Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 31. jaanuar 2019

31. jaanuar 2019 - 14:16

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, rahandusminister Toomas Tõniste ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: 
https://youtu.be/aIyMtrF_NHo

Juhataja Urmas Seaver
Nii, hakkame valitsuse pressikonverentsiga pihta. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, rahandusminister Toomas Tõniste ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Annan alustuseks sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Aitäh! Auväärt ajakirjanikud, suur tänu tulemast! Ma tänan teid siiralt selle koostöö eest, mis on meil olnud need 800 päeva, sest tänasega praegune valitsus toimib 800. päeva. Minu meelest see koostöö on olnud väga sisuline ja hea – nii et suur tänu teile selle eest! – ning ma loodan, et läheb väga töiselt ja asiselt ka edasi.

Täna oli meil siis Vabariigi Valitsuse istung, peale seda oli kabinetinõupidamine ja me läheme sellega edasi peale kella 14.

Vabariigi Valitsuse istungil oli 16 päevakorrapunkti, neist 15 said otsuse. Näiteks lubasime Keskkonnaministeeriumil tasuta Kihnu vallale võõrandada kaks seal tuletorni juures olevat kinnistut. Selle üle on hea meel, et see tuletorn on nüüd korras ja kui need kinnistud saab Kihnu vallale ära antud, siis nende plaan on minu meelest teha sinna korralik külastuskeskus ja see välja arendada.

Samuti me andsime … Ja see on ajalooline otsus, kui me räägime kogu Põhja-Makedoonia nimevaidluse aspektist. Hea meel, et praegune Põhja-Makedoonia ja Kreeka on jõudnud ühisele arusaamisele ja nõustunud sellega. Me andsime siis Eesti alalisele esindajale NATO juures volituse allkirjastada Põhja-Makedoonia NATO-ga liitumise protokoll.

Kui liikuda edasi valitsuse kabinetinõupidamise juurde, siis on tore see, et nii Maksu- ja Tolliamet kui ka Rahandusministeerium andsid ülevaate maksuvaba tulu reformist. Ja need sõnumid, mida nii Maksu- ja Tolliamet kui Rahandusministeerium teile ju eile edastasid, minu teada pressikonverentsil, siis täna oli ka arutelu meil kabineti tasandil. Ja kindlasti võib öelda, et see maksuvaba tulu reform on olnud selle valitsuse kõige olulisem ja põhimõttelisem maksupoliitika otsus, mille eesmärk on vähendada sissetulekute ebavõrdsust ja muuta ühiskonda solidaarsemaks ning langetada väiksemat ja keskmist tulu teenivate inimeste maksukoormust. On hea meel tõdeda, et selle hinnangu andsid tegelikult nii Maksu- ja Tolliameti kui ka Rahandusministeeriumi inimesed, et tõesti, see on olnud õiglasem maksusüsteem. Nüüd, reform on ennast õigustanud, sest tänaste andmete põhjal ma tean, et mõned meie ühiskonna liikmeid on väga, ütleme, tähelepanelikud mitte ainult protsentides, vaid lausa komakohtades. Nii et tuleb öelda tõesti, et tänaste andmete põhjal need võivad natukene muutuda, kui tuludeklaratsioone hakatakse täitma, aga võib öelda julgelt, et enamiku tulusaajate sissetulekud on kasvanud.

Rahandusministeeriumi esialgsed arvutused näitavad, et reformiga on kasvanud või jäänud samaks 86% tulu saajate sissetulek. Reformist eelmisel aastal võitis 63% ja tulu jäi samaks 23%-l, kelle maksukoormus ei muutunud. Ja sealhulgas suurenes või jäi samaks sissetulek 83%-l tööealistel tulu saajatel, neist 66% võitis ja 17%-l maksukoormus ei muutunud.

Nüüd, kui vaadata pensionäride osa, siis pensionäridel kasvas või jäi samaks 93% sissetulek, 58%-le oli see võit ja 35%-l maksukoormus ei muutunud.

Samuti me saime ülevaate Maksu- ja Tolliameti ning ka Rahandusministeeriumi poolt, kuidas on olnud maakondade lõikes. Ja võime vaadata, et ütleme, need, kes on õigesti oma tulu deklareerinud, kes saavad tagasi ja kes peavad juurde maksma, siis põhimõtteliselt kõikides 15 maakonnas see pilt on sarnane.

