Euroopa peredes on selle kohutava sõjaga seotud sügavad ja samas väga isiklikud mälestused. Mõtleme olnule ja õppetundidele ning sellele, kuidas Euroopa sõjajärgsetel aastatel üles ehitati.

Laupäeval, 9. mail on Euroopa päev ja seda me ka tähistame. 9. mail 1945 oli Euroopas esimene rahupäev pärast teist maailmasõda. Selle viiendal aastapäeval tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman ettepaneku ühendada Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste Euroopa riikide söe- ja terasetootmine. Sellega sai 70 aastat tagasi alguse Euroopa Liit. See on olnud kindlasti Eestile viimased 16 aastat edukas, hea, taganud rahu ja jõukuse – jõukuse aeg kindlasti.

Ma tahan ka koroonaviiruse kriisis öelda, et minu meelest taaskord näeme seda, et maailma areenil on Euroopa Liit võtnud väga tugevasti initsiatiivi, kui me võtame kasvõi selle suurusjärgu, kaheksa miljardi dollari kogumise vaktsiini väljatöötamiseks. See oli tegelikult Euroopa Liidu initsiatiiv, see oli Euroopa Liidu Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni initsiatiiv, et seda teha üle maailma. See minu meelest näitab, et Euroopa on käitunud ka selles kriisis otsustavalt. Ja see teeb heameelt.

Nüüd, armas päev, selle nädala pühapäev, 10. mai, see on emadepäev, me tähistame emadepäeva. Kindlasti sel päeval meenutame, tunnustame oma vaaremasid-vanaemasid ja emasid. Emasid õnnitledes peame kindlasti meeles, et tuleb ka neidsamu distantsireegleid järgida ja ka oma lähikontaktsetega, nii palju, kui see on võimalik – st 2 + 2 reegel, ja kindlasti ka oma sõpruskonnas. Aitäh teile!


Juhataja

Maaeluminister Arvo Aller, palun!


Arvo Aller

Tere päevast!

Jah, täna valitsuses kinnitati ära Maaelu Edendamise Sihtasutuse meetmete jagunemine, suurusjärk on 200 miljonit eurot. Maaeluministeeriumi all olev sihtasutus kolme erineva meetme kaudu leevendab põllumeeste ja maaettevõtjate likviidsuskriisi.
Nii praeguses olukorras kui ka eriolukorrast väljumisel on kolm erinevat meedet: käenduste meede – 50 miljonit, laenumeede – 100 miljonit ja maafond maakapitali näol – 50 miljonit.

Protsendid algavad käenduste puhul Euroopa Komisjonist saadud loa alusel alates 0%-st ülespoole, laenude puhul 1%-st ja maafondi maakapitali puhul 2%-st.

Meetmete kestus on kuus aastat just käesoleva eriolukorra tõttu ja COVID-i viirusemeetmete raames. Ning lisaks on veel läbi Eestimaa Talupidajate Keskliidu 500 000 eurot asendustaluniku tegevuse paindlikumaks jätkamiseks, kus seda teenust saaksid kasutada ka taimekasvatajad. See asendustaluniku osa oli siiamaani ainult loomakasvatajatele. Praeguse olukorra raames läheb seda vaja ka taimekasvatajatel ja aiandussektoril.

See on lühidalt kõik. Ja kindlasti ma tahan tänada ka Eesti inimesi, kes on eriolukorra raames hoidnud ja täitnud reegleid. Aitäh!


Juhataja

Välisminister Urmas Reinsalu, palun!


Urmas Reinsalu

Jah, tere päevast! Mul oli eile kokkusaamine video teel kõigi Eestisse akrediteeritud suursaadikutega. Andsid neile ülevaate, mida piiride avamise teemal Eesti valitsus kavandab, plaanib, mida me arutame. Jah, tõsi, tänasin kõiki neid riike koostöö eest, mida me konsulaarprobleemide lahendamisel oleme teinud.

Praegu on olukord selline, et esmaspäeval langetas Soome valitsus poliitilise otsuse, mida ta täna peaks vormistama ka õiguslikuks otsuseks, selle kohta, et tööränne nendele inimestele ilma kohustusliku karantiini reeglita on võimalik alates 14. maist. Ja sellega seoses peaks alates 14. maist taastuma ka laevaliiklus reisijatele parvlaevadel.

See tähendab seda, et eile oli Eesti-Soome valitsuste vaheline töögrupp, kus olid kõne all ka need usaldusmeetmed, mida praegu nii majandusministeeriumi kui Terviseameti koostöös on oluline koordineerida, et milliseid usaldusmeetmeid parvlaevade reisiliiklusele me omalt poolt peale paneme.

Mõistlik on need teha kahtlemata koostöös Soomega. Kuna laevad on tegelikult suured, siis tekib seal ka inimeste suure hulga liikumine. Et seda vältida, tuleb võimalikult turvaliseks teha inimeste liikumine üle lahe, mis, nagu võib eeldada, on kindlasti palju suurem, kuna see piirang on nii kaua kestnud.

Juttu on mul olnud ka Soome välisministriga, sellest, mida on küsitud, mis puudutab üldise liikumise avamist. Meie siht on kahtlemata seda teha kahe riigi vahel koordineeritult. Meie eesmärk on loomulikult jõuda sinna, et kui me kõneleme täna ja moodustame Balti ühise liikumisruumi, siis loomulikult me näeksime hea meelega, et sinna lülituks teatud hetkel ka Soome.

