Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 31. oktoober 2019

1. november 2019 - 12:50

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaministrit asendav siseminister Mart Helme, riigihalduse minister Jaak Aab, sotsiaalminister Tanel Kiik ja välisminister Urmas Reinsalu.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=601BvLIpSLo&feature=youtu.be

 

Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna siseminister Mart Helme, riigihalduse minister Jaak Aab, välisminister Urmas Reinsalu ning sotsiaalminister Tanel Kiik. Esmalt sõna peaministri ülesannetes Mart Helmele.


Mart Helme
Aitäh! Ja veel kord – tänu õnnitluste eest! Ma rõõmustan teid sellega, et ma ei kavatse veel poliitikast lahkuda. Tõenäoliselt on teil võimalik mind oma teravate küsimustega piinata tulevikuski. Ma püüan anda ka teravaid vastuseid.
 

Mis meil siis täna toimus? Meil oli valitsuses 12 päevakorrapunkti. Ja kuna peaminister on USA-s visiidil, saabub homme orienteeruvalt kella 12 paiku – ja etteruttavalt teie küsimustele vastates, me püüame talle ka kohe siis tutvustada uut väliskaubandus- ja IT-ministrit, st kandidaati –, siis olen ma tema kohustes täna. Temaga on kaasas ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Nii et meie valitsuse istungilt nemad täna puudusid.
 

Visiitidel on ka maaeluminister ja keskkonnaminister, aga valitsuse kvoorum oli koos ja seetõttu need 12 punkti, mis meil päevakorras olid, õnnestus ilusti-kenasti vastu võtta.
 

Nüüd mõned nendest punktidest… sest ilmselt ei ole mõtet rääkida sellest, et taastasime ühe kodakondsuse, mis oli n-ö kaotsi läinud seoses sellega, et laps oma vanema Vene kodakondsuse omandamise korras omandas samuti Vene kodakondsuse, nüüd ta on aga täiskasvanu, otsustas tahta tagasi Eesti kodakondsust ja selle ka sai. Ja veel mõned kodakondsusega seotud punktid.

Aga olulisemad vast on muud teemad. Näiteks see, et me kinnitasime kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad aastaks 2020. Võimalused põhimõtteliselt ei muutu, sest kalavarude seis on laias laastus sama.
 

Tasude arvestamise kord on samuti sarnane mulluste püügikoguste kokkuostuhindadega. Mõnede püügivahendite tasud tõusevad, aga see tõus ei ole oluliselt suur või kuidagi mingeid mullistusi tekitav. Ja sellest laekuvat raha kasutab riik kalavarude uuringuteks, järelevalveprojektideks ja muudeks kalandusega seotud asjadeks.
 

Oluline teema, ma arvan, mis omandab ajas tulevikus veel suurema tähtsuse, on see, et me kiitsime heaks tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõu, kuna e-poodide arv suureneb pidevalt ja sellega seoses suurenevad ka rikkumised, kuritarvitused, pankrotti minekud, kahjud klientidele.
 

Eelnõu eesmärk ongi tugevdada tarbijate huvide kaitset e-kaubanduses ja parandada ka asutuste koostööd piiriüleste rikkumiste lõpetamisel. Tehnilise Järelevalve Ametile antakse tulenevalt Euroopa Liidu määrusest täiendavaid õigusi järelevalve paremaks tegemiseks.
 

Kinnitasime eesti keele nõukogu uue koosseisu, mis kasvas paari inimese võrra. Otsustasime 2019. aasta riigieelarve täiendava liigendamise. Aga siin mingeid põhimõttelisi muudatusi ei ole, tegemist on tehnilist laadi ümberkorraldustega, kus on täpsemalt lahti kirjutatud ministeeriumite ja nende allasutuste investeeringud käesoleval aastal.
 

Istungile lisandus ka üks punkt, mida veel eile ei olnud, aga mille ma kooskõlastasin eile õhtul, tulles Võrust, sõidu ajal bussis, tänu tänapäevastele sidevahenditele. Nimelt toimub Tallinnas rahvusvahelise ettevõtlike noorte organisatsiooni JCI maailmakongress. Ja valitsus otsustas suunata Kultuuriministeeriumile 150 000 eurot selle ürituse toetamiseks. Kokku on konverentsi eelarve kaks miljonit eurot, sellest poole katavad osalustasud ja teiste partnerite rahalised-mitterahalised toetused.
 

Aga kuna konverentsile on oodata ligi 5000 osalejat enam kui sajast riigist, siis on tegemist üritusega, mis kindlasti mõjub Eestile hästi, ka rahanduslikus plaanis, sellepärast, et need inimesed tõenäoliselt jätavad meile siia päris arvestatava hulga raha, mida nad kulutavad majutuseks, toitlustuseks ja muudeks asjadeks.
 

Need on asjad, mis üldkorras väärivad märkimist. Ma ei puudutanud neid teemasid, mis on konkreetsete [pressikonverentsil osalevate, toim.] ministrite haldusalas. Nii et mina siinkohal praegu tõmban kriipsu alla.


Juhataja
Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!


Jaak Aab
Head ajakirjanikud! Tänasel valitsuse istungil, mis puudutab päevakorda, andsin ülevaate riigihangetest. See on seadusejärgne kohustus, kord aastas vaatame selle teema üle ja püüame siis hinnata, millised on tulemused ja areng.
 

Kui üldiselt öelda, siis sellele teemal on olnud väga positiivsed arengusuunad. Me saavutasime väga silmapaistva taseme eelmisel aastal juba riigihangetes e-registris ehk riigi e-hangetes. Kõigist riigihangetest 96% toimub riigihangete registris e-keskkonnas. Ehk paberimajandust selles valdkonnas jääb järjest vähemaks, mis tähendab, et see avalik, see on läbipaistev.
 

Ja meie e-register, mida uuendati just aasta aega tagasi, riigihangete register, on selles suhtes ka kvaliteetselt silmapaistev Euroopa Liidus – kogu protsess on võimalik seal läbi viia. Paljudes riikides on see ainult infoallikas, st riputatakse üles riigihange, riputatakse üles pakkumised, aga meil on kogu protsess võimalik selles keskkonnas läbi viia.
 

Kokku on kasutajaid 54 000. Külastuste arv on keskmiselt 20 000 korda päevas. Registreerunud on ligi 6000 uut kasutajat, neist üle 700 välisriikidest. Läbi on viidud üle 11 000 menetluse ja tänaseks – ma räägin ju 2018. aasta tulemustest – on see protsent juba 98. Ehk siis riigihangete registris e-keskkonnas viiakse läbi 98% Eesti riigihangetest.
 

Rahalised mahud. Kokku eelmisel aastal 2,7 miljardit oli kogu see maht, mis riigihangetega toimus. Rõõmustav on, et järjest rohkem suureneb ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osalus nendes riigihangetes, see on 76% kogu hangete mahust.
 

Üks asi, mis on hakanud ka mõjutama võib-olla hangete tulemusi ja otsuseid, on see, et kaks aastat tagasi võeti vastu ka uues redaktsioonis riigihangete seadus. Nagu te ise teate, paljudel juhtudel hangetes on ju kõige määravam hind. Aga järjest rohkem hinnatakse ka kvaliteeti ja muid näitajaid nende hangete otsuste juures. Veerand hankeid on olnud selliseid, kus on olnud tegelikult mitte määravaks hind selle lõppotsuse juures.
 

Nüüd siis ka Euroopa Komisjon on andnud ühe kõrgema hinnangu Eesti riigihangete süsteemile ja toimimisele. Me oleme esimese kolme hulgas, puhtalt selle protsendi hulgas, aga, nii nagu ma kirjeldasin, selle funktsionaalsuse või sisu poolest tegelikult ma ei tea, kas võib parimaks nimetada, aga peaaegu. Nii et see on kindlasti üks selle e-riigi edulugu meil.
 

Ja nüüd siis üks teema veel. Mart [Helme] siin alles just ütles, et ta eile tuli Võrust. Ehk siis see teema, mis viimastel päevadel siin kõvasti huvi pakub. Ka mina olen selle teemaga tegelenud, puht sellepärast, et eks ma saan kõnesid omavalitsustest, kes on hädas, hädaolukorras. Kui öelda üldiselt, siis meil on ju olemas seadused, on olemas kohustused riigi eri ametkondadel, riigile kuuluvatel võrguettevõtetel jne. Ma ei hakka detaile kirjeldama.
 

