Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 6. august 2020

6. august 2020 - 23:00

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller, kultuuriminister Tõnis Lukas ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pressikonverentsi salvestis on järelvaadatav:
https://www.youtube.com/watch?v=OpI0BO5qwnw

Juhataja Liis Velsker
Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller, kultuuriminister Tõnis Lukas ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Esimesena annan sõna peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Jüri Ratas
Aitäh teile! Austatud ajakirjanikud ja head jälgijad! Kõigepealt palun vabandust, et hilinesime. Oli kabinetinõupidamine ja kuna mõni külaline peab täna Tallinnast ära sõitma, siis võtsime veel 10 minutit juurde, et arutada teatud teemasid, mis on seotud COVID-19ga.

Mida võib öelda täna? Minu arust võib kindlasti öelda kolme asja. Haigestumine tõuseb. Selge on see, et me ei ole enam stsenaariumis, mis oli juulis, vaid see stsenaarium on täna teine, tendents on teine, punkt üks.

Punkt kaks on see, millest me minu meelest peame lähtuma: neid reegleid, mis hetkel ühiskonnas on välja öeldud, neid reegleid tuleb täita. Olgu see karantiinireegel või hügieenireegel, aga neid reegleid tuleb täita. Ja kui neid ei täideta, siis see haigestumisfaas kindlasti läheb märksa kiiremini üles.

Kolmandaks, mis ma soovin öelda, on see, et tänases seisus, just rääkides ka Terviseameti juhi kohusetäitjaga, ta ütleb, et kui kõik haigestunud ja lähikontaktsed kokku liita, neid on seal üle 300 inimese ja täna Terviseamet suudab nendega kontaktis olla, neid jälgida ja vaadata, mis need inimesed teevad ehk kas nad püsivad koduses karantiinis või ei püsi.

Kui me lähtume nendest reeglitest, mis täna on, siis kindlasti see on meie jaoks väga suur võimalus ja šanss, aga kui me üksikisikuna ei lähtu nendest reeglitest, mis tänaseks on kehtestatud, siis saab see ühiskonna kui terviku jaoks väga suureks probleemiks.

Me kindlasti täna arutame peale lõunat edasi nii Tartu linna ettepanekuid kui ka erinevaid spordivõistlusi ja anname sellest teile teada – ja Eesti elanikele läbi teie –, aga jah, on selge, et see pilt on muutumas.

Nüüd, lisaks sellele koroonale oli valitsuse istungil täna seitse päevakorrapunkti. Me saime ülevaate, kuidas on kasutatud riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud raha. Eelmisel aastal sai Eesti sellest enampakkumisel tulu üle 140 miljoni, täpsemalt 142,8 miljonit eurot, millest vähemalt pool kasutatakse projektideks, mis aitavad leevendada ja kohaneda kliimamuutuste mõjudega ja on seotud keskkonnainvesteeringutega, olgu see siis hoonete energiatõhususe suurendamine, olgu vähem saastavate transpordiliikide toetamine.

Nüüd, majanduse ekspertkogu. Järgmise nädala alguses on taas koos majanduse ekspertkogu. Me praegusel hetkel tegeleme analüüsiga, meil on kahepoolsed kohtumised ära olnud. Kui majandusekspertkogu teeb oma ettepanekud, siis lähevad need Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjoni ja sealt edasi kabinetinõupidamisele.

Minu soov on, et me jõuaksime selle protsessi läbi käia augustikuu jooksul, et siis, kui valitsus hakkab arutama augusti lõpus-septembris eelarvet, saab eelarve menetlemise käigus esitada need ettepanekud, milles me suudame kokku leppida ja mida peetakse oluliseks.

Lühidalt võib öelda seda, et minu meelest see fokuseering, mis nüüd on olnud ka minul nende kahepoolsete kohtumiste raames, on ikkagi väga tugevalt seotud sellega, mis on seotud automatiseerimise, mis on seotud digitaliseerimise ja robotiseerimisega, aga mis on seotud ka sellega, et järjest rohkem ja rohkem tegelikult panustada just keskkonnainvesteeringuteks ja roheinvesteeringuteks.

Nii et see on võib-olla lühidalt kokku võttes see. Ja ka ümberõpe, seda on mitmed ettevõtjad esile toonud, et see praegu ikkagi väga hästi ei tööta. Kui inimene kaotab töö, siis see, mis on reaalne tööturuvajadus, ja see, mis ümberõppe võimalusi pakutakse, tihtilugu ei lähe kokku. Nii et ka täna sellel teemal on tegelikult peale pressikonverentsi üks üks nõupidamine mul siin ees. Aitäh teile!

Juhataja
Nüüd sõna maaeluminister Arvo Allerile. Palun!