Ja Leedu poolt on väljendatud ka mõtteid Poolast, kus samuti viiruse leviku ulatus sarnane meie riikidega. Ja Soome välisminister on väljendanud Soome riigi poolt igal juhul vajadust konsulteerida, infot vahetada. Ka Soome vaates on neil nägemus selle viiruse kulu levikust, et ajaliselt on see pikaldasem. See ei ole kindlasti otsuste langetamise tasemel lähinädalate küsimus.

Nüüd, kohe, kui tuleb meile täpsustav info, mida me ametkondade tasemel vahetame, tehniliste detailide kohta töörände osas Eesti-Soome vahel Eesti kodanikele, siis me loomulikult anname kõigile inimestele teada, kuidas need tehnilised protseduurid toimuvad.

Lisaks töörändele on Soome andnud teada või sõnumi, et nad näevad ette erakorralistel asjaoludel ka humanitaarpõhjustel inimeste piiriületuse muudel asjaoludel, mis võivad olla tervise või muude küsimustega seotud. Millised on need nüansid, neid praegu Soome riik paneb paika ja me konsulteerime ka Soome riigiasutustega.

Me oleme kokku leppinud, et me teeme kõigile Eestisse saabujatele tekstisõnumid. Majandusministeeriumiga oleme kokku leppinud, et anda tehniliste asjaolude kohta informatsiooni.

Ja nüüd oluline karantiini põhimõte: Eestisse saabuvatele Eesti kodanikele Eesti riik ei kohalda. See, mis puudutab töörännet, pendelrännet Soome kodanikele pärast 14. maid, siis minu ettepanek on täpselt sama sümmeetriliselt, nagu Soome Vabariik on meile läbirääkimiste tulemusena vastu tulnud, et seda teeks ka Eesti. Nii et tegelikult ta lubaks ka Soome Vabariiki tööga seotud rändele neid inimesi riiki tulla ja nii, et neile ei kohaldataks karantiini. Ja ilmselgelt, kui me kõneleme suurusjärkudest, siis reaalsus on see, et Soome kodanikud, kes on pendeltöötajad Eestis, nende arv on kindlasti suurusjärkudes väiksem kui vastupidine inimeste liikumine.

Nüüd Balti ühise ruumi moodustamisest. Selle Balti ühise ruumi moodustamise eeldus on see, et esiteks meil on viiruse levik sarnane ja nii nagu me konsulteerime Soomega, vahetame kahepoolset informatsiooni, oleme ka kokku leppimas seda, et meil jääb kõigi rahvuslike meetmetega, mida me rakendame rahvatervise valdkonnas rahvusvahelise liikumise osas informatsiooni põhimõte, st me vahetame üksteisega informatsiooni.

Tänase päeva seisuga on selline olukord, mida ma valitsusele täna tutvustan, et meil need inimesed, kes on Balti riikides sees, saaksid ilma karantiini või sissesõidupiiranguteta liikuda Balti riikide vahel vabalt. Muudest kolmandatest maailma riikidest tulevatel inimestel praeguse seisuga on kõigis riikides kehtestatud karantiininõue. Ja karantiininõue kindlasti peaks säilima. Ja kindlasti on mõistlik tihe koordinatsioon, kui hakata seda maha võtma, siis järk-järgult.

Mul on homme hommikul kohtumine Balti riikide välisministritega, mis puudutab tehnilisi asjaolusid. Me oleme eelkokkuleppe teinud – meil toimus eile sotsiaalministrite kohtumine, nagu ma ütlesin –, esmaspäeval saame kokku, välisministrid ja sotsiaalministrid koos, et selles nii logistilises kui ka n-ö põhimõttelises keerukas olukorras, et kõigil riikidel oleks ühesugune kindlus ja tunnetus, et selle sammu astumine ei tekita täiendavat viiruse levikut. Väljastpoolt sisse tulijatele on suur hulk nüansse vaja paika panna.

Nüüd edasi. Teisipäeval oli piiriülese erakorralise töörühma kokkusaamine. Euroopa Komisjon on põhimõtteliselt andnud välja oma kolm üldsoovitust. Suures plaanis võib öelda, et Eesti tehes koostööd Balti riikidega on Euroopas n-ö esimene sarnase viiruse levikuga riikide grupp, kes usaldab üksteist, kes on valmis tegelikult piiriülest liikumist taastama. See on kindlasti oluline.

Euroopa Komisjoni soovitus on esiteks see, et sarnase viiruse levikuga riigid Schengeni sees peaksid tegema koostööd. Teiseks, kindlasti esmase tähtsusega on töörände küsimus. Ja kolmandaks on oluline, et rakendataks usaldusmeetmeid, et neid täidetaks kummalgi pool piiri.
Suures plaanis võib öelda, et riikide sees rakendatavad usaldusmeetmed: distantsi hoidmine, hügieen ja desinfitseerimisvahendid, eks nad on Balti riikides sarnased ning meil on täielik ülevaade Läti ja Leedu meetmetest.

