Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 4. juuni 2020

8. juuni 2020 - 16:42

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu ja rahandusminister Martin Helme.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=rKspDTpKFZM

 

Juhataja Urmas Seaver

Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu ning peatselt liitub meiega ka rahandusminister Martin Helme.

Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele. Palun!


Jüri Ratas

Suur tänu! Austatud ajakirjanikud ja head pressikonverentsi jälgijad!

Kõigepealt lubage soovida head Eesti lipu aastapäeva! Eesti lipp on 136 aastat vana ja täna hommikul oli tõesti väga ilus lipuheiskamine Pika Hermanni torni jalamil.

Meil oli just kabinetinõupidamine, mis äsja lõppes. Kaitseminister andis ülevaate Kaitseväe ja Kaitseloodu kaasamise kohta, mis on seotud COVID-19 kriisiga.

Ma tahan ka omalt poolt öelda, et see on ikkagi esmakordne, kui militaarpool, sõjaline pool nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu raames tuleb tsiviilkriisile appi seda lahendama ja veel nii pikaajaliselt.

See koostöö on kindlasti olnud väga hea, seda sai tõdetud ka täna arutelul, olgu see siis Kaitseliidu koostöö Politsei- ja Piirivalveametiga. Nii et aitäh kogu südamest Kaitseväele ja Kaitseliidule!

Või näiteks seesama, mis on seotud välihaiglaga. Oli ka täna arutelu all, et arvestades Eesti selliste geograafiat, meie suurt rikkust, mis meie saared on, siis ikkagi tuleks ka tulevikus tõsiselt kaaluda, meil on üks selline välihaigla praegu, et kui kriis oleks laialdasem, ja siin kõrval on veel muud ohud, siis see kaks välihaiglat kindlasti kuluks marjaks ära.

Nii et seda peab siis vaatama, millised on eelarvelised võimalused tulevikku silmas pidades.

Kaitseministri ülevaatest. Ta ütles, et tema hinnangul kehtiv õigusruum on selleks piisavalt paindlik, et selliseid tsiviilkriise lahendada. Samuti ütles ta ka seda, et kaitseväelaste ja kaitseliitlaste motivatsioon oli kõrge. Kohtudes nendega ka ise, ma kindlasti kinnitan seda. Samuti Kaitseministeeriumi valitsemisala on valmis andma ka edaspidi oma panuse tsiviilkriiside lahendamiseks ja nende toetamiseks.

Nüüd edasi, rahandusminister ja tema meeskond on teinud väga head tööd, kui pidada silmas riigi võlakirjade emissiooni. Kindlasti see näitab Eesti tugevust. Riigi 1,5 miljardi euro suurune võlakirjaemissioon kujunes meile edukaks.

Investorite huvi valitsuse 10-aastase tähtajaga võlakirjade vastu oli väga suur. Ja seepärast otsustasime suurendada ka võlakirjade mahtu 1,5 miljardi euroni.

Võlakirjade intressimääraks kujunes 0,125% aastas, mis on meile väga soodne. Võlakirjade tootlus tähtajani on 0,235% aastas. Edukas emissioon on kindlasti kvaliteedimärk Eesti riigile, meie majandusele, meie rahandusele ja – nii nagu ma alustasin, nii ma ka lõpetan – loomulikult ka Rahandusministeeriumi professionaalsele tööle.

Nüüd Euroopa majanduse taaskäivitamine. Ütlen ausalt, et meil oli täna esimene arutelu selle üle ja minu meelest see oli väga sisuline, väga asjalik, väga tõsine arutelu. 750 miljardit on igatpidi väga suur maht, aga küsimus ei ole minu meelest nendes eurosentides ja eurodes, see ei ole esmane küsimus.

Küsimus on tegelikult see, mida see siis tähendab, mida see sellele 27 liikmesriigile tähendab, kuidas toimub tagasimakse, mille arvel toimub tagasimakse, mis on õiguslikud alused.

Nii et need teemad kõik olid täna arutelu all. Samuti õiguskantsleri küsimused selle arutelu kohta, ja sellega me lähem edasi. Üks on selge: kui ülemkogu, mis tähendab siis, et riigid ühel hetkel on mingisuguse paketiga nõus, ja ütleme, et tahab midagi ligilähedaselt täna välja pakutule ja siis eeldame, et 27 riiki on sellega nõus – seda me muidugi ei tea –, siis minu arvates ta peab igal juhul olema riigikogu täiskogu tasandi otsus.

Aga täna me võime öelda ka nii, et tegelikult ei ole ju midagi laual. Ei ole olemas MFF-i, ei ole veel olemas ka sedasama taaskäivitamisrahastut või -fondi. See on lihtsalt teoreetiliselt üks pakkumine ja nii tulebki seda täna käsitleda.

Eks selle üle hakkavad taas arutelud pihta 18. juunil meil ülemkogus. Martinil on enne seda rahandusministrite nõukogu, sealt saab juba sellise esmase tunnetuse kätte. Ja nüüd eile tuli ka uudis, et me ei saa mitte kokku 18. juunil, vaid see toimub taas videosilla teel.

Nii et jah, täna me seda arutasime, Euroopa Komisjoni esitatud majanduse taaskäivitamise fondi Euroopa Liidu uuendatud pikaajalise eelarve, 2020–2027 ettepanekut. Nagu ma ütlesin, aruteludega on kavas jätkata. Eesti positsioonilt järgmisel nädalal peavad tulema taas valitsuskabinetti ja valitsuse istungile.

Eks peale seda tuleb loomulikult saada nii nagu kord ja kohus ka see mandaat Euroopa Liidu asjade komisjonilt. Ma arvan, et ka siin on vaja veel tihedamat koostööd riigikogu täiskoguga.

Euroopa Komisjoni hinnangul kujuneb 2020. aastal Euroopa Liidu majanduslanguseks 7–16% ja Euroopa Keskpanga hinnangul euroalas 5–12%. Ja komisjon prognoosib Eesti tänavuseks majanduslanguseks natuke alla 7% – 6,9%.

Nüüd, kui hetkel rääkida sellest ettepanekust, sellest taaskäivitamiskavast, siis mina olen öelnud, et see on samm õiges suunas. Et siit startida, et siit hakata arutama, kindlasti see on hea lähtekoht. Aga veel kord: siin on kindlasti ka päris palju selliseid vastamata küsimusi, kus me neid vastuseid soovime. Kindlasti ka meie enda põhimõtted, mis on Eesti jaoks olulised, millest me ei saa loobuda.

See ettepanek, mis hetkel on laual, rahanumbrites, kindlasti pakub huvi kuulajatele ja lehelugejatele, selle kohta võib siis öelda nii – aga veel kord ma rõhutan, et see on ettepanek –, et see tähendab siis Eestile 3,3 miljardit eurot lisaks sellele MMF-ile või Euroopa Liidu pikaajalisele eelarvele. Sellest siis enamik oleks toetused, täpsemalt seal üks 1,85 miljardit, ja ülejäänu on võimalus – ülejäänu on võimalus – võtta headel või veel ka väga soodsatel tingimustel laenu.