Aga ma arvan, et selleks, et teha sellest ka järeldusi, olen ma kokku kutsunud järgmisel reedel ühe koosoleku, kus põhiroll on omavalitsusel ja piirkonnal. Ma tahaksin kuulata omavalitsuste ja piirkonna arvamust sellest, kuidas need protseduurid toimisid, mis on ette nähtud seaduste ja erinevate teiste aktide põhjal, kuidas keegi tegutses, millised olid vajakajäämised ja puudujäägid.
 

Kaks aasta tagasi ka Riigikantselei juhitav rakkerühm tegelikult kaardistas ära teatud kohad, kes ja mida veel peaks tegema. Üks asi, mis on välja tulnud, on näiteks ka see, et omavalitsustel peab olema hädaolukorra plaan, tegevuskava. Selle aasta lõpuni on küll seaduslik, et peale haldusreformi on endistel omavalitsustel kavad ja plaanid olemas, aga siiski paljudel on nad uuendamata.
 

Omavalitsuse roll on väga suur, aga kindlasti esines probleeme mitmel pool. Esimene probleem, mis ka omavalitsused on püstitanud, on infovahetus ehk kuidas jõuab info inimesteni ja omavalitsuseni. Ega omavalitsus ei saa ka tegutseda, kui ta ei oma infot kas või sellest, kui kaua mingi elektrikatkestus kuskil kestab.
 

Olen kuulnud väga tunnustavaid sõnu siseministeeriumi, päästeameti ja politsei aadressil, kes siis peaksidki olema ka regioonis või siis sellises olukorras alati see juhtiv jõud, kes koordineerib tegevusi. Need inimesed olid väljas ja täiesti reaalselt ja puhtfüüsiliselt aitasid hädaolukordi likvideerida – elektrikatkestusi tekitanud tormikahjusid likvideerida.
 

Aga kindlasti on tulnud neid signaale, nagu te olete isegi kajastanud, ja on tulnud ka piirkondadest ja teatud kohtadest, et tõenäoliselt annab parandada ja annab kokku leppida. Põhimõtteliselt tõenäoliselt just see infovahetuse koht on see, kus annab parandada, et inimesed, omavalitsused ja eri ametkonnad omaksid piisavat informatsiooni olukorrast ning sellest, kuidas see olukord laheneb. Siis on võimalik vastu võtta ka neid otsuseid, et näiteks omavalitsusel kindlustada veevarustuse või ka asutused, ütleme, haiglad või hooldekodud, et oleks selge, kas kõik toimib, vähemalt nii kaua, kui elekter on katkestatud.
 

Sooviks sellist analüüsib teha siis järgmisel reedel. Ja ma tean küll, et siseministril on plaanis ka millalgi kokku kutsuda Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon, mida siseminister ka juhib. Ma usun, et see järgmise nädala kohtumine annab sisendi ka kriisikomisjonile. Ja see ring on laiem, kellega me seal räägime – on omavalitsuste esindajad, on võrguettevõtted, on ministeeriumite esindajad. Vaatame, kuidas see asi toimib. Aitäh!


Juhataja
Välisminister Urmas Reinsalu, palun!


Urmas Reinsalu
Aitäh! Siseminister tõesti andis valitsuse istungil ülevaate ka sellest Võrus ja Lõuna-Eestis praegu toimuvast ja nendest elektrivoolu taastamise operatsioonidest. Tõesti, ma arvan, et kõik päästjad-politseinikud, elektrimehed, kes liinidel on töötanud, vabatahtlikud inimesed, kes on ligimest aidanud, väärivad meie kõigi tunnustust.
 

Ma usun, et oluline on kindlasti teha järeldused, kuidas seda süsteemi võimalike piirjuhtumite tarvis muuta turvalisemaks. Aga ma olen täiesti nõus tänase Päevalehe juhtkirjaga, mis osundas sellele, et me peame siiski võtma ette suurema ja kiirema ambitsiooniga plaani, et meie elektrivõrgud kaabelühendusse üle viia.
 

See on küsimus, kus me peame ausalt otsa vaatama, et meile on selge see, et praeguses skeemis tuleks see tarbijate taskust, mis puudutab siis võrgutasusid nii jaotusvõrgu kui ka põhivõrgu puhul. Aga ma usun, et me võiksime võtta ette ka plaani Euroopa Liidu vahenditest seda teha.
 

Kui me kõneleme ka oma kliimaeesmärkidest, siis meie lahendus eesmärgina ei saa olla diiselgeneraatorid, fossiilkütustel põhinevad generaatorid. Meie eesmärk peab olema, et elektrivõrgu varustatus on tagatud ka sellistes piirjuhtumites, mis, kui me vaatame siin viimase dekaadi peale tagasi ja sellele, kuidas on vooluvarustus taastunud ja mitmeid päevi, kui palju on ära olnud see vool, siis ega need juhtumid, kui nad on juba möödunud, tundub, et see oli erijuhtum, aga tegelikult, kui need välja kirjutada kontekstis ja liita kokku summaarselt, palju on voolukatkestusi olnud, siis neid tegelikult ei olegi nii vähe olnud.
 

Valitsus kiitis heaks Euroopa Liidu ja Singapuri vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduseelnõu. See on meile kindlasti oluline. Singapurist on meile tulnud 136 miljonit eurot investeeringuid. 2,5 miljonit eurot on Eesti ärimehed investeerinud Singapuris.
 

See kindlasti soodustab seda või loob võimalusi, et Singapuri ärimehed võiksid siia Eesti suunda raha paigutada, see raha on igati kaitstud ja turvatud õiguslikus mõttes.
 

Kiideti heaks ka Eesti valitsuse ja Suriname Vabariigi valitsuse vahelise diplomaatilise passi kasutajate suhtes viisanõudest loobumise kokkuleppe eelnõu.
 

Sellel nädalal on Euroopa Liidu ülemkogu tasemel jõutud kokkuleppele, mis puudutab Brexiti pikendamist kuni 31. jaanuarini. Värsked uudised on ka selle kohta, millal toimuvad Ühendkuningriigis valimised, mis kindlasti võivad ühes või teises suunas kogu selle protsessi kulgemist ju mõjutada.

Kuid mis on oluline, see Euroopa Liidu antud mandaat on tegelikult selline, et 31. jaanuar on viimane tähtaeg, mis tähendab seda, et kui Ühendkuningriik langetab otsuse – 12. detsembril on valimised – ka varem Euroopa Liidust lahkuda, siis põhimõtteliselt Euroopa Liit on selleks valmis ja on oma mandaadi andnud.
 

Mis on oluline, on tõesti see, et peaministri Ameerika visiidil G5 julgeolekut puudutava leppe allkirjastamine. See on meie jaoks julgeolekupoliitiline küsimus meie julgeoleku vaates uute tehnoloogiate arendamisel.
 

Me oleme väga palju sõltuv julgeolekuliselt uutest tehnoloogiatest, see on olnud meie riigi strateegiline valik – olla digitaalne moodne tänapäevane riik –, aga see tähendab tegelikult, et me selle võrra muutume ka haavatavamaks oma julgeoleku poolest. Nii et neid asjaolusid me peame silmas pidama. Aitäh!


Juhataja
Sotsiaalminister Tanel Kiik, palun!


Tanel Kiik
Tervist! Täna valitsuse päevakorras Sotsiaalministeeriumil otseselt punkte polnud, küll aga töö käib meil alati, igal nädalal. Ja räägiksingi üle olulised teemad, mis on nüüd siin sellel nädalal orbiidis olnud.
 

Esiteks, eile saatsime kooskõlastamisele sotsiaalhoolekandeseaduse ja puudega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on oluliselt vähendada bürokraatiat puude taotlemisel. Ehk täna on niimoodi, et isegi muutumatu või süveneva seisundiga laste puhul on võimalik puude raskusaste tuvastada kõige rohkem kolmeks aastaks, mis tegelikult on inimeste väärikuse, ma ütleksin ka inimliku suhtumise seisukohalt otstarbetu ja arusaamatult koormav vanematele.
 

Ehk edaspidi on see võimalik teha pikemaks ajaks, esialgu siis kuni lapse 16-aastaseks saamiseni, mis on siis n-ö tööeana defineeritud seadustes. Selliseid menetlusi on igal aastal suurusjärgus 600-700 ja kokku neid lapsi, keda see puudutab, on 1800. Ei ole mingisugust põhjust neid inimesi ja nende lähedasi koormata bürokraatlike protseduuridega, kui tegelikult on tulemus juba kahjuks ette teada.
 

