Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 6. detsember 2018

6. detsember 2018 - 13:25

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: 
https://youtu.be/JCAnd4cZvH0

Juhataja Maria Murakas
Tervist, head ajakirjanikud jälle, veel kord! Alustame pressikonverentsi. Täna on teie ees peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar, kes peatselt kohe meiega liitub, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. Alustuseks annan sõna peaministrile.

Peaminister Jüri Ratas
Tere päevast, auväärt ajakirjanikud! Vabandused, et hilinesime! Oli kabinetinõupidamine ja lihtsalt üks punkt vajas veel arutelu. Andke andeks!

Aga paar sõna sissejuhatuseks. Kõigepealt, eelmise nädala lõpp tõi häid uudiseid meile majandusest. Majanduskasv kiirenes kolmandas kvartalis 4,2%-ni ning keskmine kuupalk kasvas pea 1300 euroni ehk 7,5%. On oluline, et ka meie palgasaajate tegelik elatustase on tublisti paranenud ning seda hoolimata kiirenenud hinnakasvust.

Nüüd, kui vaadata sisse korra, siis majanduskasv muutus laiapõhjalisemaks ning lisaks ehitusele vedasid seda ka töötlev tööstus ja eksporditava teenuse tegevusalad, nagu logistika ja IT sektor. Samuti oli positiivne, et üle poole aasta kasvu said taas ettevõtete investeeringud ja see on vajalik, et Eesti ettevõtete tootlikkus suureneks. Ma usun, et see näitab, et ettevõtjad soovivad oma tegevust laiendada ning neil on selleks ka head võimalused. Selle eest, et meie majandusel läheb hästi ja inimeste sissetulekud kasvavad, väärivad tunnustust kindlasti meie tublid ja töökad inimesed ja ka ettevõtjad.

Nüüd, ma soovin kindlasti öelda veel kord suur tänu kindral Riho Terrasele tema seitsme aasta panuse eest kaitseväe juhatajana ja loomulikult jõudu soovida kindralmajor Martin Heremile, et tal on uues ametis sihikindlust, tal on jõudu, tal on koostöömeelt.

Tänasel Vabariigi Valitsuse istungil ja kabineti nõupidamisel, mis sellele järgnes. Istungil oli siis 15 päevakorrapunkti, kõik said heakskiidu ja kabinetinõupidamisel arutame kokku kuut päevakorrapunkt ja läheme edasi täna peale lõunat.

Me andsime siis istungil Keskkonnaministeeriumile nõusoleku anda Tallinna Jaani kiriku alune maa tasuta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Jaani kogudusele ja seni on kogudus kasutanud siis kirikut tähtajalise hoonestusõiguse alusel. Samuti tunnistasime kehtetuks valitsuse varasemad korraldused, millega otsustati eraldada siis Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule ning Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule toetust omandireformi reservfondist. Tegime seda õigusselguse huvides, sest 14. novembril nägi riigikogu toetuse ette tänavuses riigieelarves ja EELK-le on tegevustoetuseks ettenähtud siis 6,75 miljonit ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule 1,15 miljonit eurot.

Tegevustoetuse maksmist käsitlevad lepingud sõlmib Rahandusministeerium kirikutega lähiajal. Kõik need otsused lähtuvad meie soovist lahendada küsimused, mis on seotud omandiküsimustega ja millest mõned on ka veel lahendamata alates Eesti taasiseseisvumise algusest.

Lisaks otsustasime suurendada lapsetoetust, mida makstakse, kui vanem viibib ajateenistuses või asendusteenistuses. Kui hetkel on toetus 50 eurot, siis järgmise aasta esimesest jaanuarist tõuseb see toetus 300 euroni kuus. Ja toetus lisandub siis ajateenija igakuisele toetusele, mis on sõltuvalt teenistuse kestusest 100–200 eurot kuus.

Ja nagu ma ütlesin, istungi järel oli kabinetinõupidamine, kus arutasime pikaajalise hooldusesüsteemi loomist ja hoolduskoormuse vähendamise kava. Siin annab kindlasti põhjaliku ülevaate sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Ja peale lõunat läheme edasi teemadega, mida veab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, kus on juttu e-residentsusest ja uutest võimalikest e-teenustest ja -lahendustest. Aitäh!