Üldine põhimõte välisministeeriumi poolt jääb kehtima tänase päeva seisuga ja tulevikku vaadates ka lähemas perspektiivis. Rahvusvaheline reisimine, kui see ei ole vältimatu, ei ole mõistlik. Meie soovitus on tungivalt: vältida rahvusvahelist reisimist. Kindlasti igasugune liikumine tähendab ka suuremat tõenäosust statistilises loogikas, viiruse leviku mõttes.

Järgmiseks, kui me kõneleme edasiliikumisest kolmandate riikidega, siis Euroopa Liidu sees, siis me kindlasti teeme koostööd juba nüüd, kui meil tekib eeldatavasti Balti ühine ruum. Me Balti riikidega vaatame ühiselt, vahetame informatsiooni ja võtame esimeses järjekorras kindlasti ette töörände võimaldamise karantiinipõhimõtte nõudega.

Kindlasti on järgmine etapp see, et vaadata, kas mingite riikide viiruse levik on sarnases faasis ning kui oht on madal, siis tegelikult kaaluda ka karantiininõudest loobumist mingite kohtade puhul. Aga see saab tugineda puhtalt meie ühisele arusaamale viiruse levikust nendes riikides ja usaldusele, et see informatsioon on relevantne, vastab tõele.

Euroopa Komisjon tuleb tõenäoliselt välja ettepanekuga pikendada üldist kokkulepet, mille Euroopa Liidu riigid on sõlminud 15. maini, s.o. väljastpoolt Schengeni ruumi sissesõidu üldine põhimõte, et on keelatud kolmandatest riikidest.

Ja ma arvan, et välisriikide puhul on meil kindlasti ka mõistlik järgida seda võimalikult suurt koostööd Euroopa Liidu riikidega, mis ei tähenda, et meil juriidiline iseseisvus ei säiliks, nagu ka teistel riikidel oma rahvatervise kaalutluste alusel mingeid eraldi otsuseid langetada.

Nüüd, mis on tähtis, on see, et kogu see rahvusvaheline julgeolek ja riikidevaheliste suhete keskkond on kahtlemata koroonaviiruse tulemusena ülimalt muutunud. Geopoliitilised suhted on pingestunud, need trendid – ja enamikul juhtudel meie jaoks riske kujutavad trendid –, mida me oleme rahvusvaheliselt näinud ja mida me oleme prognoosinud aastatega juhtuma, on tegelikult hakanud aset leidma, me näeme, nende dünaamikana on hakanud rulluma kuude perspektiivis. See toob kindlasti ka meile täiendavaid julgeoleku riske.

Ja täna ma tutvustan valitsuskabinetile oma analüüsi selle kriisi mõjudest Eesti julgeoleku- ja välispoliitika huvide vaates: mida me peame oma julgeoleku- ja välispoliitika huvides tegema, milliseid samme astuma, et neid riske tasakaalustada, nii palju, kui see meie riigi ja liitlastega koostööst sõltub. Tuleb tõsiselt öelda, et meie jaoks hõlmavad praegu need teemad kindlasti NATO, üle Atlandi suhteid, Euroopa Liidu regiooni suhteid aga ka ÜRO regionaalset koostööd ning Venemaa ja Hiina tähendust ja rolli maailmas.

Ja tõepoolest, nagu peaminister osundas, meie ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise esimene kõrgetasemeline kohtumine leiab aset homme hommikul, Eesti aja järgi kell viis. Eesti teeb siin kahes plaanis ajalugu. Esimene ajalooline tõik on see, et ÜRO ajaloos ei ole varem Julgeolekunõukogu tasemel nii laiaulatusliku osalusega kõrgetasemelist kohtumist aset leidnud. Praegu on andnud teada üle 70 riigi oma osalusest ja üle 50 välisministri on kinnitanud oma osaluse. See kindlasti on ÜRO Julgeolekunõukogu ajaloos pretsedent. Teiseks, on ta maailma ja riikidevahelise suhtluse avanemise mõttes ka pretsedent, et pärast seda ülemaailmselt lukku panemist on tegelikult nüüd see esimene rahvusvaheline üritus nii kõrgel tasemel, kus riikide esindajad oma seisukohti väljendavad.

Me kõneleme teise maailmasõja mälestamise päeval. Kindlasti on väga tähtis see tahk ka minu sõnavõtus. Meie poolt osundatuna ettevalmistavates materjalides me vaatame seda tänast Euroopa julgeolekuolukorda ja mõtestame seda kindlasti ka läbi nende probleemide, mida Vene agressioon, rahvusvahelise õiguse rikkumine Ukraina ja Gruusia suhtes täna Euroopa julgeolekule tähendab ja kuidas ka Julgeolekunõukogu vastutus on seda tõkestada.

Ja kindlasti on oluline rõhutada seda, et 8. mai või 9. mai – sõltub, kuidas seda kuupäeva loetakse seal ühel või teisel pool riigipiire – ei tähendanud sugugi Ida-Euroopa riikidele sõja lõppu selles tähenduses, et nad oleksid vabanenud. Tegelikult Ida-Euroopa riigid jäid raudse eesriide taha ja nende vabadus realiseerus sisuliselt alles kaks inimpõlve hiljem.

Väga tähtis on kindlasti homses ürituses koostööfakt ise. Teiseks, mis puudutab tänaseid julgeolekuprobleeme Euroopas seoses Vene agressiooniga. Kolmandaks, rõhutada üle, et väär ajalookäsitlus ei tohi läbi minna, see peaks olema meie sõnum ja see on meie sõnum ülemaailmsel tasemel.

