Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 5. september 2019

5. september 2019 - 17:33

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning kaitseminister Jüri Luik.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/NkhQpC_eJg0



Juhataja Urmas Seaver
Nii. Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu ning kaitseminister Jüri Luik. Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud, suur rõõm teiega kohtuda!

Oli väga sisuline Vabariigi Valitsuse istung, väga põhimõttelised otsused ja loomulikult kabinetinõupidamisel olid meil väga huvitavad teemad samuti. Ja läheme siis kella kahest edasi, kus Rahandusministeerium ja rahandusminister toob majandusprognoosi, rahandusprognoosi. Ja sealt ta algab, selle valitsuse esimese eelarve, ütleme, tõsine menetluskuu. Nii et saavad olema väga tõsised ja kaalukad nõupidamised.

Täna on muidugi ka rõõmus päev. Ma õnnitlen kõiki kutselisi ja vabatahtlikke päästjaid üle Eesti. Siis tuletõrje 100. aastapäeva, organiseeritud tuletõrje 100. aastapäeva puhul. Ma vaatasin, et rahvusringhäälingus oli täna suur pilt, seal rahvusringhääligu portaalis hommikutelevisioon oli vist kuskilt depoost või komandost, nii et see on väga tore, et te pühendate meie päästjatele ja tuletõrjujatele nii palju tähelepanu.

Keeruline teema, mille tõi välisminister kabinetti, see lõpuks oli ka valitsuse otsus, on kõik seotud sellega, mis on Suurbritannias. No igal juhul meie soov ja huvi on see, et ükskõik, kuidas see Brexit toimub, et strateegilised lähedased suhted Suurbritanniaga kindlasti jätkuvad. See oli minu sõnum ka augusti alguses Suurbritannia peaminister Boris Johnsonile. Ja see on kindlasti Eesti huvi jätkuvalt.

No me näeme seda, et sealt tulevad uudised mitte enam päevadega, vaid tundidega. Eks seda segadust ja keerukust on üpris palju. Meie soov on loomulikult see, et teha kõik, mis võimalik, et segadust peale Brexitit oleks meie elanikel, meie ettevõtjatel, võimalikult vähe. Ja selleks kindlasti parim lahendus on see, et see toimuks leppega. Ja selle nimel pingutada tuleb.

Nüüd, täna oli, nagu ma ütlesin, see oluline partnerlus Suurbritanniaga, kas või võtame täna läbi NATO, läbi eFP, need kõik on olulised märksõnad. Alles oli ju Suurbritannia see, kes tegi õhuturvet siin Eestist meie Balti õhuruumis.

Nüüd liiklusseadus. Selleks et ära hoida olukord, kus leppeta Brexiti jõustumisel muutuksid osade Eestis alaliselt elavate Ühendkuningriigi kodanike juhiload kehtetuks, kiitsime tänasel valitsuse istungil heaks eelnõu, mis annab siis juhtidele 12 kuu ehk aastase üleminekuperioodi.

Rahvusvahelised missioonid, mis täna olid istungil, mille kaitseminister Jüri Luik tõi, said samuti heakskiidu. Eks need ole meile olulised rahu tagamisel, terrorismivastases võitluses ja see näitab, et Eesti on aktiivselt oma liitlastega ka väljaspool Eestit nende eesmärkide nimel tegutsemas.

Meil oli kabinetis, mida välisminister taas tõi, kolme mereinitsiatiivi tippkohtumine järgmisel aastal. Väga huvitav ja tõsine koostöö rahvusvahelisel areenil, kus Eesti taas kord saab näidata juhtpositsiooni ja kindlasti see saab olema ka, ütleme siis, suhtluses Ameerika Ühendriikidega meie jaoks oluline.

Nüüd kliimakonverents, taas väga oluline ja suur teema. Me teeme järgmise sammu valitsusega. Selle sajandi keskpaigaks, on teada ju, soovitakse kliimaneutraalsust, et seda siis arutada. Riigikantselei koos Eesti Teaduste Akadeemiaga korraldab järgmisel reedel kliimakonverentsi, mida on võimalik kõigil huvilistel ka siis otseülekandes jälgida. Ja päris huvitav on see, et me pidime asukohta muutma, sest oli lihtsalt nii palju huvilisi ja soovijaid, kes soovisid sinna tulla ja Teaduste Akadeemia ruum jäi lihtsalt väikseks. No see näitab ka, kui oluline see teema muidugi on.

Nagu ma ütlesin, majandusprognoosi juurde tuleme kabinetis peale lõunat ja siis sealt edasi hakkame arutama eelarveteemasid järgnevatel nädalatel. Ja nii nagu meie seadused ütlevad, et auväärt riigikogule eelarve üle anda siis septembrikuu lõpuks. Aitäh!

Juhataja
Siseminister Mart Helme, palun!

Mart Helme
Aitäh! No võib täiendada siin natukene neid teemasid, mida härra peaminister puudutas. Suurbritannia puhul, jah, Siseministeeriumit puudutab otseselt see, kuidas nende dokumentidega tulevikus saab olema. Kuidas meie tunnustame neid dokumente, mida britid kasutanud on siiani Euroopa Liidu liikmesriigina Eestis alaliste elanikena või ka külalistena. Ja täpselt sama puudutab Eesti kodanikke.

Olgu nii palju öeldud, et ootel on siseministri visiit Suurbritanniasse, juba tegelikult kevadel kokku lepitud. Aga kuna seal on toimunud valitsuse vahetus, kuna seal on praegu selgelt prioriteediks see, mis saab Brexitist, kuidas Brexit teoks tehakse, siis on päevselge, et seni, kuni need asjad on ebaselged, ei ole ka sellel visiidil mõtet. Ja kui nüüd need asjad selguvad, siis üks selle visiidi eesmärke kahtlemata on seesama Eesti kodanike ja Eesti alaliste elanike toimetulek Suurbritannias, Ühendkuningriigis pärast Brexitit ja ka vastupidi.

Aga on ka muid teemasid, nagu terrorism ja muu. See on mitte ainult Välisministeeriumi teema, mis Brexiti järgselt meie kahepoolsetest suhetest saab, vaid see on ka kahtlemata Siseministeeriumi teema.

Nüüd, mis puutub Kolme Mere Initsiatiivi, siis ka see on Siseministeeriumi teema. Sest kui meile tuleb praegu kavandatavalt 12 riigi juhtpoliitikuid, riigipead tulevad siia, siis nende turvamine, nende turvamise ettevalmistamine, kõik liikluskorraldusse puutuv, see on siseministeeriumi, PPA ja teiste vastavate struktuuride ülesanne. Ja meil peab olema selge ettekujutus, millal ja kus kõik toimuma hakkab, et me saaksime vastavad ettevalmistused teha, vastava ressursi sellele eraldada ja asjad läbi viia niimoodi, et kõik oleksid rahul ja liikleksid ja oleksid ohutud.