Ja ees ootavad kindlasti, ma ütlen, väga keerukad läbirääkimised. Läbirääkimised ka näiteks selle üle, kuidas seda tegelikult statistikas kajastatakse jne. Nii et need küsimused kõik olid meil täna samuti arutelu all.

Istungil oli kokku 17 päevakorrapunkti.

Majandus- ja taristuminister andis täna valitsusele ülevaate ka Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuandest. Jutt on siis 213 kilomeetrist raudteest Eestis, olgu see siis projekteerimine ja ka reisiterminalid, mis on seotud Tallinna ja Pärnuga.

Nüüd, peale kella kahte on meil tõsine arutelu. Olen ka öelnud siin pressikonverentsil välja, et 4. juuni on see päev, kui me hakkame arutama riigivarude tagamist ja selle parandamist. Minu hinnangul ei ole riigivarudega või selle varustuskindlusega täna asjad hästi, seda on vaja kindlasti parandada, kui me tahame, et sellistel keerulistel kriisidel me oleme paremini valmis.

Aga see lause, mis ma teile nüüd ütlesin, loomulikult see tähendab rahalisi vahendeid, neid varusid me ilma rahaliste vahenditeta parandada ei saa. Olgu see toiduvaru, olgu see … No üks, millega me täna võime kindlasti rahul olla, on kütuse- ja küttevaru, jah, see kütusevaru on meil tõesti hea. Aga kui me räägime näiteks isikukaitsevahenditest, toiduvarust, esmatarbekaupadest, isikukaitsevahenditest, siis on siin võimalus kindlasti astuda väga suur ja oluline samm edasi.

Ja ma arvan, et ka see õppetund, mis on olnud kindlasti meie jaoks valus, koroonaviirus, annab hea sisendi siia. Siit on tarkust õppida.

Nüüd üleskutse puhata Eestimaal. Mul on hea meel, et siin erinevad ametkonnad järjest rohkem ja rohkem pööravad sellele tähelepanu. Kindlasti algav suvi möödub siis tervisekriisist taastumise tähe all ja selleks tuleb Eestimaal, ma arvan, käia mõnusalt ringi, oma kodumaad armastada, ja meil on väga palju selliseid kohti, mida taas avastada või uuesti uuesti külastada, olgu need meie kaunid metsamassiivid, meie ilusad saared või teised Eestimaa paigad.

Ja sama mõtet kannab ka kampaania „Armasta Eestit“, mille Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus täna käivitab. Selle eesmärk on kutsuda inimesi avastama enda jaoks uusi kohti ja kogume erilisi hetki just meie kaunil kodumaal. Armastame siis meie Eestit samuti. Aitäh!


Juhataja

Rahandusminister Martin Helme, palun!


Martin Helme

Tervist! Ma kõigepealt tahaks ära õiendada ühe libauudise, millega Delfi on jälle hakkama saanud. Kirjutas siin pealkirjas, et ma olen bluffinud numbritega ja olen aastakümneid Eestis elanud inimesed ajutiste töötajate hulka võtnud.

Ei ole. Meil on pikaajalised elamisload – need on neid aastakümneid Eestis elanud inimesed, no põhimõtteliselt siis Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel siia jäänud –, neid on 156 000.

On lühiajalised – no need on need hooajatöötajad samuti ja igasugused renditöötajad, neid on 16 000.

Ja siis meil on tähtajalised elamisload, millega käib kaasas ka töötamise õigus, need on saadud viimase viie aasta jooksul. Neid tavaliselt ajutiseks töötajaks ei loeta, sest nad ei tule siia peamiselt mitte töö eesmärgil, aga neil on töötamise õigus. 16 000 + 31 000 on kokku 48 000. 

Lisaks elab Eestis alaliselt 25 000 Euroopa Liidu kodanikku. See tähendab siis kõige rohkem muidugi naaberriikidest, aga üllatavalt suur kogukond ka näiteks Suurbritanniast või Itaaliast. Ja siis muu maailma kodanikud on ka veel selle sees. Nii et meil on kokku Eestis siis võõrpäritolu rahvastikku suurusjärgus 230 000.

Kust maalt alates hakkab see muutuma probleemiks rahvusriigi kontseptsioonile, see on kindlasti kahtlemata tunnetuse küsimus, aga ei ole mingil moel võimalik öelda, et arv 50 000, mis on ka ümardus, on vale.

Nüüd ma räägin oma tööasjadest ka. Kõige parem uudis kahtlemata on väga hea vastuvõtt, mis Eesti sai rahvusvahelistel finantsturgudel oma pikaajalise võlakirja emissiooniga.

See mitmetpidi hea. Esiteks meil on väga soodne intressimäär. See intressimäär tuleneb siis investorite suurest huvist. Kui me läksime välja sihikuga 1–1,5 miljardit laenu võtta, siis see vahemik oligi tekitatud selleks, et meil oleks suurem paindlikkus otsustada vastavalt pakkumiste hulgale, mida me siis teeme.

Pakkumisi tuli kokku 7,7 miljardi eest ja see muidugi surus siis selle raha hinda alla. Otsustasime võtta maksimummahus ehk 1,5 miljardi ulatuses.

Siin loogika on selles, et esiteks praeguse emissiooni soodne hind kahtlemata on üks põhjus. Kui me niikuinii teame, et meil see ei jää viimaseks rahavõtmiseks turgudelt, siis kasutame seda praegust soodsat hinda ära ja võtame siis selle suurema portsu praegu. Võib olla näiteks poole aasta või aasta pärast see hind ei pruugi enam nii soodne olla, see sõltub väga palju rahvusvahelistest finantsturgudest.

Ja teiseks, mida suurem see summa on, seda rohkem me kaasame erinevaid investoreid, kelle jaoks Eesti ei ole siis enam tundmatu maa, kes on harjunud siis meie olemisega selles nende kauplemissüsteemis ja nende jälgitavates nimekirjades. Ehk siis teisisõnu või nii-öelda söödame turgu sisse.

Lõpuks sai siis 10-aastase võlakirja kupongimääraks 0,125% aastas. Ja see lunastamistähtaeg on meil siis 10. juuni 2030 ja tootlus tähtajani – aastane tootlus – on 0,235% aastas.

Nii et selline see hind on ja see on väga soodne hind – parem kui Lätis ja Leedus.

Investorite huvi kinnitas, et rahvusvahelistel finantsturgudel on suur usaldus Eesti riigi rahanduse jätkusuutlikkuse vastu ja meie majanduse tugevus. Aga mis on võib-olla isegi oluline, mida siinjuures tahaks ka veel eraldi välja tuua, on, et see emissioon, mida me nüüd üle 18 aasta esimest korda tegime, annab väga olulise ja suure ja positiivse tõuke Eesti kapitaliturgude arenguks, sest see tekitab siis, ütleme, selle, et riigi 10-aastase võlakirja riskimarginaal, mis nüüd muutub ka turgudel kaubeldavaks, on võrdluse alus. Ehk siis ingliskeelses žargoonis benchmark, mida võetakse siis lähtekohaks kõikide Eesti suuremate ettevõtete ja pankade edasistel võlakirjade emiteerimistel.