Võib öelda seda, et Julgeolekunõukogu eesistumine on tõepoolest tekitanud meie riigi diplomaatiale olulise dimensiooni, kus see jooksev ja igapäevane suhtlus toimub kõikide kontinentide eri riikide esindajatega, kes juhivad erinevatele probleemidele tähelepanu.

Ja kahtlemata, ükskõik kui kaugelt need teiste riikide välisministrid on, see inimlik seos, ükskõik millise väärtuskontekstiga või millise poliitikaga riigid on, ei alga ühtegi kõnet ilma, et inimesed sooviksid üksteisele head tervist, tugevat tervist oma perele, jõudu rahvale vastupidamiseks. Need sõnad olen ma ka kõigile partnerriikidele meie rahva nimel esitanud.


Jüri Ratas

Ma tahan veel enne, kui läheme küsimuste juurde, kahte asja kommenteerida, kui lubate.

Päevaleht on täna kirjutanud ja väidab, et Jüri Ratase – mõlema, ma saan aru – valitsuse ajal inimeste sotsiaalne kindlus, eriti vaesema rahva elujärg ei ole paranenud. Soovin ka anda oma vastuse Eesti Päevalehele.

Kui võtta miinimumpalk 2016. aastal, siis see oli 430 eurot, nüüd, aastal 2020 on see 584 eurot. See on pluss 154 eurot.
Keskmine vanaduspension 2016 – 396 ja keskmine vanaduspension 2020 – 528 eurot. Maksuvaba tulu 2016 oli 170 eurot ja nüüd on 500, see on suurenenud üle 300 euro, 330 eurot.

Lisaks, ma vaatasin, et Euroopa Liidu koondnäitajate järgi on jätkuvalt paranenud laste olukord. Kahe viimase aasta võrdluses on Eestis elavate alla 18-aastaste laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse koondnäitaja paranenud 18,8%-lt 17,9%-le. Ja Eesti on teiste Euroopa Liidu riikide võrdluses paremuselt kaheksas riik.

Oluline on ka minu meelest see, et viimase viie aasta vaates on sooline palgalõhe näidanud langustendentsi ja statistikaameti andmetel oli naistöötajate brutotunnitasu 2018. aasta oktoobris 18,7% madalam kui meestöötajatel. Kui me võrdleme seda 2017. aasta sama ajaga, siis saame öelda, et vähenes sooline palgalõhe 2,2 protsendipunkti ning võrreldes 2014. aastaga 4,8. Loomulikult siin on veel pikk maa minna.
Minu arust on oluline märkida ka seda või vaadata, mis on näiteks 2010. ja 2018. aasta andmed, mis on ostujõud SKP elaniku kohta. Aastal 2018 oli see 82% Euroopa Liidu keskmisest, 2015 näiteks 77%.

Ja tootlikkus ühe töötaja kohta – minu meelest ka see on oluline – on 2018. aastal olnud 78% Euroopa Liidu keskmisest, mis on ka näidanud iga aasta tegelikult tõusujoont.

Teine teema, mida on Postimees täna tõstatanud ja ma soovin ka siin oma kommentaari või vastuse anda, on küsimus sellest, kas hakatakse andma suuremaid volitusi valitsusele. Tuleb öelda, jah, et selles koroonaviiruse õppetunnis ma ütlen küll, et teatud muutusi on minu arvates vaja teha. Just vaja teha sel hetkel, kui on suur majanduslik ja ühiskondlik mõju, kui see ulatub üle ühe omavalitsuse.

Vastab tõele, et õigusselgust on vaja Eestis rohkem luua. Täna on teatud reeglid. Näiteks, kui me võtame, et eriolukord kaob ära, ka näiteks seesama 2 + 2 reegel, et kas ta on soovituslik, kas ta on kohustuslik, kas selle saab teha kohustuslikuks? Ja siin tuleb öelda, et juristid on mitmeid nädalaid vaielnud selle üle Eesti ametkondades ja suhe on täpselt 50 : 50 – kes ütleb, et saab, kes ütleb, et ei saa. Minu meelest on sellist õigusselgust vaja igal juhul luua. Eriti, kui me räägime hädaolukorrast või räägime tavaolukorrast. Aga loomulikult siin on kõigepealt alati esimene samm ametil ja kui on vaja, siis ka valitsus saab oma korraldusi anda. See on õigusselguse mõttes. Ja see on ainult nendes olukordades, kui meil on tõesti väga suure ulatusega, nagu ma ütlesin, majanduslik või ühiskondlik mõju ja see levib kaugemale kui üks omavalitsus. No antud juhul ta levib üle Eestimaa. Aitäh!


Urmas Reinsalu

Aga ma täiendan. See Päevalehe artikkel, seal üks oli loomulikult moonutatud osundus, mida peaminister korrektselt korrigeeris, et vaesus ja ebavõrdsuse koefitsiendid on ju kahanenud ja selleks on riik meetmeid rakendanud.