Need kaks teemat, mis on juba puudutatud, ja härra välisminister kindlasti puudutab neid veel põhjalikumalt.

Aga nüüd konkreetselt Siseministeeriumi eelnõud, mis olid arutusel. Üks on siis relvaseaduse, riigilõivu seaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seadus ehk lühendatult tulirelvadirektiiv. Selle ülevõtmine, direktiivi ülevõtmine on Eestile kohustuslik. Võib-olla kõlab kuidagi väga hirmutavalt ja ähvardavalt, et Eesti kuidagi desarmeeritakse nüüd. Midagi taolist ei toimu, küll sätestatakse ja kitsendatakse, aga teatud relvaliikide, teatud laskevõimsusega relvaliikide riigist riiki liigutamist. Ja konkreetselt käib jutt siis jahirelvadest, see puudutab umbes 1400 – kui ma nüüd õigesti ütlen teile, et te pärast jälle ei ütle, et Helme valetas –, jah, see puudutab umbes 1400 praegu Euroopa tulirelva passi omavat isikut ja 14 000 tuhandet jahimeest.

Mida see tähendab? See tähendab seda, et piiriüleselt … no kujutame ette, et mõni Eesti jahimees tahab minna Austriasse kaljukitsi küttima, siis ta peab registreerima, kui tal on nendest parameetritest erinev relv. Praegu võiks ta siis kuni kolmelasulise salvega relvaga liikuda – tähendab, selle direktiivi kohaselt –, aga kui tal on on mingi suurem ja teistsugune relv, siis ta peab sellega siis tegelema spetsiaalselt, registreerima, võtma vastavad load-litsentsid saabumisriigi, sihtkohariigiga ja kooskõlastama jne.

Sama kehtib ka enesekaitserelvade puhul, mille salve sisaldust vähendatakse, vähendatakse kuni 10-padruniliseni. Ehk siis salves ei saa olla rohkem kui 10 padrunit – sellest peaks oma elu, perekonna ja vara kaitsmiseks piisama, et neid muid relvi, nagu poolautomaatrelvad, ei oleks vaja kasutada.

Puudutab direktiiv ka kollektsioneerimist ja käibelt kõrvaldatud relvade kahjutuks muutmise tingimusi. Nii et niisugune täpsustav, regulatsioone täpsustav ja kitsendav eelnõu, mis, ma rõhutan, on Eestile vastuvõtmiseks kohustuslik.

Nüüd, teine eelnõu, mis võeti vastu, oli abipolitseinike seaduse rakendusakti muutmine. Ja siin puudutab see eelkõige abipolitseinikele esitatavate tervisekontrolli nõuete lihtsustamist. See tähendab seda, et kui teil on kehtiv autojuhiluba, milleks teil on vaja tervisetõendit või ka näiteks jahimeestel või teistel või relvaloa omanikel, kellel on tervisetõendit vaja, siis kui on olemas kehtiv tervisetõend, siis spetsiaalselt abipolitseinikul selleks, et abipolitseinikuna töötada, ei ole vaja minna uuesti tervisekontrolli. See üks tervisekontroll on piisav.

Sama kehtib ka kaitseväe arstliku komisjoni või mõne muu niisuguse tõendi puhul. Puudutab see ka politseiniku varustuse kasutamise reguleerimist. See tähendab seda, et taseri või ka tulirelva, kui selle luba on olemas, kasutamine patrullis on siis võimalik abipolitseiniku puhul. Ja veel mõningaid niisuguseid bürokraatlike normide täpsustamist puudutav eelnõu.

Brexitiga seonduvast ma juba rääkisin, nii et minu poolt praegu kõik. Aitäh!

Juhataja
Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Aitäh! No selle Brexitiga seotud sündmused kulgevad kõigi meie silmade all, n-ö tundide-päevadega. Need heitlused Ühendkuningriigi sisepoliitikas rulluvad. Milline on praegu asjade seis? Asjade seis on selline, et kui Ühendkuningriik ei taotle pikendust, millele siis omakorda peab otsuse langetama Brexiti edasilükkamise pikendamise puhul Euroopa Liit oma konsensusotsuse alusel, siis tegelikult 31. oktoobril peaks leppeta Brexiti aset leidma.

Milliseks sündmused kujunevad lähemate päevade jooksul Ühendkuningriigi valitsemisel ja poliitilisel tahtel parlamendi tasemel ja nendes manöövrites võimalike valimiste või nende vältimise valguses? Noh, seda on äärmiselt keeruline nendel päevadel ka hinnata, sest tõepoolest, nii nagu nagu lahingus, siis iga mõju või ka taktikaline samm ühelt poolelt kutsub esile ka vastaspoole samme. Aga me peame selleks olema valmis.

Meie eeldus on see, et me peame olema valmis 31. oktoobril aset leidvaks leppeta Brexitiks. Küsimus on selles, et valitsus kordas üle, see valitsus kordas üle oma seisukohad. Kas me peame mõistlikuks leppeta Brexitit? Ei, me ei pea mõistlikuks. See valitsus jääb selgelt ka varem kokku lepitud Euroopa Liidu ja varasema Ühendkuningriigi, Theresa May valitsuse seisukoha juurde, et kõige mõistlikum, me lähtume meie inimeste ja meie ettevõtjate huvidest ja mõistlikum on ettemääratav, selgelt paika pandud regulatsioonid, mis võimalikult vähe mõjutavad nii ettevõtjate kui ka inimeste õigusstaatust. Nii palju, kui selles leppes on võimalik teha.

Nii et, ühesõnaga, me peame olema leppeta Brexitiks 31. oktoobril valmis. Sellest lähtuvalt meie jälgime lähematel päevadel sündmuste käiku. Ja kindlasti septembrikuu jooksul alustame ka laiemat avalikkuse teavitamist. Ma loodan, et see saab olema väga asjalikus koostöös Eesti meediaväljaannetega. Täna kordas valitsus üle ka selle põhimõtte, et valdkondlikud teavitused on tegelikult ja kui inimestel oma valdkonnas või erinevates eluvaldkondades on, siis neid vastavad valdkonna ministeeriumid katavad. Üldine Brexiti infolehekülg on siis Välisministeeriumi kodulehel kättesaadav, sealt saab kogu üldinfo. Põhiline teemade ring, kus ilmsesti on vajalik kursis olla, mis puudutab ennekõike tolliprotseduure, on ettevõtjatel ja maksuõiguslikke küsimusi. Maksu- ja Tolliamet annab seda infot ning ka Maksu- ja Tolliameti kodulehelt on võimalik saada sellele vastavale infolehele.

Nüüd see, mis puudutab praktilisi samme, siis kui me eeldame – ma veel kord rõhutan: kui Ühendkuningriigi valitsus ei esita pikendamist –, siis me peame eeldama, et 31. oktoobri seisuga realiseerub leppeta Brexit.