Ja see teeb siis ka ettevõtetel turgudelt, kapitaliturgudelt raha kaasamise lihtsamaks ja tõenäoliselt ka odavamaks.

Nagu öeldud, me viimati võtsime raha niimoodi turult aastal 2002 ja sõltuvalt sellest, missugune on majanduse edasine areng Eestis ja mujal, tõenäoliselt ei jää see meie viimaseks võlakirja tõstmiseks, aga millal see täpselt on ja mis mahus, seda täna on liiga vara hinnata.

Siis riigikassa võla maht kasvas võlakirjade emiteerimisega praeguseks 2 miljardilt 3,5 miljardile. Ja koos eurofondiemissiooniga on riigikassa käesoleval aastal võlakohustusi siis kaasanud 2,82 miljardit eurot.

Valitsus arutas ka ja kiitis heaks Riigikogule saatmiseks riigigarantii andmise töötusriski leevendamiseks Euroopa Liidus. Euroopa Liidu eelarve ja liikmesriikide garantiide toel on kavas luua ajutine ja tähtajaline ühine rahastus, et tulla paremini toime koroonapuhangust põhjustatud tööpuuduse järsu kasvuga. See on see, mida me nimetame siis SURE-ks või eestikeelne akronüüm on TERA ehk Tööturu Erakorraline Meede.

Euroopa Liidu peale kokku on selle meetme maht 100 miljardit eurot, liikmesriigid saavad sealt küsida laenu soodsatel tingimustel, et rahastada siis juba tehtud või ka veel plaanitavaid ajutisi tööturumeetmeid.

No meie puhul see ajutine tööturumeede teatavasti oli see Töötukassa palgatoetus, mille maht tänase päeva seisuga, õigemini mitte tänase päeva seisuga, vaid, ütleme, viimase kokkuvõtte järgi on see, et me oleme sellest 250 miljonist ära kulutanud suurusjärgus 140 miljonit praeguseks.

Laenu saamiseks tuleb siis ära näidata, et alates veebruarist on need kulutused lühiajaliselt tööturumeetmetele järsult kasvanud. Laenu siis võtab Euroopa Komisjon, kaasates raha finantsturgudelt. Ja sellele laenule on liikmesriikide, Euroopa Liidu liikmesriikide kaudu Euroopa Liidu eelarvegarantii.

Eesti garantii osa sellest on 0,195% kogu sellest mahust ehk siis 48,7 miljonit eurot. Garantii sissenõudmise risk muidugi on äärmiselt madal meie kõigi hinnangul.

Kogu see rahastamisskeem käivitub selliselt siis, kui kõik liikmesriigid on omad protseduurid lõpetanud selle garantiileppe andmiseks. Meie puhul tähendab see siis parlamendi suure saali heakskiitmist. Ja Eestil on pärast seda siis võimalik sealt omakorda laenu taotleda.

Maksimaalselt saame me lihtsalt küsida 350 miljonit. Kuid konkreetseid laenusummasid me ei ole tänaseks kindlasti ära otsustanud või isegi mitte seda, kas me tahame sealt laenu küsida.

Ja viimane punkt siis. Läbirääkimistel Riigimetsa Majandamise Keskusega siin mõned nädalad tagasi vaatasime me üle nende dividendi aastaks 2020.

Võib-olla sissejuhatuseks ütleksin niimoodi, et kõikide Eesti riigile kuuluvate äriühingute – aga Riigimetsa Majandamise Keskus on muidugi veidi teine juriidiline kehand – puhul me oleme pidanud üle vaatama nende dividendiootused 2020. aastaks ja osade puhul on paratamatu, et see dividend väheneb.

Aga osade puhul me oleme dividendi ka suurendanud sellest teadmisest või selle loogikast lähtudes, et ajal, kui Eesti riik peab turult raha juurde laenama, ei ole mõistlik, et lihtsalt seisab meie ettevõtete, riigile kuuluvate ühingute arvel suur hunnik raha.

RMK on väga likviidne asutus. Me põhimõtteliselt näpistasime tema arvelt – no hästi kirvega öeldes – siis pool ära. Selles mõttes neid kindlasti nagu tühjaks pigistanud. Ja riigieelarvesse kantav summa on 65,9 miljonit eurot. Me suurendasime seda summat algsega võrreldes ka selle tõttu, et eelmine aasta oli RMK-le äärmiselt tulus aasta ja nad ületasid oma tulu.

Nüüd, Tootsi tuulepargi kinnistute müügitulu tuleb meile järgmisel aastal, sest see tehing on tehtud käesoleval aastal. Ja nii ta on. Aitäh!


Juhataja

Välisminister Urmas Reinsalu, palun!


Urmas Reinsalu

Jah, aitäh!

Siin Martin oli rahul võlakirjaemissiooniga, et Eesti on usaldusväärne, hinnatakse, ettevõtjad ja investorid on huvitatud raha paigutamisest ja üle märkimisest. Ja eks ta ole ka ju nii, et Eesti rahandussüsteemile on selles sedavõrd tunnustus.

On väga ulatuslik ka see tunnustus, mida me oleme saanud, mida meie diplomaadid on saanud siis töös me ÜRO eesistumise lõpu üle maikuus.

Samuti, mul oli eile Põhjala, Balti ja Visegrádi riikide välisministrite koosolek.  Ja tõepoolest, kolleegid eranditult tunnustasid Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumist ja rõhutasid just nimelt seda, et  riikide uuesti selle kriisi ajal kokku tulemisel oli kindlasti kesksel kohal meie diplomaatide tegevus.

Omalt poolt olen tänulik selle eest, et nemad olid andunud toetajaid meile sellel eesistumisel.

Nüüd, valitsus otsustas kiita heaks Eesti positsioonid järgmisel nädalal toimuval arenguministrite koosolekul. Siin on oluline, et jutuks tuleb arenguministrite koosolekul siis tegelikult koroonaviiruse vastane võitlus, kuidas Euroopa Liit siis aitab ülejäänud maailmas koroonaviirusega teistes riikides hakkama saada, ennekõike siis arengukoostöö sihtriikidel.

Minu jaoks on tähtis, et üks prioriteetne riikide grupp on ka idapartnerluse riigid. Ja me oleme, Eesti on pakkunud välja omaalgatuse, mida lõviosa Euroopa Liidu liikmesriik on toetanud.

Ma kuulutan selle idee ka välja siis järgmisel esmaspäeval sellel arenguministrite koosolekul, et luua üleeuroopaline koroonaviiruse lahenduste niisugune digitaalne platvorm, kuhu kõik riigid kannavad oma arengukoostööprojektid või digitaalselt projektid, kuidas koroonaviirusega hakkama saada, seda tõkestada. Siis on omakorda huvitatud riikidel ja ka ettevõtjatel võimalik seal n-ö turuna koostöövõimalusi otsida.