Juhataja
Indrek Saar, palun!

Kultuuriminister Indrek Saar
Tere päevast! Konkreetselt kultuuriministri haldusalast oli täna valitsuse päevakorras punkt anda kultuuriministrile volitused teater NO99 tegevuse lõpetamiseks. Asi, millest avalikkus on olnud informeeritud juba mõnda aega, kui NO teatri trupp ütles avalikult välja, et nad ei näe võimalust sellisel kujul selle teatriga jätkata ja tegid ettepaneku tegevus lõpetada.

Nüüd me oleme siis jõudnud nii kaugele, et selle jaoks, et seda praktikas teha, on kultuuriministril vaja volitusi, mille alusel siis saab korraldada vastavad tegevused, mis puudutab töötajate informeerimist, Töötukassa informeerimist ja muid lõpetamisega seotud tegevusi.

Tänase teadmise kohaselt tahaksime me jõuda jaanuarikuu jooksul sinnamaani, et me kuulutame välja ka ideekonkursi sellele, mis saab nendest ruumidest edasi. Need vahendid võiksid olla ka tulevikus etendustegevuse teenistuses, et Eesti inimesed saaksid jätkuvalt oma elamuse ühel või teisel kujul etenduskunstide valdkonnas. Mis see täpselt võiks olla, selgub selle konkursi käigus. Ideid on olnud väga palju ja kindlasti, kui me jõuame selle konkursi väljakuulutamiseni, siis tuleb neid veelgi juurde.

Tahan veel omalt poolt tänada NO truppi selle aususe eest. Iseenda tegevuse lõpetamine ei ole kunagi lihtne. Aga kui on tunne, et enam ei saa teha seda, mille jaoks on kokku tuldud, siis on väga aus mitte ainult iseenda, vaid ka oma publiku vastu see, et öeldakse, et paneme siinkohal ühe ukse kinni selle jaoks, et uued uksed saaks avaneda. Tänan!

Juhataja
Palun, Kaia Iva!

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Aitäh! Täna arutasime kabinetiistungil, mis siis ennelõunasel ajal jõudis toimuda, pikaajalise hoolduse vähendamist, sest meil on ju teada, et see on Eestis väga oluline küsimus. 2016. aasta uuringu põhjal on Eestis 65 000 inimest, kes oma lähedast hooldavad oma kodus. Ja nendest ligi 20 000 on selliseid inimesi, kes hooldavad mahus, mis ületab 20 tundi ühes nädalas. Ehk et me võime lugeda seda väga suureks hoolduskoormuseks.

Nüüd selle loodava pikaajalise hoolduse süsteemiga me soovimegi perekondade hoolduskoormust niimoodi vähendada, et sellel hooldajal oleks võimalik ka ennast teostada ja oma unistusi ellu viia vastavalt oma soovile, mitte olla selles sunnitud situatsioonis.

Mis on kõige esimene, millele me tahame tähelepanu pöörata? Me tahame suurendada kogukonnapõhiste teenuste mahtu. On ju selge, et inimesed tahavad võimalikult kaua elada ise oma kodus, olla võimalikult iseseisvad ja teha võimalikult palju otsustusi iseenda eest. Teame küll, aga, et mõnikord abivajajad suunatakse ka kergekäeliselt asutusepõhisele hooldusele, hooldekodudesse, kuna muud teenused ei ole kättesaadavad. Koduteenused või muud toetavad teenused, kui neid olemas ei ole, siis muud varianti, tundub, et nagu ei olegi. Ometi ei ole ju mitte kellegi esimene soov minna elama asutusse, ükskõik kui hea see ei ole.

Samas me näeme, et see on kohalike omavalitsuste kaupa väga erinev, on ju selge, et omavalitsusel on alati esimene roll oma inimeste eest hoolekandmisel ja seda ütleb ka sõnaselgelt seadus. Ning Eestis on tegelikult näiteid väga paljudest headest omavalitsustest, kus ka need toetavad koduteenused, muud toetavad teenused, on hästi välja arendatud.