Mida siis inimesed teadma peaksid? Muudatused reisimisel. Euroopa Liidu ravikindlustuskaart lõpetab pärast 31. oktoobrit kehtivuse. Seda ei saa arvestada, et Ühendkuningriigis see siis neile inimestele, kes seal reisivad, kuidagi abiks on. Reisijatel on vajalik osta sellisel juhul, kui nad soovivad tervisekindlustust, täiendav tervisekindlustuspoliis.

Autoga Ühendkuningriiki reisimisel on vaja rohelist kaarti liikluskindlustuseks. Lennunduse valdkonnas nüüd eile Euroopa Komisjon ka oma ettevalmistustega saavutas või langetas tegelikult siis otsuse Euroopa Liidu tasemel, tegi Euroopa Komisjon rea õigusaktide pikendamise ettepanekuid, mis oleks tekitanud õigusliku, noh, blokaadi lennuühendustele. Mis tähendab tegelikult siis, komisjon pakkus eile välja õigusakti pikendamise ettepaneku, millega siis Ühendkuningriigi lennuohutussertifikaate leppeta Brexiti realiseerumisel pikendatakse ajutiselt üheksaks kuuks. Nii et lennuühendused ei tohiks katkeda.

Mis on oluline, et Euroopa Liidu lennureisija õigused, millele meil on alati kuulutused üleval, et näed, kui lennuk jääb kolm tundi hiljaks või neli tundi hiljaks, siis saad rikkaks. Tegelikult need Euroopa Liidu lennureisija õigused siis lõpetavad kehtivuse, kui on Ühendkuningriigi operaator.

Nüüd kaupade liikumisel. See on siis valdkond, mida meie tolliamet hindab, Maksu- ja Tolliamet, et on kusagil 3000 Eesti ettevõtet, kel on otsesidemed Ühendkuningriigiga. Maksu- ja Tolliamet on siis tegelikult tegemas ja jätkamas otseteavitustega nendele ettevõtjatele.

Objektiivselt tuleb arvestada siis lisakuludega ettevõtjatele ja viivitustega tarneahelates. Löweni ülikool tegi oma analüüsi, mis tähendab leppeta Brexiti mõju meie majandusele. Taastumatu ühekordne mõju hinnati leppeta Brexiti puhul suurusjärku 200 miljonit eurot ja kogu tarneahela skeemis siis võimalik mõju tööturule võiks tähendada kusagil 2700 töökoha n-ö kaotust Eestis. See on kahtlemata reaalne majandusmõju.

Nüüd, kindlasti omaette küsimus kerkib esile, kus Euroopa Liidu tasemel tuleb kokkulepe saavutada, mis saab Euroopa Liidu eelarvest leppeta Brexiti puhul. See tegelikult tähendaks kõigile riikidele nende eelarve netomakse kasvu kusagil 10%, Eesti puhul üle 20 miljoni euro. Praeguse seisuga seda kokkulepet ei ole, aga ma olen kindel, et küllap kõigi riikide huvi on leida lahendus kas siis kulude struktureerimisest või ümbertõstmises, kindlasti otsemakseid täiendavalt, et ei peaks tegema järgmise aasta eelarve puhul.

E-kaubandus. E-poodlemisel tuleb siis valmis olla, et lisanduvad tollimaksud ja kättesaamisel tolliformaalsused tollilaos. Kehtivad siis Ühendkuningriigi tarbijakaitsereeglid ja tarbijavaidlused, näiteks garantiide puhul, neid hakatakse lahendama siis Ühendkuningriigi õiguse alusel.

Põllumajandustoodete puhul tähendab tegelikult seda siis, meie põllumeestele ja kaupmeestele, et see tähendab reaalselt siis veterinaar-, fütosanitaarkontrolli piiril. Ja see tähendab sisseveokontrolli kohustust taimekaitsevahenditele, väetistele, värskele puu- ja köögiviljale muule. See on siis omakorda kontroll, mis saab olema mõlemapoolne, Ühendkuningriigist toodavale ja siit Eestist siis sinna viidavale kaubale.

Nüüd, tööstustoodete puhul mänguasjad, elektroonikaseadmed, elektrividinad, tootjad peavad olema valmis, et Ühendkuningriigi teavitatud asutuste vastavus- või hindamistunnistused enam ei pruugi kehtida. See tähendab, et tootjad peavad olema valmis leidma uue Euroopa Liidu teavitatud asutuse, kes on nõus võtma üle Ühendkuningriigi teavitatud asutuse sertifikaadid.

Nüüd, finantsteenuste ja maksekaartide puhul, see on üks sektor, mis on kõige paremini selleks leppeta Brexitiks n-ö logistilises mõttes valmis. Kõik maksekaardid jäävad endiselt kehtima. Ühendkuningriigis välja antud pangakaartide puhul võivad lisanduda lisateenused, mida ei olnud õiguslikult võimalik kehtestada siis, kui Ühendkuningriik oli Euroopa Liidu liikmesriik.

Samuti on nüüd küsimus, mille mõju tegelikult Mart juba osaliselt mainis, see on inimeste õigusrežiim. Need Euroopa Liidu kodanikud, sh Eesti kodanikud, kes elavad juba Ühendkuningriigis, nende olukord ei muutu. Nad saavad jätkuvad taotleda alalise elaniku staatust.

Nüüd on küsimus see, et praegu … Tulevikus, kui inimesed mõtlevad minna Ühendkuningriiki elama pärast seda leppeta Brexitit, siis tegelikult Euroopa Liidu õigus neid enam sellisel juhul ei kaitse ning rakendub puhtal kujul Briti õigus. Samuti on need inimesed, kes täna elavad alaliselt Ühendkuningriigis, need Euroopa Liidu kodanikud, sh Eesti kodanikud, nende osas siis 31. oktoobrist Euroopa Liidu kõik õiguslikud regulatsioonid, mis neil õigusi varem andsid, lõpetavad kehtivuse. Ja neile siis suur pilt, Ühendkuningriigi õigus, täies mahus rakendub.

Nüüd ühe aasta aasta hiljem läbi ülemineku perioodi, kes läheb aasta pärast Ühendkuningriiki, näiteks töötamise eesmärgil, peab taotlema elamisluba, nii nagu kõikide kolmandate riikide puhul. Kas meil nüüd on tegelikult kindlasti meie huvi, see oleks nii Eesti kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikidele, ma eeldan, ka Ühendkuningriik tagurpidi, on tegelikult huvi saavutada siin lähemaid kokkuleppeid, hetkel neid kokkuleppeid ei ole. Ühendkuningriik on lubanud kehtestada Euroopa Liidu kodanikele viisavabaduse. Eesti kindlasti on huvitatud, et see aset leiaks.

Nüüd, samamoodi siis Ühendkuningriigi kodanikud, Eesti on need seadused vastu võtnud, saavad elada siin, kes on siin juba elanud, saavad jätkata elamist ilma täiendavaid toiminguid tegemata. Eesti väljastab kõigile Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele automaatselt elamisloa.