Rääkisin just ka Euroopa Liidu arengukoostöö volinikuga ja ka Euroopa Komisjon on huvitatud olemast sellele Eesti algatusele strateegiline partner.
Ning kui me kõneleme nüüd praktiliselt olukorrast, mis puudutab piiride järkjärgulist avamist, siis võib öelda nõnda, et Schengeni sees valitseb pehmelt öeldes olukorra paljusus, dünaamika. (Näitab kaarti.) Kui me vaatame seda kaarti, siis ma olen selle kaardi üles ehitanud nüüd sellel põhimõttel, millised on Eesti kodanike liikumisvõimalused tänase päeva seisuga teistesse Schengeni riikidesse.

Rohelised on need riigid, kuhu inimestel, Eesti inimestel on võimalus tänase päeva seisuga minna piiranguteta, see tähendab, et inimesed lubatakse meile laekunud informatsiooni alusel nendest riikidest sisse ja nad ei pea esitama ei tervisetõendit ega läbima karantiini.

Punased on need riigid, mille puhul riiki ei lubata Eesti kodanikke, praeguse seisuga.

Sinised on nüüd riigid, kuhu lubatakse sisse teatud gruppi inimesi. Need määratlused võivad olla erinevad, näiteks Prantsusmaale lubatakse põhjendusega – see põhjenduste kataloog siis on, et inimene peab määratlema piltlikult öeldes –, sest Prantsusmaa eesmärk on vältida tavaturismi, põhjendusega tuleb tulla. Samamoodi tegelikult ju ka Soome lubab põhjendatud kaalutlustel, isiklikel kaalutlustel meie kodanikke sisse, aga tavaturiste ei ei luba. Ühesõnaga, sinine grupp on selline.

Kollane grupp on selline, et riiki lubatakse, aga peab jääma karantiini kaheks nädalaks.

Nüüd on küsimus selles, et kahtlemata meie huvides oleks, et see pilt ja selgus oleks võimalikult ühetaoline. Siin me oleme üle Euroopa saanud tunnustust, et esimesena on teatud süstemaatilise käsitluse ikkagi Balti riigid oma koostöös loonud selle Balti mulliga.

See tähendab seda, et meil on selged reeglid, et me lubame selle nädala algusest sisse teisest Schengeni riikidest ja me ütleme, et kõiki sisse, ja teiseks, teatud riikidest naasjad või tulijad, nemad peavad jääma karantiini. Ja see on selgelt objektiivne määratletud kriteerium: 15 inimest viimase kahe nädala jooksul 100 000 nende riikide elaniku kohta haigestunut.

Ja me oleksime loomulikult huvitatud, et võimalikult kiiresti meie inimeste liikumisvõimalused paraneksid. Ma kahepoolselt suhtlen oma kolleegidega, kutsun üles andma sama õigust, nagu me oleme andnud nendele Schengeni riikidele, et ka Eesti kodanikele seda anda. Loomulikult oleme huvitatud sellest, et venitusteta meie inimesed on õigused saaksid.

Me eeldame, et 15. juuni võiks olla üks laiem otsustamise hetk. Saksamaa on juba lubanud, ka mitmed teised riigid on lubanud, et 15. juunist nad kõrvaldavad siis piirangud teiste Schengeni riigi elanikele sisenemiseks.

Võib eeldada, et mingisuguseid piiranguid, mis puudutab siis nt karantiininõuet, need võivad ka teatud riikide suhtes või teatud riikide enda kaitsemeetmetele kindlasti ka pärast seda säilida.

Tähtis on see, et me saavutaksime selle, et kogu Schengeni ruumis oleks võimalik inimestel jälle liikuda, et sisenemise keelde ei oleks. See, et rakendatakse ka rahvatervise piiranguid, karantiini ja muid asju, oleks siis järgmine samm. Aga see peab olema ka objektiivselt mõõdetud.

Teine probleem, tõsine probleem on sellega, kuidas ja millisel asjaolul kontekstis avada Schengeni ruumi väljapoole, kolmandatest riikidest tulevatele inimestele.

Täna kehtib selge ja kõigi Euroopa riikide kokkulepe, et Schengeni ruum on suletud kuni 15. juunini. Välja arvatud siis, ütleme, hädajuhtumid, kus riigid on teinud erandeid, kasvõi, aga üldine põhimõte on see, et Schengeni ruum on suletud.

Ja nüüd on väga keeruline. Töörühm kogunes teisipäeval, mis puudutas piiride avamist. Tervisegrupp, üleeuroopaline kogunes kolmapäeval. Homme kogunevad siseministrid, et püüda leida ühetaoline lahendus, kuidas seda avama hakata. Sest milline on olukord? Kui Schengeni sees kontrolli ei ole ja üks riik ütleb, et ta tõmbab piirangud maha täiesti kolmandatest riikidest tulijatele, siis tegelikult see tähendab nende inimestega, kes on potentsiaalsed kõrgematest viirusepiirkondadest, kandumist üle Schengeni. Ja see sunniks otsekohe peale ka teisi Schengeni riike hakkama siiski taastama piirikontroll. Järelikult on oht, et me astume selles mõttes jälle tegelikkuses sammu tagasi.

Eesti vaade on siin selge: me ei tohi kiirustada, me peame saavutama ühetaolised põhimõtted. Arvan, et see, et hinnata lähteriikidest nakatumise arvu, on kindlasti kõige mõistlikum. Kolmandaks on oluline ka usaldusmeetmeid rakendada, st karantiini ja muid usaldusmeetmeid. Aga tähtis on, et need oleksid üle Schengeni ühetaolised.

See võimaldab vältida Schengeni sulgemist viilude kaupa. Siin võimaldab vältida ka seda, mis on kahtlemata oluline seda, et viirus ei hakkaks mingitel põhjustel kiirelt levima.

Võib juhtuda – Prantsusmaa on praegu teinud selle ettepaneku ja me arutame täna ka seda, kas asuda toetama Prantsusmaa ettepanekut –, et kui 15. juuniks ei ole ühetaolisuse põhimõtted saavutatud – praeguse seisuga tundub, et igal päeval neid ei ole saavutatud, need seisukohad on väga erinevad –, siis tuleb lükata Schengeni avamine edasi.

Praegu on juttu olnud kaheks nädalaks, st vähemasti kaheks nädalaks Schengeni ruum hoida hoida lukus.

Ja nüüd homme peaks tulema uus nimekiri nendest riikidest, kus meie Balti ruumis siis karantiini kohandame. Praeguse seisuga on siin seitse riiki: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Ühendkuningriik, Portugal, Malta, Rootsi. On võimalik, et siis kas ühes või teises suunas kahe nädala perspektiivis tuleb muudatusi.

