Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 6. juuni 2019

6. juuni 2019 - 17:05

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, kultuuriminister Tõnis Lukas ning sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/cm4ZGA3e6mQ


Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, kultuuriminister Tõnis Lukas ja sotsiaalminister Tanel Kiik. Ja alustuseks sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Auväärt ajakirjanikud, aitäh tulemast! Mul on täna kaks väga head uudist, väga positiivset uudist ja üks selline lootus tulevikuks.

Esimene väga hea uudis on see, et Kaitseministeerium on jälle tellinud uuringu, see on siis avalik arvamus ja riigikaitse kohta. Siin on ka täiendavad institutsioonid sees. Uuringu teostas Turu-uuringute AS, see viidi läbi 5.–25. märtsini 2019 ja avaldati eelmisel nädalal.

Ja ma tooks siit välja kolm positsiooni. Kõigepealt, esimene on hinnang elule Eestis. Kui vaadata, kuidas see on muutunud 2016. aasta kevadest kuni 2019. aasta kevadeni, siis 2016. aastal hindas 67% elu Eestis heaks ja 2019. aasta kevadel on see juba 83%. Selle üle on kindlasti hea meel. Ja hea meel on ka selle üle, et see on tõusnud mõlemas klassifikaatoris, nii eestlased kui ka teised rahvused.

Nüüd, vaatame edasi, toetus NATO-liikmesusele. Kui 2016. aasta kevadel oli see 71%, siis 2019. aasta kevadel on see 75%, mis on viimase nelja aasta kõrgeim.

Siin sees on kaks positiivset tendentsi samuti. Esiteks, kui võrrelda eelmist aastat ja selle aasta kevadet, siis eestlaste hulgas on toetus NATO-le gramm tõusnud, 1% võrra, s.o 90-le, aga näiteks teiste rahvuste hulgas on see näitaja eelmise aasta ja selle aasta võrdluses järgmine: kui eelmise aasta kevadel oli see 32%, siis selle aasta kevadel on see 44%.

Samuti, näiteks Euroopa Liidu liikmesus on Eestile hea, see on siis Eurobaromeeter, mis näitab seda, et ka siin on tõus – eelmise aasta kevadel oli toetus 69%, sellel aastal 74%. Nii et need on head ja positiivsed uudised.

Nüüd, Eurobaromeetri tulemuste puhul – just see Euroopa Liidu liikmesus – tuleb arvestada seda, et valimisse kuuluvad ainult riigi kodanikud, kes Eestis moodustavad ligi 85% elanikkonnast.

Nii. Teine hea uudis on see, et meil oli täna edukas valitsuse istung, 11 päevakorrapunkti. Ja siin valitsus otsustas toetada Euroopa Komisjoni liikme kandidaati järgmisesse koosseisu – ja ka praegusesse koosseisu, juhul kui tänane volinik peaks asuma Euroopa parlamendi ametikohale. Valitsus arvas, et selleks võiks olla Kadri Simson. Me palume alandlikult ka riigikogu, et nad oleksid nõus siis kandidaadi esinemist kuulama ettekandega riigikogus 12. juunil.

Ja kolmandaks, tulevikku vaatav otsus on selleks reedeks. Ma tõesti hoian pöidlaid ja et meil läheks hästi. Kell 10 algab siis USA-s, Eesti aja järgi õhtul kell viis, 17.00. Ja hääletusele tuleb siis meie julgeolekunõukogu ajutise liikme liikmesus. Esmakordselt me seda taotleme. Kindlasti siinjuures soovin öelda aitäh kõikidele, kes on aidanud kaasa. See on olnud esmakordne kampaania Eestile. Ma arvan, et Eesti on saanud väga palju tugevat sellist rahvusvahelist … kahepoolseid kohtumisi, mida varasemalt pole olnud. Me oleme tundma õppinud neid maailmaosi ja -jagusid, kus me ei ole kunagi varasemalt nii aktiivselt olnud.

Loodame, et võitja selgub ja võitjaks tuleb Eesti. Nii et selle nimel me oleme töötanud ja minu teada kohal on meie Välisministeeriumist palju inimesi, loomulikult Vabariigi President ja välisminister. Nii et soovin jõudu selleks hääletuseks meie riigile. No need ongi head uudised. Aitäh!

Juhataja
Rahandusminister Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh! Iusat kena kevadet! Räägin nendest teemadest, mis olid Rahandusministeeriumi poolt tänasel valitsuse istungil. Me tegime mõningad otsused raha eraldamise kohta valitsuse reservfondist.

Kaks esimest otsust olid seotud siis arstide, õdede, kiirabi ja teiste tervishoiutöötajate palkadega. See on seotud siis mullu novembris ehk pärast riigieelarve vastuvõtmist sõlmitud kollektiivlepinguga, mis pani paika tervishoiutöötajate tasu alammäärad alates tänavu aprilli algusest. Ja selle kulu katmiseks – kuna seda ei olnud riigieelarves kajastatud – tuli eraldada Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile kokku 2,8 miljonit eurot.

Väiksema summa, 300 000 eurot eraldasime me Siseministeeriumile pärast valimisi loodud rahvastikuministri kulude katteks sellel aastal. Kuna rahvastikuministri portfell loodi pärast valimisi, kui ka juba oli eelarve tehtud, siis on see liigutus jooksva aasta eelarves vajalik. Järgmisest aastast on see juba kajastatud riigieelarves tavapärasel moel.