Arvo Aller
Aitäh! Jah, täna valitsus kiitis heaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muudatuse, kus on mesindusprogrammi tegevustes leevendused. Taotlemine toimub ja tegevuste aruandlus käib läbi e-PRIA rakenduse, et seda lihtsustada nii taotlejate jaoks kui ka rakendusasutuse jaoks.

Lisaks oli seal meetmete leevendamine ja loetelu, ka ohtlike taimekahjustajate korral põllumajandustootmise potentsiaali taastamise ja sellise kindlustustoetuse muudatus, et neid hindamisi seal mitte teha, vaid sealtkaudu jooksvalt võtta vastu taotlusi ja vastavalt sellele siis ka jooksvalt hinnata. Ja taotlemised toimuvad siis, kui on kahju tekkinud või selle jaoks vajadus.

Sellega on võimalus avada taotlused aastaringselt, et oleks raha võimalik ja otstarbekas kasutada, ning jooksvalt saab neid taotleda ja iga taotleja vastavalt vajadusele seda saaks teha. See oli valitsuse istungil täna selline oluline sõnum ja väga vajalik. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on sõna kultuuriministril, Tõnis Lukasel. Palun!

Tõnis Lukas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Mis on Eesti ilma laulu- ja tantsupeota? Kas keegi oskab vastata? (Saalist kõlab vastus: "Läti.") Ei ole…

Jüri Ratas
Nagu sport ilma olümpiamängudeta.

Tõnis Lukas
Ei ole päris õige vastus. Jah, lätlased on meiega mestis ja leedulased ka, vähemalt olulisel määral.

Rahvas ilma laulu- ja tantsupeota pole see rahvas, pole see Eesti kindlasti. Laulu- ja tantsupidu on meie kultuurilisest pärandist väga oluline osa ja on kantud ka UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste hulka üle maailma. Nii et me peame seda hoidma ja mitte muidugi teiste jaoks, vaid ikkagi selleks, et kinnistada oma rahvana olemist ka tulevikus.

Täna valitsuskabinet arutas laulu- ja tantsupeo järjepidevuse küsimusi. Üks nendest olulisematest on kollektiivijuhtidele kindluse andmine, nendele palgatoetuse süsteemi käivitamine.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega, Eesti Kooriühinguga, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga oleme me koos välja töötanud sellise vettpidava ja kindlasti ka töötava süsteemi, kuidas kollektiivide juhte niimoodi ka riiklikult toetada, et nad saaksid oma tööd teha, oma tööd jätkata, ja et noored saaksid ka kindluse, et see on niisugune amet olla koorijuht või tantsujuht või orkestrijuht, mis tasub tulevikus ära, mis toob leiva lauale lisaks sellele aule ja niisugusele pedagoogilisele elaanile või panusele, mis ta inimesele annab.

Praegu on juhendajate põud terendamas ja lähitulevikus on kindlasti juba piirkondi, kus me ei saa uusi juhendajaid kollektiivide ette, kus ei ole võimalik tantsu- ja laulukultuuriga tegeleda.

Kahjuks neid piirkondi, väiksemad piirkondi on juba praegu Eestis. 35 protsenti juhendajatest on 54-aastased ja vanemad, alla 35-aastaseid on vaid 15 protsenti. See on midagi sarnast, mis toimub ka meie õpetajate hulgas, aga võib öelda, et õpetajate puhul on noori vähemalt seda eriala õppima tulnud rohkem inimesi ja me oleme seal optimistlikud ka tuleviku suhtes.

Kollektiivi juhendamine on kõrvaltöö 90 protsendile. Eestis keskmiselt on kõrvaltöö osakaal kuus protsenti. Nii et see näitab, et inimesed ei pea seda oma põhiametiks. Ja võib öelda, et selleks, et saaks mingigi sissetuleku, on tarvis – nüüd on siin erinevus – naistel juhendada keskmiselt 10 kollektiivi, meestel keskmiselt 6,5 kollektiivi. Ja ka väga paljude kollektiividega töötamine mõjub kindlasti kvaliteedile ja inimese tervisele. See on ikkagi selle juhi kulumise arvel.

Nüüd, mida me plaanime? See muudatus mõjutab otseselt ligikaudu 2000 juhendajat ja 100 000 rahvakultuuri harrastajat. Nii et see ei ole ainult juhendajate teema, vaid see annab kõigile, kes laulu- ja tantsukultuuriga kokku puutuvad, ka kindluse tulevikku, et nad saavad sellega ka edaspidi tegeleda.