Samuti otsustame selle eelnõu raames, et võiks edaspidi Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstid hinnata töövõimet välistava seisundiga inimeste puudetaotlusi terviseandmete alusel. See tähendab seda, et inimesed, kellel on väga raske terviseolukord, raske seisund, näiteks 4. astme vähkkasvajad, väljakujunenud dementsus, raske või sügav vaimne alaareng, samuti olukord, kus inimene saab ka dialüüsravi, juhitava hingamisega, on päriselt voodihaige, selliste inimeste kuskile protseduuridele toomine, nende hindamisele toomine on lihtsalt ebainimlik. Soovime ka selle ära lõpetada.
 

Ehk edaspidi on võimalik neid otsuseid teha terviseandmete alusel, ilma reaalselt patsienti kohustamaks mingisuguseid taotlusi täitma või vorme täitma ja oma terviseseisundit kirjeldamast. Need muudatused on planeeritud jõustuma 1. märtsist 2020.
 

Ja eesmärk loomulikult on jätkata puude taotlemisel bürokraatia vähendamist laiemalt. Siin on veel palju muid erinevaid kohti, millega hetkel tegeleme. Eks nendest saame siis rääkida, kui on konkreetsed otsused ja konkreetsed ettepanekud laual.
 

Teine teema, millega samuti on see nädal jõudsalt edasi liigutud, on perearstid. Üleeile oli meil ka kohtumine perearstidega, Terviseameti ja haigekassa esindajatega. Meie eesmärk on tagada perearstiteenuse kättesaadavus, jätkusuutlik abi inimestele üle Eesti. Arutame erinevaid rahastusmeetmeid, erinevaid otsuseid, millest osa eeldab seaduse muutmist, osa on võimalik teha haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muudatustega ehk haigekassa nõukogu otsusega.
 

Näiteks küsimus on selles, võimalikke lahendusi on eeskätt maapiirkondade puhul, kui me räägime erinevatest baasrahade suurendamisest ja ka väiksema nimistuga inimeste puhul, kui me räägime inkubatsiooniprogrammist, kui me räägime just ka eakamate arstide toetamisest, võib-olla nende töö lõpetamise perioodil, et neil oleks lihtsam nimistu üle anda uuele arstile. Näiteks võib-olla ka viimase aasta resident, kes sellele nimistule kandideerib.
 

Oleme kokku leppinud, et vaatame kõik need konkreetsed ettepanekud ühiselt üle enne, kui need lähevad haigekassa nõukogusse või vastavalt valitsuse kooskõlastusringile seaduseelnõu muutmiseks. Kindlasti teatud muudatused tulevad, 100% kõik, kellel oli kokku lepitud, aga eeskätt regioonide toetamine, eeskätt just nimelt sellise ülemineku toetamine ehk nooremate arstide nimistu saamine ja ülevõtmine vanematelt, kes soovivad lahkuda.

Samamoodi kindlasti pean oluliseks ka kogu lähtetoetuste süsteemi paindlikuks muutmist. Ehk lähtetoetuste puhul täna on piirmäärad paigas, aga tegelikult tuleks kohati vaadata neid regioone mõnevõrra paindlikumalt.
 

Ehk kui on mingi piirkond, kus tõesti on raske leida seda arsti ja korraldatud konkurss on läbi kukkunud, siis oleks mõistlik selles piirkonnas ka rahaliste motivaatoritega siiski motiveerida uusi perearste nimistuid võtma, mitte hakata jaotama inimesi laiali, nii et see võib tähendada seda, et inimene ei saa mitte perearsti oma vallas, vaid hoopiski naabervallas. Ja perekondade puhul tekib kohe küsimus, kas kõik saavad ühe arsti juurde, kui ei ole ka näiteks abielus jne.
 

Selliseid juhtumeid kahjuks on olnud ja nendest tuleb õppida, et edaspidi paremat tööd teha. Nii et loodan väga, et jõuame siin positiivsete tulemusteni. Olen üsna kindel selles.
 

Kolmas teema, millest räägiks – see nädal algas Terviseameti kampaania „Tule varju!“, mille mõte on kutsuda üles lapsevanemaid ja tuletada neile meelde laste vaktsineerimise vajalikkust. Ehk see on parim viis kaitsta oma last ja iseennast tegelikult erinevat nakkushaiguste vastu.
 

Eestis on lastele tasuta kõik olulised vaktsiinid, mis tegelikult on vajalikud, et ennetada raskete tagajärgedega nakkushaigusi, vältida nende tüsistusi ja surmajuhtumeid.
 

Ma tean, et Eestis on väga palju ka sellist vastupropagandat, mida ma pean väga kahetsusväärseks, mis ei põhine reeglina ei teadusel, ei inimeste huvide ega terviseteadlikkuse tõstmisel, vaid tugineb kas valehirmudel, rahalistel kaalutlustel või soovil kusagilt kasumit teenida, pakkuda mingisugust n-ö alternatiivi – ei taha küll seda sõna kasutada, sest alternatiivid reeglina ei ole siin tervishoius, need on libaravimeetodid, mida propageeritakse, aga mida ma kindlasti kellelegi ei soovita.
 

Ja kui me räägime näiteks sellest, et paljudel juhtudel inimene võib mõelda, et ta ise ei käi väga palju kusagil välismaal ja tema laps ei käi, kas siis ikka on vajalik, siis ma tuletaksin meelde sellist numbrit, et Eestis kokku tehakse sisse- ja väljavisiite – ehk Eesti inimesed välismaale ja välismaalased Eestisse – 10 miljonit igal aasta. Kümme miljonit korda kohtub kas mõni eestlane välismaal või mõni eestlane kodumaal teisest rahvusest, teisest riigist pärit inimestega. On võimalik vahetada kõikvõimalikke nakkuseid, kõikvõimalikke baktereid, kõikvõimalikke viiruseid. Ei maksa kindlasti arvata, et isegi kui inimene ise väga palju ei liigu, ei reisi või elab piirkondlikult, siis tal ei oleks ohtu kokku puutuda kõikvõimalike haigustekitajatega, on need läkaköha, difteeria, teetanus, punetised, leetrid, mumps või muud sellised, mida tegelikult on tänapäeval võimalik vaktsiinidega ära hoida.
 

Nii et kutsun kindlasti kõiki üles jälgima immuniseerimiskava, et vaktsiinid oleks õigel ajal tehtud. Soovitan siin konsulteerida oma perearstiga, soovitan kindlasti vaadata – eeskätt laste puhul, aga ka enda puhul –, et oleks vajalik kaitse tagatud.
 

Ja selle kampaaniaga soovime meelde tuletada, et me kaitseme iseennast, kaitseme lapsi, kaitseme tegelikult ühiskonna nõrgemaid liikmeid ehk kõiki teisi meie ümber – ka neid, kes ennast teatud põhjustel kaitsta ei saa, kellel tõesti on mingisugused teaduslikud näidustused, miks ei ole vaktsineerimine võimalik.

Miks me sellest nii palju räägime ja miks see on probleem? See on see, et Maailma Tervisorganisatsiooni hinnangul peaks olema kogukondliku immuunsuse tagamiseks vaktsineerimisega hõlmatus vähemalt 95%.
 

Kahjuks me näeme, et Eestis on see järjest langenud, keskmiselt 0,3% aastas. Ja mitme vaktsiini puhul juba jääme alla kriitilise piiri, mis tähendab seda, et ei ole põhjust ootama jääda, heale õnnele loota, vaid tuleb tõesti selle probleemiga tegeleda, et suuremaid nakkuspuhanguid ennetada.
 

Kahe sõnaga sooviks ka rääkida Lõuna-Eesti olukorrast. Tõsi on see, et mistahes kriisi puhul on alati ka tervishoiul ja sotsiaalvaldkonnal oluline roll. Ehk pakkuda abi, olla valmis. Meie haiglad ja kiirabi peavad tagama vältimatu abi – elutähtsate teenuste osutajatena olema valmis pakkuma just nimelt neid teenuseid ka siis, kui muud, on see siis elektrivarustus või sidevarustus, on katkenud.
 

Enamik haiglatest on ka praegu võimelised ulatusliku elektrivarustushäire korral tagama kriitilise ravitöö, seda aga paraku siiski piiratud ulatuses ja teatud ajaliselt samamoodi erineva tasemega, sõltuvalt maakonnast. Ehk siin tegelikult oleme kaardistanud lisaraha vajaduse. Terviseameti hinnangul on see kokku suurusjärgus 21 miljonit eurot, et oleks teenuseosutajate vajadused kaetud. Ehk meil tuleb panustada täiendavalt nii elektri kui ka generaatori soetamisse, süsteemide väljaehitamisse, alternatiivsete kütte- ja veevarustussüsteemide loomisesse jpm.
 