Ja suure osa sellest summast moodustab ministri meeskond ja ministri alluvad. Personalikulu, ministri palk ja esindustasu on sellel aastal 50 000 eurot. Meeskonna hulgaks me oleme praegu arvanud viis inimest, neile on ette nähtud 137 000 eurot. Ja veel eraldi luuakse perepoliitika osakond, kuhu me eeldame, et läheb ka tööle kokku viis inimest. Sinna on siis ette nähtud 113 000 eurot.

Valitsuskabinetis arutasime me väga pikalt ja põhjalikult kogumispensioni reformi. Rahandusministeerium koos Sotsiaalministeeriumiga on teinud sellise esmase analüüsi ja esmase tööplaani. Tegemist on ülimalt mahuka reformiga, mis puudutab ju mitte ainult teist sammast, vaid ka esimest sammast ja tegelikult ka kolmandat sammast, kus on väga palju n-ö liikuvaid osi.

Valitsuse täiesti üksmeelne seisukoht oli, et enne, kui me siin langetame lõplikke otsuseid, on vaja teha ära väga põhjalik analüüs ja prognoosid ja riskihinnangud. Me vaatasime põhjalikult üle selle ajakava, mis meil ees on. Meil on põhimõtteliselt koalitsioonilepingus ja ka valitsuse tööplaanis kokku lepitud, et me esimeste eelnõudega tahaksime olla valmis selle aasta sügisel, aga see arutelu ajakavast jätkub.

Mul vist rohkem rahanduse teemal ei olegi lisada. Jah. Aitäh!

Juhataja
Kultuuriminister Tõnis Lukas, palun!

Tõnis Lukas
Kultuuriministeeriumi esitatud punkte päevakorras ei olnud. Sellega seoses oli mul rõõm kolleegide ettepandut toetada.

Aga ma ühel päevakajalisel teemal peatuksin. Eile-täna on intensiivselt jätkunud diskussioon Hollywoodi režissööri Christopher Nolani filmiprojekti „Tenet“ võimalikust võttekohast Tallinnas. Tegelikult neid võttekohti on teisigi Eestis, kokku peamiselt siin Tallinna ruumis 13 erinevat.

Ja ma arvan, et selles avalikus diskussioonis ei ole kõik argumendid kõlanud. Tegelikult olgu öeldud, et Tallinna linnal on oma liiklusplaani ja liiklustingimuste koostamisel igal juhul otsustav sõna. On õigus, selline iseseisev õigus neid otsuseid langetada ja kellelgi teisel teda kritiseerida ametlikul positsioonil kindlasti õigust ei ole.

Ja ma saan aru ka Tallinna linnavalitsuse vaatest. Kui Reidi tee on siin Reidi tee-ehitusega seotult üks liiklustsoon praegu … läbilase on takistatud, siis koormuse arvestamisel võib käia külmavärin üle küll, et kuidas need inimesed kohapeale pääsevad, seda enam, et kodanike pahameel kindlasti suundub ehk linnavalitsuse aadressil.

Arvestada tuleb seniseid kogemusi ka. Aga ma arvan, et selle, ütleme, pahameele suhtes on praegu üle reageeritud. Nimelt, kui linnavalitsus paneb ühele kaalukausile tõesti võimaliku liiklussegaduse, mida heade kokkulepetega on kindlasti võimalik vähendada, ja seal mõned kommunaalsed raskused ja inimestega suhtlemise pinge sinna juurde, siis võib tunduda, et kaalukauss vajub alla ja mis sinna teisele poole panna.

Nädalavahetusel oli arvamussaadetes tükk ilkumist selle üle, et noh, Hollywoodi film ja mis meile jääb. Võib-olla ei tunne neid kohti äragi. Kodulinlased pärast vaatavad südame põksudes suurel ekraanil seda filmi, mis üle maailma kuulus, tõenäoliselt, ega näegi oma kodulinna, et seal on mingi märul või ma ei tea, mis veel. Asi pole ainult selles. Lõpuks filmitööstuse loogika – ja tööstus see kahtlemata on –, filmitööstus ja loomemajandus ongi sellised uue majanduse alused paljuski ja nende loogika toimub natuke teistmoodi. On neid riike ja rahvaid, kes rõõmustavad selle üle. No näiteks leedulased, et Tšernobõli filmist osa filmiti nende juures.

Mis jääb meile, mis jääb sinna kaalukausile? Kaalukausile jääb tegelikult 16 miljonit eelarve järgi, filmi eelarve järgi Eestis kulutatud raha. 16 miljonit eurot. Partnerid, Allfilm, transpordifirmad, ehitusfirmad, kes vastavalt ehitavad filmivõtetele vajalikku keskkonda. Balti Filmi ja Meediakooli tudengid kaasatakse ametlikult. Nendele on kindlasti see tohutu kogemus. 1200 inimest saab osaleda massistseenides, meie oma näitlejad saavad seal osaleda, rääkimata siis toitlustusest ja hotellidest.

Ja sellele lainele tuleb kindlasti lisalainetus. Olin Cannes’i festivalil paar päeva, väga palju oli kontakte. Meie Eesti Filmi Instituut ja tema juht Edith Sepp on teinud tohutult tööd, et rahvusvahelisel filmimaastikul oleks Eesti kohana, kus filmi saab teha, väga nähtav. Ja tegelikult on praegu juba argumendina, kui need filmivõtted õnnestuvad, kui Eesti on vastuvõtja maa, siis tulevad siia teised ka.