Nii et me siis homme anname teada, et need inimesed siis, kes nendest riikidest naasevad, st lähevad või tulevad nendest riikidest Eestisse, peaksid olema karantiinis.

Ühesõnaga, lähemate nädalate puhul on see kõige kesksem Euroopa Liidu sisene niisugune välissuhtlemise ülesanne number 1, kuidas saavutada ühine arusaam Schengeni ruumi seest ja kuidas saavutada ühine arusaam ülejäänud maailmaga seose taastamisel.

Ja kahtlemata meie rakendame praegu kahte usaldusmeedet: üks on karantiin ja teine on samm-sammult samuti objektiivsete kriteeriumide alusel lennuliinide rahvusvaheliste ühenduste taastamine.

Siin me säilitame selle põhimõtte otse rahvusvahelisi ühendusi ei ühenda ära, Balti riikides oleme kokku leppinud, siis kui meil ei ole teatud objektiivset arusaama, et nendest lähtekohtadest ei ole saadud viirust kontrolli, seal on vastav referentsnumber 25 inimest viimase kahe nädala jooksul nakatunud 100 000 inimese kohta nendes sihtkoha riikides. Aitäh minu poolt!


Juhataja

Nüüd on ajakirjanikel võimalik küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, mida esindate, ja kellele küsimus on suunatud. Küsime läbi mikrofoni.


Loora-Elisabet Lomp, Postimees

Minu küsimus oleks rahandusministrile. Me laename 1,5 miljardit eurot, plaanis on vist veel laenata – mida me kogu selle rahaga peale hakkame? Ja teine küsimus: kuhu on kinni jäänud Nordica rahad?


Martin Helme

Jah. Mis me sellega peale hakkame? Mäletatavasti me võtsime vastu aprillikuus lisaeelarve ja lisaeelarve oli defitsiidis. Osaliselt see katab meie lisaeelarve defitsiiti. Meil on ka plaanis – valitsus on mitu korda arutanud, aga see on pisut pikemaajalisem protsess, mis vajab suuremat ettevalmistust – ikkagi majandamise majanduse elavdamise järgmine pakett, kus me ikkagi terve hulga mingeid infrastruktuuri investeeringuid ära otsustada.

Aga osa sellest rahast on selgelt n-ö varu või likviidsuspuhver.

Olukorras, kus meil ei ole tegelikult jätkuvalt väga head ettekujutust, mis suunas majandus liikuma hakkab ja kui pikaks see kriis kujuneb, peame me olema võimelised tagama seda, et meil ka suurema maksulaekumise ärakukkumise korral on olemas Eestis likviidsuspuhver.

Nii et, ütleme, lühike vastus on see, et mitmeks erinevaks asjaks.

Nüüd, Nordicaga on lugu selline, et valitsus langetas Nordicale raha andmise otsuse tingimuslikult seal olid, ütleme, need kaks põhitingimust. Esiteks, nendest kolmest lennundusega seotud ettevõttest tuleb reorganiseerida üks korralik ja tugev. See oli reorganiseerimisplaan on vaja ära täpsustada. Teine oli, et Nordica esitab meile selge plaani, kuidas jätkuvad lennud Tallinnast või taastuvad lennud Tallinnast. Ka sellega on tegemist.

Aga kolmas oluline põhjus veel, miks see praegu ei ole veel toimunud, on selles, et lähemal uurimisel on saanud selgeks, et Nordica rahasüsti puhul on meil vaja kõigepealt saada teada, kas see on riigiabi või ei ole riigiabi.

Ma kindlasti ei ole nõus sellega, et me enne selle teadmise saamist eraldame raha ja siis oleme kahe aasta pärast täpselt samas punktis, kus me olime Eesti Õhuga. Seda riski meil pole küll kuidagi mõtet võtta.

 

Sven Soiver, TV3

Küsimus peaministrile ja välisministrile Venemaa uue kodakondsusseaduse kohta. Nüüd, kui nad lubavad topeltkodakondsust eesmärgiga, et endise Nõukogude Liidu vabariikide seas tekiks rohkem Venemaa kodanikke, siis kas see on Eestile murekoht? Kuidas Eesti kavatseb sellele vaadata? Mis on teie seisukoht?


Urmas Reinsalu

Venemaa Föderatsioon, loomulikult, iga riik ise määratleb oma kodanikkonda. Aga me peame kahtlemata pidama silmas oma rahvuslikke huvisid, oma riigi kodakondsuspõhimõtted.

Ja ma arvan, et see on see asjaolu, mille eest ma olen korduvalt hoiatanud ka neid entusiaste, kes on Eestis kõnelenud ulatuslikud topeltkodakondsuse põhimõtte sisseviimise eest. Naturaliseeritud kodanikel Eesti Vabariik seda ei võimalda, see on meie selge riigiõiguslik valik olnud. Ma arvan, et see on õigustatud valik ja see on kümnekordselt õigustatud valik, vaadates seda Venemaa Föderatsiooni tegevust topeltkodanike loomisel.

Küsimus sellest, et Vene Föderatsioonis on olnud need käsitlused erinevad, mis puutub topeltkodakondsuse lubamist või mitte. Tegelikult on olnud ka konservatiivne periood.

Praegune periood või need otsused, et seda siin hiljuti vastu võetud kodakondsuse seadust liberaliseerida, ma kahtlemata asetan need konteksti, mida tuleb lisaks oma kodakondsuse sisemiste korralduste küsimusele kindlasti vaadata ka Kremli administratsiooni ühena n-ö Russkii Mir või Vene Maailma kontseptsioonist, seoses sellega välismaailmas mõju suurendamise initsiatiivina. Selles kontekstis. Kindlasti on sellel ka oma poliitiline motivaator, miks seda tehakse.

Üks asi, mida ma ei maininud, on see, et oli valitsus eraldas ka täna reservfondist vahendeid üheks erakorraliseks evakuatsioonilennuks. Me saadame siis, toimetame ühe Eesti kodaniku evakuatsioonilennuga Türkmenistanist Eestisse tagasi, kuna on tegemist ka sellega, et on vajalik kasutada meditsiinilist transporti.

See olukord on tõesti selline, et alternatiive tavaolukorras evakuatsioonilendudeks seal ei ole. Ning olukorra muudab keerulisemaks, et Türkmenistan on oma kogu õhuruumi sulgenud. See oli see põhjus. See on erakorraline, ühe kodaniku puhul, aga valitsuses me arutasime seda ja leidsime, et see on põhjendatud, arvestades neid tõesti vägagi-vägagi erakorralisi asjaolusid.

Jaa, see summa, selle lennu evakuatsioonilennu maksumus on siis 43 000 eurot, Tallinna kiirabi viib selle lennu läbi.


Mart Linnart, ERR

Küsimus Urmas Reinsalule. Kuidas on korraldatud see, kui inimene tuleb kõrge nakkuskordajaga riigist, kuid teeb vahemaandumise turvalises riigis? Kas ta peab sel juhul jääma Eestisse sisenedes karantiini ja kas ta peab siis ise seda lennujaamas kellelegi ütlema, kui ta on tulnud, või kuidas see riiki sisenedes käib?