Minu jaoks oli väga positiivne ka see, et circa 90% olid väga teadlikud, kuidas nad käituvad oma tulu deklareerimisel ja vähemalt pooled nägid seda ka positiivse võimalusena, et kui tulumaksudeklaratsioon on esitatud, siis on võimalus saada ka rahaliselt tagasi riigi poolt tulu.

Nüüd, Balti peaministrite kohtumine. Esmaspäeval on võimalus Riias kohtuda kolme Balti peaministriga. Miks ta (toim. kohtumine) võib-olla natuke teistsugune on? Sellepärast, et sellel aastal on Balti riikide eesistuja Läti ja Läti peaminister, ja teiselt poolt on Lätil ka uus peaminister, nii et see on väga tore, et on võimalik temaga kohtuda. Ja mul on hea meel, et järgmisel nädalal, 8. veebruaril tuleb Läti peaminister ka visiidile Eestisse. Aitäh!

Juhataja
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, palun!

Rene Tammist
Tere päevast ka minu poolt! Mul on hea meel, et tänane valitsuse istung kiitis heaks innovatsioonipoliitika komisjoni moodustamise. Selle eesmärk on tõsta meie võimekust teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni vallas, iseäranis siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas.

Komisjoni ülesanneteks on peaasjalikult keskenduda sellele, et uus majanduse kasvustrateegia, mis siis partnerluses Haridus- ja Teadusministeeriumiga on nüüd juba väljatöötamisel, saaks tugevat sisendit nii teaduse, arenduse, innovatsiooni kui ka ettevõtluse valdkonnas.

Ja kui vaadata viimasel ajal selliseid tõsisemaid väljakutseid Eesti majanduses, siis kindlasti meie majanduse teadmusmahukuse küsimus on üks kõige tõsisemaid. Selles osas on kindlasti meil vaja rohkem pingutada. Kindlasti otsused ja lubadus poliitiliste juhtide, aga ka siis akadeemia poolt panustada teadus-arenduse rahastusse enam ehk siis 1% sisemajanduse kogutoodangust aitab meie innovatsioonitegevustele kaasa. Oluline on ka läbi mõelda, sisustada, kuidas neid vahendeid suunata selliselt, et need ka tooksid kaasa meie majanduse konkurentsivõime suurendamise. Aga minu poolt aitäh praegu!

Juhataja
Rahandusminister Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste
Jah, tervitused ka minu poolt! Alustan ka siis maksuvaba tulu teemal. Peaminister siin üsna põhjalikult juba rääkis erinevad numbrid ära, aga lühidalt käin need üle.

Maksu- ja Tolliamet andis eile väga põhjaliku ülevaate maksuvaba tulu kasutamisest eelmisel aastal. Ja kui siiani on jäänud mulje võib olla paljudel, et seal olid kõik ainult kaotajad, siis tegelikult hea uudis on see, et võitjaid oli ikkagi väga-väga palju ja suur enamus.

Siinkohal tahan ka tänada kindlasti raamatupidajaid, kes said siin võib-olla sellise suurema töökoormuse just selgitamise osas. Sest kui igal pool räägiti, et kõik on nii hirmus ja segane, siis tõesti tänu sellele oli neil ka palju lisatööd.

Rõõmusõnum ongi siis see, et esmaste andmete alusel tulumaksumäär langes või ei muutunud 86%-l tulu saajatest. Need jagunesid siis omakorda nii, et 63% maksab vähem ja 23%-l määr ei muutunud.

Suur hulk inimesi on oma maksuvaba tulu kättesaamise lükanud 2019. aastasse ehk siis käesoleva aasta kevadesse. Nad on teinud seda vabatahtlikult, teadlikult. Ligi 90% on selle otsuse vastu võtnud teadlikult, seda on nende käest ka küsitud. Kokku makstakse inimestele seetõttu tagasi 141 miljonit eurot. Kuskil 519 000 inimest on siis need, kes saavad rohkem tagasi. Juurde maksma peavad kuskil 62 000 inimest summas 12 miljonit. Täpsemad numbrid, nagu oli ka juttu, ja järeldused saab teha peale tuludeklaratsioonide esitamist.