Kui näiteks räägime ka kogukonnapõhistest teenusmajadest, siis on ka igas maakonnas selliseid omavalitsusi, kus me võime neist näiteid tuua. Näiteks olen ise külastanud Viiratsi eakatekodu, Imavere eakatekodu, ka teisi veel, kus siis inimene saab elada iseseisvalt, oma üürikorteris, kuid nad on koondatud ühte majja, see tähendab, et abi on vajaduse korral väga lähedal, kuid inimese iseseisvus on tagatud.

Nii et see legend, mis ütleb, et Eestis ei ole eakate teenusmaja, pole tõsi. Nad on olemas, aga me lihtsalt ei ole neid võib-olla märganud piisavalt.

Nüüd aga, kui vaadata veel kohaliku omavalitsuse poole, siis kohaliku omavalitsuse tulubaas on viimase kümne aasta jooksul tõusnud, kuid samas ei ole nende panus sotsiaalkaitsesse sellega sammu pidanud. Ja ma julgen küll väita, et see on prioriteetide seadmise küsimus ka. Me näeme, et samas mahus, samas proportsioonis kulutused sotsiaalhoolekandesse ei ole kasvanud. Nii et ma arvan, et siin on küll ka oluline koht neid prioriteete ümber seada.

Praegu juba on seadusega ju paigas, et sotsiaalteenuste kättesaamine ei tohi sõltuda rahakoti paksusest. On lausa sõnaselgelt seaduses öeldud, et nende hind ei tohi olla takistuseks teenuse kättesaamisel. Praktikas aga näeme, et hooldusteenuse eest tasumisel on siiski sageli põhivastutus inimesel endal. Ja näeme ka viimaste aastate trendi, kus näiteks hooldekodu koha eest tasumisel inimeste rahaline kulutus kasvab, kohalike omavalitsuste oma on vähenenud ühe koha kohta. See ei ole kuidagi ei loogiline ega õige.

Nii et plaanime muuta süsteemi selliselt, et summa, mida inimene teenuse eest maksab, arvestaks küll tema sissetulekuid ja vara suurust, kuid arvestaks selliselt, et omaosalus ei käi inimesele üle jõu. See tähendab, see omaosalus peab lähiaastatel vähenema.

Nüüd, plaanide kohaselt valmib pikaajalise hoolduse süsteemi väljatöötamiskavatsus, mis nõuab ka seadusandlikke muudatusi, 2019. aasta esimeses pooles. Ja valitsus otsustas, et 2020. aasta alguses eelarvestrateegia protsessi läheme täiendavate rahavajadustega. Nii et selle, ütleme, niisuguse suurema süsteemi põhjal saame me öelda, et suuremad muudatused saavad toimuda 2021. aastal.

Nüüd võiks küsida, et kui me läheme eelarvestrateegiasse, mis võiksid olla siis need summad. Kui lähtuda inimeste seas läbi viidud uuringust, siis nende enda ütluste ja soovide kohaselt võiks eeldada, et kõigi nende teenuste tagamisel oleks vajalik täiendava avaliku raha lisamine sotsiaalhoolekande süsteemi järk-järgult 160 miljonit eurot. See sisaldab ka siis seda, et inimeste omaosalus on oluliselt vähenenud – seal, kus ta praegu on liiga suur.

Mis see tähendab? See on üheaastane kulu, seda on arvestatud 2021. aasta hindades. Kuid päris selge on see, et see rakendu ühe korraga. See saab rakenduda järk-järgult teenuste lisandudes, teenusemahtude kasvades. Ning see kava tulebki siis 2020. aastal paika panna.

Nüüd, kas nii kaua siis midagi ei tehta? Teeme ikka. Kõigepealt praegusel hetkel on juba valitsus kokku leppinud ja on eelarvestrateegias kirjas, eelarves rahastatud praegused need tegevused, mis me teeme. Ehk päeva- ja nädalahoiu pakkumine, dementsusdiagnoosiga inimestele hooldekodukohtade loomine, esmatasandi hoolduse koordinatsiooni süsteem ja tasustatud hoolduspuhkus hooldajatele.