Kollektiivi juhendaja peab omama erialast kutsetunnistust, mis vastab sellele kollektiivile, mida ta juhendab – koor, tantsuansambel, puhkpilliorkester –, kollektiiv on registreeritud rahvakultuuri valdkondliku andmekogusse, kollektiivi miinimumkoormus on kaks kontakttundi ühes nädalas või 24 kontakttundi kolmekuulise perioodi jooksul. Võin öelda, et kontakttund on 45 minutit ja täistööajaks on töökoormus, mis vastab 20 kontakttunnile, sest ettevalmistav tegevus, kontserdid ja need asjad tulevad sinna juurde. Nii et tegelikult on kontakttundide arvestus sarnane kooliga, üldhariduskooliga.

Kollektiiv peab tegutsema juriidilise isiku või asutuse kaudu, mille andmed on kättesaadavad e-äriregistris. Ühe juriidilise isiku või asutuse kaudu võib tegutseda mitu kollektiivi. Toetus ei laiene… siin on rubriik kollektiividest, kuhu ta ei laiene, mõned kollektiivid on juba riiklikult niikuinii finantseeritud. Ja toetus kantakse selle juriidilise isiku arvele, kus siis vastav kollektiivijuht töötab, lepinguga on.

Me loodame, et nüüd tehakse edaspidi korrektsed lepingud kõigi kollektiivijuhtidega, nii et neil on ka sotsiaalsed garantiid seal. Riik maksab kuni 50 protsenti selle inimese palgast, ülejäänud 50 protsenti peab tal kokku tulema erinevate kollektiivide lepingutest.

Me rihime niimoodi, et inimene, kes sellises ametis on – tantsujuht, koorijuht, orkestrijuht – ja sellele oma oma põhitööaja kokkuvõttes pühendab, saaks riikliku kultuuritöötaja keskmise palga lähedal olevat palka. See kindlasti stimuleerib inimesi jätkama.

Täna valitsus otsustas selle süsteemi heaks kiita. Süsteemi jaoks on olemas juba Eesti Rahvakultuuri Keskusel korrektne register, seda pidevalt täiendatakse, kus on kvalifikatsioon kirjas, kus on inimeste töösuhted kirjas.

Paari aasta jooksul kindlasti registreerib sinna ennast rohkem inimesi, kui praegu kollektiivide juhtide nimekirjas on, seepärast, et inimesed tõstavad oma kvalifikatsiooni, neile on nüüd antud perspektiiv, nad näevad, et see on valdkond, kuhu minna. See tähendab, paari aasta jooksul riigi toetuse maht, mida on vaja, suureneb, sest registris olevate inimeste hulk suureneb. Aga me ei karda seda, me arvame, et see ongi hea ja see süstematiseerib ja korrastab seda töösuhete võrku nii, nagu ta on seni teinud ka treenerite palgasüsteemi puhul, kus on olnud ka mõni aeg tagasi rohkem segadust. Praegu võib öelda, et treenerite töösuhted ja kvalifikatsioon on Eestis läinud ikkagi ülesmäge.

Hakkavad registrisse kuuluma ehk toetusele kvalifitseeruvad inimesed, kes juhendavad kollektiive, kes vähemalt ettelaulmistel ja ettetantsimistel käivad laulupeo programmis ja tantsupeo programmis. See tähendab, et nad omandavad repertuaari. See, kas lõpuks see kollektiiv pääseb laulu- ja tantsupeole, sõltub ka muudest asjadest – kui palju selliseid gruppe vajatakse jne. Võib-olla piirkondlikult see töö on suur, mis tehakse, aga lihtsalt ei ole võib-olla see ettevalmistustase nii kõrge, ettevalmistuseelne ettevalmistus ei ole piisav olnud, aga tööd tehakse ikka korralikult. Nii et see sõltub. Aga kindlasti ei hakka toetama sellest neid kollektiive, kes seal lõbu pärast koos käivad ja laulu- ja tantsupeo üldises liikumises ei osale.

Valitsuskabinet otsustas siis palgatoetuse meetme eesmärgid ja põhimõtted heaks kiita, nii nagu ma esitasin. Muidugi eelarvestamise ja raha eraldamise teema tõuseb üles siis, kui me eelarvet ja eelarvestrateegiat augustis ja septembris tegema hakkame.

Lisaks sellele sai Kultuuriministeerium ülesandeks valmistada ette laulu- ja tantsupeo seaduse eelnõu. Selles seaduses näeks me ette siis laulu- ja tantsupeo eesmärgid, selle traditsiooni, järjekestvuse vajaduse Eestis ja vastutuse ringid – riigi vastutus, kohaliku omavalitsuse vastutus, millistes tegevustes on üksikisiku vastutus. Tõenäoliselt fikseerime seal ka, kus toimub, kus on need alalised toimumispaigad.