Aga vaeste inimeste osas on olnud positiivsed meetmed, aga ka miljonäre on juurde tulnud. Minu käsutuses on Credit Suisse’i andmed 2019. aastast. Jüri Ratase valitsuse ajal või 2019. andmetel on inimeste arv, kelle vara on üle miljoni dollari Eestis kasvanud 700 inimese võrra. Nii et jõukust tuleb juurde mõlemas tulude taseme otsas.

Ega siin ei ole midagi häbeneda, ega see ei ole probleem või etteheide. Päevaleht tõlgendab seda, et jõukaid inimesi on juurde tulnud, kuidagi nagu häbenemisasjana. Ei ole.


Juhataja

Nüüd on ajakirjanikel võimalik küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on suunatud ja küsime läbi mikrofoni. Samuti võtan vahele ka veebi teel laekunud küsimusi.


Hanner Sarv, „Aktuaalne kaamera“

Küsimus maaeluministrile Rail Balticu kohta. Peaminister on siin osundanud, et Rail Baltic on valitsusele oluline projekt ja sellele koalitsioonile oluline projekt.  Kas te saate kinnitada, et teie ja teised EKRE ministri töötavad selle nimel, et Rail Baltic tähtajaks valmiks?


Arvo Aller

Valitsus tegutseb koalitsioonilepingu järgi. Koalitsioonilepingus on kirjeldatud Rail Balticu finantseerimine, Euroopa Liidu osa, Eesti riigi osa. Ja selles koalitsioonilepingu graafikus me liigume.


Juhataja

Teisena ma võtan vahele ja küsimuse veebist. Marianne Harju, BNS. Küsimus peaministrile. Valitsus arutab täna kabinetis Tallinkile laenu andmist. Kas see tähendab, et KredExi juhitavad läbirääkimised on läbi, laenutingimused paigas ning täna on oodata valitsuse lõplikku otsust?


Jüri Ratas

Jah, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister tõesti ütles, et ta on täna valmis seda ülevaadet valitsusele andma. Ja sellele peaks loomulikult järgnema ka valitsuse otsus, nii et seda me hakkame peale lõunal arutama.


Vahur Koorits, Delfi

Küsiks kõigilt ministritelt: kas teie teada Rail Baltic tuleb või ei tule?


Jüri Ratas

Aitäh selle küsimuse eest! Ma sada protsenti nõustun sellega, mida ütles Arvo Aller, et me oleme leppinud selle koalitsioonileppes kokku. Ma saan aru, et Rail Balticust on nüüd tehtud suur, ma ei tea, müsteerium, et mis sellest saab või ei saa. Vastus, kas tuleb või ei tule – mina usun, et tuleb.

Selge on see, et siin on palju küsimusi, mis on vastamata. MFF on paika panemata, on paika panemata lõplikult, mis on kaasfinantseerimise protsendid. Eile hommikul me arutasime Eesti, Läti ja Leedu ametikaaslastega juhtimisskeemi, siin on vaja teha täiendusi. Nii et see on ilma kahtlusteta suurim Balti riikide sisene investeeringuprojekt. Aga mina töötan selle nimel, et see tuleks.


Juhataja

Vahepeale küsimus veebi teel. Andrus Karnau, Lääne Elu, küsimus välisministrile. Kui kaua püsib piirikontroll Soome ja Läti piiril?


Urmas Reinsalu

Soomel ja Lätil maismaapiiri pole. Küsimus puudutab tegelikult Eesti välispiire Läti ja Soomega, et kindlasti need püsivad vähemasti 15. maini. Me arutame täna valitsuses seda küsimust, mis puudutab neid usaldusmeetmeid, – mida me juhul, kui me jõuame ühisele arusaamale või täpsele kokkuleppele Balti riikide vahel, – tarvidust maismaa piirikontrolli järgi sellises mahus. Kindlasti ega piirikontroll ei ole eesmärk iseenesest, tal peab olema praktiline funktsioon. Aga me arutame seda.

Teine pool, mis puudutab piirikontrolli Soome ja Eesti vahel, mis puudutab piirikontrolli sadamas, siis ma arvan, et praeguse seisuga lähemas tulevikus, kuna meil tegelikkuses kehtib ikkagi üldine sissesõidupiirang isikutele, kes tulevad Soomest, siis ma arvan, et see lähemas tulevikus jääb kehtima.

Aga no see lähem tulevik, eks ole, me mõistame ja tegelikult me loeme seda, et praeguse rahvusvahelise viiruse kulu perspektiivis me arvestame ikkagi kuude perspektiiviga, loodetavasti mitte aastate.

Meie eesmärk kindlasti on, nagu ma rõhutasin, saavutada ühine liikumisruum Soomega ja see sõltub tegelikult nendest otsustest, kui meil on ühise liikumisruumi kokkulepe saavutatud, siis on kindlasti asjakohane küsimus, kas sellel kontrollil sellisel kujul mõtet on.


Loora-Elisabet Lomp, Postimees

Minu küsimus on härra Reinsalule. Mulle jäi endale lihtsalt natuke segaseks, et kui nüüd inimene läheb, ütleme, 18. mail Läti IKEA-sse, siis kui ta tagasi tuleb, kas ta peab olema karantiinis, kas ta peab Lätti jääma karantiini. Ja milline on üldse, ütleme, välisministeeriumi ja valitsuse mõttelaad – kui tööle sai nii või naa Lätti minna juba enne, kas siis, ütleme, mingi reis IKEA-sse on üldse tarvilik?