Teine selline hea uudis on spordisõpradele. Andsime Eesti Lotole loa korraldada eriloterii Eesti Olümpiakomitee toetuseks. Järgmisel aastal toimuvad Tokyos suveolümpiamängud. Nüüd anname siis spordifännidele võimaluse toetada lotopileti ostuga Eesti sporti, meie tippsportlaste ettevalmistust tiitlivõistlustel osalemiseks. Võidufond koosneb hulgaliselt väiksematest võitudest, ühtegi üksikut suuremat võitu kavandatud ei ole. Ja piletite müügi puhastulust 65% antakse üle Eesti Olümpiakomiteele. Hinnanguliselt võiks see summa olla kuskil 100 000 eurot.

Kolmandaks tegime valitsuses eelkõige tehnilist laadi muudatusi Euroopa Komisjoniga sõlmitud partnerlusleppesse Euroopa Liidu toetuste kasutamiseks ja samuti muutsime toetusmeetmete nimekirja. Partnerluslepe muudetakse selleks, et viia see kooskõlla euroraha kasutamise kavadega. Muudatused on eelkõige tehnilist laadi. Näiteks, geenivaramu personaalmeditsiini projekti toetatakse regionaalarengufondist ja mitte sotsiaalfondist, nagu varasema kava järgi oli plaanis. Leppes on kirjas tingimused, mille alusel saab Eesti kasutada perioodil 2014–2020 viie Euroopa Liidu fondi vahendeid. Meetmete kogumaksumuseks on kavandatud 4,46 miljardit eurot, sellest Euroopa Liidu toetus on 3,3 miljardit eurot. Kaasfinantseerimiseks riigieelarve kaudu on ette nähtud 200 miljonit eurot ja siis toetuste saajate omafinantseeringuks on kavandatud 961 miljonit eurot.

Ja neljandaks, minu poolt viimaseks on stabiliseerimisreservi teema. Valitsus sai ülevaate stabiliseerimisreservi varadest. Stabiliseerimisreserv on mõeldud mustadeks päevadeks, mida tohib kasutada ainult Riigikogu loal. Aasta lõpul oli stabiliseerimisreservi varade turuväärtus 411,5 miljonit eurot. Vaatamata sellele, et möödunud aastal suurenes stabiliseerimisreserv 1,1 miljoni euro võrra just Eesti Panga kasumieraldise tõttu, tuli läbi tänu negatiivsetele intressimääradele vastu võtta miinus, ehk siis kokku varade väärtus vähenes 687 000 euro võrra. Ja me peame lihtsalt arvestama, et ajal, mil intressimäärad on nullilähedased või negatiivsed, on suurte reservide kogumine riigile pigem kulu kui tulu. See on minu poolt kõik.

Jüri Ratas
Võlg tuleb tagasi maksta.

Toomas Tõniste
Jah. Siia tuleks lisada, et sellepärast me pigem eelistamegi varem võetud laenude tagasimaksmist kui maksumaksja raha kogumist selleks, et panna ta kuhugi reservi seisma, teades, et meil on täna vajalikud reservid olemas. Aitäh!

Juhataja
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps, palun!

Mailis Reps
Tere natuke üle keskpäeva! Täna on pidupäev, täna on siis Vabariigi Valitsus andnud oma lõpliku sõna, et kuus avalik-õigusliku ülikooli lepingut on jõudnud lõpusirgele.

Kõigepealt ma tahaksin tänada kõiki osapooli, eriti ülikooli ja teadus-haridusministeeriumi kõrgeid ametnikke, kes on enam kui pool aastat pidanud väga pingelisi läbirääkimisi. Kui teile lihtsalt lahti seletada, mida see tähendab, siis see tähendab, et kolmeks aastaks on kokku lepitud nii ülikoolipoolsed kohustused, ülikoolipoolsed õigused kui ka siis riigipoolsed õigused ja kohustused.

Need on üsna detailsed, samal ajal aga annavad piisavalt hingamisruumi, sest ülikoolid on meil väga autonoomsed. Ja me oleme juba aastaid tagasi teinud otsuse, et ülikoolidel endal on oma juhtorganite tasandil väga suur otsustusõigus, aga see tähendab ka loomulikult nende enda vastutust oma eelarvete piires.