Lätis selline seadus on, neil on see ka mitte eriti paljusõnaline, aga põhilised asjad on seal fikseeritud. Valitsus leidis, et ka Eestis võiks selline seadus olla ja kultuuriministrina on mul hea meel hakata seda seadust ette valmistama. Aitäh tähelepanu eest!

Juhataja
Ja nüüd on sõna sotsiaalminister Tanel Kiigel. Palun!

Tanel Kiik
Head ajakirjanikud! Mina tõesti räägiks täna eeskätt koroonaviiruse leviku küsimustest. Peaminister ütles väga õigesti, et kahjuks haigus ja viirus on taas Eestis tõusuteel. Kahjuks ei ole probleemiks mitte piirangud või meetmed, vaid nende täitmine.

Täpselt samamoodi tuleb arvestada sellega, et olukorras, kus riik on kehtestanud eneseisolatsiooni kohustuse välismaalt saabunutele, ei ole tegemist soovitusega, vaid tegemist on õigusliku kohustusega, mille täitmist eeldatakse ja mille täitmist ka kontrollitakse. Loomulikult, kui me näeme, et siin tekib probleeme sellest kinnipidamisega, tuleb seda järelevalvet veelgi karmistada.

Aga siin üleskutse taas kõige Eesti inimestele: kui me ei soovi sarnaseid piiranguid nagu kevadel, kui me ei soovi sarnast olukorda, kus tuleb minna väga laiaulatuslike meetmete kehtestamise teed, siis tuleb igaühel endal oma tegevuse ja oma käitumise eest vastutus võtta ja reeglitest kinni pidada.

Mis puudutab olukorda Tartumaal, siis täna me näeme, et viimaste nädalate nakatunutest üle poole on jätkuvalt Tartu linn ja Tartumaa piirkond, mis tähendab seda, et tegemist on eeskätt regionaalse koldega. Sama olukord tegelikult on ka teistes Balti riikides ja Soomes.

Olen siin aktiivses suhtluses ka see nädal olnud oma Balti kolleegidega ja teiste ametikaaslastega. Meie, Eesti ja lähiriikide olukord tervikuna on tegelikult hea või rahuldav. Enamik maakondi on koroonaviirusest kas puhtad või võrdlemisi puhtad, aga kui me ei suuda Tartus piirata seda kohapealset levikut, siis loomulikult on oht, et nakatumine hakkab taas tõusma ka mujal.

Valitsus arutas täna COVID-19 teemasid suurusjärgus poolteist tundi ja jätkab seda arutelu pärastlõunases osas. Me jõuame ka Tartu linna ettepanekuteni. Nii palju olen ka välja öelnud meedias, et olukorras, kus me näeme eeskätt piirkondliku muret, ma ise pean õigeks kohapealseid meetmeid.

Teatud samme on juba astutud. Terviseamet on koostöös Tartu linna, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Tartu Ülikooli Kliinikumiga teinud väga head tööd inimeste tuvastamisel, lähikontaktsete väljaselgitamisel, nakkusahelate isoleerimisel. Samamoodi on tehtud ka mitmeid otsuseid juba erinevate ürituste puhul, et kas piirata osalejate arvu või jätta teatud üritusi ära kohapeal. See on mõistlik tegevus. Järgmine samm kindlasti saab olema see, mis puudutab ööelu, kuna me näeme, et ta tõesti puudutab eeskätt kõikvõimalikke klubisid, baare, pubisid.

Aga siin ei tohi segi ajada kahte asja. Praegu on tehtud meile ettepanek taastada enne 1. augustit kehtinud reeglid. Kui me nüüd vaatame koroonaviiruse nii-öelda kohapealset levikut, siis need nakkuskolded said kõik alguse enne 1. augustit kehtinud reeglite ajal. Ehk küsimusi ei olnud reeglites, küsimus oli nende täitmises, küsimus oli nakkusohutuse tagamises.

Meil ei ole põhjust arvata, et kui me läheme tagasi sinna, kus me olime juunis, reeglite mõttes – olukorras, kus need puhangud just nimelt nende reeglite ajal tekkisid –, siis kuidagimoodi see aitaks kohapealset olukorda parandada. Ei, siin on vaja ikkagi teistsuguseid samme seada.

Ma arvan, et väga palju tuleb ka siin Tartu linnal endal initsiatiivi võtta ja seda tööd jätkata, kuna me näeme, et neid uusi puhanguid on ju tulnud ja uusi nakatumisi on tulnud juba väga mitmelt asutuselt. Need ei ole kaugeltki mitte kõik ööklubid, valdav osa neist on baarid-pubid või mis tahes muu nimetuse all tegutsevad, ka restoranid. Ehk ka siin on vaja nii-öelda süsteemset lähenemist elule tervikuna. Arvan, et valitsus kindlasti kell kaks algaval kabinetinõupidamisel oma positsiooni ja seisukoha kujundab Tartu ettepanekute suhtes.