Urmas Reinsalu

Me oleme selle süsteemi ülesse ehitanud nõnda, et meil niisugust piirikontrolli Schengeni siseruumis ei ole. Küsimus sellest, et kui inimene naaseb, siis inimene peab ise sinna vabatahtlikult, kui ta nüüd viimase 14 päeva jooksul on olnud selles riigis, siis ta peab jääma tegelikult ise karantiini.

Kahtlemata, kui see tuleb ilmsiks, et inimene karantiinikohustust ei ole täitnud, siis see on sanktsioneeritav, see on karistatav.

Aga arvestades seda – meil oli sellel teemal ka põhjalik arutelu politseiekspertidega –, et kuna meil niisuguseid andmebaase, superandmebaase, kui me kujutame ette, et inimene on läbi mitme teise Euroopa riigi liikunud, tegelikult selles mõttes kõigi riikide trajektooride läbimise kohta ei ole ja nii või teisti tugineks see inimeste ütlustele, siis meie üldine eeldus rajaneb sellele, et inimesed on vastutustundlikud ja järgivad seda põhimõtet, et nad nendest kõrgema viirusetasemega riikidest jäävad karantiini.

Ja loomulikult on olemas ka teisi meetmeid, mida politsei kasutab oma töötaktikate mõttes, aga üldkontrolli või seda, et inimesed peaksid kuskil deklareerima, ennast üles andma – ei, niisugust üldpõhimõtet meil ei ole.

Ja seda öelduna ja kirjeldas ka seda, et me praegu seisame selle eest, et inimeste liikumisvõimalusi avardada, ja loomulikult meie huvi on ka rahvusvahelisi lende ohututesse kohtadesse kasvatada, siis see tegelikult ei tähendanud seda, et me õhutaks inimesi liikuma suurel kiirusel, hulgakaupa.

Ei. Tegelikkuses see Välisministeeriumi üldine seisukoht ja hoiatus, vältida rahvusvahelist reisimist, see on endiselt maksev.


Viljar Voog, Õhtuleht

Küsimus põhiliselt rahandusministrile, aga teised vastused on ka alati oodatud.

Ühelt poolt on tore, et raha tuleb väljast juurde, aga millised on plaanid avaliku sektori kärbetega? Näiteks, välisminister siin peale lisaeelarve vastuvõtmist ütles, et need arutelud peaksid kohe hakkama, teised on aga öelnud, et ootaks selle asjaga kuhugi sinna sügiseni. Mis plaanid praegu on?


Martin Helme

No põhimõtteliselt on need plaanid samad, mis me, kui ma õigesti mäletan, nädal tagasi siin rääkisime, et meil on olemas mingisugune summa tuvastatud, mis on selle aasta kuludest, riigieelarvelistest kuludest jäänud tegemata seoses siis koroonaepideemiaga.

Me räägime praegu lähetuskuludest ja mingitest transpordikuludest ja koolituskuludest jne, mida me soovime, et ministeeriumid ei kulutaks oma diskretsiooni järgi kuhugi mujale, kus nad peavad mõistlikuks raha kulutada, vaid et see tuleks tagasi valitsuse reservi ja valitsuse reserv jääks kulutamata siis selle võrra.

Ja teine osa on siis järgmise aasta eelarve eelarveläbirääkimised, mis hakkavad peale augusti lõpus või septembri alguses. Selle ajani teeme me just nimelt seda tööd, et teha enda jaoks selgeks ja vaielda võib-olla ka enda jaoks läbi juba, mis võiksid olla need suured taristu projektid või mingid muud majanduse elavdamise või siis, ütleme, meie majanduse moderniseerimise projektid, mida me võiksime tahta järgmise aasta eelarvesse panna.

Meil on ühest küljest avaliku sektori jooksvate kulude kärbe, see on nii-öelda üks rada, millega me läheme, ja paralleelne rada on siis majanduse elavdamine läbi investeeringute. Need ei ole üksteist välistavad.


Urmas Jaagant, Äripäev

Küsimus rahandusministrile. Ütlesite, et osa sellest laenurahast läheb ka selle lisaeelarve kulude katteks, aga praeguse seisuga on olukord selline, et sealt eelarvest on väljamakseid tehtud kuskil 216 miljonit eurot. Suurim osa, 140 miljonit on läinud siis Töötukassa palgatoetuse peale. Teadupärast on seal ka need suured KredExi laenu- ja käendusmeetmed. Miks need pole käima läinud, kuigi neid on saanud juba hea mõnda aega taotleda?


Martin Helme

Jaa, seda me teadsime ette, et nende laenumeetmete käivitumine, no näiteks EAS-i asjad on juba praktiliselt kõik toimima saanud, KredExi laenumeetmete käivitumine võtab pisut kauem aega.

Kõige lihtsam on vastata käenduses. Käendusega on selline lugu, et kui laenu ennast ei tehta, kui pangad laenu ei anna, pole ka midagi käendada. See on nagu üks koht.

Teine nüüd on see, et ka täna tuleb pärastlõunal valitsusse KredExi tingimuste muutmine. Sellises mahus, sellistel tingimustel ja nende eesmärkidega, nagu me KredExile raha andsime, oli meie jaoks ju selgelt uus kogemus. On oluliselt suurem maht, kui KredEx kunagi on teinud.

Eks me timmime neid tingimusi, et ta paremini käima läheks. Me oleme vaadanud peale, mis siin tõrked on, mis on tagasiside turult.

Mul oli näiteks – kas oli üleeile – kohtumine hotellide ja restoranide liiduga, kes andsid väga praktilist tagasisidet KredExi meetmetele, mis sealjuures on see, mis ei toimi, või mis asjad on need, mis neile väga hästi tunduvad, et peaks toimima. Nii et seda timmimist on vaja.

Aga ma siinjuures ütlen ka, meil oli täna hommikul valitsusele ülevaade, siis Rahandusministeerium teeb regulaarselt ülevaadet nii nendest meetmetest kui ka üldisest majandusolukorrast. Ja selline üldine hinnang on, et me oleme teinud asju õigel viisil ja õiges järjekorras.

Need kõik kiired kiired meetmed, mida me tahtsime, siin tööturu stabiliseerimiseks ja esimese šoki vältimiseks, tegime ära, need on hästi käivitunud ja oma oma eesmärgi, ma ei tea, kas kümnesse, aga sinna lähedale saavutanud.

Järgmised asjad, mis on siis majanduses ettevõtluse likviidsuse tagamine, ettevõtluse investeerimisvõimekuse tagamine, võtabki kauem aega.

Ma toon lihtsa näite sellesama Tallinki laenuga. Ainuüksi selleks, et neid tagatisi seada, on vaja mitmest eri riigist mitmed erinevad juriidilised protseduurid läbida, see võtabki kõik aega.