Ma toon teile mõned näited, mida siis halduslepingud reguleerivad. Nad reguleerivad näiteks kohustust anda õpet kolmel tasemel, see tähendab bakalaureus, magister ja doktor. Seal on välja toodud, et õpe peab olema suures osas ehk enamikus eesti keeles, ja kahel esimesel tasemel ta peab olema eesti keeles. Kõik ingliskeelsed õppekavad tuleb eraldi kokku leppida.

See on siis vastuseks, signaaliks nendele muredele, mis eriti viimastel nädalatel on väga jõuliselt üles tõstetud. Justkui Eestis oleks kõrgharidus kõik juba ingliskeelne. Kinnitan teile: nii see ei ole. Aga doktoriõppekavades tõepoolest on arvestatav hulk rahvusvahelised ja seetõttu ka inglise keeles.

Kõik ülejäänud nüansid, mis on olulised? Näiteks, mis osas on lubatud osaajaga õpe, mis ajal, millal võib ja kelle käest võib võtta õppemaksu. Need, sellised teemad, mis on siis kolmandate riikide kodanike puhul, on halduslepingutesse sisse toodud. Ja ka siis üsna pikalt viimastel nädalatel päevakorras olnud teema- kui palju ja mis ulatuses eesti keelt õpetatakse nendele, kes tulevad Eestisse ja õpivad võõrkeelsetel õppekavadel. Hetkel on siis välja pakutud, et see oleks kuue ainepunkti ulatuses eesti keelt ja kultuuri.

Meil on välja toodud ka kohustus – eriti Tartu Ülikooli puhul, aga ka teiste ülikoolide puhul – arendada ja säilitada eesti keelt ja kultuuri, arendada eestikeelset oskussõnavara. Samal ajal on kõikidele ülikoolidele ka ootus tegeleda kõrghariduse rahvusvahelistumisega kvaliteedi eesmärgil. Nii et selliseid erinevad aspektid.

Ja loomulikult- kõigil kuuel ülikoolil on nende eripärast tulenevalt siis kokku lepitud, mis on nende vastutus. See on oluline sellepärast, et kui mõnikord ühiskond läbi meedia saab teada, et mõni õppekava justkui rahapuudusel on kokku tõmmatud või vähemaks tõmmatud, siis ka need on teemad, mida me püüdsime halduslepinguga täpsemalt sätestada, mida siis ülikoolid efektiivsuse mõttes vähendavad, näiteks ärindust ja haldust. Ja teiselt poolt on siis välja toodud valdkonnad, mida me eriti soovime ülikoolidelt rohkem, näiteks haridusvaldkonnas või mõnes muus ühiskonnale valu teinud valdkonnas on siis need eraldi täpsustatud. No näiteks, Tartu Ülikooli puhul väga pikalt arutelu all olnud viipekeele teema. Nii et selliseid asju on siin üsna palju ja nagu ma ütlesin, see on olnud pool aastat väga detailseid läbirääkimisi. Ma usun, et osapooled leiavad, et see on tänase seisuga üsna hea kompromiss. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun on oma nimi, väljaanne, kellele küsimus suunatud ja küsime läbi mikrofoni. Palun!

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 „Reporter“
Küsimus haridusministrile sel viimasel teemal. Kas ülikoolide rahastust on kasvatatud või anti neile ka võimalus lisaraha teenida? See on üks väga terav teema olnud läbi nende aastate. Aitäh!

Mailis Reps
Aitäh! Väga hea küsimus. Ei, meil ei ole halduslepinguga antud õigust võtta eestikeelses õppes õppemaksu, küll on lubatud kolmandate riikide puhul ingliskeelses õppes ja lausa on see sisse kirjutatud väga julgustava sõnastusega, et peaks võtma kolmandate riikide kodanikelt õppemaksu.

Nüüd teine ja võib-olla veel palju laiem teema, et kuidas on siis sõnastada tuntud ülikoolide ootus – ja arusaadav ootus –, et kolm aastat edaspidi võiks olla ka rahaline tõus. See on nii nagu ikka, eelarvestrateegiasse on ootused ja lootused taotlustena alles ju märtsis. On siis vastastikku nii kokku lepitud, mida on siis ka Vabariigi Valitsus toetanud, et vastastikku tehakse pingutusi, et see tõus peaks olema suurusjärgus 5%. Ja juhul, kui riigil erinevatel põhjustel ei ole võimalik seda tagada, siis istutakse ülikoolidega maha ja vaadatakse, mida vastastikkusel kokkuleppel seetõttu on vaja koomale tõmmata.