Kuulasime ära teadusnõukogu ülevaate, eile olid kohtumised nii teadusnõukogu esindajatega kui ka Terviseameti esindajatega, ka Politsei- ja Piirivalveametiga, arutamaks ka nende mõtteid, seisukohti ja ettepanekuid. Siin on, tundub, laias laastus konsensus, et praegu on vaja kohapeal aktiivset tegutsemist ja on vara üleriigiliste laiaulatuslike meetmete seadmiseks, kuna me tegelikult ei ole üleriigiliselt hetkel viiruste leviku mõttes ohtlikus olukorras. Pigem oleme mõistlikus, rahuldavas olukorras.

Edasised nädalad näitavad, kas me saame viiruse leviku kohapeal Tartus pidama. Siin on tõesti vaja kõigi inimeste vastutustundlikku käitumist ja koostööd, kuna see on ainuke viis, kuidas on võimalik hoida Eesti inimeste elu ja tervist. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalik küsimusi küsida. Nagu ikka, öelge oma nimi, väljaanne, mida esindate, ja kellele on küsimus esitatud. Ja küsime läbi mikrofoni.

Marvel Riik Õhtulehest, küsimus!

Marvel Riik, Õhtuleht
Küsimus kõigepealt sotsiaalministrile. Eelmisel nädalal andis valitsuse kommunikatsioon välja veksli, et täna võiks tulla otsus, mis puudutab siis autoralli MMi toimumist mingilgi viisil. Kas see tõepoolest on nii?

Ja kas saate anda aimu, milline on siis nagu raamistik või need lahenduskäigud, millega te seda käsitlete? Kas ralli toimub täies hiilguses või jääb sootuks ära? See on niisugune mustvalge lähenemine, kindlasti on seal ka pooltoonid. Kas te saate need välja tuua?

Ja sealt võiks kohe kinni haarata kultuuriminister: millega on tema nõus? Teatavasti olete teie, st teie ministeerium nõudmas erandit, et kõik saaks toimuda täies hiilguses ja kõik saaksid olla hetkeks õnnelikud.

Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Kui me räägime sellest Rally Estonia korraldamisest, siis loomulikult meie jaoks on oluline, et üritus viidaks läbi nakkusohutult, viidaks läbi turvaliselt.

Terviseamet on olnud väga tihedas koostöös ja kontaktis ralli korraldajatega. Samamoodi olen ka ise suhelnud peakorraldajaga, pikalt arutanud neid erinevaid usaldusmeetmeid, riskimaanduse meetmeid. Me ei ole päevakorra mõttes selle punktini jõudnud, aga loomulikult siin kuulame ära nii Kultuuriministeeriumi ettepanekud, Sotsiaalministeeriumi seisukohad kui ka Terviseameti hinnangu.

Kõige olulisem siin on võib-olla see – ei saa ka minna selles mõttes eksiteele, et me ei räägi erandite kehtestamisest, me räägime sellest, kuidas tagada nakkusohutus ja selleks ongi erinevad võimalikud viisid, erinevad alternatiivid. Ehk keegi ei pea silmas seda, et me ütleme siia saabujatele, et null reeglit, null usaldusmeedet, tulge, millal tahate, ja tehke, mida soovite. Seda keegi taotlegi. Seda ei soovi ralli korraldajad, seda ei soovi Kultuuriministeerium. Küsimus on selles, mis on need alternatiivsed viisid, kuidas tagada võistlejate ohutus, kuidas tagada osalejate ohutus, kuidas tagada Eesti terviseohutus tervikuna nii võistlejate kui ka osalejate seisukohalt.

Väga olulise indikatsiooni ja info tegelikult ka viiruse leviku kohta annab meile Tartu Ülikooli käivitatud koroonaviiruse seireuuring, mis annab ülevaate sellest, milline on see viiruse tegelik levik Eestimaal tervikuna, milline on ka Tartu puhul see osakaal. Siin on teatud määral kõrgem nii-öelda valim võetud just nimelt selleks, et saada paremat pilti. See annab ka meile võimaluse juba nädala pärast olla natukene targem kui täna.

Täna on arutelu all eeskätt tõesti siis võistlejaid ja nende meeskondi puudutavate usaldusmeetmete küsimus. Aitäh!