Ja järgmise aasta väga oluline samm on Sotsiaalkindlustusameti juures kohalikke omavalitsusi toetava üksuse loomine. On võtmeküsimus, kuidas me jõuame nii kaugele, et nende väga tublide omavalitsuste kõrval, kes hoolekandeküsimusi hästi lahendavad, arvestavad omaosaluse määramisel sellega, mis seadusesse kirja pandud on, et me jõuaksime nii kaugele, et see toimiks kõikides omavalitsustes.

Ja seetõttu siis neljas Eesti piirkonnas kohalikke omavalitsusi toetav Sotsiaalkindlustusameti üksus saab minna omavalitsustele appi, selles mõttes neid nõustama, läbi vaatama nende sotsiaalhoolekandesüsteemi, ka loodud õigusraamistikku ja kuidas see praktikas tegelikult on rakendunud. Kuni sinnamaani välja, et kui on keerulisi juhtumeid, mida võib-olla omavalitsuses ongi väga harva, siis oskab ta selle teadmise ja hea praktika pealt anda ka nõu, kuidas neid asju lahendada.

Samamoodi järelevalve, mis on sellest aastast Sotsiaalkindlustusameti käes. Järgmisel aastal on meil olnud võimalik eelarve suurendamisega ka selle mahtu suurendada. Nii et kindlasti järelevalve nii teenuste kvaliteedi üle kui ka selle üle, kuidas reaalselt on abi antud ja korraldatud. Samuti asutustes, see tähendab hooldekodudes kvaliteedi tagamine.

Ja kindlasti tahame jälgida seda, et just valupunktiks olnud hooldekodukoha eest tasumisel omaosalus jõuaks kõikides Eesti piirkondades kooskõlla seadusega. Seadus ütleb siin oma nõuetega ära selle, et ei tohi olla takistuseks kättesaadavus ja ei tohi muuta ega halvendada pere tavapärast hakkamasaamist. Aga me näeme praktikas, et see igal pool nii ei toimi. Kindel veendumus on, et me peame ka järelevalve abil nii kaugele jõudma, et inimeste õigused oleks nendes küsimustes tagatud.

Ja mõistagi jätkame nende toetusmeetmetega, mis aitavad kohalikel omavalitsustel oma sotsiaalteenuseid arendada. On avanemas kohe uued, järgmised taotlusvoorud. Praegugi neist on mitu avanenud, nii et väga oluline on, et need raharessursid, mis on meil võimalik kohalikele omavalitsustele pakkuda, nad ka ära kasutaksid.

On ilmselt kõigile ka teada, et riigieelarve läbirääkimiste käigus oleme me riigiteenuste rahastamisega astunud väga jõudsa sammu edasi, mis inimestele on ju väga oluline. Abivahendite küsimus on järgmisel aastal lahendatud, ma julgeks öelda, hindele hea. Ehk meil ei ole eelarvelist piiri. Reeglite kohaselt abivahendid kõik inimesed saavad, lisaks sellele ka hooldekodus viibivad inimesed saavad abivahendid. On palju bürokraatiat vähemaks võetud, piirmäärasid suurendatud, samamoodi korrastatud rehabilitatsiooniteenuse rahastamine ja üsna suures mahus loodud uusi kohti erihoolekandes. Ehk et see on kõik see, mis seda pikaajalist hoolduskoormust vähendab.

Nii et kui võib-olla kokkuvõttes öelda veel, mis need järjekorrad lisaks nendele tegevustele, mis meil on nüüd juba järgmiseks-ülejärgmiseks aastaks planeeritud, mis on need põhilised asjad. Esimene prioriteet kindlasti toetavad teenused, mis aitavad kodus inimesel võimalikult kaua võimalikult iseseisvalt elada. Teiseks, kindlasti õendusabi kättesaadavuse tagamine nii kodus elades kui ka hooldekodus elades. Eri tasandite integratsioon ja mitte ainult tervishoiu ja sotsiaali pool, vaid ka haridusvõrk, sest lapsed meil viibivad ju enamuse aja kas lasteaias või koolis, ehk ka seal pakutavad teenused on olulised.