Need on kindlasti prioriteetsed tegevused, need on kohad, kus konkreetse tormi näitel Võru haigla, Lõuna-Eesti haigla täpsemalt, tuli kenasti toime, neil oli vajadusel võimalik võimalik oma generaatoritega elektrit pakkuda, oli ka oma veevõtuvõimalus. Ehk ei katkenud ei elektri- ega veeühendus, ei katkenud töö EMO-s ega intensiivis. Aga pikemaajaliselt ja võib-olla mõne muu haigla näitel need olukorrad ei pruugi alati nii hästi minna.
 

Ja samamoodi nagu viitasin, on see küsimus ka sotsiaalvaldkonnale, ka hooldekodudele. Ka siin palusin oma valdkonnal just nimelt ära kaardistada selle pildi, kuna tegelikult hoolekandeasutused kuuluvad praegu eeskätt kohalikele omavalitsustele ja erasektorile, need ei kuulu riigile. Aga loomulikult inimesed õigustatult ootavad kvaliteetset teenust, ootavad turvalist teenust.
 

Ka seal tuleb meil vaadata peale, kui me räägime ka nendest tegevuslubadest, kui me räägime just nimelt töötajatele suunatud nõuete mõnes mõttes täpsustamisest, mis uuest aastast jõustuvad, siis me peame vaatama peale ka eelmiste aastate teenustele ehk siis toimepidavuse tagamise seisukohast, kuna seal on tihtipeale sadu inimesi koos.
 

Ja hetkeseisuga siis faktitäpsusega neid probleeme mõnes üksikus hooldekodus, aga kui me räägime laiaulatuslikest katkestustest, laiaulatuslikust pildist siis see probleem võib olla oluliselt suurem, oluliselt keerulisem, võib olla ka kliima – ilm küll täpsemalt – oluliselt külmem ja selle võrra on kõik muud teenuste tagamised veelgi ajakriitilisemad. Siin kindlasti on meil õppekohti.
 

Tervitan siseministeeriumi initsiatiivi, samuti riigihalduse ministri initsiatiivi neid ümarlaudasid kokku kutsuda, seda tööd teha, seda kaardistust teha. Täpselt samamoodi teevad seda tööd kõik ministeeriumid oma valitsemisalas, nii ka sotsiaalministeerium panustab nendesse kohtumistesse, panustab jätkuvalt toimepidavuse tõstmisesse nii haiglates kui ka hooldekodudes. Aitäh!


Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Küsime läbi mikrofoni.


Marvel Riik, Õhtuleht
Küsimus siseministrile lähtub uudistest kohtumajast. Seoses Mary Krossi valeütluste andmisega EKRE aadressil tahetakse kohtuasja lõpetada, kuna puudub avalik huvi. Mis te sellest arvate? Ja teiseks, kas erakond on kunagi kaalunud asja omakorda kohtusse viia seoses mainekahju tekitamisega?


Mart Helme
No avalik huvi, nagu näete, on olemas, juba tõukuvalt sellest küsimusest. See on muidugi absurdne põhjendus ja see on ka kahepalgeline. Kui meil on siin olnud viimastel nädalatel juttu valetamisest hästi palju, siis ka antud juhul on ju tegemist olnud valetamisega.

Ei saa olla niimoodi, et poliitikute puhul on valetamine just nagu rohkem taunitav kui lihtsalt avaliku elu tegelaste puhul või lihtsalt kodanike puhul. Seaduse ees on kõik kodanikud võrdsed. Minu meelest see on lihtsalt piinlik lugu ja see ei näita heast küljest seda, mida me nimetame õigusriigiks.

Aga mis puutub sellesse, et meie ei ole siin algatanud mingit kohtuasja ja me ei ole ka pidanud plaani seda asja edasi kaebama hakata, siis mainekahjuga on selline lugu, et Elvis Presley vist oli see, kes, kui talle öeldi, et tead, Elvis, jälle on sinust siin mingisugune väga inetu artikkel ilmunud, siis Elvis ütles selle peale, et aga kas nad vähemalt mul nime õigesti kirjutasid. Nii et igasugune … any publicity is good publicity, nagu öeldakse ka.

Nii et ei, me ei hakka kindlasti siin mingisuguseid arveid klaarima ega omalt poolt mingisuguseid kaebusi tegema. Mõtlevad inimesed saavad ju aru, et see põhjendus ei ole pädev. Aitäh!


Urmas Reinsalu
Ma ütlen ka paar sõna. Nüüd ma ei ole justiitsminister, saan vabamalt hinnanguid anda. Ma arvan, et selles juhtumis prokurör teeb menetluslikke otsuseid ise, ta on sellest menetluslikult sõltumatu. See juhtum oli ka minu jaoks nendelt argumentidelt, millega prokurör seda siin avalikkusele on motiveerinud, ma ütlen avameelselt: mõistetamatu. Ma ei saa seda konteksti aru.
 

Sest milles on küsimus? Küsimus on selles, et avalikku huvi tegelikult ei tõlgendata nii – ja selles on prokuröril õigus –  selle mõõtkava ei ole üksnes uudishimu, see ei ole uudishimu kategooria, kas inimesi huvitab asi või mitte. See ei ole avaliku huvi mõõde.
 

Avaliku huvi mõõde lähtub ennekõike sellest, milline oli see süütegu – mis oli selle süüteo tähtsus, mis oli selle süüteo motiiv ja kas on olemas üldpreventatiivsed või eripreventiivsed kaalutlused. Eripreventatiivsed kaalutlused tähendab, kas see konkreetne inimene võib süüteo uuesti toime panna, üldpreventatiivsed kaalutlused on ühiskonnas, et kas tegelikult seda tüüpi süüteod, kui nad jäävad üldmenetluses karistamata ja tõde … kas nad võivad korduda ja siis on ühiskonnale tegelikult olemas oht. Me näeme seda, mis puudutab üldpreventatiivset loogikat, et vande all antud valeütlused – see oli tegelikult ju see paragrahv, milles konkreetset isikut süüdistati –, nende arv on olnud kasvav. See on tegelikult tõsine probleem.
 

Me oleme väike ühiskond, meie ühiskonna omaette väärtus on sidusus. Ja kui seda sidusust püütakse erinevatel motiividel sellisel moodusel lõhkuda, siis minu väide on see, et mis on tegelikult sellise tegevuse motiiv.
 

Ja siin minu meelest prokurör lasi märgist kõvasti mööda. Ta jättis selle motiivi, miks siis vande all valeütlus anti, välja selgitamata.
 

Ja sellest, kui see motiiv oli tegelikult see, et ühiskonna sidusust lõhkuda, siis minu hinnangul on see karistusseadustiku mõttes tõlgendatav madala ajendina. Ja see tegelikult on karistuse puhul raskendav asjaolu. Mitte kergendav või võimalikust karistusest vabastav asjaolu.
 

Seetõttu neid juhtumeid tuleb vaadata – ja ka riiklikul süüdistusel on tegelikult kohustus vaadata neid nii –avaramas kontekstis. See kontekst, millesse ka see juhtum asetus, ei olnud sugugi lihtsalt mingil omakasulisel ajendil – eeldatavasti vähemalt, nagu olud avalikkusele on teada – organiseeritud separaatne kaasus. See asetus väga selgesse konteksti. Ja motiiv oleks tulnud tuvastada, motiivi alusel oleks saanud ka hinnata seda, kas selle oportuniteedi kohaldamine on siin mõeldav või mitte. Aitäh!


Sven Soiver, TV3
Küsimus ka sellel teemal, mis ei ole siis avalik huvi. Aga ma küsin sellesama asja kohta natukene teise nurga alt. Valitsus on tavaliselt siin kohtuasjade puhul öelnud, et valitsus ei saa kommenteerida selliseid asju, õigusemõistmine on sõltumatu.
 

Mida peaks nüüd prokurör edasi tegema? Kas jätkama enda väljapakutud skeemiga või kuulama valitsuse soovitust, et ta on valesti teinud, ja minema ikkagi kohtusse?


Urmas Reinsalu
Ei, Sven, seda mõttekäiku ma ära ei osta. Kõigil Eesti kodanikel on õigus avaldada oma arvamust. Ei ole olemas kriitikavaba avaliku võimu valdkonda. Neljas võim on võim, peab taluma kriitikat kodanike poolt, kui seda kriitikat on õigustatud teha. Küsimus, kas see kriitika on õiglane või mitte, on omaette küsimus.
 

Ja kõik ülejäänud võimuharud samamoodi. Sealhulgas ka riiklik süüdistus, mis on iseseisev oma sõltumatusega täidesaatva võimu haru, võib nii öelda, ta langetab quasi õigusemõistmise otsuseid.
 