Tõnis Lukas
Eesti inimesed vajavad ja väärivad usaldust. Praegu ma võin rõõmuga öelda, et kultuurielu ja spordielu on käima läinud ja nakatumisjuhte kontsertidelt, etendustelt, suurematelt spordiüritustelt ei ole ette näidata.

Nakatumisjuhud on seotud n-ö sporaadilise või organiseerimata elu osaga, aga korraldajad nendel lubatud avalikel üritustel, kus ka oli diskussioon, kas lubada või mitte, on olnud oma ülesannete kõrgusel ja korraldanud asju väga hästi. See on olnud rahvale turvaline.

Jah, Kultuuriministeerium taotleb spordi suurürituste jaoks erandite tegemise võimalust, et lihtsustada liikumispiiranguga seotud küsimusi teatud spordivõistlustele, kuhu tippkonkurentsis sportlased ja neid abistav personal võib tulla – kus võib olla muidugi kõiksugu rahvast – ka piirkondadest, mis meie tabelis muutuvad punaseks mõne nädala jooksul. See tähendab, et tegelikult kuu aega tagasi oli see riikide hulk, kust sissesõit on takistatud või kus peab siis olema kaks nädalat liikumispiiranguga kusagil suletud ruumis, oli hoopis teistsugune, kui ta praegu on.

Planeerida on siin ju väga raske nii rahvusvahelist võistlust kui ka nendel tiimidel-võistkondadel endil. Ja me teeme seda ikkagi väga rangelt, kontrollitult. Meie ettepanek on, et näiteks ralli maailmameistrivõistlustel, kus on erinevad autoklassid, võistlussõiduklassid, kõige rohkem räägitakse sellest maailma tipp WRC-rallist, aga seal on ka eri vanusegrupid, eri mootorivõimsustega grupid, seal on osa võistkondi ka tõenäoliselt tulemas riikidest, kus praegu nakatumistase on kõrgem kui Eestis.

Nad teeksid testi seal, 72 tunni jooksul enne väljalendu või tulema hakkamist. Nad tuleksid siia, teeksid uuesti testi, saaksid vastuse. Kui vastus on negatiivne – see tähendab, et nad on terved –, siis saavad nad oma võistlusaladele minna, oma ööbimispaikades olla. Ralli korraldajad on väga detailideni läbi mõelnud, sportlased on ööbimispaikades nii-öelda väikeste gruppide kaupa, tiimide kaupa. Ei ole mingeid suuri hotelle, mis oleks otsast lõpuni osalejaid täis.

Nii et ma arvan, et võistlejate seisukohast on asi turvaline. Ja juhin tähelepanu, et meil ei ole tegemist ainult selle vaatega, et me vaatame jälle, et halvad välismaalased tulevad siia ja on oht meie rahvale. Tähtis oleks ka, et nad ei nakatuks siin olles. Nii et turvalisus mõlemat pidi. Ja rallitiimid Eestit usaldavad ja saadavad oma tippesinejad siia.

On teistest spordialadest samamoodi juttu – jalgpalli Euroopa meistrivõistlused, kvalifikatsioonid hakkavad sügisel pihta, ja mõned võistlused veel siin, näiteks triatloni suurvõistlus, aga kui küsitakse ralli kohta, siis ma räägin sellest rallist.

Eraldi lugu on pealtvaatajatega. Terviseametiga praegu käib diskussioon nagu teistegi ametitega. Vaatame jooksvalt, kuidas me ralli lähenedes siis neid tervisenäitajaid näeme tabelis ja vastavalt sellele teeme sammud, aga ralli toimub, ralli toimub väga turvaliselt.

Ma ütlen veel kord: publik ja muu sellega kaasnev ei ole küll mitte teisejärguline teema, aga on eraldatav ralli toimumisest. Publikuga seotud otsused võetakse vastu siis, kui need on ajakohased.

Marvel Riik
Lühike täpsustus sotsiaalministrile. Saan õigesti aru, et erand kui selline siis tehakse tippsportlastele, nende personalile, ja vaidlus käib selle üle, millisel kujul täpselt?

Tanel Kiik
Valitsus ei ole veel ühtegi otsust langetanud. Arutelu on alles ees. Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti vaates on, veel kord, kõige olulisem inimeste terviseohutuse tagamine, nakkusohutuse tagamine. Ehk see sõna "erand" ongi selles vaates eksitav, et me ei tee kellelegi erandit reeglites, vaid ma arutame, millised on alternatiivid sellesama eesmärgi täitmiseks. Kui me näeme, et see testimise korraldus kohapeal, hiljem Eesti riigis ning nii-öelda isolatsiooni kohustus seniks, kuni testimistulemus selgub, on piisav nakkusohutuse tagamiseks, siis see on üks võimalik alternatiiv.