Urmas Reinsalu

Aga Peterburi teel on ka IKEA kontor olemas, kust saab tellida asju. Ütleme, küsimus on ju selles, et ega see, et me võtame maha piirangud – ennekõike praktiline riikide vaheline suhtlus ja, ütleme, ettevõtlus ja nõnda, kaubad liiguvad niikuinii, aga töö ja kõik see muu toimub –, see ei tähenda seda, et me ei ole vabad praegu üldisest ohukeskkonnast viirusest tulenevalt.

Üks asi on see, et piirangut ei pruugi juriidiliselt olla, kui me saavutame täpse tehnilise kokkuleppe, siis meie lähtekoht on tõepoolest see, et karantiini ei ole. Vastus on jaatav – kui inimene läheb Läti Vabariigi territooriumile lühiajaliselt, siis tal ei ole kohustust olla Lätis karantiinis ja kui ta ka naaseb Eestisse, ei ole kohustust olla Eestis karantiinis. Nii et juhul, kui me langetame need otsused, siis eeldus on selline, et jah, 15. maist hakkaks see nii toimima.

Aga küsimus, et kas inimesed peaksid nüüd suurtel kiirustel hulgakaupa liikuma Läti IKEA suunas, siis minu soovitus on: ei, seda mitte teha. Vältida ülemäärast avalikes kohtades inimkontakte. See on ühemõtteline üleskutse kõikides maailma riikides täna.

Mida rohkem on kontakte, mida rohkem inimeste hulgas liigutakse, seda suurem tõenäosus on, et seda viirust levitatakse. Sest me peame aru saama, et ühelt poolt on positiivne see uudis, mis meil tuli välja rahvastikupõhisest uuringust, et 2000 täiskasvanu seas oli kolm positiivset, n-ö peidetud juhtumit, st inimest, kes ise ei olnud teadlikud sellest, et nad on viirusekandjad. Ja kui seda tõesti ekstrapoleerida, eks ole, siis see tähendab umbes 0,1% meie rahvastikust.

Ühelt poolt on see ju vähe. Meil olid tegelikult ju ka võimalikud oletused, et peidetud viirusekandjate arv võib olla märkimisväärselt kõrgem. See ei vastanud tõele, vähemalt selle valimi pinnalt.

Aga see tähendab ikkagi seda, et meil suures plaanis, kui seda ekstrapoleerida, 1400 viirusekandjat liigub Eestis tegelikult praegu ringi, eks ole, meie seas, kes tegutsevad heauskselt, kuna nad ei tea, et nad on viirusekandjad. Seetõttu on distantsinõuded ja hoidumine inimeste kogunemisest avalikus kohas, kus inimesed paratamatult ei suuda distantsi säilitada. See on täpselt samamoodi nakkav. Meie seas on eelduslikult, eeldatavasti ikkagi üle tuhande inimese, vähemalt selle uuringu pinnalt, kes selle viiruse kandjad on, teadmatuses.

Aga ma arvan küll, et asjad liiguvad selles suunas, et meie huvi on Rail Balticut teha, kui küsimus oli selle kohta. Härra Seaver katkestas ja ma ei saanud enne võimalust vastata.

Muidugi see on oluline infrastruktuuriprojekt, millel on kindlasti, ma arvan oma võit, kui me arvestame ka sellega, et me praegu Eesti maksumaksja raha paneme selleks, et majandust elavdada, et siin kopad oleksid, töömeestel oleks tööd, majandus läheks uuesti käima. Siis tundub ebaratsionaalne, tundub ebapraktiline seda mitte teha meie ühise maksurahaga, mida on Euroopa – rikkad ja suured riigid sealhulgas – kokku kogunud.


Eve Heinla, TV3

Mul on ka küsimus peaministrile. Te ka mainisite, et pühapäeval on emadepäev ja sellega seonduvalt küsiti, et millal ikkagi siis hooldekodudesse oma lähedasi vaatama saab minna. Pühapäeval tõenäoliselt mitte. Millal need piirangud leevenevad? Tõenäoliselt paljud tahavad teada. Ja kas võiks ikkagi erandkorras lubada nendesse hooldekodudesse, kus ei ole olnud koroonaviirust, st mis on puhtad? Aitäh!


Jüri Ratas

Väga hingeline, oluline ja emotsionaalne küsimus. Ma usun, et meil on väga paljudes peredes seesama ootus, et alates märtsi algusest ei ole olnud võimalik oma lähedasi inimesi näha, kas nad on emad või isad või vanaemad-vanaisad.

Ka mina mõtlen sellesama küsimuse peale iga minut, et millal see võimalus tekib. Meil ei ole täna seda otsust, kas sel pühapäeval on võimalik minna. Kahjuks ei ole võimalik minna hooldekodudesse.

Aga millal see võiks tekkida? See sõltub sellest, missugune on hinnang eeskätt meditsiinisektoril ja teadusnõukojal. Ma loodan, et nii ruttu kui võimalik. Ma arvan, et need inimesed, kes on hooldekodudes täna, ootavad ka oma lähedasi sama palju, kui need lähedased ootavad nendega kohtumist.

Nii et seda kuupäeva otseselt täna siin välja öelda ei saa veel. Aga kindlasti see on minu fookuses ja – ma olen täiesti kindel – kogu COVID-19 komisjoni fookuses, et see võimalikult ruttu saada välja öelda.