Ja sinna juurde siis standardid kõikides nendes teenustes, mida inimene peab igas Eestimaa punktis saama. Sealhulgas ka palju kõneldud ja räägitud hooldajate tasu. Nii et ka see peab saama vähemalt miinimumtasandil riikliku standardi aitäh. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Rene Tammist, palun!

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist
Tervist, head ajakirjanikud! Täna pärastlõunal on valitsuskabinetis siis kaks päevakorrapunkti, nagu peaminister juba märkis, minu haldusalast.

Esimene on sündmusteenused. Mis siis selle sündmusteenuse nime all peitub? On tegu e-teenuste edasiarendusega. Selle raames me koondame erinevad e-riigi teenused ühte seoses inimese elusündmustega. Need käivituvad automaatselt ja toon ka paar näidet, et see oleks natukene selgem.

No näiteks, kui perre sünnib laps, siis peale lapse registreerimist sünnitusmajas saab pere e-kirja, kus küsitakse, mis saab maimukese nimeks, samuti, kas soovite saada riiklikud toetused sellele arveldusarvele, mida riik juba teie kohta teab, ja millisesse elukohajärgsesse lasteaeda soovite oma lapse panna. Või siis, kui inimene jõuab pensioniikka. Samamoodi- talle väljastatakse siis automaatselt pension, ühistranspordi sõidukaart ja riigipoolsed toetused.

Neid sündmusteenuseid oleme oma analüüsi käigus tuvastanud kuskil 15, mille raames siis inimene puutub riigiga kokku ja ma usun, et kvalitatiivselt on see uus hüpe edasi meie e-riigi teenustes.

Teine teema on seotud e-residentsuse programmi uuendamisega. Ja kui seni on e-residentsuse valdkonnas toimunud järjepidev kasv, me oleme veendunud, et see programm on toiminud edukalt. Meil on täna ligi 50 000 e-residenti, kes on asutanud circa 6000 ettevõtet, ja näeme ka seda, et eriti kiire on kasv olnud käesoleval aastal. Maksutulud on kasvanud hüppeliselt. Nädalas liitub selle programmiga ligi 500 e-residenti.

Ja nüüd me tahaksime seda programmi edasi arendada. Selleks on väga tublid inimesed meie ametkondadest, ettevõtjad, vabaühenduste eestvedajad, aga ka kolleegid valitsusest tublisti tööd teinud ja oleme valmis saanud selle programmi uuendusega.

Ja selle keskmes on siis märksõnad, nagu „turvalisus“, „mugavus“ ja „tulusus“, mida me tahame adresseerida, aga samuti ka see, kuidas oleks võimalik e-residentidel rohkem kaasa lüüa Eesti kultuuris ja samuti, kuidas meie Eesti oma inimesed saaksid sellest programmist rohkem tulu. Aga minu poolt hetkel kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on, ajakirjanikud, teil võimalus küsida. Esitage palun oma nimi ja väljaanne, mida esindate, ja kellele küsimus on suunatud.

Kadri Pikhof, TV3
Umbes kaks nädalat tagasi perearstid andsid välja sellised juhised, et kui haigena võib siis lapse viia lasteaeda. Tänaseks päevaks on see päris palju vastukaja tekitanud. Jüri Ratas, teil endal on väikesed lapsed. Kui te mõtlete nende peale, siis kui haiged … või kui teie laps oli näiteks nohus või köhas, kas te siis viisite teda lasteaeda või jätsite ikkagi koju?

Jüri Ratas
Aitäh! Ma usun, et iga perekond käitub ju siin vastutustundlikult ja loomulikult, esmajärjekorras, kui on võimalik ju, siis oli palve kas vanaemale või vanaisale, et jääda lapsega koju. Ja kuna meie peres see võimalus oli toona, kui lapsed käisid lasteaias, siis seda sai ka kasutatud.

Samas, me teame, et paljudel seda võimalust ei ole ja inimesed peavad tööle minema. Nii et ma ei oska tõesti … Ma ei ole arst, ma ei oska teile haigusastet öelda, et kui haige ta peab olema, et ta igal juhul koju jääks. No kes see palavikuga ikka lapse lasteaeda viib. Aga jah, see nohuteema – tõesti, lasteaias ju üsna sageli ka vanematele öeldakse, et tulge järgi, laps on liiga nohune. Siis me püüdsime kasutada armsate vanaemade ja vanaisade võimalusi. Aitäh!