Nüüd on oluline see, et need inimesed peaksid hoolitsema selle eest, et nende Eesti elukoha andmed alalistel elanikel, Ühendkuningriigi kodanikel, oleksid rahvastikuregistris registreeritud. Vastupidisel juhul võib neil tekkida siin segadus nende õigusliku staatuse tõestamisega.

Nüüd on küsimus see, mis meil oli ka valitsuse istungil arutusel, mis tegelikult puudutab üliõpilasi. Need üliõpilased, kes juba õpivad Suurbritannias, Ühendkuningriigis, nende õigusrežiim säilib, ennekõike õppemaksude osas, kuna neil Euroopa Liidu positiivsed soodustused rakendusid. Kuid nad peavad pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust taotlema siis, kui nüüd tahavad minna õppima Ühendkuningriiki pärast lahkumist, siis kahtlemata neid käsitletakse kolmandate riikide elanikena, kodanikena. Siin sellel puhul kindlasti see on keerukam küsimus.

Elatiste sissenõudmise protsess võib muutuda keerulisemaks Eestis, praegu Euroopa Liidu vastavad piiriületused, koostööprotseduurid raugevad leppeta Brexiti puhul.

Nüüd, positiivne uudis on, et pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust saab seal vanglakaristust kandev Eesti kodanik jätkuvalt taotleda talle mõistetud vangistuse jätkamist Eestis. Ta on Eestisse teretulnud alati siis, see õigus säilib. Varisegu või müürid, aga see õigus säilib.

See on siis rida neid olulisi muudatusi, millega me peame arvestama. Nagu ma rõhutasin veel kord üle, me jätkame sündmuste käiku. Meie huvi on keskselt Eesti inimeste, kellel on puutumus Ühendkuningriigiga, ja samuti Eesti ettevõtjate õiguste kaitse. Sellest me lähtume ka Euroopa Liidu ühise positsiooni kaitsmisel ja võimalikel muudatustel, kui need siis arutelus Ühendkuningriigi valitsusega peaksid aset leidma.

Ja teine teema, mida peaminister osundas, oli siis Kolme Mere Algatuse küsimuse käsitlemine valitsuses. See on siis initsiatiiv, millele panid mõned aastad tagasi alguse Poola president ja Horvaatia president ning mille mõte on siis Läänemere, Aadria mere ja Musta mere vahemikku jäävate riikide grupil, et teha omavahel tugevamat majanduskoostööd ja infrastruktuuri projektide arendamise koostööd. See on tegelikult suur majandusruum. Tal on üle 1,7 triljoni euro, selle majandusruumi SKT. Ja kindlasti me oleme huvitatud siin, et selles ruumis oleks meil võimalik vastastikku kasulikku majandustegevust arendada. Selles valguses me oleme järgmise selle tippkohtumise korraldajariik Tallinnas.

Mäletatavasti, kui see Kolme Mere algatuse tippkohtumine oli Varssavis, Ameerika Ühendriikide poolt, kes peab seda väga tähtsaks strateegiliseks algatuseks, külastas ka president Trump Varssavit.

Me peame tähtsaks ka seda, et oleks ka niisuguseid tegelikke tööhoobasid sellel initsiatiivil. Valitsus arutas seda ja leidis, et jätkab analüüsi selles valguses ja püüame luua olukorra selliseks, et meil oleks võimalik kaasuda ka investeerimisfondi, mis on juba alustatud selleks, et erinevatele investeerimisprojektidele pakkuda rahastamistuge, mis siis tegelikult seda põhja-lõuna mõõtmes Euroopa ühenduvust paremini tagavad.

Ja kindlasti me soovime korraldada ka mõjuka ärifoorumi Eestis, mis samuti siis seda koostööformaati, majandusformaati võimestaks. See saab olema üks väga oluline meie koostööplatvorm Ameerika Ühendriikidega, aga kindlasti ka koostööplatvorm, et avardada meie koostöövõimalusi selles regioonis, sh majandusalase koostöö võimalusi.

Ja mis on kindlasti väga tähtis. Selle jaoks meil esiteks see koostööformaat käsitleb ka digitaalse koostöövõrgustiku arendamist ja teiseks, mis meie jaoks on hästi oluline ja ka Ameerika Ühendriikide jaoks oluline, et pidada silmas energiajulgeolekuhuvisid selles regioonis, et kindlasti tasakaalustada Venemaa aktiviteete. Aitäh!

Juhataja
Kaitseminister Jüri Luik, palun!

Jüri Luik
Aitäh! Kaitseküsimustest arutas valitsus siis erinevatele rahvusvahelistele operatsioonidele järgmiseks aastaks mandaatide andmist. Ja need mandaadid kinnitab oma otsusega riigikogu. Neid mandaate on praegu 12 ja nad jagunevad enam-vähem pooleks, ehk siis pooled mandaadid on, ütleme niimoodi, juriidilised.

Need väed ei lähe konkreetselt välja, nad on osa mingisugustest valmidusüksustest, näiteks NATO valmidusüksus NRF, kuhu on antud mandaat 210-le mehele. See on osa NATO valmidusüksuste loogikast, aga samas need võitlejad Eesti territooriumilt ei lahku, kuni NATO ei ole käivitanud oma eriüksusi.

Samuti näiteks kuulumine JEF-i, Briti ühendatud koostööüksusesse, kus samuti on olemas mandaat – vajaduse korral, kuid JEF käivitatakse, siis on Eestil võimalik seal ühineda.

Ja teine osa on siis mandaatidest, mis on reaalselt seotud tegelike operatsioonidega, kus meie võitlejad osalevad. Need mandaatide numbrid on mõnevõrra kõrgemad kui see inimeste arv, kes meil konkreetsel operatsioonil on. See on meil tavapärane praktika, sest me ei oska ennustada operatsioonil toimuvat, me ei oska ennustada kujunevat olukorda. Seetõttu on meil tavapäraselt ka väike lagi selleks, et vajaduse korral saata inimesi juurde.

Üldiselt on kaitsealased missioonid väga oluline Eesti julgeolekupoliitika element, põhiliselt sellepärast, et seesama väga väike ringriikide juhtkond, kes näiteks otsustab vägede saatmise Eestisse, täpselt seesama inimeste hulk – võib-olla neid on riigis kolm-neli-viis –, otsustab ka selle, kuidas on organiseeritud mingid välismissioonid, kes seal osalevad jne, jne. Nii et see on üks meie julgeolekupoliitika instrument, millega me tegelikult pääseme väga kõrgele.

Kaks meie suurimat missiooni on missioon Malis ja missioon Afganistanis. Vastavalt siis Prantsuse valitsuse ettepanekule me suurendame oma missiooni Malis, saates sinna või taotledes siis mandaati saata sinna eriüksused. Viimastel päevadel on Eesti meedias eriüksuste temaatika leidnud laialdast kajastamist erinevate nurkade all. Ja eriüksused on loomulikult Eesti riigikaitse tippüksused.