Nende otsusteni peabki valitsus täna jõudma. Mida ei tule, nagu ütlesin, on see, et lastakse lihtsalt ilma igasuguste reegliteta inimesi, võistlejad, osalejaid või ka nende meeskondi nii-öelda riiki. Seda keegi ka ei taotle. Aitäh!

Hannes Sarv, ERR
Küsimus peaministrile. Kuidas teie suhtute ettepanekutesse muuta maskikandmine rangelt soovituslikuks avalikes ruumides ja ühistranspordis?

Jüri Ratas
Aitäh! See maskide teema oli ju väga emotsionaalne ja väga palju eriarvamusi sisaldav ka kevadisel esimesel lainel, aga mina ütlen nii: see soovitus, et kanda maske viirusepuhangu ajal, see pole kuhugi ära kadunud, see on kogu aeg laual olnud. Seda on öelnud professor Irja Lutsar välja, seda olen öelnud mina välja.

Teatud kohtades ma kannan ka praegu maski, mis on seotud meditsiiniasutustega, kui ma olen pidanud neid külastama. Nii et et ma arvan, et see soovitus on jätkuvalt olemas. Keegi ei ole seda maha võtnud.

Kui te küsiksite, kas on kuidagi tunnetus, et see muuta kohustuslikuks, siis hetkel kindlasti seda tunnetust minul küll ei ole. Aga see soovitus on, iga inimene tunnetab seda ise. Ja ma arvan, et teatud kohtades maski kandmine on vägagi õigustatud. Aitäh!

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2
Eeskuju mõjub alati ju kõige paremini. Te ütlete, et see on soovituslik. Millal ministrid endale uuesti maskid ette panevad?

Ja teine küsimus. Irja Lutsar eile ütles, et selle 14-päevase karantiini võiks võib-olla asendada testimisega piiril ja siis seitsme päeva pärast testimisega. See mõnes mõttes lahendaks ka võib-olla selle ralli probleemi ära, kui need inimesed hoopis testiksid ennast ega peaks siis 14 päevaks karantiini jääma. Kas see on mõeldav aruteluküsimus ja kas see võiks nii minna?

Jüri Ratas
Ma arvan, et valitsuse liikmed panevad maskid ette siis, kui nad isiklikult seda tunnetavad, et nüüd on põhjust pressikonverentsidel seda teha.

Meil on olnud ju neid valitsuse pressikonverentse sellel aastal, kus tegelikult me lähtusime sellest, kui oli 2+2 reegel, kui oli eriolukord, kui me tegelikult ei pidanud pressikonverentse siin, vaid pidasime selles nn superministeeriumis. Kui me oleme siia tagasi tulnud, siis minu meelest valitsuse liikmed ei ole neid maske kandnud. Aga ma veel kord ütlen, et on mingid asutused, näiteks haiglad või hooldekodud, kus on minu arvates väga mõistlik, kui külastajad kannavad maske.

Nüüd, kas testimine piiril ja kui test on negatiivne, võiks asendada selle, et ei pea olema sportlane või ma ei tea, selles spordimeeskonnas olev persoon 14 päeva karantiinis? Ma arvan, et igal juhul see usaldusmeede selle testimise osas on täiesti teema, mis on tugevasti laual. Küsimus on selles, kuidas me seda tegelikult siis rakendame. Mida see siis tähendab?

Kas see tähendab seda, et kui inimene tuleb lennukiga Eestisse, siis ta isegi ei tule lennujaama enne sisse, kui on test tehtud, kui on tulemus ära oodatud, või me tegelikult ütleme, et test tehakse lennujaamas ja siis inimene läheb oma koju – kas see kodu on Võrus, Tartus või Tallinnas – või siis sellesse ööbimiskohta? Ma arvan, et ka siin on see tunnetus hetkel vägagi erinev.

Ma arvan, et need meetmed… kui korraks selle Rally Estonia juurde või WRC-ralli juurde tulla, selles mõttes ma igal juhul arvan, et tegemist on väga olulise üritusega. Need korraldajad on minu meelest juba eelnevalt, kui see puhang Eestis taas hakkas ülespoole minema, teinud samme, kus nad ei ole tegelikult võtnud maksimumi. Täna me võime öelda, et maksimum on 2000 inimest ja tegelikult nad on kohe algusest peale öelnud, et me üle 1000 inimese ühte kohta ei kontsentreeri, ühte kohta inimesed ei tule.

Ma arvan, et see mõte, et testida selles asukohariigis, kust see sportlane tuleb, on väga mõistlik. Testida ka Eestis kohapeal on väga mõistlik. Ja ma arvan, et negatiivne tulemus võiks tuua ka leevenduse selles, et ta tõesti ei pea olema 14 päeva karantiinis, või on siis teatud erand nendele inimestele, kes tulevad spordivõistlustele. Aitäh!