Ja üldiselt enamikul puhkudel, ütleme, kui ettevõte on vähegi elujõuline ettevõte, siis kas tal on või tal ei ole mingeid puhvreid, mõnedel ettevõtetel on neid natuke rohkem, teistel võib-olla vähem – meil on ka terve hulk ju selliseid, Eestis on väga palju selliseid ettevõtteid, kes sisuliselt elavad käibest ehk n-ö peost suhu –, ka sellisel juhul, ütleme, mõnekuise viitega on võimalik ajatada oma erinevaid kohustusi, et saada uued plaanid peale.

See, et siin nädalate või kuudega ei ole kogu see poolteist miljardit huugama pandud, on täiesti normaalne. Oleks päris hirmus, kui oleks pandud huugama.

 

Juhataja

Võtame vahele veebi teel laekunud küsimuse. Aleksander Krjukov, Rahvusringhääling, küsimus rahandusministrile. Kuidas on Eesti emiteeritavate pikaajaliste võlakirjade intressimäär võrreldav teiste riikide pikaajaliste võlakirjade emissioonidega?


Martin Helme

Jaa. Hästi, ma ütleks lühidalt. Lühike vastus on see, et on meie seis on väga hea.

Eks see sõltub nüüd muidugi, keda me endale võrdluseks võtame. Ma juba mainisin siin Lätit ja Leedut. Lätist ja Leedust me oleme mõlema puhul selgelt soodsama intressiga.

Tõsi küll, Lätil ei olegi 10-aastaseid võlakirju, vaid on 8-aastased.

Euroopas on põhimõtteliselt kolm riiki, kellel on negatiivsed 10-aastaseid intressid, need on Saksamaa, Hollandi ja Austria.

Ja siis see järgmine seltskond, kelle intressimäärad jäävad sinna 0,1 ja 1,5 vahele, neid on juba terve trobikond, aga seal juba n-ö paremik, ja selles selles seltskonnas me oleme sees.

Nii et me oleme võrdluses teiste Euroopa riikidega ja spetsiifiliselt ka teiste euroala riikidega heas selles n-ö vahemikus.


Sven Soiver, TV3

Küsimus välisministrile. Piiride avamise kohta, aga siis lähinaabritega. Ehk siis, millega soomlased põhjendavad, et nad meie turiste ei taha? Ja kuidas te suhtute Tallinki soovi hakata sõitma Gotlandile, kus on koroonaolukord isegi parem kui Eestis?


Urmas Reinsalu

No vot, praegu vähemalt … Me arutasime valitsuses ka seda Tallinki soovi. Tallinki lähtekoht oli – ja nüüd ma pean ütlema, et ma tuginen valitsuse või Riigikantselei eksperdi numbritele –, et seal on kaks inimest nii-öelda per capita 100 000 nakatunu kohta viimase kahe nädala puhul, aga Riigikantselei eksperdid tuvastasid selle, et seal on 30 kolmkümmend inimest. Tegelikult siis 15-kordne vahe.

Ja 30 inimest teatavasti jääb ka üle selle tingliku piiri, mis me Balti riikide vahel rahvusväe transpordi korral oleme osundanud, reisitranspordi puhul, et see peaks olema mõõtaste 25.

Nii et me leppisime kokku valitsuses, et me seda koroonakomisjonis järgmine nädal vaatame uuesti üle, et kuidas saab olla nii suur segadus või erinevus nendes numbrites.

Kindlasti, ma usun, meie lähtekoht on selline, et kui meil on kindlus, et ei teki ülemäärast riski viiruse levikule, siis meie rahvusvahelisi ühistranspordi ühenduse lubame, võimaldame. Meie otsus ei ole kuidagi selektiivne, ühestki konkreetsest kohast sõltuv.

Nii et, ütleme, täna valitsuse seisukoht oli selline, et me jaatavat otsust ei pidanud võimalikuks langetada, vaid me vaatame uuesti sellele otsa järgmisel nädalal. Tallinna taotlus oli seal vist juuli algusest, midagi 5. juuli või nii.

Nüüd see, mis puudutab seda põhjust, et miks Soome turiste ei tervita Eestist, õige on see, et ma olen Soome välisministrit kutsunud ka Balti mulliga ühinema. Need piirangud, mis puudutavad siis, eks suur osa piirangutest on maas ja see kontroll on ka ju praegu pisteline kummaski selles osas.

Nii et see puudutab tegelikult siis turistide tulemist, sest Soome oma kodanikke lubab välja, ainult küsimus on naasmise karantiinis. Ja loomulikult see pelutab turiste, Soome turiste ja Eesti nii-öelda ilma põhjuseta liikuvaid inimesi Soome oma reeglite järgi ei luba riiki siseneda.

Nad on tuginenud oma rahvatervise seisukohtadele. Neil ei ole, kuidagi võrra nad ei käsitle Eestit või teisi maakera riike või Euroopa, Schengeni riike siin erinevad. Siin ei saa öelda, et nad on kuidagi vastu ütlevad meile seda.

Meie neid julgustame, ütleme, et meie need sammud on näidanud, et me suudame tagada viiruse leviku kontrolli all. Järelikult, kui epidemioloogilise olukorda mõlemal pool lahte sarnane, siis võiks selle sammu astuda. See on asjakohane.

Aga kindlasti on see kontekst seotud sellega, et kui vaadata, kuidas otsuse tegi Soome töörände lubamise osas, siis Soome tegi tegelikult selle otsuse nõnda, et ta tegi kogu Schengenile. Ja ma arvan, et on võimalik, et nad kaaluvad ka erinevaid kaalutlusi, kindlasti hindavad ka viiruse olukorda ja neid otsuseid, mida ühel või teisel moel lubamine Eestiga, võib-olla nad käsitlevad ka teiste Põhjamaadega ja sellega on see kuidagipidi seotud.

Nii et ma ütlen, et rahvatervise hinnangult minu vaates Soome võiks otsused langetada. Ma olen Soome kolleegi sellele üles kutsunud. Vähemalt nii, nagu ma olen nende poolt tagasisidet saanud, on see nende jaoks päevade ja nädalate küsimus, nende otsuste läbivaatamine. Ja ma loodan, et need otsused langetatakse.

 

Juhataja

Võtame viimased kaks küsimust, kõigepealt Elo ja siis Viljar.


Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2

Küsimus rahandusminister Martin Helmele. Palun selgitage EKRE poolt tulevat veidi vastukäivat informatsiooni.

Ühelt poolt kõlab sõnum, et ukrainlastele ja teistele kolmandatest riikidest tulevad tööjõule sellist aega nagu varem oli, enam ei taastu, ehk nüüd tuleb keskenduda siis oma inimestele ja töötutele.

Teiselt poolt ütleb teie maaeluminister Arvo Aller, et niipea, kui vähegi võimalik, taastub kõik kolmandatest riikidest tuleva töö osas, nii nagu varem oli.
Kes ja kus siis õigust räägib?