Kui jalaväerühm Malis, mis samuti jätkab tegevust, on eelkõige baasikaitsefunktsioonidega, siis eriüksus saab olema väljaõppefunktsiooniga ehk siis Mali eriüksustele väljaõpet andev. Ja eriüksuste puhul on Prantsuse valitsus teinud ettepaneku kümnele erinevale Euroopa Liitu kuuluvale riigile osaleda selles projektis.

Ma ei saa ühtegi riigi nime siin öelda, aga meie andmetel praegu neli-viis riiki on juba üsnagi kindlalt öelnud, et nad osalevad samuti selles eriüksuste projektis. Samuti me suurendame mõnevõrra jalaväerühma koosseisu. Taotleme mandaati 12-le võitlejale. See on põhiliselt selleks, et rühma tugevdada, et tal oleks mõningad lisavõimed, mis võivad osutuda vajalikuks kriisisituatsioonis, eelkõige meedik, sihitaja, demineerijad. Me räägime suhteliselt väikesest võitlejate arvust, kellega me siis seda gruppi suurendame.

Mali on meie jaoks väga tähtis, sest ta on tähtis Euroopale. Kui te kujutate ette Aafrikat, kui tulevad n-ö migratsioonivood, aga ka kõikvõimalikud kurjategijad, terroristid, narkokauplejad, siis riik, kust kõige rohkem läbi murtakse, on Liibüa. Aga Liibüaga on muidugi see asi, et Liibüas ei ole praegu võimalik mingisuguseid lääne vägesid pidada, see eeldaks rahvusvahelist sõjalist missiooni. Küll on aga see teine vöönd järgmine, mida nimetatakse Saheli piirkonnaks. Ja Saheli piirkonnas on just Mali, mis on maailma üks kõige vaesemaid riike, niisugune kõige nõrgem lüli.

Seetõttu on seal hiiglaslik rahvusvaheline kohalolek, põhiliselt ÜRO üksused MINUSMA, kus on üle 13 000 ÜRO võitleja, ja siis meile juba teadaolev BARKHANE, kus meie võitlejad osalevad.

BARKHANE-i suur eelis on see, et tegu on missiooniga, mis on palju paremini kaitstud, mis on otseselt üles ehitatud selleks, et ta oleks suuteline ennast relvade, soomuse, väljaõppega kaitsma, samal ajal kui ÜRO missioonid tänu oma olemusele on paratamatult teistsugused. Seetõttu ka kõik inimohvrid, mis Malis on siis viimastel aastatel, inimohvritega lõppenud aktsioonid viimastel aastatel, on kõik seotud MINUSMA-ga, just tänu sellele, et nad on nõrgalt kaitstud.

Ja teine suurem operatsioon on Afganistanis, kus me taotleme siis mandaati 46-le inimesele. Reaalselt saab meil seal olema 44 võitlejat ja me jätkame Kabuli julgeolekujõududes, samuti Mazār-e Sharīfis koos sakslastega. See on siis Põhja-Afganistanis, kus meil on demineerimisalased nõunikud.

Ja loomulikult me oleme tihedas sidemes ka Ameerika Ühendriikidega ja Suurbritanniaga ning jälgime tähelepanelikult kõike seda, mis toimub Talibani, USA, tõenäoliselt varsti ka siis Afganistani valitsusläbirääkimistel. Aga meie praeguse info järgi järgmisel aastal – sest see mandaat on just järgmiseks aastaks – see ei mõjuta veel NATO vägede, sest me oleme osa NATO-st, sealolekut või mitte sealolekut. Nii. Sellega ma omalt poolt lõpetan. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus suunatud. Ja küsime läbi mikrofoni.

Sven Soiver, TV3 „Seitsmesed uudised“
Küsimus eelarve kohta kõigile erakondadele, kas siis erakonna esimehele või valitsusdelegatsiooni juhile. Kui te nüüd saate selle prognoosi kätte, siis mis on teie erakonna selline hirm või lootus või kartus, mis sealt selguda võib ja mis siis võib eelarve prioriteete, suurust, protsessi omavahelist läbisaamist mõjutada? Ja peaministrile sel teemal ka lisaküsimus: mis see mehhanism on, kuidas te hakkate seda arutama – kas tuleb selliseid töötalguid, sõidate jälle kuhugi välja mitmeks päevaks? Kuidas eelarve kokku saab?

Jüri Ratas
Aitäh! Vastates teie esimesele küsimusele, ma saan aru, et soov on, et kõik hakkaksid oma programme ja platvorme siin ette lugema.

Sven Soiver
Paluks lühidaid vastuseid!

Jüri Ratas
Aga ma arvan, et eks me peame selle eest loomulikult seisma, nagu meil valitsuse koalitsioonileppes kirjas, et me liigume tasakaalu suunas, punkt üks. Punkt kaks on see, et loomulikult tuleb vaadata reaalsetele majandusprognoosi numbritele otsa.

On kindlasti valdkonnad, mis on ju sellele koalitsioonile olulised, kus me soovime panustada. Ja nagu ma ütlesin, ajaline raamistik on septembri lõpus. Ma ei hakka teile kindlasti siin konkreetseid valdkondasid üles lugema, mis on prioriteetsemad, mis on vähem prioriteetsemad. Ma arvan, et sellest ei ole täna mingit mingit kasu ega mõtet.

Teie teisele küsimusele vastates, jah, minu meelest on olnud need päris edukad, kui sõita välja ja teha, nagu te ütlesite, sellised eelarvetalgud. Antud juhul on plaanis kõik need nõupidamised korraldada Tallinnas, Stenbockis. Aitäh!

Mart Helme
Jah. Ma olen siis järgmine. No prioriteetidest tõesti on väga vara rääkida, aga selge on see, et see valitsus on ju öelnud, et ta tahaks inimeste elatustaset tõsta. See tähendab seda, et me kindlasti räägime selle eelarve raamides pensionitõusust, me räägime selle eelarve raamides ka teatud töötajate võimalikust palgatõusust. Me teame, et nii haridusvaldkonnas kui ka pääste- ja politseivaldkonnas palgad on maha jäänud. Aga kui palju meil tekib võimalust neid vajadusi rahuldada, seda siin spekuleerima hakata lihtsalt oleks ebaeetiline, sellepärast et see tekitaks ootusi nendes töötajate gruppides. Ja seetõttu ma seda spekulatsiooni siin teha ei taha.

Aga ma olen kindel, et need teemad läbirääkimiste laua peale tulevad. Ja me oleme arutanud tõepoolest ka seda, et kas me läheme kusagile, nii nagu me kevadel olime, Viitnal. Aga praegu tundub niimoodi, et kõik on juba nii ülepeakaela hõivatud oma ministeeriumi valdkondade töös, et lihtsalt ära sõita, lipsu lõdvemaks lasta, tundub, et kõikidel on kohutavalt raske.