Ma usun, et kõik avalikus ruumis ka teavad, millest käib jutt. Näiteks, Tartu Ülikool ja ka teised ülikoolid on välja öelnud, et regionaalsete kolledžite pidamine on väga kulukas või mõned muud kohustused, sealjuures ka eesti teaduskeele arendamine, mis on neil väga suurte kuludega seotud. On üsna selgelt sõnastatud, et kui nad ei saa selleks lisavahendeid, siis tuleb vastastikku kokku leppida, mis nende kohustustest siis vähemaks võetakse. Sellises sõnastuses on see kokku lepitud. Mis elu järgnevatel eelarveaastatel toob, eks seda siis näeme iga aasta täpsemalt.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Ma täpsustan. Kas 5% oli aastas?

Mailis Reps
Jah.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Ja teine küsimus selsamal teemal. Kui kahes esimeses astmes peaks olema õppekeeleks eesti keel, samas oodatakse ka rahvusvahelistumist, siis väga paljud magistriõppekavad ongi just selle rahvusvahelistumise mõttes tehtud inglisekeelseks. Mis siis nüüd ülikoole ees ootab, kas need muudetakse tagasi eestikeelseks?

Mailis Reps
Ei, me oleme väga põhjalikult seda läbi vaadanud. See tähendab seda, et kõikides õppekavagruppides peab säilima kõikidel noortel inimestel võimalus õppida eesti keeles ehk siis ei saa sulgeda kõikides valdkondades ja kõikides õppekavagruppides eestikeelsed ja asendada see inglisekeelsega, ingliskeelne võib tulla juurde.

Aga kui on, siis põhjendatult, näiteks magistri puhul, mis ongi suunatud teatud rahvusvahelisele kaubandusele või need õppekavad võivad minna väga detailseks, siis lepitakse see Haridus- ja Teadusministeeriumiga kokku.

Sven Soiver, TV3
Küsimus peaministrile. Homme on 1. veebruar ja see veebruar sellel aastal on väga eriline ehk siis aktsiisid ei tõuse erinevalt teiste aastate 1. veebruarist. Kas see on lähenevate valimiste tõttu ja kui suureks te hindate seda tõenäosust, et pärast valimisi valitsus – ükskõik kes ta siis valitsuses on – otsustab, et tegelikult ikka tuleks aktsiise tõsta või muuta?

Jüri Ratas
Aitäh! Eks see olegi minu meelest valimiste põhiküsimus, et kas Eesti läheb edasi või läheb tagasi. Läheb tagasi sinna sängi, kus sooviti tõsta diislikütuse aktsiisi, näiteks, või sooviti seal mängida majutusasutuste käibemaksuga ja seda tõsta. Minu soov ja mõte on see, et Eesti ei peaks tõstma ka järgmise nelja aasta jooksul aktsiise. Ma arvan, et pigem tuleks rääkida, kui me räägime näiteks elektrienergiast või kütusest, et vaadata tulenevalt maailmakonjunktuurist ka seda nende langetamist.

Nii et kui te küsite, et kas see 1. veebruar on kuidagi seotud valimistega, siis see on olnud ju tänase valitsuse otsus juba riigi eelarvestrateegiat tehes – ja 2016. aasta novembris oli see meie otsus –, et diislikütuse aktsiisitõusu me ei toeta. Ja tõsi on ka see, et me oleme ju vähendanud alkoholiaktsiisi tõuse, kui me räägime kangest alkoholist, siis võrreldes isegi eelmise valitsusega, kui me räägime lahjast alkoholist, siis tõsi, tänane valitsus on ka seda tõstnud, aga me oleme teinud uue otsuse, et see tõus on ära jäänud ja ta eelmisel aastal oli pool.

Ma tahaksin siinkohal tuua veel välja võib-olla, mis minu arust on just ettevõtluskeskkonnale oluline. Nii välisinvesteeringute mõttes kui ka töökohtade mõttes on ju see, et näiteks nendele ettevõtetele, kes on väga energiamahukad, on tänane valitsus üheksa korda langetanud elektriaktsiisi ja gaasi kuus korda. Nii et ma arvan, et see võiks olla see järgmise nelja aasta tee. Aitäh!