Juhataja

Nii, võtan vahele küsimuse veebist. Johanna-Kadri Kuusk, Õhtuleht. Küsimus peaministrile. Maksu- ja Tolliamet sai kaks miljonit eurot, muuhulgas pensionireformi rakendamiseks vajalike muudatuste tegemiseks maksuhalduri infosüsteemides. Kas valitsus on veendunud, et reform õnnestub läbi viia?


Jüri Ratas

Jah.


Juhataja

Kas on …? Jah, palun!

 

Marian Võsumets, Kanal2

Minu küsimus on peaministrile, aga potentsiaalselt ka teistele. Mis on teadusnõukoja hinnang täna valitsusele, kui tõenäoline on potentsiaalne teine laine? Ja kuidas me selleks siis valmis oleme? Kindlasti me olema valmis reageerima kiiremini kui esimesele lainele, aga on selleks ka mingisugune pakett, mis kohe käivitub, kui numbrid hakkavad tõusma sama kiiresti, nagu nad hakkasid tõusma märtsi teises pooles? Aitäh!


Jüri Ratas

Jaa, väga õigustatud küsimus. Mina olen ka seda küsinud. Teadusnõukoja juht proua Irja Lutsar on öelnud, et kes seda oskab sajaprotsendiliselt öelda, kas teine laine tuleb või mitte. Igal juhul mina arvan, et me peame selleks teiseks laineks valmis olema. Kas ta tuleb suve keskpaigas, suve lõpus, sügisel, ma arvan, et seda ei oska täna keegi maailmas öelda.

Kas me tegeleme sellega, et olla selleks valmis? Vastus on, et jah, tegeleme. Selle kuu raames, maikuu raames, on meil lepitud koosolekud kokku. Eri ministeeriumid peavad tooma COVID-i komisjoni need punktid, mis just seda valmidust peavad tõstma.

Me oleme kindlasti rohkem ja paremini valmis, kui selleks – täna saab öelda, esimeseks – laineks, mis, ma väga loodan, et on nüüd ikkagi väga tugevalt lõpufaasis, mis on seotud COVID-i osakondade tegemistega erinevates haiglavõrgu haiglates. Seal on kindlasti parem valmidus.
Parem valmidus on meil nüüd kindlasti isikukaitsevahenditega.

Parem valmidus on meil kindlasti täna, ütleme, testimise mõttes, testimise uuesti käimalükkamise osas.

Meil on kindlasti parem valmidus teaduslikult – meil on kaks väga suurt teadusprojekti käimas, kus testitakse ühe programmi või projekti raames circa 16 000 testi ja teise raames üle 2000. See 16 000 testi programm, mida professor Ruth Kalda veab, seal on meie mõte – kui me kohtusime temaga teisipäeval komisjonis –, et neid teste lükata ka natukene suve lõppu või sügise algusesse, et preventatiivselt saada eelinfot – et enne, kui see viirus tõstab ühiskonnas pead, saada teada, kas viirus on juba ühiskonna sees.

Nii et ma arvan, et need on need kohad, kus me oleme paremini valmis. Me maikuus seda valmidust kindlasti arutame. Kui võtame väga olulise aspekti, see on küll väga konkreetne, – needsamad juhitavad hingamisaparaadid, et meil neid oleks Eestis rohkem, kui meil neid oli 2020. aasta kevadel.

Nii et need on kõik kohad, kus on olnud, ütleme, õpetused või tarkused sellest kriisist. Aitäh!


Urmas Reinsalu

No võtame nii, selle loogikaga, et sellest on tõesti, nagu peaminister ütles, ulatuslikult juttu olnud.

Esimene küsimus on, kas see viirus raugeb n-ö sesoonse viirusena või temperatuuri mõjul. Siin, ütleme, professor Merits tegelikult tõi valitsuskomisjonile välja, et tõepoolest võib eeldada, et suvel viiruse käitumine muutub. Kas täna on maailmas teaduslikke töid ja tõsiteaduslikku kindlust, et ütleme, suvel see viirus lihtsalt raugeb ära? Tegelikult seda teadmist ei ole. Me peame eeldama, et tegelikult sellelt pinnalt me ei tohi oma otsuseid teha.

Reaalsus on selline, et kui me vaatame maailmas viiruse kulgu, siis numbrid on lõviosas riikides hakanud kukkuma. Kahtlemata suures plaanis me võime eeldada, et see on drakooniliste abinõude tulemus.

Mitu riiki on läinud järsule kasvukõverale – Venemaa, Türgi ja veel mõned riigid, kes seda maksimumi praegu veavad –, nemad annavad tegelikult suure osa sellest ülemaailmsest numbrite kasvust.

Nüüd teine küsimus on selles, et kui öelda, et sesoonset ja temperatuuri mõju või ilmastiku mõju ei ole nii ulatuslik, siis paraku vastus sellele, kas teine laine tuleb või kas viiruse levik läheb mingil hetkel uuesti tõusufaasi, on jaatav.

Tegelikult me peame aru saama, et kui piiranguid järk-järgult leevendatakse, mida me oleme teinud, ütleme – mai keskpaiga tasemega hakkavad jõustuma riigisisesed piirangud, –  siis see sõltub tegelikult meie endi käitumisest.