Ja ma võin rahustada kõiki: mitte ainult Hollywoodi režissöörid, vaid ka kultuursete Euroopa riikide filmitegijad, kui kellelgi on eriti mingi vimm Hollywoodi suhtes.

Ja see toob ka majanduslikku kasu. Nii et kui panna need asjad ka kaalukausile, siis ma palun linnavalitsusel ikkagi targu kaaluda ja võtta see Eesti filmindusele ja kultuurile pikas perspektiivis oluline otsus. Ja lõpuks, kui lasnamäelased või ükskõik kes bussidega ju saavad sellest filmi võtteplatsist läbi sõita, see võib olla kordumatu ja põlvkondade viisi edasi kantav elamus. Nii et pange lisabussid käima sealt võtete ja lavastatud stseenide vaikelust, kui võtteid parasjagu ei käi. Läbisõitvatest bussidest on kindlasti huvitav vaade ka.

Juhataja
Sotsiaalminister Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik
Aitäh! Tervist, head ajakirjanikud! Meie vaates oli täna kõige olulisem võib-olla valitsuse istungi punkt, mille raames, nagu kolleeg Martin Helme juba viitas, leiti täiendavad vahendid tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingust tulenevate palgavajaduste täitmiseks 2019. aastal.

See on väga oluline sõnum, ma arvan, ka just tervishoiusektorile, et valitsus toetab varasemaid kõiki kokkuleppeid. Vahepeal siin õhku paisatud – ma kuulsin küsimusi ka ajakirjanduse poole pealt meile –, et kas tervishoiuvaldkonna kokku lepitud palgatõusud on jõus. See tänane otsus väga selgelt näitab, et nad on jõus. Tänan Vabariigi Valitsust ka toetuse eest.

Ja see kollektiivleping siis tõesti sõlmiti eelmise aasta novembris Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Arstide Liidu, tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Õdede Liidu vahel ning alates esimesest aprillist need alammäärad siis tõusevad.

Kabinetti, tõepoolest, tõime me enda poolt neli punkti. Lisaks, me oleme kaasvastutajad loomulikult teise pensionisamba reformi küsimuste arutelul. Täna need arutelud jäid pooleli just seetõttu, et valitsus mõistab väga selgelt, kui mastaapsete ja oluliste otsustega on tegemist.

Kui me hakkame pensionisüsteemi vaatama, siis meie soov on vaadata seda laiemalt, mitte ainult tänaste pensionäride kontekstis, vaid nii tänaste kui ka tulevaste pensionäride lõikes vaadata ka siinkohal üle kõik niisugused vanast ajast kehtivad soodustingimuste ja vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionid, arutada võimalusi, kuidas neid kaasajastada. Samamoodi, kuidas soodustada tööandjapensionit, mis on võib-olla Lääne-Euroopas väga levinud praktika, meil pea olematu. Millised oleks need meetmed siin, just nimelt selleks, et tagada ka tulevikus inimestele väärikas pensionipõlv, tagada see, et pensioni asendusmäär ehk siis võrdluses keskmise palgaga või inimese toonase palgaga ajas ei langeks, pigem vastupidi, et ta tõuseks.

Kõik valitsuse liikmed olid ka selles mõttes igati ühel meelel, et neid küsimusi tuleb vaadata kompaktselt, kompleksselt, tuleb vaadata pikaajalise visiooniga ja seetõttu see arutelu täna jäi pooleli, aga jätkub.

Lisaks sellele soovime tulla kabinetti ajalise võimaluse saamisel ka Euroopa Tööjõuameti asukohaküsimusega. See otsus peaks sündima täna, juba järgmisel nädalal tuleb mul minna Luksemburgi seda otsust seal realiseerima.

Lisaks sellele on meil loomulikult olulisel kohal ka pikaajalise hoolduse küsimused. See on temaatika, millega on tegelenud eelmine valitsus, millel me võtame siin n-ö järje heas mõttes üle. Ehk me näeme täna, et inimeste omastehooldus koormus on väga kõrge. Meil on 65 000 inimest, kes sellega on hõivatud. Need on inimesed, kes võiks panustada võib olla tööturul, võib-olla leida rohkem aega enda tegemiste jaoks, huvitegevuseks, pere jaoks. Tähendab, riigi roll ja kohustus on toetada neid inimesi kas siis täiendavate koduteenuste pakkumise, vajadusel hooldekodu koha omaosaluse määra langetamisel.

Siin on väga oluline ka koostöö kohalike omavalitsustega. Selliste ettepanekutega me täna tuleksime kabinetti, mis puudutavad just selle kolmepoolse tööjaotuse täpsemalt paikapanemist, et vaadata ka seda, milline on, nagu öeldud, inimese mõistlik omaosaluse määr. Me ei saa eeldada seda, et pidevalt kasvavate hooldekodu tasude juures inimesed leiavad selleks vahendid keskmise pensioni kõrvalt, sest see lihtsalt täna ei ole võimalik ja tihtipeale pole ka pere liikmetel võimalik neid toetusi sellisel kujul pakkuda.

Need on punktid ja ettepanekud, mis me oleme siis välja töötanud osaliselt, nagu öeldud, juba eelmise aasta sügisel. Ja nüüd sooviksin uue valitsuse mandaati nendega edasiminekuks, et sügisel ja järgmiste aastate eelarvete kontekstis juba konkreetsete numbriteni jõuda.