Ja see puudutab, muide, sedasama eelarvet, sellepärast et ma võin oma ministeeriumi raames küll öelda, et mul on päevast päeva koosolekud erinevate osakondadega, erinevate valdkondade teemadel, et arutada, missugused on selle valdkonna vajadused, missugused peaksid olema kokkuhoiuvõimalused – ka sellest me räägime eelarve tegemisel – ja missugused on need vältimatud vajadused, mida me kindlasti selles eelarves peame suutma maksimaalses ulatuses rahuldada.

Nii et ega need läbirääkimised kerged ei tule, selles suhtes keegi endale illusioone ei tee. Aga meil on ees ka tegelikult väga hea raamistus, see on meie koalitsioonikokkuleppe ja selle koalitsioonikokkuleppe raames me kindlasti leiame võimalusi edasiminekuks. Aitäh!

Urmas Reinsalu
Jaa, aitäh! Isamaa närv on külm. Meie oleme valmis nii paremateks kui ka raskemateks uudisteks, mida rahandusministeerium sõltumatu ekspertiisi alusel ette annab. Riigi eelarvestrateegia tegemisel lähtusime selgest raamist, et me võtame kohustusi ja riigi eelarvestrateegia järgmise nelja aasta vaates kujundame vastutustundlikult – selliselt, et Eesti riik ei ela üle oma jõu. Ja see on kindlasti meie lähtekoht ka nüüd sügisel konkreetse aasta eelarvet paika pannes.

Ja ma usun, et … Kui ma tuletan meelde, et tegelikult riigi eelarvestrateegia tegemisel me ju leppisime kokku ka selles, et me n-ö riigivalitsemine oleks jõukohane maksumaksjale, sellele, mida me eeldame või kevadise majandusseisuga eeldasime. Tegelikult ka rea kokkuhoiukohti, kindlasti siin seda tuleb ka arvestada, mida me kevadel oleme otsusena langetanud.

Kindlasti on kõigil erakondadel selles koalitsioonileppe prioriteetide raamis oma arusaamad, mis puudutavad n-ö võimalikke kuluprioriteedi eelistusi. Selle me oleme tegelikult koalitsioonilepingus ka fikseerinud suures plaanis.

Ja kindlasti ma olen küll praegu, kui ma vaatan olukorda, selles mõttes ühelt poolt realist, et eelarvearutelud, kui mängus on raha, ei ole otseselt kunagi kerged. See on universaalne seaduspära, see kehtib üle kogu maakera demokraatlikes riikides.

Ja teine arusaam on tegelikult see, et ma olen kindel, et see kõige raskem töö, psühholoogiliselt, mida me ära tegime, oli riigi eelarvestrateegia tegemisel. Nüüd meil oli kaks valikut: kas me looderdame kevadel – ja siis on tegelikult sügisel kaks korda keerulisem – või me tegelikult oleme vastutustundlikud kevadel ja nüüd on sügisel, ma arvan, selle võrra võimalik liikuda vähema pingega.

Ma arvan, et see valik oli lihtne või oli arukam meil, et me kevadel tegime selle valiku pingutada rohkem. Nüüd on meil võimalik olukorrale rahulikult otsa vaadata ja küll tulevad otsused ja need on kindlasti vastutustundlikud otsused. Aitäh!

Juhataja
Ma lihtsalt korra täpsustan, et kevadine arutelu oli Vihulas. Aga edasi, palun, Anna!

Anna Põld, Postimees
Minu küsimus on suunatud eelkõige peaministrile ja kaitseministrile, aga teretulnud on ka välisministri ja siseministri vastused. Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium teatas, et Pentagon vähendab ka Euroopasse planeeritud sõjalistele projektidele suunatud raha, et maksta Mehhiko piiri müüri ehitamise eest. Mida see tähendab esiteks Eestile ja laiemas pildis meie liitlassuhetele?

Jüri Ratas
Aitäh! Ma alustan sealt lõpust. Kindlasti liitlassuhted Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel meie vaatevinklist on hästi olulised ja tähtsad. Ütleme, et ka praktikas me näeme, et need on väga sisulised ja head. Ja kindlasti on meie soov seda hoida, seda edasi arendada. Me näeme täna seda, et järjest rohkem ja rohkem, ütleme, õppustel on panustamist, kus Ameerika Ühendriikide võitlejad ja Eesti võitlejad teevad koostööd.

Alles kaitseminister Jüri Luik rääkis välismissioonidest, kus me teeme samuti koostööd Ameerika Ühendriikidega. Nii et igasugune tihedam koostöö Ameerika Ühendriikidega on oluline meie jaoks ja seda me soovime hoida. Aitäh!

Jüri Luik
Jaa. Mis puutub konkreetsetesse summadesse, siis vastavalt sellele Pentagoni otsusele on need edasilükatud. Kui me vaatame seda praegu kontekstis, siis ameeriklased on neljaks aastaks, aastani 2019 siis eraldanud meile üle 200 miljoni dollari. Nii et selles mõttes see summa, mis me praegu räägime, 13 miljonit, see summa on selle kõrval väga väike.

Muidugi, olen täiesti nõus peaministriga, et see koostöö ameeriklastega jätkub väga aktiivselt. Tegu on siis kahe objekti ehitamisega. Mis objektidest on juttu, seda te võib-olla nägite „Pealtnägijast“.

Aga ma rõhutaksin, et tegu on Ameerika Ühendriikide rahaga, mida Ameerika Ühendriigid meile eraldavad meie sooja koostöö raamides, nii et mul ei ole võimalik kuidagi kommenteerida seda konkreetset otsust. Aga kindlasti ei nõrgenda see kuidagi meie ja Ameerika vahelist koostööd. Ja nagu ma ütlesin, ka nende summade kontekstis, millest me räägime, on see tegelikult ikkagi väga väike.

Mart Helme
Ma võin lisada omalt poolt, et võib-olla kõrvalt vaadates ei saa nii hästi aru. Aga põhimõtteliselt on ka selle piiritara ehitamise puhul ja illegaalse immigratsiooniga ja narkokartellidega, mille vastu samuti see tara ehitamine on suunatud Ameerika Ühendriikides, tegemist Ameerika Ühendriikide julgeolekuküsimusega. Ja loomulikult Ameerika Ühendriikide valitsus ja president teavad paremini kui meie siin Euroopas, kui oluline on sisejulgeoleku tagamine selleks, et oleks võimalik ka jätkata viljakat koostööd välisjulgeoleku vallas oma partneritega.

Nii et ma usun, et see on Ameerika poolt vaadates väga ratsionaalne otsus ja meie kahepoolseid, aga ka NATO multifunktsionaalseid koostöövorme see minu hinnangul absoluutselt ei mõjuta.

Greete Palgi, Delfi
Natuke kooli teemadel. September algas, eilses „Pealtnägijas“ räägiti koolikiusamisest. See küsimus on kõikidele ministritele. Mis on teie kogemus koolikiusamisega ja kuidas sa sellesse probleemi suhtute?