Mis oleks probleem? Kui keegi kutsuks üles, olgu ta kohtuotsuse või mingi muu õiguspäraselt langetatud otsustuse puhul, seda mitte täitma. See oleks täiesti mõeldamatu õigusriigis, ükskõik, kas seda teeb ametiisik või … Tegelikult ka kindlasti hukkamõistetav, vähemalt moraalselt, kui seda teeb ka ükskõik milline eraisik.
 

Küsimus on selles, miks tegelikult lasub õigusriigis kohustus ka kohtunikel, samuti riigiametnikel, nad peavad oma tegevust motiveerima. Ja miks motiveerima? Sest tegelikult ühiskond peab aru saama, milliste argumentide alusel on mingi otsus langetatud.
 

Kindlasti keegi ei vaidlusta – ei vaidlustanud seda mina, ma usun, ka mitte siseminister – seda, et prokuröril on õigus neid otsuseid teha. Aga küsimus on selles, kas ka see motivatsioon, mille alusel õigust teha, kas seda onb demokraatlikus riigis võimalik kritiseerida. Jah, seda on võimalik kritiseerida, kõigil inimestel. Sõna on vaba õigusriigis.


Mart Helme
Võib-olla oli see küsimus mõeldud ka mulle. Ei, ega me ei sekku siin kohtupidamisse. Ega me ei sekku ka prokuratuuri töösse. Aga erakonna liikmena, erakonna juhina ja kodanikuna on mul õigus avaldada arvamust.
 

Minu arvamus on, et prokurör on lasknud üle nurga, prokurör on lähtunud mingitest talle teada olevatest motiividest, mis võivad olla poliitilised, ja minu arvates on kohaldanud seda, mida me omal ajal välisministeeriumis nimetasime kummist joonlaudadeks, st ühtede puhul venitatakse see kummist joonlaud pikemaks, sentimeeter on kaks sentimeetrit, aga teiste puhul surutakse kokku ja sentimeeter on pool sentimeetrit.
 

Ma näen siin niisugust õigusemõistmises kummist joonlaudade kasutamist teatud puhkudel. Ja minu arvates see on Eesti riigile, see on õigusriigile, see on inimeste õiglustundele väga ohtlik tendents.


Laura Kimmel, Linnameedia
Vahetakse teemat ja küsiks nurjuma kippuva apteegireformi valguses Keskerakonna ja Isamaa ministritelt. Ravimituru inimesed viimasel ajal räägivad, et Keskerakonna ja Isamaa saadikud käituvad nii, nagu saaksid ostekorraldusi Margus Linnamäe kontorist. Kuidas te kommenteerite? Aitäh!


Tanel Kiik
Jah. Tänan küsimuse eest! Ma olen oma seisukohad apteegireformi kohta välja öelnud, jään nende juurde ka täna. Pean seda reformi põhjendatuks. Seda, et me soovime hulgi-ö ja jaemüüki lahutada, pean ma õigeks. Seda, et proviisori omandit tugevdada, pean ma samuti mõistlikuks suunaks.
 

See on ka mitmel pool Euroopas, on see Soome, on see Taani, on see Kesk-Euroopa, just nimelt selleks, et apteegiteenus ei muutuks poeteenuseks, vaid ta oleks eeskätt ikkagi osa laiemast tervisesektorist ja -süsteemist. Nii et meil töörühmas, tõsi, on erinevaid arvamusi. Nii oli erinevaid arvamusi üle-eelmises parlamendikoosseisus, oli eelmises parlamendikoosseisus, on praeguses koosseisus.
 

Arutelud sel teemal on kestnud mõned nädalad. Hetkeseisuga ühtegi konkreetset muutust pole kokku lepitud. Jätkame debatti järgmisel nädalal. Iseenesest see, et parlamendis mingi teema tõstetakse, võidakse arutelu pidada, on demokraatlikus riigis igati tavapärane ja arusaadav. Seda kellelegi ette heita oleks ka pentsik.


Urmas Reinsalu
Vale jura. Ei ole mingit niisugust korralduse andmist.
 

Mis on omaette küsimus? Ja nüüd ma n-ö teen kodanikuplatvormilt meediakriitikat. Ma vaatan, et üks asi selles apteegijuras – tead, teed lehed lahti ja ainult on, kas apteegid ühtepidi või teistpidi, eks ole –, üks oluline tahk on jäänud kõrvale. Olukorras, kus me vaatame, et paraku inimeste omaosalus on tervishoiusüsteemid üha kasvama hakanud, on küsimus see: ravimite hinnad.
 

Räägitakse seda, kas on proviisor omanik või mitte. Ma ütlen: tarbijad, küsimus on, kes seisab tarbija eest. Tarbijate huvides on odavad hinnad. Tarbijat, ma ütlen ausalt, jätab täiesti ükskõikseks, kelle omandis see apteek on, ei ole apteeki, on selle proviisori omandis, ei ole proviisori omandis.
 

Küsimus on selles, et tehke võrdlustabel. Tooge välja võrdlustabel, kui palju on tegelikult tootmishind – valmistatakse ka Eestis ravimeid – ühele tabletile paratsetamoolile; palju me saame seda Euroopa jaemüügis kätte osta; ja tegelikult, kui palju on neid siis, ütleme, nii käsimüügiravimite kui ka retseptiravimite hinnad tarbijale.
 

Ma arvan, et see on see raskuskese, kus ma tahaksin selles debatis näha. Praegu, kahtlemata, mida rohkem on regulatsioone, need regulatsioonid moonutavad turgu, turumoonutustest loomulikult keegi võidab, keegi kaotab. See turg on suletud loogikaga ju, kahtlemata.
 

Aga minu huvi on praegu selles – ma kutsuksin üles vaatama –, mille kohta ka Konkurentsiamet on teinud aastaid ettepanekuid, see on küsimus, kuidas me suudame tagada maksimaalselt odavat hinda nendele ravimitele. Kui inimesed lähevad, ravimid on tegelikult väga hea vahend tervisevaevuste kontrolli alla saamiseks, kannatuste leevendamiseks. Aga küsimus on, mis on nende hind ja maksumus.


Mart Helme
Kolmanda koalitsioonipartnerina ma ütleksin ka mõne sõna.
 

Meie ei olnud omal ajal selle reformi vastuvõtmisel. Me oleme olnud mõõdukalt kriitilised. Ja siin kriitilisus tuleneb paarist punktist.
 

Välisminister mainis, ka meie oleme mures sellepärast, et konkurentsitingimused võivad lahjeneda. Me oleme mures sellepärast, et kuna praegu on juba tulud ära jagatud suures osas nelja suure keti vahel, siis see võib süveneda. See tähendab seda, et meil võib tekkida kartellikokkulepete oht ja hinna dikteerimine kartellikokkulepete tulemusena.
 

Meil võib tekkida oht, kus meil väga paljudes väiksemates kohtades kaobki ära apteegiteenuse kättesaadavus. See tähendab seda, et kui meil kusagil maapiirkondades inimesel äkitselt plahvatab suus hammas, hirmsa valuga, siis ta peab hakkama sõitma võib-olla poole Eesti pealt Tallinnasse, et seda valu vaigistama hakata.
 

Need on need niisugused küsimärgikohad. Ma näen, et Tanel [Kiik] vangutab pead, et see nii ei ole, aga need on küsimärgikohad. Ja me tahame, et need küsimused ja need kahtlused oleksid ikkagi kenasti maandatud ja kõik need ohud oleksid välistatud.
 

Seetõttu me tervitame seda, et see debatt on uuesti, taas elustatud ja see teema on lahti võetud. Mina ei arva, et selles on midagi halba. Mina ei arva, et see on nüüd midagi katastroofilist, et mõtle, kui hirmus, reform ei teostugi selleks ajaks, kui ta oli määratud teostuma. Mina arvan, et vaidlustes sünnib tõde.
 

Ja praegu on koalitsioonis töögrupp kõikide koalitsioonipartnerite osalusel, kes kõiki neid probleeme sõelub, kaasab ka spetsialiste. Ma arvan, et lõpptulemus on tõenäoliselt parem, kui see vahetulemus oleks olnud.


Toomas Sildam, ERR
Küsimus siseministrile kui Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimehele ja ka regionaalhaldusministrile [riigihalduse minister, toim]. Mida te võtate ette Saaremaa ja Hiiumaaga? Need on kaks sellist meretagust maakonda, kus pole ühtegi tanklat, mis suudaks autonoomselt toimida elektrikatkestuse korral. Ja teine küsimus: kas ja mida te olete valmis ette võtma mobiilsideoperaatoritega, et nad suudaksid tagada elektrikatkestuse korral side, nii nagu, ütleme, riik on andnud selle kohustuse Soomes? Aitäh!