Täiendav punkt, mis on samuti väga pikaajalise sihiga, on Tallinna haigla loomise küsimus. Nüüd täna soovime tutvustada valitsuse liikmetele selle ideed, selle põhimõtteid. Teatavasti eelmise valitsuse ajal sõlmiti koostöömemorandum tervise- ja tööministri ning Tallinna linna vahel Tallinna haigla rajamiseks.

See on selline oluline projekt mitte ainult võib-olla Tallinnale, vaid tegelikult kogu Eestile, sest tõstab tervishoiuteenuste kvaliteeti, see asendab täna väga suurel määral amortiseerunud hoonestuse siin Lääne- ja Ida-Tallinna Keskhaigla kontekstis. Aga nagu öeldud, siis see hetkeseisuga vajab Vabariigi Valitsuse uut otsust ja neid ettepanekuid tutvustaksin kabineti pärastlõunasel poolel, kui me ajaliselt sinna jõuame. Lühidalt sellega praegu peatuksin.

Jüri Ratas
Nii palju lisaksin, et selles sissejuhatuses mulle ka tulid meelde sellised filmid nagu „Naine kütab sauna“, „Karge meri“, „Kevade“, „Suvi“ ja loomulikult meie armastatud stsenarist, filmilavastaja ja näitleja Arvo Kruusement.

Ma arvan, et see, mida ütles kultuuriminister – ma nõustun iga tema sõnaga –, on suur tunnustus tegelikult nendele inimestele, kes on Eesti filmindust arendanud läbi aastakümnete. Et nii kaugele on jõutud, et tõesti üks suur rahvusvaheline, noh, hiid, selle maailma tipp tuleb siia filmivõtteid tegema. Mina aga tean ka, et neid kohti on päris mitmeid Tallinnas.

Mul oli täna hommikul Tallinna linnapeaga kohtumine sellel teemal. Me arutasime. Noh, ma mõistan tema muret siiralt. Tõesti, Reidi tee ehitus, seal liiklusküsimused, kui panna üks tuiksoosoon kinni. Aga mulle tundub, et siin Christopher Nolan ja Mihhail Kõlvart on selles mõttes ühel pool joont ja leiavad parima lahenduse filmivõtete tegemiseks, et need saaks toimuda, aga ka selleks, et tõesti linnaelanikele see liiklustakistus oleks võimalikult minimaalne.

Ma arvan, et see saabki sündida ainult heas koostöös. Ja ma loodan ka, et … Mina ka täpselt ei tea, mis autod seal sõidavad või kes see jookseb või kes karjatab, aga ma loodan, et tuleb hea film ja Eesti ja Tallinn saab olema igal juhul hästi-hästi pildis aastaid.

Kindlasti see on selline turismiatraktiivsus pikemaajaliselt. Ja see, mida ütles Tõnis, ka hetkeseisuga loomulikult see meeskond, kes siin on, ma arvan, et sellist pole varasemalt Eesti kunagi näinud, nii suurt ja nii mahukalt ja mastaapselt. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Küsime läbi mikrofoni.

Dmitri Kulikov, venekeelne „AK“
Küsiksin probleemse regiooni kohta Ida-Virumaal. Kas on valitsusel plaan selles osas välja töötatud? Nädala alguses öeldi, et seal mingi dotatsiooniprogramm, et profileerida seda tööstust põlevkiviõlile ja biomassile. Või kuidas edasi? Oli see teema arutelu all?

Jüri Ratas
Aitäh! No ma julgen öelda, et valitsus võtab seda küsimust ääretult tõsiselt. Ma tean seda, et rahandusminister Martin Helme, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, sotsiaalminister Tanel Kiik, kindlasti ka riigihalduse minister Jaak Aab ja mina – meil on olnud mitmeid kohtumisi. Need kohtumised kindlasti jätkuvad, need jätkuvad mitte ainult siin Tallinnas, vaid ka lähitulevikus kindlasti mõningatel meist Ida-Virumaal.

Ma olen rääkinud ja kohtunud ju ametiühingutega, kes valutavad südant Eesti Energia töötajate pärast. Olen kohtunud majandus- ja mommunikatsiooniministeeriumi teenistujate, inimestega seoses sellega, mis võimalused on CO2-l, mis üldse on võimalused riigil neid lahendusi tuua.

Üks on selge: neid inimesi, kes teevad seda ülivajalikku tööd, väga spetsiifilist tööd, neid inimesi tuleb hoida. Ja me peame kõik tegema selleks, et kui täna me näeme, et nii või teisiti põlevkivi kasutus ju langeb elektrienergia tootmisel … Aga te ütlesite väga õigesti oma küsimuses, et meil on uued lahendused ju täna juba laual. Kui riigi eelarvestrateegia oli, me arutasime samuti põlevkivi rafineerimise või, ütleme siis, poolrafineerimistehast. Eesti Energia täna ju pingutab selle nimel, et teha uus õlitootmistehas, mis on sellele poolrafineerimisele ju eelduseks. Ja loomulikult valitsus kindlasti kaalub ka neid võimalusi, et kui me räägime sellisest elektrienergia julgeolekureservist või strateegilisest varust, jah, see võib-olla tähendab ka, et tuleb ühel hetkel inimesi hoida ka palgal ja nad reaalselt igapäevaselt tööd ei tee.