Jüri Ratas
Aitäh! Meil olid täna kabinetis päris tõsised arutelud ja oli ka kolm teemat, millele valitsuse liikmed kuidagi, ma ütleks, eriliselt tähelepanu juhtisid. Üks oli seotud Eesti inimeste tervisega ja kõik need teemad olid selle vähideklaratsiooniga liitumise küsimuses. Teine oli Eesti inimeste vaimse tervise aspekt ja olukord. Ja kolmas oli koolikiusamine.

Me leppisime kokku, et sotsiaalminister peab kõik need teemad ette valmistama – loomulikult koos oma ametikaaslastega – hiljemalt novembrikuu keskpaigaks.

Kui rääkida nüüd isiklikust kogemusest – te küsisite koolikiusamise kohta –, siis selge on see, et eks see 2019 on natukene teine kool kui see aeg, kui mina koolis käisin. Ma käisin üsna väikeses koolis Tallinna kontekstis, see oli Nõmme Rahumäe põhikool ja peale seda Nõmme gümnaasium.

Eks sellist narrimist ja asja ikka koolis tuli ette, aga ma ei saa öelda, et oleks see koolikiusamine sel hetkel või meie klassis või kooliruumis on kuidagi, ma ei tea, igapäevane. Pigem oli päris suur rõhk õppimisel, aga väga suur rõhk ja võimalused ka, ütleme, huvitegevusel, spordiga tegelemisel. Aitäh!

Mart Helme
Ma olen kõige vanem siin ja selles mõttes mu kogemus koolikiusamisest läheb ikka väga kaugesse aega tagasi. Ma ütleksin niimoodi, et koolikiusamine on olnud alati üks äärmiselt vastik ja ebameeldiv asi. Ta on tänasel päeval kindlasti muutunud, ta on kolinud võib-olla netti, keegi ei osanud kusagil 1950. aastatel möödunud sajandil mingist netikiusamisest undki näha, sellist asja nagu nett ei olnud, ei teadnud keegi sellist sõnagi õieti.

Nii et kiusamise vormid ja kiusamise niisugused sihtmärgid ja kõik see on kindlasti muutunud, aga see ei muuda seda tõsiasja, et igasugune koolikius tekitab inimeses stressi.

Aga no ma võin tuua oma oma kogemusest näiteid, et meie ajal oli pigem tegemist füüsilise kiusamisega. Kaklused olid igapäevased. Kambad ja kampadevahelised kaklused olid ka igapäevased. Suuremate poiste terror väiksemate vastu oli igapäevane. Ma võin sellise näite tuua. Võib-olla see kõlab kuidagi väga naturalistlikult, aga noh, WC-s suuremad poisid harrastasid seda, et andsid põlvega pissijale vopsu tagumikku ja ütlesid: „Kusi kinni.“ See oli äärmiselt ebameeldiv, äärmiselt ebameeldiv, vastik. Aga noh, sellega tuli leppida, sellepärast, et no mida sa teed. Lähed sellele suuremale poisile kätega kallale, saad tappa veel lisaks, eks ole.

Nii et need asjad on muutunud. Ja ma pean ütlema, et mis on tohutult positiivne, tohutult positiivne on see, et ühiskonna suhtumine on muutunud. Tol ajal selle peale naerdi ainult: oh, mis, kannata ära, suuremad poisid ikka teevad nalja.

Tänapäeval sellist suhtumist enam ei ole. Tänapäeval võetakse seda ikkagi juba tõesti kui sellist kiusu, mis ei ole lubatav. Nii et ühiskonnas on muutunud nii kiusamise vormid kui ka suhtumine kiusamisse, selles mõttes, noh … Ega ta igavesti … Ega ta kunagi ei kao ära täielikult.

Kunagi ei kao ta ära täielikult, ei ole võimalik võtta täielikult kontrolli alla seda, et on õelaid, on kibestunuid, on võib-olla oma kodustressi tõttu ennast koolis välja elavaid noori. Aga ühiskondlik teadvus ja arusaamine, et sellega on vaja tegeleda, see kindlasti on olulisel määral kasvanud selle aja jooksul, mis mina olen ilmas elanud.

Juhataja
Soovib veel keegi küsida? Kui ei, siis … Jaa, palun!

Jüri Luik
Kaks sõna. Ma olen Mardiga selles mõttes nõus, et see ühiskondlik teadlikkus on suurenenud ja see on minu arvates väga-väga oluline.

Mis puutub koolikiusamise, siis see on väga raske probleem ja sellega tuleb tegeleda. Ma arvan, et siin on eriti suur roll õpetajatel, sellepärast, et olgem ausad, õpetajad tihti tegelikult ikkagi teavad, mis toimub, ja vaatavad kõrvale väga mitmetel põhjustel. Loomulikult on suur vastutus kodul, aga kindlasti peavad ka õpetajad olema valmis vajaduse korral tõsiselt sekkuma.

Mis puudutab kaitseväge, kui näiteks poisid juba liiguvad ühe sammu edasi, siis kaitseväes me teeme ju väga suuri jõupingutusi selleks, et seda, mis nõukogude ajal oli väga tuntud kui niisugune vanemate sõdurite kiusamine või vanemad sõdurid kiusasid nooremaid, nn dedovštšina, siis ma usun, et praegu me oleme sellest ikkagi, võib öelda, praktiliselt täiesti vabad. Loomulikult sõjavägi on teistsugune, sõjaväel on võimalus seda korda nagu tugevamalt maksma panna. Aga kindlasti koolid peavad tõsiselt neid probleeme arutama.

Urmas Reinsalu
Nii julmi üleelamisi nagu Mardil mina ei ole kogenud, ma ütlen ausalt. Aga küsimus on nüüd selles, et mis on väga tähtis, on see, et keegi ei tohi jääda oma murega üksi. Tegelikult see on üleskutse nii väikestele inimestele, kes endast suurema murega silmitsi on, ja see on tegelikult ka üleskutse ja vastutus kaasinimestele, ka koolikaaslastele, teistele õpilastele, õpetajatele, tuttavatele ja sugulastele. Alati on olemas lahendus. Alati on olemas lahendus, keegi ei pea seda muret endas kandma ja selle selle ümber piinlema.

Üldiselt ma usun, et ühiskonna empaatia kindlasti on kasvanud, kui me ajas tagasi vaatame, selles ei ole kahtlust. Ainuüksi see, et seda muret nii ühemõtteliselt ka väga positiivselt, sellega tõkestamist ka ühiskonnas, meedia adresseerib.

Ja mis on tegelikult nagu valuline selle kiusamise puhul, on see, millele Mart osundas, et üks asi on kehaline vägivald, aga me teame, et sõnadega ja vaimse survega või psühhoterroriga võib inimesed vähemalt samamoodi kui mitte hullemalt endast välja viia ja panna teda tundma ennast alandatuna ja halvasti.