Kadri Pikhof
Teie erakonnakaaslane Kristiina Heinmets-Aigro käis siin välja, et tegelikult see haigusleht, mis siis lapse eest võetakse, see võiks olla sajaprotsendiline kohe esimesest päevast. Mis te sellest arvate? Kas see peaks olema 80% või 100%?

Jüri Ratas
Ma ei ole ausalt öeldes tema selle ettepanekuga küll tutvunud, nii et ma pean seda siis lugema. Aitäh teile!

Kadri Pikhof
Kaia Iva, mis oli teie kogemus, kui lapsed olid väiksemad?

Kaia Iva
Meie kombineerisime oma võimalusi. Tõsi, oma päevakava sees meil nii väga palju ei olnud vanavanemate võimalusi kasutada, kuigi, jah, ühed vanavanemad elavad lähemal ja võib-olla tuli ka mingitel juhtudel … Jaa, ma mäletan, ühe kopsupõletiku järelravina, eks ole, sedasi taastumise ajaks sai siin ka vanavanemaid kasutada. Aga meil on ka hästi läinud, et meil on kõik lapsed ka üsna terved olnud, palju õues, palju värske õhu käes. Ja võib-olla siis on need nohud-köhad meid rohkem ka maha jätnud. Nii et meil on selles osas ka lastega olnud hästi palju head õnne ja head tervist.

Kadri Pikhof
Küsin siis ettevõtlusministri käest ka. Ma tean, et tal on väiksed lapsed. Kust see piir siis läheb? Kui haigena võib ikkagi last lasteaeda viia?

Rene Tammist
Jaa, ma usun, et iga lapsevanem tunneb selle piiri ära. Saad ju aru tegelikult, kas laps on haige või ei ole.

Kadri Pikhof
No aga vanematel on siin erinevad arvamused – üks leiab, et nohuga on okei viia, teine leiab, et ei ole …

Rene Tammist
No tegelikult minu omast kogemusest- me oleme selle alati rühmas (toim. lasteias) kohe alguses kokku leppinud, et mis siis see piir on, kus siis lapsed tuuakse lasteaeda ja kust jäädakse koju. Ja enamasti on ka sellest piirist kenasti kinni peetud. Loomulikult, inimestel on erinevad võimalused, kuidas siis lapsed saavad hoitud sellel hetkel. Ja meie oleme samuti kombineerinud neid erinevaid variante, kas siis oleme ise koju jäänud või siis palunud vanavanemate abi või siis hoidjat palunud. Erinevad need võimalused on, sõltub olukorrast.

Kadri Pikhof
Aitäh!

Indrek Saar
Et te ei diskrimineeriks kultuuriministrit.

Kadri Pikhof
Ei olnud plaanis …

Indrek Saar
Mul on ka lapsed.

Kadri Pikhof
Kui vanad teie lapsed on?

Indrek Saar
Sõltub, kui vana on vana. Aga ma mäletan veel lasteaias käimist mõlema puhul, ma nii vana mees siiski ei ole veel. Aga ma tahaksin esiteks toetada seda, mida ütles ettevõtlus- ja IT-minister, et kõiki asju ei saa seadusesse ja normidesse kirjutada. See, et see väike kogukond, kes lasteaias igapäevaselt kokku saab, lepib omavahel kokku, et kust need reeglid jooksevad, on, ma arvan, väga mõistlik. Ja need kokkulepped on mõistlikul tasandil tehtud ja ma usaldan kindlasti ka meie lasteaiaõpetajaid, et nad suudavad need kokkulepped sõlmida ja tajuvad seda, mis on mõistlik piir ja kokkulepe.

Ja teiselt poolt tahaksin ma juhtida tähelepanu sellele, mida ütles meil sotsiaalkaitseminister. Me arutasime sellel teemal ka põhjalikult eile riigikogus, rääkides spordipoliitika põhialustest 2030. Meie mure on see, et meie lapsed ja noored liiguvad väga vähe värskes õhus. Ja pean ka omast käest ütlema, et meil tuli neid otsuseid suhteliselt harva langetada, sest meie lapsed said piisavalt palju liikuda värskes õhus ja tänu sellele ka kõikvõimalikud viirushaigusi esines oluliselt harvemini. Ma väga kutsun üles sellelsamal, millest sotsiaalkaitseminister rääkis: palun laske oma lapsed õue! Minge nendega koos. Ja uskuge mind, see see mõjub neile ja teile väga hästi.