Nii et ma ütleksin, et kõik need lahendused on laual. Eesti Energia on minule öelnud vähemalt, et seal enne septembrit nad mingeid uusi otsuseid ei tee. Selge on see, et see sõltub väga palju ka CO2 selle hetke hinnast turul. Aga ma tean seda, et need ministeeriumid ja ministrid, keda ma teile nimetasin, pingutavad selle nimel, et leida see mõistlik tasakaal ühel hetkel, et inimesi ei saadeta päevaga koju. Ja ma arvan, et seda me ei tohi mitte mingil juhul teha.

Teiselt poolt me peame ikkagi aru saama sellest, mis on meie keskkonna jalajälg. Põlevkivi, midagi pole teha, tasapisi väheneb. See on reaalsuses ja realiteet. Aga me peame olema targad, et leida sellest põlevkivist veel väärtuslikumaid tooteid, mis on tõesti seesama õlitootmine. Lähme edasi sealt ja teeme otsuse ära, ka julge otsuse, hea otsuse rafineerimise osas.

Martin Helme
Jaa, aitäh! Noh, nagu peaminister ütles, mul on olnud kolm väga põhjaliku kohtumist Eesti Energia juhtidega. Eile istusin ka üle kahe ja poole tunni nendega koos ja lähen järgmisel teisipäeval terveks päevaks Ida-Virumaale.

Selle probleemi, ütleme siis, küpsemine on loomulikult olnud pika taustaga. Nii nagu Eesti on endale võtnud need keskkonnakohustused, on ammu olnud selge, et põlevkivist elektri tootmine muutub järjest vähem rentaabliks.

Nüüd, Eesti Energia on suur konsortsium, kes tegeleb ka veel muude asjadega. Tänasel päeval pool Eesti Energia tulust tuleb tegelikult juba ju tuuleenergiast, mitte enam põlevkivielektrist, vaid tuuleelektrist. Lisaks sellele siis tegeleb ta ka põlevkiviõliga ja põlevkiviõli ekspordiga. Ja kuna praegu on nafta hind soodne või, noh, ületab oluliselt seda, mis on Eesti Energia siis see n-ö tasakaalupunkt selle õli tootmisel, siis nendest erinevatest teistest valdkondadest kompenseerib loomulikult Eesti Energia oma rahavoogusid.

Aga selge on see, et kui meil praegu sisuliselt põlevkivielektrikatlad seisavad, siis kaevandusest ei ole mõtet midagi välja kaevata. Ja inimesed on, umbes 1300 inimest, selgelt praegu alakoormatud.

Nüüd mõned numbrid võib-olla, mida peaks täpsustama. Kui siin räägitakse 1300 inimese töötuks jäämisest või kuni 1500 inimese töötuks jäämisest, siis seda numbrit peab täpsustama. Selle aasta sees on nii pensioneerumistega kui ka siis lepinguliste töölepingute lõpetamisega, aga ka siis koondamistega umbes 450 inimest juba Eesti Energia tööjõust vähenenud.

Kui me räägime sellest tuhandest või üle sellest, siis selle sisse kuulub juba see 450. Mida Eesti Energia ütleb, on see, et kui elektri hind ei muutu, siis umbes sama suurusjärk inimesi tuleb aasta lõpuks veel koondada. Sellest suurem osa on kaevurid, aga mitte ainult, seal on ka siis loomulikult energeetikud.

Meie jaoks on probleem, noh, mitmekihiline. Ja see, miks asi on läinud praegu nii kriitiliseks, siin on kokku saanud mitu trendi ootamatult kiiresti. Üks loomulikult ongi see, et CO-kvoodi hind on teinud väga kiire tõusu. Ütleme, siin veel mõni aasta tagasi oli 5 eurot tonn, nüüd on juba 25 eurot tonn.

Tänasel päeval, ütleme, kui põlevkivi hinda või seda CO hinda ei oleks elektrihinnas sees, võiks elekter olla rohkem kui poole odavam. Ta jääb sinna kindlasti alla 20 euro megavatt-tunnist, praegu ta on meil 45 ja sealkandis, eks ole.

Teine probleem on see, et CO hinnatõusu tagajärjel on hakanud väga järsult kasvama Venemaalt pärit elekter siis Balti-Põhjaturule, mis veel mõned aastad tagasi oli väga väike kogus, aga on sisuliselt kolmekordistunud siin võrreldes eelmise aastaga ja näitab väga selgelt niisugust kiiret kasvu.

Ja kui siin on näiteks Eleringi juht rääkinud, et see kogus on väga väike – jah, ta on väike kogu selle Põhja-Balti turu peale, seal ta on tõesti mõni protsent. Aga tegelikult, kui me vaatame seda turgu, mida ta mõjutab, see on Soome, Eesti, Läti ja Leedu, siis siin ta hakkab lähenema 20%-le.

See on dumpinguhinnaga elekter, mis tuleb Eesti turule, sest temal ei ole seda CO komponenti sees, sest Venemaa ei ole liitunud nende kliimalepetega. Ja Eesti enda kõige suurem elektritootja lihtsalt ei ole võimeline turul müüma elektrit oluliselt kallimalt, keegi ei osta seda elektrit.