Martin Helme

Aga äkki mõlemad räägivad õigust. No näiteks eile võeti riigikogus vastu välismaalaste seaduse muudatus – kui ma õigesti mäletan, oli välismaalaste seadus –, kus pandi lisakohustused ettevõtjatele, kui nad välismaist lühiajalist tööjõudu kasutavad. Rahandusministeerium pani sinna samuti oma punktid sisse ja see peaks oluliselt vähendama ettevõtete apetiitsust kasutada renditööjõudu, sest neil tekivad samasugused sotsiaalsed kohustused ja palga maksmise kohustused, nagu on siinsel tööjõule.

Sest küsimus ei ole ju ainult tööjõu hinnas, ehk siis selles, ütleme siis niimoodi, et meist madalama elatustasemega riikidest tulevatele inimestele on võimalik vähem raha maksta, mis on ju asja põhiuba olnud ettevõtjate jaoks, vaid küsimus on lisaks sellele ka töötingimustes – selles, et neid on kergem vallandada ja neile peab pakkuma vähem erinevaid sotsiaalseid hüvesid või ka töötingimuste osas on neile oluliselt väiksemad nõuded.

Neid nõudeid peaks ikkagi tegema võrdseks Eesti tööjõuga, et Eesti tööjõud, meie inimesed ei oleks sellel tööturult välja surutud. Ja see on laiem pakett. Ega siin ainul ühe seaduseelnõuga seda ära ei lahenda.

Aga küsimus ongi ju põhimõtteliselt selles, et me oleme täna olukorras, kus Eestis tööpuudust liigub ülesmäge, meil on oma inimesed, 50 000 oma inimest, kellest suurusjärgus pooled või natukene vähem kui pooled on töötuks jäänud viimastel kuudel. Ja samaaegselt meil on üks selline mõõdutundetu nõudmine, et tööjõudu tuleb sisse tuua. Ma siiski jään selle …

Siin on nagu intelligentset arutelu vähe olnud kogu selle tööturu ja tööjõu sissevedamise teemal. See on väga emotsionaalne teema, loomulikult. Aga ühel pool on emotsioonid, ütleme siis, selliseid väärtuspõhised, ja teisel pool on muidugi rahapõhised. Mõlemalt poolt on need kirglikud.

Aga ma arvan, et meil on vaja … See on kasuks tulnud, Eesti ühiskondlikus diskussioonis on kindlasti vaja küsida endalt, missugust majandusmudelit me siis tahame.

Kas me tahame sellist majandusmudelit, kus need inimesed, kes ei ole nõus Eestis töötama palgaga, millega peret üleval ei ole võimalik pidada, läheksidki ära kuhugi mujale, ja nende asemele tuleksid siis inimesed oma kodumaalt, kes oleks nõus odavat tööd tegema, või me tahame sellist ühiskonda, kus meie oma inimesed elavad siin saadud palgast hästi ära ja me ei pea tooma Eestisse sisse lõputu karussellina võõrtööjõudu?

Selles arutelus, ma arvan, no ma julgen väita, et tänane valitsus siiski seisab seisab põhimõtteliselt oma inimeste eest. Kuidas me sinna jõuame – kui sujuvalt või kui paindlikult ja missuguseid nüansse arvestades –, see on kahtlemata arutelu all.

Aga see arusaamine, et Eestis peab olema võimalik normaalset palka saada, sa ei pea selleks välismaale minema, ja see arusaamine, et me peame oma majandust viimast suunda, kus ta on nii arenenud, et me ei ole mingisugune odavtööjõu maa – ma arvan, et siin meil vaidlust valitsuses ei ole ega kindlasti ka mitte erakonna sees.

 

Viljar Voog, Õhtuleht

Küsimus. Härra peaminister, te ütlesite, et seoses selle Euroopa Liidu taaskäivitumismehhanismiga oli küsimusi ka õiguskantsleril. Kas saad neid küsimusi natukene avada?


Jüri Ratas

Ma ütlesin, et õiguskantsler ka osales selles arutelus.

No üks küsimus, mis on, on see, eks ju, kuidas seda kajastada. Kuidas seda Euroopa Liit näeb? Sest see 750 miljardit, kõik on tegelikult laen. Jah, toetused ja laen, kuidas neid toetusi kajastada, kuidas tagasimakseid kajastada.

Nii et eks nendele küsimustele tuleb siin lähinädalatel vastused saada.

See oli üks arutelukoht, kus oli ka tema sees.


Urmas Reinsalu

Jah, sellele eelmisele küsimusele, mis puudutas neid töötajaid ja hooajatöötajaid ja nõnda, ütlen vastuseks: ma arvan, et siin kahte asja tuleb selgelt eristada.

Üks asi on praegu see olukord, et kogu Schengeni ruum on suletud, välja arvatud erandid. Riikidel, jah, on võimalik teha erandeid töörände osas või sõlmida ka ka eraldi riikidevahelisi kokkuleppeid, aga fakt on see: üldpõhimõte on, et Schengeni ruum on suletud.

See otsus, mida me oleme langetanud oma nii-öelda ruumi sulgemise kohta, on seotud puhtal kujul selle koroonaviirusega. Nii. Schengeni sees oleme astunud sammu, Schengenist väljas püüame saavutada üleeuroopalist ühtset arusaama.

Kindlasti see ei tohi muutuda selleks ja mitte mingil juhul ei muutu selleks, et me kasutame nii-öelda rahvatervise argumenti kuidagi tööjõupoliitika kujundamisel. Ei, need on erinevad asjad.

See ei tähenda seda, et tööjõupoliitikas, mis puudutab hooajatöötajaid, lühiajalisi töötajaid, ütleme, ka sellest tulenevatelt madala sissetuleku nõudega töötajaid, et nende poliitika puhul me ei lepi kokku valitsuses mingisuguseid muutusi, kui meil selleks valmidus on olemas, arvestades seda olukorda, et meie tööjõuvajaduse struktuur, nõudluse-pakkumise vahe, me näeme, paraku muutub see dünaamika kahjuks väga negatiivses olukorras, tööjõupakkumise, noh, nii-öelda ülepakkumise tõttu, nädalate jooksul see olukord muutub.

See, mis puudutab nüüd seda üleeuroopalist Euroopa pikaajalise finantsraamistiku kõrval ka seda Euroopa koroonakriisi paketti, siis kuulates täna neid arutelusid, eksperdid väga põhjalikult kõnelesid sellest, et siin on rahaliselt asjaolud, siin on põhimõtteliselt asjaolud, mis on riigiõiguslikud, siin on põhimõttelised küsimused, mis on seotud ka sellega, mis on täiesti lahus sellest, kui suured numbrid üks või teine riik saab nende toetustena.

Minu meelest see arutelu, mis kõlama jäi – see on minu hinnangul –, on see, et Eesti positsioon peaks olema ühemõtteliselt selge: mingeid ühetaolisi üleeuroopalisi makse Eesti ei peaks selles paketi osana küll nägema.

Euroopa maksudele Eesti peaks ütlema selge ja jäiga ei.

 

Juhataja

Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!