Jaak Aab
Need probleemid, mis sa tõstatasid, on täielikult olemas. Mis puudutab tanklaid, siis on isegi seadusi vastu võetud ja seal on ette nähtud teatud hulk igale ketile, mis nad peavad üle Eesti tagama.


Toomas Sildam
Jaa, aga saari ei ole eraldi seal välja toodud.


Jaak Aab
Ka see on üks küsimus, mida siis tuleks kaaluda ja mõelda. Võib-olla tuleb seda seadust muuta või kokku leppida, et oleks see automaatse elektrivarustusega olemas, need tanklad. Jah, üks tõsisemaid probleeme, mis seal Lõuna-Eestis juhtus, kui oli vaja välja sõita. No seal on omad reeglid muidugi. Päästeautodel peavad nagunii paagid täis olema jne. Aga ka kohalik omavalitsus, kui tahab tegutseda ja midagi, aidata inimesi, siis võib-olla temal ei ole seda täie paagiga autot kohe olemas.
 

See on kindlasti üks probleem. Ja selle probleemi lahendust küsiks siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, kas on arukas, kas on proportsionaalselt õige nõuda nendelt tanklakettidelt veel rohkemate tanklate automaatset elektrivarustust, elektrikatkestuse puhul autonoomset elektrivarustust.
 

Teine küsimus sideoperaatoritega. Jah, nii nagu me kõik oleme kuulnud, enamikul oli tagatud see toimimine kaks tundi akudega. Kuigi mina olen kuulnud ka viimastel päevadel, et ta ei toiminud ka mitte nii kaua, kukkus ära seal 15 minutiga. Niisugune, jah, veidi ehk meie poole suunatud mitte just positiivne, et pidi Venemaa või Läti operaatori kaudu – need olid küll teatud piirkonnad, see ei olnud üldiselt niimoodi – ühendust võtma siis omavahel, hoopis teise maa operaatori kaudu.
 

Kindlasti jälle küsimus, et kui palju on mõistlik, kas see on absoluutne kohustus, kas see on piirkondlik kohustus teatud nende mastide või vastavate levikanalite kaudu. Kindlasti küsimus ja minu teada ettepanekud on ka olnud Leviral, mis on riigile kuuluv äriühing, et kuidas seda probleemi saaks lahendada.
Ja üks küsimus, mis ka veel on probleem, mis puudutab just infovahetust, et ka Riigi infosüsteemi ametile on küsimusi, kuna – ikka selle elektrikatkestuse tõttu tegelikult – katkes ka andmeside, mis oli näiteks ka Võru haiglal, pidi olema RIA poolt kindlustatud, ja mõnedel asutusel veel. Ka sellele probleemile tuleb otsa vaadata.
 

Üks põhjus, millest siin oli ka juttu, saared, Lääne-Eesti ja Pärnumaa on nagu harjutatud selliste situatsioonide, olukordadega. Seal on juhtunud ja juhtub tihedamalt selliseid torme. Lõuna-Eestis sellist tugevat tormi pole jupp aega olnud.
See oli õppetund. Osa asju toimis, osa asju ei toiminud. Nüüd on aeg sellele õppetunnile otsa vaadata ja teha need parandused, mis vähegi võimalik, et järgmine kord see asi sujuks paremini.
 

Aga kindlasti tunnustan, et omavalitsused on toiminud hästi. Ma tean ettevõtjate probleemi. No põllumajandusettevõttes ma saan oma kogemustest rääkida, mis tähendab. Sa kannad küll maha selle piima, mis seal läks hapuks, eks ju, kui elektrit ei olnud, aga näiteks keegi ei oska kokku arvutada seda kahju, kus ööpäev või kaks ilma lüpsmata olnud lehm haigestub udarapõletikku ja terve nädal ei ole tema piim kasutatav või üldse müüdav. Nii et see kahju on palju suurem.
 

Me peame hindamagi seda. Ja ma arvan, et välisminister ütles väga õigesti, et me peame ikkagi tegema kõik selleks, et elektrikatkestus oleks võimalikult lühem ja siis juba vaatama, kuidas toimib see hädaolukorra plaan.

Mart Helme
Jaa. Ma muidugi tahaks öelda, et need küsimused, meil ei ole kahjuks majandus- ja kommunikatsiooniministrit siin laua taga, on eelkõige suunatud talle, sest nii side kui ka elektri valdkond on eelkõige tema haldusalas.
 

Aga kriisikomisjoni juhina ütlen, et tõepoolest, ega need kaks asja – elektrikatkestus ja sellest johtuv sidekatkestus – ei tulnud meile üllatusena. Me oleme sellest rääkinud.
 

On olemas plaan n-ö vooluvabade tanklate väljaehitamiseks, võrgustiku väljaehitamiseks. See on jällegi koostöös kettidega, mis ei kuulu riigile, need on eraõiguslikud.
 

Aastaks 2022 peaks olema vist üle Eesti kuskil suurusjärgus 33-34 niisugust. See oleks siis niisugune territooriumi kattev võrgustik. Vastab tõele, et saari nende sees ei ole.
 

Nüüd, mida Siseministeerium saab teha? Ma pean ütlema ainult kiidusõnu meie teenistuste kohta, eelkõige Päästeameti kohta, kus tõepoolest ennastsalgavalt mehed toimetasid.
 

Aga mis selgus? Selgus see, et kuigi meil on suuremates kohtades olemas tsisternid kütusevaru jaoks, siis need tsisternid olid tühjad. Need tsisternid ei olnud täis. Ja üks põhjus on muidugi ka see, et kuigi meil on ka biolisandivaba kütust, aga meil on ka biolisandiga kütust, keegi ei osanud nagu arvata, et seda võiks vaja minna üldse, seda täis tsisterni, et sealt …
 

Nüüd, mis me oleme veel järelduse teinud? Me oleme järelduse teinud, et me peame muretsema – jällegi, niimoodi, et see kataks terve Eesti territooriumi – paakautode võrgustiku, paakautode hulga päästekomandodele, et neil oleks võimalik vajaduse korral paakautodega kütust, aga võib-olla ka vett ja veel midagi laiali vedada, kui on niisugune olukord, et elektrit ei ole ja neid igasuguseid pumbajaamasid ja asju ei saa kasutada.
 

Siin on tegelikult see pilt palju kirjum, kui see pealtnäha paistab. Ikka küsitaks, riik ja riik ja riik. Riik, see oleme kõik meie. Riik ei ole ainult Mart Helme või Jaak Aab või Tanel Kiik. Riik, see oleme kõik meie.
 

Üks probleem, mis väga selgelt praegu ilmnes Võrus, on see, et kui meil enne haldusreformi olid maavalitsused need, kes võtsid kokku kriisikomisjoni, kes juhtisid kriisi, siis maavalitsusi meil ei ole. Saaremaal, jaa, on üks vald praegu, eks ole, kogu Saaremaad hõlmab, aga Võrumaal ei ole.


Tanel Kiik
Muhu vald on eraldi


Mart Helme
No Muhu vald on eraldi, hea küll, jah. Aga see tähendabki seda, et erinevad kohalikud omavalitsused toimetavad nagu eri režiimil ja seda kogu maakonda ühtlaselt hõlmavat tegevusplaani just nagu ei olegi.
 

Siit tekibki nüüd see, et meil on kohalik omavalitsus, meil on riigivalitsus, meil on eraõiguslikud ettevõtted, tanklaketid, telekommunikatsioonifirmad ja on eraettevõtjad oma muredega.
 

Üks väga selge järeldus sellest juhtunust on see: kõik need asjad tuleb ühe mütsi alla tuua. Mida me saame ja peame? Me saame ja peame tegema ära seadused kokkulepitud kohustuste, kokkulepitud tegevusplaanide kaudu. Ja mida me ei saa, selle peab võtma tõepoolest riik enda peale.


Jaak Aab
Üks väike täiendus Mardile siin on veel ka see, et see süsteem on olemas, ka seaduses kirjeldatud, on olemas ka piirkondlik kriisikomisjon, neid on neli üle Eesti, piirkondlikke. Ja see vist homme ka koguneb, et analüüsida olukorda, mis siis toimus.
 

Kas nüüd on kõige õigem kokku kutsuda kõigepealt kriisikomisjon tänapäeva tingimustes ja hakata laua taga nõu pidama? Ma arvan, et pigem, kui info liigub ja igaühel on oma roll, siis selles kriisisituatsioonis tuleb toimida. Niisama ka omavalitsused.
 