Nii et meil on siin variante, erinevaid, kuidas seda lahendada. Noh, üks variant on panna peale importtoll sellele Vene elektrile. Aga see on poliitiline otsus, see on ka delikaatne poliitiline otsus. Üks variant on minna ja küsida Euroopa Liidult riigiabi luba. Me teame, et Poolal on see õnnestunud, kus siis riik saab eraldada oma energiatootjale CO-kvooti sisuliselt tasuta. Ehk nad ei pea turult ostma seda 25 euroga, vaid saame seda CO-kvooti kasutada kas siis mingi väiksema hinnaga või üldse anda n-ö tasuta.

Ja loomulikult pikas plaanis on lahendus see, et põlevkivist elektri tegemise asemel me läheme ikkagi põlevkivikeemia peale. Me teeme põlevkivist õli, kus see CO-kvoot ei mängi sellist rolli. Ja siin on vaja suured investeerimisotsused teha. Ja põlevkiviõli tehase loomine on üks osa sellest, aga põlevkiviõli rafineerimistehas on veel teine asi siinjuures. Ja need on, noh, me räägime ikkagi sadades miljonites olevatest investeerimisotsustest.

Veel üks number võib olla juurde öelda, et kui nüüd see n-ö kõige mustem stsenaarium jätkub, kus siis Eesti Energia sisuliselt põlevkivist elektrit toota ei saa – või õigemini saab, aga keegi ei osta – ja me neid inimesi ei koonda, kaevandusi seisma pane, hoiame seda reservis, siis see tähendab siin suurusjärgus kümme-kakskümmend miljonit eurot kulu, millele tulu turult tagasi ei saada. Ehk siis kui me räägime siin mingist hinnalipikust, siis me räägime nendest suurusjärkudest.

Juhataja
Kultuuriminister ja sotsiaalminister ka täiendavad omalt poolt. Kõigepealt kultuuriminister, palun!

Tõnis Lukas
Jah. Kultuuriministeerium siin selles küsimuses põhiprotsesse ei suuna. Aga olgu siis öeldud, et kui nüüd osa inimesi Ida-Virumaal peab otsima endale uut perspektiivi elus ja eesti keele vähene oskus seda natuke takistab, siis siin on ka tähelepanu ja abi olemas. Eesti keele maja on tegelikult juba Narvas loodud. Pidulikum avamine on sügisel, aga seal toimib keeleõpe, tasuta keeleõpe. Seda mahtu suurendatakse ja avatakse tasuta keeleõppekursusi ka teistes Ida-Virumaa linnades. Nii et eesti keele maja saab endale konkreetse funktsiooni ka selles protsessis.

Juhataja
Sotsiaalminister.

Tanel Kiik
Jah. Kolleegid rääkisid väga palju juba ära, ma võib-olla räägin siis enda valdkonnast lähtuvalt ehk tööhõive ja töötukassast.

Tegelikult need numbrid, mida Martin Helme luges, ongi võib-olla kõige õigemad. Tänaseks on vähendatud tõesti seal 450 inimese võrra Eesti Energia töötajate arvu ja alakoormatud ligi 1300 ettevõtte töötajat.

Ja meie poolt on olemas vastavad vahendid nii inimestele vajalike teenuste osutamiseks kui ka hüvitiste maksmiseks. Ehk töötukassa tegelikult on alati sellistes küsimustes ka proaktiivne. Kui inimene saab koondamisteate, tal on juba sel hetkel õigus saada erinevaid tööturuteenuseid, saada juba nõustamist. Ja kui ta jääb töötuks, siis tal tekib veel täiendavalt neid õigusi juurde, lisaks sellele ka teatud juhtudel kindlustushüvitis, millele täieneb veel töötuskindlushüvitise ja töötutoetuse küsimus.

Samuti on meil võimalik tegelikult, kui olukord peaks minema näiteks tõesti halvemaks, siis ka suurkoondamiste käigus töö kaotanud inimeste abistamiseks taotleda vahendeid Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist. Seda on tegelikult ka varasemalt tehtud. Aga hetkel on võib-olla selleks natuke vara. See pigem on sõltuv nüüd selle sektori otsustest ja arengutest, mille juurde saab tõenäoliselt tulla siin sügise poole tagasi, sõltuvalt sellest, kuidas asjaolud Ida-Virumaal lahenevad.

Ja täiendavalt, mis puudutab just Ida-Virumaad, mis kahtlemata on üks probleemseid piirkondi Kagu-Eesti kõrval, siis teatavasti pakub Töötukassa seal piirkonnas n-ö piirkondliku töökoha loomise toetust. See tähendab seda, et toetatakse tööandjaid, kes loovad vähemalt viis töökohta. Osaliselt hüvitatakse töötajate palgakulud ja ülempiiri puhul siis sõltuvalt alammäärast ja töötaja koolituskulud kuni 2500 euro ulatuses.

Ja täiendavalt taustaks võib-olla üldiselt, et Eestis üleüldine tööhõive olukord on väga hea, töötusmäär on väga madal. Aga Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti on need kaks piirkonda, kus on ligemale kaks korda kõrgem töötus kui Eestis keskmiselt. Sellepärast ka Töötukassa sinna paneb rohkem ressurssi ja rohkem tähelepanu.

Ja seda küsimust arutasime tegelikult ka eelmisel Töötukassa nõukogu istungil, oleme arutanud seda ka Töötukassa juhatuse esimehega. Nad on kohtunud Eesti Energiaga selles valguses. Ja ma ütleksin nii, et nagu peaminister juba viitas, on toimunud mitmeid kohtumisi nii ministrite vahel kui ka siis ministrite ja Eesti Energia vahel, Töötukassa ja ametiühingutega.