Kadri Pikhof
Vabandust, mul on veel samal teemal küsimus härra peaministrile. Kus siis peaks nagu see olukord nagu lahenema? Kui lasteaedadel on eeskirjad, mis ütlevad, et laps peab tulema lasteaeda täiesti tervena, tal ei tohi olla nohu ega köha. Samas, kui perearstide juhised ütlevad, et lapsel võib olla kerge nohu ja köha. Millest siis nagu lapsevanemad lähtuma peaksid, millele tugineda saab?

Jüri Ratas
Mõistlikkuse printsiibist, ma arvan. Ja lähtudagi tegelikult sellest, mis on ühine kokkulepe lasteaias. Ja minu meelest need reeglid ju öeldakse lasteaia või rühmaõpetaja poolt väga konkreetselt välja. Vähemalt see lasteaed, kus minu lapsed käisid, seal see nii oli.

Ja ma arvan, et see, millele nii Indrek kui ka Kaia rõhusid, see ei ole ju mingisugune nali, vaid see on tõsine asi. Mida rohkem me liigume, mida rohkem me oleme värskes õhus, seda vähem neid haigusi on. Selge on see, et lasteaia esimestel aastatel – seda teavad ju kõik lapsevanemad – kuskil nädala ollakse lasteaias ja võib-olla nädal-paar ollakse kodus erinevate haigustega. Eks läbi sellega ka siis organism ju tugevneb. Nii et ma arvan, et eks see ole niisugune tasakaalukoht lasteaia, lasteaiarühma ja lastevanemate vahel. Aitäh!

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Jah.

Tarmo Virki, Reuters
Ma esitaksin samamoodi kõigile isikliku küsimuse. Esmaspäeval hakati müüma pileteid rongile, millega saab Helsingisse. Kas keegi teist juba ostis pileteid?

Jüri Ratas
Ei, mina ei ole ostnud piletit.

Kaia Iva
Ei ole ostnud.

Tarmo Virki
Aga tõsisemalt, avaliku ja erasektori koostöö staadiumist selle projekti juures. Kus maal me sellega oleme? Esmaspäeval Peter Vesterbacka, kes seda projekti Finest Bay Area poolt juhib, teatas, et tõstis käed üles. Mis see seis täna on?

Jüri Ratas
Te küsite, kas juba kaevamine toimub kuskilt või?

Tarmo Virki
Eks nemad kaevavad … See ei puutu võib-olla teemasse …

Jüri Ratas
Jaa, aitäh! Kõigepealt, ma arvan, et tegemist on selles mõttes väga suurepärase projektiga, et kui on väga tugev erasektori huvi, mulle tundub, et järjest rohkem ka mõlema riigi, ütleme, valitsustasandi huvi tõuseb. Kui me vaatame ka esimest ühisistungit Eesti ja Soome valitsuse vahel sellel aastal, siis olid ju ka seal ühendused teemaks.

Nüüd, sellel tunnelil on kaks otsa. Ja minu meelest seetõttu me oleme Soome ametikaaslastega leppinud kokku, et vajalike eeluuringutega liigutakse ühes tempos, mõlemalt poolt. On moodustud ju selline neljapoolne koordineeriv töörühm, kus on Helsingi-Tallinna linnavalitsus ja Soome-Eesti majandusministeerium. Neid erinevaid keskkonnauuringuid on vaja teha viiskümmend või rohkem. Eks need tuleb ära teha ja peale seda tuleb asjale peale vaadata ja minu arust edasi liikuda.

Kui küsida, kas kunagi tulevikus selline tunnel, ühendus Eesti ja Soome vahel võiks olla, siis ma arvan, et selle nimel tööd tuleks teha.

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui ei, siis aitäh! Tänane pressikonverents on lõppenud.