Juhataja
Võtame järgmise.

Tõnis Lukas
Kui tohib, maskide kohta: ma leian, et rahvas vääris ja vajas seda suvist värske õhu sõõmu, seda suvist turvatunde sõõmu, mis on olnud. Maskid on langenud, nii teatris kui ka elus. Aga kui on tarvis, siis paneme maskid uuesti asutustes ette.

Joosep Tiks, Eesti Päevaleht
Küsiksin Louis Freeh' büroo kohta taas. Nimelt siis selle kohta, et ta on ise andnud avalikkuses selgitusi, et tema ülesanne on USAga suheldes nii-öelda Eesti pabereid kiiremini liigutada sinna ametiasutustele. Ja siis päev pärast seda selgitust tuleb välja, et tema meeskonnal on ligipääs Eesti riigisaladustele.

Ma tahaks küsida, mis funktsioon tal täpselt on nende riigisaladustega. Miks tal see luba on, tema meeskonnal, ja mida nad teevad selle loaga või mis see nende täpne ülesanne on?

Jüri Ratas
Aitäh teile! Riigisaladuse juurdepääs, niipalju kui minul on hetkel infot selle kohta, ei ole mitte konkreetselt selle advokaadibürool, vaid on sellel advokaadibürool, kes vahendab või kes teeb nn järelevalvet selles lepingus, mis on Eesti üks advokaadibüroo. Ja see tasand on piiratud tasand. Aitäh!

Joosep Tiks
See on siis, kas ma saan [õigesti] aru, Lextaliga?

Jüri Ratas
Jah, minul on selline info.

Joosep Tiks
Küsiks teise küsimuse veel, teisel teemal. Porto Franco, see on nädal aega saanud nüüd kriitikat, on siin Eesti Pangast tulnud seda, on siin teistelt kinnisvaraärimeestelt.

Ma küsiks selle kohta, et mis see otsustusprotsess seal oli, need argumendid täpsemalt, et Porto Franco kinnisvaraarendus saaks siis Eesti Vabariigilt laenu ja kaheprotsendise intressiga.

Juhataja
Kellelt te soovite küsida seda?

Joosep Tiks
Peaministrilt.

Jüri Ratas
Aitäh teile! Jah, see kaks korda käib… Kõigepealt ju kõik need summad, mis on üle 10 miljoni, käivad siis – see on meie kord – valitsuse laua tagant läbi. Kõigepealt see, et üldse kas minna lepingu läbirääkimistesse, ja siis tõi KredEx selle ülevaate. Eks see põhiargument oli ikkagi see maht, mis läbi selle kinnisvaraarenduse on Eesti turul, mis ta tähendab ka siis tööhõivele.

Ma arvan, et see oli väga paljudele valitsusliikmetele üks argument, miks sinna minna seda soodsamatel tingimustel riigi tuge andma. Ja loomulikult ka see, et kui me oleme andnud ühe intressimääraga, siis võimalikult sarnaselt käsitleda ka teisi taotlejaid. Kuigi minu meelest seal see intressimäär on natuke teistsugune kui eelnevatel. Aitäh!

Juhataja
Sven Soiver, palun!

Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile teise pensionisamba teemadel. Ma usun, et valitsus mõtleb mitu sammu ette. Kas valitsus on mõelnud, mis saab siis, kui Riigikohus ei kiida seda teist pensionisammast, teise samba reformi heaks?

Rahandusminister on nii kohtus kui ka täna intervjuudes öelnud, et sel juhul valitsus teise pensionisamba lihtsalt likvideerib – kolmandik inimestele kätte, kaks kolmandikku esimesse sambasse tagasi. Kas valitsus on seda varianti arutanud või on see rahandusministri enda seisukoht?

Jüri Ratas
Te olete terane. Kui rääkida teise samba ärakaotamisest, siis valitsused võivad ju seda ettepanekut riigikogule teha. Kui te küsite, kas see valitsus, kuhu kuulub Keskerakond, võiks teha ettepaneku, et me kaotame teise samba üldse ära Eestis, siis ma vastan, et ei.

Koalitsiooniläbirääkimistel on olnud väga selgelt juttu sellest, et jah, me oleme nõus kokku leppima, et see muutub vabatahtlikuks. Aga kui te räägite, et kas nüüd teeme uue eelnõu, kus me kaotame selle ära, siis ei, me ei ole seda arutanud. Kui te küsite minu tunnetust, siis meie erakond seda kindlasti ei toeta, et teine sammas ära kaotataks. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Ei ole. Siis on pressikonverents lõppenud. Aitäh!