Ka omavalitsused oma kriisikomisjoni kokku kutsusid, Võru linn siin näiteks, ja plaanisid oma tegevused läbi. Aga see probleem, mis tekkis, oli see, et ei olnud infot, mis tuleb läbi mõelda. Mida on ka võib-olla raske öelda sellel võrguettevõttel kohe, esimesel pilgul.
 

Me oleme kuulnud ka uudistes, et võrguettevõte plaanib ka muudatusi, kus oleks operatiivselt selge, kus on katkestused, kaua see võib kesta jne. Omavalitsus vajab oma tegevuseks just eelkõige seda esimest infot, kui kaua see asi kestab. Kuhu ma torman, keda ma kindlustan seal esmavajalikuga? Võib-olla ka käivitan mõned generaatorid jne. Aga selleks peab olema info.

 

Nii et neid kohti, mida siin kaardistada ja analüüsida, on. Ja seda me kindlasti teeme, et olla siis järgmine kord paremini valmis ja reageerida operatiivsemalt. Nii et igal juhul.

Mart Helme
Mõned detailid veel. Näiteks, Võrus, Võru Veel käib praegu varugeneraatorite paigaldamine. Euroopa Liidu abirahadega on ostetud need generaatorid. Oleks see torm tulnud kaks nädalat hiljem, siis ei oleks seda probleemi tekkinud, et reovett ei oleks saanud pumbata ja vett ei oleks saanud korrusmajadesse pumbata. Generaatorid oleks selle töö ära teinud, samuti elektrivarustusega.

 

Nüüd, võib jääda mulje, et Võrus oli mingisugune meeletu orkaan, mis on kuidagi võrreldav Kariibi mere äärsete orkaanidega. Ei, mitte midagi niisugust. See oli üsna normaalsetes mõõtmetes tugev tuul, torm.


Millest tekkis probleem? Probleem, tekkis sellestsamast ära puhutud katusest, mis lendas konkreetselt nende trafode ja ülekandesüsteemide peale, mis lõhkusid ära selle süsteemi. Tegelikult Võrus on dubleeritud süsteem.


Aga kuna see katus kukkus sinna – nii palju, kui mina aru sain – konkreetselt sellesama trafo ja kogu selle elektrikeskuse peale, siis need dubleeritud süsteemid halvati mõlemad.


Oleks ainult üks olnud halvatud, siis teine oleks tööle jäänud ja kogu see lugu oleks olnud palju leebemas vormis. Nii et siin nagu niisugune halbade asjaolude mitmekordne kokkusattumus.


Toomas Sildam
Suur tänu! Küsimus Isamaa esindajale, välisministrile. Kas teie arvates on piisav aeg, mis on nüüd valitsuse poolt antud pensioni teise samba muudatuste eelnõu arutamiseks?


Urmas Reinsalu
Oleme arutanud teise samba küsimusi kogu Eesti rahvaga ühiselt enne valimisi. Huvitavad valimised olid, loomingulised. Oleme arutanud nende järgmiste kuude jooksul, üks keskseid ühiskondlikke teemasid on olnud teise samba reform, seda ei saa eitada, eks ole. On olnud majanduskriitikuid, meediainimesi, poliitikainimestel oma arvamused. Nüüd on tegelikult see valitsus olnud ametis pool aastat.

 

Seejuures ma tahan tunnustada Rahandusministeeriumi eksperte, Sotsiaalministeeriumi eksperte. Väga mahukas töö on ära tehtud. On leitud tasakaalustatud lahendus, mis ei võta ära mitte üheltki inimeselt täna olemasolevaid õigusi, vaid vastuoksa annab neid juurde, võimaldab ka neil inimestel, kes on vanemas põlvkonnas ja kes ei ole tegelikult ühinenud varem teise sambaga – praegu on olukord ju selline, et neil tekib siis võimalus – ka ühineda ise teise sambaga.

 

Aga miks mitte, teisest küljest, eks ole. Aga nüüd on küsimus selles, et oli arutelu all tegelikult see, kas esitaksid selle riigikogu fraktsioonid või esitaks seda siiski valitsus. Me arutasime seda põhjalikult, me leidsime, et on mõistlik mitte loobuda sellest korralisest teest. Valitsus on seda mitmeid kordi ka valitsuskabinetis arutanud. On, ma saan aru, erinevaid pööranguid reformil, tegime ära.

 

Nüüd on küsimus see, et on n-ö nädal aega kooskõlastuseks, mis on erinevatel ministeeriumidel, või viis päeva näitab seda. Ma arvan, et tuleb pingutada. Ega tegelikult see küsimus, mida pingutavad, kui on loodusolud, siis tegelikult… peavad inimesed pingutama ja väärivad meie toetust. Ma arvan, et ka ametnikud, kes on professionaalsed, suudavad anda selle vaate, mis puudutab … Ega siis eelnõu ei ole tulnud tühjusest.

 

Eelnõu on ette valmistanud Rahandusministeeriumi spetsialistid, kelle kompetentsust minul ei ole mitte mingit alust seada kahtluse alla. Ja eelnõud on tehtud ekspertide koostöös.

 

Nüüd on tegelikult mõistlik, et need teised ministeeriumid tutvuvad selle eelnõu detailidega, teevad oma osundused, ja siis on valitsusel võimalik langetada otsus.

 

Kui küsimus on selles, kas tegelikult oleks võinud see aeg pikem olla – ma ei tea, kuu aega, kolm kuud aega –, siis ma arvan, et ma vaatan ka meedia muret selle üle, et asi on jäänud venima. Tegelikult Delfis öeldakse ja tuntakse huvi, küsitakse [Helir-Valdor] Seederilt miks asi venib. Andke juba inimestele rohkem õigust, ma saan aru. Siis ma arvan, et on tõesti väga oluline, et lubadusi tuleb pidada.

Valimistel anti lubadus, selge siht on olemas, see lubadus tuleb realiseerida nii, et see on realiseeritud arukalt ja mingit jama ei tule. Ma arvan, et see lahendus on mõistlikult leitud.

 

Mis ei tähenda seda, et menetluse käigus – olgu ta siis sellel kooskõlastusringil või ka riigikogu menetluse käigus – ei või tulla ilmsiks mingeid objektiivseid asjaolusid. Nii seda on juhtunud ka erinevatel aegadel. Eks neid tuleb siis läbi arutada ja arvesse võtta. Kindlasti see eelnõu ei ole n-ö lukus seitsme tabaluku taga.


Juhataja
Viimased kaks küsimust, Riho ja Ingrid.


Riho Nagel, Delfi ja Eesti Päevalehe toimetus
Ma jätkan selle pensioniteemaga. Ja võib-olla suunaks oma küsimuse sotsiaalministri poole. See pensionireformi eelnõu on nüüd saadetud kooskõlastusele, aga minu arvates avalikkus peale Eesti Panga uuringu ei ole näinud sellist korralikku sisulist uuringut, mida see reform endaga kaasa toob. Ehk: kas me ei ole alustanud valest otsast?


Tanel Kiik
Tänan küsimuse eest! Tõsi on see, et Rahandusministeerium on tellinud juba varasemalt tegelikult sellise laiapõhjalise uuringu, mis puudutab inimeste finantskäitumist ja finantsteadmisi. Seal selles osas oli ka mitukümmend lehte põhjendatud just nimelt pensioni teise samba reformi võimalike mõjude hindamiseks, et kui palju võib olla inimesi, kes siis soovivad lahkuda, kui palju võib olla inimesi, kes jätkavad või kasutavad mõnda muud investeerimismeedet.

 

On olnud tõesti juttu ja ma loodan, et jõuame ka reaalse otsuseni, et juhul, kui kõik need tingimused on paigas, siis tuleks tegelikult teha veel lisaanalüüs, just nimelt selleks, et uue info alguses saaks kaardistada reaalse pildi, kui palju inimesi ühte, teist või kolmandat meetodit kasutada soovivad, juhul kui nad teavad täpseid tingimusi.

 

Ehk näiteks seesama maksupoliitika küsimus, kui sa võtad välja raha tööeas, on see 20% tulumaks, kui sa teed seda pensionieas, on see 10%, teatud juhtudel 0% eluaegsete maksete puhul. Samuti nende maksete suurused, samuti taasliitmise võimaluse küsimus. Ehk kõik need variandid peavad olema inimestele lahti räägitud, et inimestel on võimalik selle põhjal hinnata, mis nad teha soovivad.

 

Ja loomulikult, nii nagu on sotsiaalminister varasemalt öelnud, tuleb kindlasti jälgida pensionisüsteemi tervikuna, vaadata esimese, teise ja kolmanda samba koosmõju. Juhul, kui me näeme, et teise samba osakaal pensionis hakkab kahanema, tuleb selle võrra suurendada esimest sammast.