Väga lihtne on see, et kui praegu normaaloludes nakkumiskordaja oli seal 2,5 ja 3 vahel keskmiselt inimeste puhul, siis kui me käituksime niimoodi, et homsest alates me mängiksime seda mängu, nagu seda viirust üldse poleks olnud ega neid piiranguid poleks olnud, siis on selge, et ta hakkaks levima sellise kiirusega, nagu me mäletame märtsikuust, eks ole, kus meil ühel päeval hakkasid numbrid kordades kerkima. See on reaalsus.

Kui meil praegu tegelikult see eeldus on alla ühe. Tõsi on see, ma ka nädalavahetusel vaatasin, ilmad olid veidikene soojemad, eks ole, Tallinnas. Ma ei ole kindel, kas see jooksev inimeste käitumine väga paljudes kohtades seal alla ühe oli või oli pigem kõrgem või pigem normaalse suhtlusega. Siis me peame aru saama, et kui me distantsi ei hoia ja neid usaldusmeetmeid ei rakenda ja hakkame käituma nende otsuste tulemusena, mis on administratiivsete piirangute mahavõtmine, ja hakkame käituma nii, nagu käitusime, ütleme, à la veebruaris või jaanuaris, siis tegelikult see oht on täiesti reaalne – kui meil lihtsalt ei vea sesoonsuse- ja temperatuuriteguriga. Kui seda ei ole, siis hakkab levima.

Ja siis küsimus on, et meil tuleb täpselt samamoodi hakata otsa vaatama sellele, tagurpidi nendele piirangutele. Ja loomulikult see on kahtlemata piinavam.

Järelikult lahendus on see, mida peaministrit delikaatselt ja selgelt ütles, et oht ei ole sugugi möödas. Meil on selle uuringu järgi 1400 inimest, kes praegu viirust kannab, kes liigub Eesti territooriumil ringi.
Meie ainukene võimalus on see, et me hoiame distantsi, kasutame neid usaldusmeetmeid. Mida vähem me tegelikult sotsiaalseid kontakte tekitame, seda parem.

Euroopa Nakkuskeskus ütleb mida? Sotsiaalsed kontaktid taastuvad paratamatult, aga katsume hoida nii, et saame kokku võimalikult palju võimalikult samade inimestega. Siis on tõenäosus, et on üks seltskond. Siin valitsus istub, ainult ööd ja päevad läbi töötab, eks ole, istume koos üksteisega, siis on lootust. Kui võõrastega väga palju kokku ei saa, siis see leviku tõenäosus jääb madalamaks.


Jüri Ratas

Kui tohib, ainult üks kommentaar. Ma palun ka ajakirjandust. Te olete väga hästi selle viiruse raames kogupilti kajastanud. Mida ütlevad professorid ja teadusnõukoda, on see, et see viirus on pidude ja suurlinnade haigus. See on see koht, kus kardetakse seda nakkuse suurt puhangut, uut plahvatuslikku tõusu.

Need kohad, kus on palju inimesi koos. Ja sellest me loomulikult püüame ka sellel suvel lähtuda. Aga ma arvan, et me peame kõik ka isiklikult oma pere ja sõprade ringis sellest lähtuma, et see on pidude, see on kontsertide, see on suurlinnade haigus.


Juhataja

Võtame viimase küsimuse. Urmas, palun!


Urmas Jaagant, Äripäev

Küsimus maaeluministrile. Ütlesite, et need MES-i meetmed väga suurtes summades on põllumajandusettevõtete likviidsusprobleemi lahendamiseks. Palun kirjeldage seda nende likviidsusprobleemi faktide, arvude ja protsentidega! Mis see nende seis on? Aitäh!


Arvo Aller

Aitäh! Ma kirjeldasin, jah, põhimõtet, mismoodi meetmete jagunemine käib. Nüüd likviidsusprobleemid, me ei räägi ainult põllumajandusest, seal meetmete raames on põllumajanduse osakaal võib-olla ainult kolmkümmend protsenti. Ülejäänud meetmed ja ülejäänud osakaalud on toiduainetööstus, metsandus, HoReCa, turism, muu maamajandus, on ta siis transpordiettevõte maapiirkonnas, on ta remonditöökoda maapiirkonnas.

See ei ole ainult põllumajandus, see on kogu sektor, kes töötab maapiirkonnas. Ja üldisest ettevõtete arvust on kolmkümmend protsenti maapiirkonnas. Nii et me näeme, mis toimub praegusel juhul turisminduses, toitlustuses. Mul ei olegi vaja seda kirjeldada numbriliselt, tegelikult on maaturismis likviidsus praeguseks langenud nulli, raha ei ole, raha ei tule peale. Sellega me suudaksimegi leevendada raskel ajal nende võimekust.

Nüüd, mis põllumajandusse puutub, siis, nagu ma ütlesin, on see ka strateegia väljatulekuks eriolukorrast, et need põllumajanduslikud mured likviidsuse osas hakkavad tekkima aasta teisel poolel. Et juba ennast ette valmistada, juba nendega edasi minna, on selles põllumajanduse osakaaluga ka arvestatud. Nii et põllumajandus on seal, ma arvan, alla kolmandiku. Aitäh!


Juhataja

Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!