Arvestades seda, et valitsus on ametis olnud napilt kuu aega, siis me oleme sellega tegelenud, ma arvan, pea igapäevaselt. Aitäh!

Elo Mõttus-Leppik, Kanal2 uudised
Ma tahaks veel selle uhke Hollywoodi filmi kohta küsida. Siin on räägitud sellest Lasnamäe kanalist. Nii peaminister kui ka kultuuriminister, te ütlesite, et te olete näinud ka neid teisi kohti või et see ei ole ainuke koht, kus võtted ….

Jüri Ratas
Kuulnud, kuulnud …

Elo Mõttus-Leppik
Kuulnud. Kas on ka mõni ilusam koht, näiteks vanalinn või midagi sellist? See on üks küsimus. Ja teine küsimus, mul jäi nagu kõrvu, et kas arstide, õdede ja kiirabitöötajate palgatõus tuleb reservfondist ning kas – arvestades, milline olukord on Eesti rahanduses hetkel – see saabki nagu nii olema, et reservfondist hakatakse ka tulevikus seda palgatõusu siis klattima?

Jüri Ratas
No kõigepealt sellest filmist. Mina ei tea täpselt, kuskohas neid tehakse, aga minu arust tehakse ka Tallinna kesklinnas ja kuskil mereäärses hoones või asutuses. Nii et nali naljaks, aga tegelikult see on ju tunnustus igal juhul. Maailmas on riike kui palju, kuhu valida, ütleme, kohta, kus filmida. Ja kui siin saadakse hea tasakaal linnaelanike ja filmitegijate vahele, mis tulevikus annab suurt väärtust, siis see on tore ja positiivne.

Rahanduse osas ütlen mina nii palju, et … Noh, olukord on, kuidas on. Ma ütleks, et olukord on ... noh, me oleme võtnud seda olukorda väga tõsiselt. Eriti ma olen öelnud, et tuleb uus valitsus, kellel on oma plaanid ja siis, mis näitab tegelikult, kui palju me ja kuidas ikkagi Eestist rahanduspoliitikat tehakse. Et kellel on oma plaanid ja ühel hetkel tulevad Eesti finantsistid poliitikutega laua taha ja ütlevad, et olukord on täna selline.

Ja nagu ma olen öelnud mitu korda välja, see olukord on muutunud viimase kolme kuu jooksul. Seda ma olen küsinud ka ametkonna käest, et kas oli mingisugust teadmist meil, ma ei tea, novembris või detsembris. Ja antud hetkel me liikusime ju struktuurses tasakaalus, isegi ülejääk oli 2022. Ei olnud seda teadmist.

See, minu meelest, mida eelarvenõukogu ütles, kui ta käis ka istungil, et tegelikult peaks üheskoos kõik püüdma, et me suudaksime operatiivsemalt näha seda pilti, mitte, ütleme, ühe kvartali pärast. Ma arvan, see on nagu väga õige mõte.

Tanel Kiik
Jah, nende tervisetöötajate osas. Tegelikult rahandusminister oma sissejuhatus viitas ka õigesti, et kuna see kollektiivleping sõlmiti toona 30. novembril 2018, mil Vabariigi Valitsus oli eelarve heaks kiitnud. 2019. aasta eelarve oli parasjagu riigikogus, menetlus juba lõppfaasis, detsembri keskel ta seal vastu võeti. Siis seekord 2019. aastal ehk nüüd alates aprillist kaasnevad kulud erandkorras. See on tõesti siis valitsuse reservist eraldatud Sotsiaalministeeriumile. Järgmistel aastatel need on loomulikult juba baaseelarves. Aitäh

Üllar Luup, Tallinna Televisioon
Kelle poliitilise tahte taga on siis Venemaa elektri dumpinghinna peatamine või siis sellele mingisuguse meetme rakendamine?

Martin Helme
Meil on ju Balti-põhja turg, milles siis osalevad Norra, Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti ja Leedu. Samal ajal on siis nii Soome, Eesti, Läti kui ka Leedu ühendatud Venemaa elektrivõrguga. Eelkõige ostavad siis Venemaa kaudu elektrit sisse… Need ostjad on Soome ja Leedu. Ja teevad seda väga selgelt sel põhjusel, et see on odavam elekter, kui turul muidu olev elekter.

See on selline … Ta justkui ei tohiks juhtuda, aga ikkagi juhtub. Ja põhimõtteliselt on meil võimalik ju mõõta, kelle elektrit me tarbime, kas elekter tuleb ühest, teisest või kolmandast jaamast, sest see ei ole see ju mingi keerulisus mõõta. Täpselt samamoodi ei ole mingi keerulisus mõõta seda, et siis kui palju seda Vene elektrit liigub üle piiri ja kes teda ostab.

Aga noh, kui sul on, ütleme, juba turul 20% elektrist oluliselt odavam kui teistel tootjatel, siis on meie tootjal oma elektrit müüa väga keeruline, eks ole. Ja noh, siin on selgelt vaja poliitilist otsust – mitte ainult Eestilt, vaid ka teistelt riikidelt. Jah, Eesti saab üksinda ka tegutseda.