 

Oleme selle ka põhimõtteliselt kokku leppinud, et teisest sambast lahkunute sotsiaalmaks sellisel juhul suunatakse erakorralise pensionitõusu elluviimisesse, mis tähendab lisaraha nii tänastele eakatele kui ka tulevastele eakatele. Jah, see tähendab riigieelarve täiendavat lisakohustust tulevikus, sellega peab lihtsalt arvestama.


Urmas Reinsalu
Eesti inimeste sääste on kooritud nagu kartuleid 17 aastat, ilma mingisuguste uuringuteta. On tegelikult olukord, kus meil on OECD kõige suuremad haldustasud nendel teise samba fondidel olnud ja samas kõige madalam tootlus.

 

Ja siis ei ole keegi tundnud muret, kus on uuringud. See kõik toimus täiesti uuringutevabalt, täiesti n-ö paika pandult.

 

Ma võtsin välja. Vaadake ise, ajakirjanikud, milline oli selle seletuskirja tase, millega teise samba reform vastu võeti. Kaheksa lehekülge. Kus seal need uuringud olid? Kus seal need kvantitatiivanalüüsid olid, mis juhtuma hakkab tegelikult?

 

Meil on olemas kõige suurem valim. Suur osa Eesti rahvast, 740 000 inimest on osalenud eksperimendis teise samba näol selles n-ö sundsamba süsteemis. Need numbrid on aastate jooksul jooksnud välja. See ongi uuring. See on kõige kapitaalsem uuring.

 

Nüüd, see, mis puudutab tulevikukäitumise uuringut, siin mul on põhjust öelda aitäh ERR-ile, kes tegi oma uuringu. Väga huvitav uuring, kuidas hakkavad inimesed käituma. Ja ka teised institutsioonid on teinud uuringuid, kus on meil näha, milline on inimeste võimalik käitumuslik joonis.

 

Aga kindlasti, mida ma tahan üle rõhutada, üle tahan rõhutada: see, kuidas inimesed langetavad oma otsustusi, kahtlemata see sõltub nende paremast ja ratsionaalsemast arusaamast, mida nad peavad paremaks, loogikaliselt lähtuvad oma varaga käitumisest. Tähtis on anda inimestele see õigus oma varaga käituda.


Jaak Aab
Üks lühike repliik. Kuna ma selle teema juures ka kevadel tõsiselt osalesin, koalitsioonilepingu koostamise juures, siis ka minu ettepanekul sai kirjutatud – jah, me peame seda tulevikuperspektiivi vaatama, kui kindlustatud on pensionärid tulevikus.


Ja üks teema analüüsiks on meil ka Vabariigi Valitsuse tööplaanis sees. Ehk tööandjapension. Vabatahtlik või kohustuslik, aga igal juhul tuleks hinnata, kas ei peaks ikkagi olema neid tükke, millest see tulevikupension koosne rohkem. Aitäh!


Mart Helme
Ma ütlen kolmanda partneri nimel ka paar sõna.

 

Esiteks, kõige parem pensionisammas on lapsed. Kuue lapse isana ütlen ma teile seda, täiesti kätt südamele pannes: kõige parem pensionisammas on lapsed.

 

Aga meediast on jäänud selline mulje siin viimastel päevadel, ma olen lugenud mingisuguseid minu meelest täiesti absurdseid seisukohti, et 17 aastat korjatud raha visatakse nagu nüüd kuskile prügikasti. Ei! Seda ei visata prügikasti. 17 aastat korjatud raha antakse inimestele nende otsustada.

 

Aga kui see tuleb rahvamajandusse tagasi, me oleme olukorras, riik on olukorras, meil ka erainvestorid on olukorras, kus meil on pidev kapitali puudus. Me saame kapitali juurde. Ja võimalik, et see reform annab väga tugeva tõuke Eesti arengule. Mõelge ka selle kandi pealt seda asja. See ei ole niimoodi, et just nagu keegi raiskab kellegi raha ära.

 

Jah, ma saan aru, et paljud pankurid ja fondihaldurid nutavad. Aga ma arvan, et riik, valitsus ja kodanikud, kes otsustavad oma raha ise kasutama hakata, ei nuta.


Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 „Reporter“
Küsimus valitsuse kriisikomisjoni juhile just nimelt selle energia varustuskindluse teemal. Mulle jäi teie pressikonverentsi alguses kõlanud sõnavõtust kõrva selline asi, et te rõhutasite nende elektriliinide maa alla viimise vajalikkust ja ütlesite, et kui vaja, siis tuleb sinna ka raha juurde panna jne. Ja see tuleb maksumaksjate taskust.

 

Näiteks, praegu on ju, ütleme, näitude esitamise aeg. Mina eile suhtlesin ühe võrokesega, kes alles eile õhtul sai elektri tagasi ja ütles, et Eesti Energia saatis talle siis teate, et kuna elektrit ei ole ja ka kaugloetavad arvestid olid maas, siis palun saatke oma näidud e-maili teel.

 

Selliseid asju on ka, et me oleme ühest küljest oma süsteemi muutnud kaugloetavaks ja kõrgtehnoloogiliseks, aga teisest küljest me ei suuda tagada seda varustuskindlust.

 

Ja mina küsimus ongi selles, et kas plaanitakse kuidagi selliseid olukordi vältida ja kas tulevikus tähendab siis maa alla kaablite viimise vajalikkus ka seda, et tuleb tarbijal rohkem maksta võrguteenuse eest. Aitäh!


Mart Helme
No need küsimused nüüd ei ole siseministri otsustada ja siseministri haldusalas ka mitte.

 

Aga jah, loomulikult kriisikomisjonis meil on arutatud neid asju. Me teame väga hästi ka seda, et meil suur osa meie nendest liinidest, õhuliinidest on vanad. Nad on amortiseerunud, nad on paljud ju ka nõukogudeaegsed – ja see puudutab ka paljusid kõrgepingeliine.

 

Jõudumööda, nii palju, kui investeeritakse uutesse liinidesse, viiakse neid ka maa alla. Maa alla viidud liinide hulk kasvab kogu aeg. Mina ei julge teile öelda praegu – pärast öeldakse, et valetas –, kui palju, kui suure tempoga ja mis sammuga siin edasi minnakse. Võib-olla Jaak Aab oskab midagi siin täiendada, tema on ikkagi meil ju riigihalduse minister ja haldab võib-olla rohkem neid asju.

 

Aga loomulikult meil nii kriisikomisjoni kui ka valitsuse tasandil on teada, mis see probleem on.

 

Mis võiks olla veel ka ajutised lahendused? No jällegi, võib-olla siin hakkavad rohelised ja metsakaitsjad kohutavalt karjuma, tulevad mulle rusikatega kallale, kui ma ütlen seda, mida ütles eile Elektrilevi esindaja. Probleem on selles, et meil on liinide koridoride, tavaliinide koridorid – ei, me ei räägi kõrgepingeliinidest – liiga kitsad. See tähendab seda, et vältimatult tormide puhul, aga ka lihtsalt kukuvad puud peale ja tekitavad katkestusi.

 

Ja võib-olla me peaksime vaatama niimoodi, et ajame laiemaks. No ega see puit ei lähe ju raisku, see puit tuleb ju ka kasutusse. See on ka üks mõttekoht. Siin ei ole mingit otsust keegi langetanud.

 

Kahtlemata seni, kuni meil ei ole kõike neid asju maa alla viidud, on ikkagi paratamatult vajalik ka varugeneraatorite muretsemine. Ma olen teinud ettepaneku ka väga selgelt – see ettepanek tegelikult oli ka mõnede teiste mõtteavalduste käigus eile Võrus välja käidud –, et tuleks kaaluda, kas mitte mingite meetmetega aidata korteriühistutel suurtes majades, aga võib-olla ka mingites plokkides, nagu ma vaatame, meil on Lasnamäel-Õismäel ju sellised nelinurksed plokid, et muretseda generaatorid mitme ühistu peale koos, mis avarii puhul on kasutatavad.

 

Siin on kindlasti kütusevarude, kütuse kättesaadavuse ja kõikide nende küsimuste puhul vaja minna konkreetsete lahendusteni. Aga nagu ma ütlesin, konkreetsed lahendused tähendavad ka kokkuleppeid erinevate sektorite vahel, olgu tegemist siis avalik-õigusliku, erasektori või kohaliku omavalitsusega.

 

Kõik see on mõnevõrra keerulisem, kui see pealtnäha paistab.


Juhataja
Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!