Ja siin kindlasti üks asi on, kui vaadata näiteks ka noorte vägivalla kuritegevust. Üks asi on kahtlemata see kambakultuur, mis tegelikult seda võimestab, mis paneb tegelikult grupis tegema asju, mida üksik inimene eraldivõetud indiviidina häbeneks või ei söandaks kunagi teha. Ja teine probleem on, mis on paratamatu, kui me vaatame ka õigusrikkumiste puhul või selle julmuse puhul, on lihtsalt ka elukogemusest paraku või siiski inimesele ükskõik, millise elukäiguga inimesele tekib teatud empaatia, et ta suudab teise inimesega samastuda. Aga noortel inimestel, kes on, ütleme, kellel on siis see käitumisjoonis julmem või on tegelikult just nimelt see empaatia puudumise probleem.

Need kaks asja kindlasti siin on. Üks asi on see, et koolikiusamine kui ohvri toetamine, aga täpselt sealsamas on ka teine pool, et tegelikult süüdlane peab tundma, et see asi ei ole lihtsalt aktsepteeritav ja peab tundma ka vajadusel karistust – seda, et tema tegevust … Ennekõike selles mõttes ka karistust, et ta suudaks, saaks ise aru oma teo tagajärgedest ja käituks õiguskuulekalt. Sest veelgi enam, selle kiusamise puhul see ei ole lihtsalt see asi, kus on n-ö, et kas on töökeskkonnas või õpikeskkonnas hea töötada ja normaalne. Tegelikult need piirid, kus see läheb üle ka õigusvastaseks tegevuseks, ka need piirid võivad olla teinekord väga-väga kitsad. Aitäh!

Juhataja
Aeg surub halastamatult peale. Kõigepealt Marvel ja siis Ingrid.

Marvel Viik, Õhtuleht
Küsimus peaministrile seoses siin viimastel nädalatel lahvatanud tehnikaülikooli rahastamisskandaaliga, mis on tõstatanud ka juhtimisküsimusi. Kas haridusministril peaks olema rohkem hoobasid ülikoolide üle? Ja teisalt, te olete ise selle kooli vilistlane. Mida teie arvate sellest skandaalist, kas see on argument, et riik peaks veelgi rohkem tõstma teadusrahastuse toetust?

Jüri Ratas
Kõigepealt ju eile haridus- ja teadusminister ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor kohtusid, akadeemik Aaviksoo, ja oli ju juttu sellest, et lisaks sellele uurimisele, mida on Tallinna Tehnikaülikool käivitanud ja prokuratuur oma menetlusega, teeb ka Haridus- ja Teadusministeerium oma uurimise. Ja ma arvan, et see on õige.

Nüüd, teine küsimus oli seotud sellega, et kas see peaks tõukama, nagu te küsisite, veel rohkem teadus- ja arendustegevust rahastama, see juhtum. Ma ei tea, kas nüüd see juhtum peab tõukama rohkem teadus- ja arendustegevust rahastama, aga ma arvan, et Tallinna Tehnikaülikool on väga hea ülikool, väga pikaajaliste traditsioonidega, tublide õppejõudude ja professoritega.

Ja see, kui põhimõtteliselt on küsimus laual, et kas meie soov on teadus-arendustegevust rohkem rahastada ja jõuda ühe protsendini, siis vastus on loomulikult, et on. Nagu me teame, see sõltub väga palju sellest võimekusest, mis tuleneb riigieelarvest. Aitäh!

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 „Reporter“
Kevadel Vihulas panite paika riigi eelarvestrateegia, see on enamasti neljaks aastaks. Eile avalikustas Riigikontrolli auditi, milles nentis, et nüüd on valitsusel aega napp kolm aastat, et ära otsustada, kuidas sujub edaspidine saarte ja mandri vaheline parvlaevaliiklus. Probleem on nimelt selles, et see kallineb lumepallina ja vajadus oleks kas siis ühe lisalaeva ehitamiseks või siis ostab riik endale kõik laevad, sest vastasel juhul igal aastal need kulud üha kasvavad, kasvab tarbijahinna indeks, tööjõukulud, kütusehinnad jne. Ma saan aru, et sellega riigi eelarvestrateegias arvestatud ei ole. Või kuidas? Võtate te selle kaalumisele? Ja ma saan aru, et see pingestab neid eelarvelisi läbirääkimise veelgi.

Jüri Ratas
Aitäh teile küsimuse eest! Kui ma neid küsimusi kuulan, siis tuleb alati mõttesse, kas tõesti nii hull ja nii must on see tulevik, aga me oleme tõsiselt arutanud majandus- ja taristuministriga parvlaeva teemat. Meil on täna olemas riigil neli parvlaeva ja tegelikult ka Regula, aga Regulal on teatud kohustus, see on selline, ütleme, asenduslaev, et me ei saa seda liita sellele neljale parvlaevale nagu igapäevaseks tööks juurde.

Jah, meie soov on tõesti – see oli ka minu palve ja samal seisukohal on majandus- ja taristuminister –, et tegelikult riik võiks ühe laeva soetada juurde, viienda laeva. See peaks olema siis Virtsu-Kuivastu vahel. Seda rentida iga aasta, mida me oleme teinud, see näitab seda, et see läheb väga kalliks ja tegelikult see ei tasu isegi nagu pikemas, vaid lühemas perspektiivis ära.

Vaadates Virtsu ja Kuivastu vahelist liiklust, me saame öelda, et on tõusnud sõidukite arv, on tõusnud reisijate arv, on tõusnud ka reisijate arv reisi kohta, et igal reisil on rohkem reisijaid kui periood tagasi. Nii et ma olen täiesti seda meelt, et see küsimus tuleb lahendada.

Kas need summad tõusevad? Ikka tõusevad. See on ju selge, et see dotatsioon igal juhul tõuseb. Aga ma tahan öelda, et selle Virtsu-Kuivastu suuna arutelu juures ei tohi ära unustada tegelikult Rohuküla-Heltermaad. Ma ei taha öelda, et sinna on vaja kolmandat laeva, aga ma tahan küll öelda seda, et tuleb vaadata üle eeskätt talvine graafik, et seal oleks reise rohkem, mida ma olen samuti palunud TS Laevadel teha, et ta seda hindaks ja hindaks juba selle aasta sügisel.

Ma arvan, et neid tuleb vaadata koos. Ja kui te küsisite, kas need on eelarvearutelus teemadeks, siis jah, on teemadeks riigi eelarvestrateegias. Täna meil on teatud võimekus rentida laeva suviseks perioodiks. Kui me räägime seda, et tuleb üks laev veel juurde riigi bilanssi ehk siis osta, see vajab teatud rahalist summat juurde. Ja eks neid arutelud olegi siis septembris ees.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
106 miljonit eurot lisaks?

Jüri Ratas
Kuuest miljonist eurost ma ei tea tõesti mitte midagi.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
106.

Jüri Ratas
Isegi 106-st miljonist eurost ma ei tea mitte midagi.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Okei.

Juhataja
Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!

Ingrid Sembach-Hõbemägi
See oli Riigikontrolli arvutus koos MKM-iga.