Aga ilmselt nõuab ka meie seadusemuudatust, elektrituruseaduse muudatust. Ja siin mitte ainult me ei pea kokku leppima siis Leedu ja Soomega, kelle jaoks see tähendab ju tegelikult elektrihinna kasvamist, vaid see tegelikult, noh... Venemaa jaoks see ekspordi kogus kogu Venemaa koguseid arvestades on loomulikult tühine, aga see on ka mõnes mõttes ikkagi ju, noh, ütleme siis, negatiivne signaal Venemaale. Et ühte nende kaubaartiklit Euroopa turule ei lasta. Ja noh, tuleb arvestada, et ka see ei ole otsus, mida me peaksime väga kergekäeliselt langetama. Ja veel teiste eest samuti mitte, eks ole.

Jüri Ratas
Eks see Eleringi koduleheküljel, ma usun, et te olete ka käinud, on päris hea see füüsilise energiavoo kaart, mis näitab just igal hetkel toimuvaid füüsilisi energiavoogusid.

Mul on täna õhtul kohtumine Vilniuses Leedu peaministriga. Ses mõttes sellele küsimusele vastates ma arvan, et ka Balti riigid saavad siin mingitel hetkedel käituda üheskoos. Selge on see, et olukord, ma usun, et muutub, kui näiteks Astravetsi jaam läheb käiku Valgevenes. Ma usun, et Leedu teeb selle peale teatud sammud, nii et eks seda me arutame ka täna oma Leedu ametikaaslasega.

Tõnis Lukas
Jah, ma tahtsin seda ütelda siis, et olulisemad kohad, kus veel Tallinnas filmitakse, on Pärnu maantee ja linnahall. Need ei ole n-ö äratuntavalt või tekstiliselt Eestiga seotud. On kohad, kus võetakse massistseene. Aga Laagna tee on otseselt ka n-ö filmisüžees Eestiga seostatud, nii et Eesti jookseb sellest filmist ka kohana, asukohana läbi.

Jüri Ratas
Vaat, see oli tore uudis.

Fred Püss, Delfi
Küsimus Martin Helme. Indrek Särje ja tema toetajate hinnangul olete Indrek Särje EKRE-st väljaviskamise taga eelkõige teie ja Mart Helme, aga ka Ruuben Kaalep. Küsiks, et mis te selle kohta ütlete? Ja teine asi ka: mis on need täpsed Indrek Särje väljaviskamise põhjused?

Martin Helme
Nojah. Ma arvan, et erakonna esimees ja erakonna aseesimees kahtlemata on erakonnas tehtud otsustega seotud. Erakonna juhatus langetas küll mitte päris üksmeelse, aga ülekaaluka otsuse. Põhikirja rikkumisi oli terve hunnik, ma neid ükshaaval üles ei loetle. Meie teed läksid lahku ja olgu tal edaspidi õnne elus ja poliitilises tegevuses. Aitäh!

Jüri Ratas
Kuna ma vaatan, et pressikonverentsidel meil on hea suhtlus tänase valitsuse ja ajakirjanduse vahendusel – see on oluline –, need on läinud nii populaarseks, et me peame vist ühe mikrofoni juurde ostma, muidu te peate kogu aeg seda ühest nurgast teise vedama.

Hannes Sarv, „Aktuaalne kaamera“
Absoluutselt kiitus teile! Mul on küsimus härra peaministrile Abhaasia eestlaste küsimuse kohta. Mida valitsus siis kavatseb selles osas otsustada, et nende probleeme ja muret lahendada?

Jüri Ratas
Te peate silmas kodakondsust ja Eesti passi …?

Hannes Sarv
Kodakondsust.

Jüri Ratas
Väga lühivastusena. Me koalitsiooniläbirääkimistel seda arutasime ja minu arust kõigi tunnetus oli see, et kui Eesti kodakondsus on antud, siis neid inimesi tuleb toetada, nende käest ei saa võtta seda passi ära.

Minu teada siseministeerium hetkel sellega ka tegeleb ja peaks tooma oma lahendused valitsuse lauale. Nii et mina arvan, et kui me oleme ühel hetkel andnud, st ametkond on andnud passi, kodakondsuse, siis ei ole kuidagi võimalik, et me ütleme, kas on mingid vead olnud või pole mingeid vigu olnud, et me hakkame seda tagasi võtma. Aitäh!

Martin Helme
Ma lisaks siia, et kuna ma sel nädalal olen lisaks rahandusministriametile ka siseminister, siis mul oli hommikul koosolek siseministeeriumis ja seal tuli see teema jutuks. Ma saan aru, et neil on põhimõtteliselt valmis valitsusele esitamiseks kaks või kolm erinevat versiooni, mismoodi me seda probleemi lahendame. Aga selge on see, et see probleem vajab püsivat lahendust.

See, kui me siin ajutiselt kellelegi mingeid dokumente anname, ei ole püsiv lahendus. Koalitsiooniläbirääkimistel oli see teemaks ja lepiti kokku, et leitakse püsiv lahendus. Ma arvan, et varem või hiljem, üsna varsti me jõuame siis selleni, et me tuleme otsusega välja.

Brent Pere, ERR-i raadiouudised
ERR-ile teadaolevalt praegu siis räägib Tallinna linnavalitsus erainvestoritega läbi linnahalli renoveerimist. Kas peaminister on sellega nõus ja kas riik loobub omapoolsetest investeeringutest?

Jüri Ratas
Mina ausalt öeldes ei tea Tallinna linnavalitsuse päevakava. Aitäh!

Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!