Sven Soiver
Ja mõnevõrra seotud küsimusi. Ehk siis aktsiisid on ajanud paljud eestlased Lätti, mille peale teistel põhjustel paljud lätlased tulevad Eestisse. Ehk küsimus nii peaministrile kui ka rahandusministrile. Kas see, et lätlased kirjutavad ennast – noh, ütleme tuhandetes juba – Valka sisse või Valgasse sisse, siis on see probleem, on see koormus riigieelarvele? Kas te võtate sellega midagi ette või see on lihtsalt selline paratamatus, et toimub?

Toomas Tõniste
Jah, aitäh! Ma arvan, et väga vähe on üldse Eestis inimesi, kes ütleks, et … See, et piirikaubandus sellises mahus on tekkinud, see on probleem, see ei ole õige. See näitab, et mingi hetk sai aktsiisitõusudega mindud üle piiri. Nagu peaminister ka ütles, siis tõesti, ametisolev valitsus on muutnud varasemaid otsuseid ehk täna näiteks kange alkoholi aktsiis on 15% odavam, kui ta oli eelmise valitsuse seadustatud või isegi üle-eelmise. Need on kõik need sammud, mida me oleme ette võtnud selleks, et seda olukorda lahendada, anda mingi stabiilsus, mingi kindlus.

Ja selleks on ka ära jäetud varem planeeritud aktsiisitõusud. Kevadel riigi eelarvestrateegia raames me juba nelja aasta eelarvet ette vaadates leppisime kokku, et seal aktsiisitõuse alkoholile ei ole. Need on need sammud, mis on astutud.

Nüüd, jah, meie lootus on see, et see piirikaubanduse maht hakkab vähenema, aga need aktsiisid on seal üks väike osa tegelikult. Me ju teame, et seal juurdehindlused on probleem, me teame seda, et teenused kõik on seal odavamad, paljud muud kaubad on odavamad. See on see, miks inimesed seal käivad, ja see on niisugune normaalne suhe. Kui sul üks piiriäärne naaberriik areneb aeglasemalt, elatustase tõuseb aeglasemalt kui meil, siis see on mõnes mõttes paratamatus, millega tuleb arvestada.

Jüri Ratas
No eks me peame minu meelest töötama selle nimel, mida kaks viimast aastat näitab praegust- tagasiränne. 2017 ta oli ju seal circa 3499 inimest, Eesti rahvastik suurenes, ja eeskätt just tagasirände osas eelmisel aastal seal 3491 inimese võrra. Tuleb minu meelest töötada edasi selle nimel, et Eesti ühiskond pakub kindlustunnet – pakub kindlustunnet pensionäridele, pakub kindlustunnet nendele, kes käivad tööl, ja kindlasti ka noortele peredele.

Ja loomulikult tuleb olla hea partner meie ettevõtjatele, et me näeksime majanduskasvu, mis oleks võimalikult kaasav ka tulevikus. Kui selle valguses on otsustanud ka mõningad Läti kodanikud ennast siia sisse registreerida, siis ma täpselt ei oska öelda, mis see nende igaühe personaalne põhjus on, aga loomulikult meie huvi on see, et Eesti majanduskasv tõesti oleks võimalikult kaasav. Ja me näeme sellist kindlustunde pakkumist nii eakatele, noortele kui tööl käivatele inimestele. Aitäh!

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Küsin veel rahandusministri käest nende reservide teemadel. Te mainisite, et praegu negatiivsete intresside perioodil on mõistlikum seda raha pigem laenude tagasimakseteks kasutada kui hoiustada. See on arusaadav. Aga samas on nende reservide sees ka ju töötukassa raha. Töötukassa raha aga võib seaduse järgi kasutada üksnes täiesti sihtotstarbeliselt selle valdkonna probleemide lahendamiseks. Kas teie hinnangul nüüd reservidest laenude tagasimaksmine ei ole selles valguses seadusevastane? Aitäh!

Toomas Tõniste
Jah. Aitäh küsimuse eest! Me peamegi selguse huvides rääkima, et me räägime mitmest erinevast reservist. Üks on stabiliseerimisreserv, mis ongi meil halbadeks aegadeks, kui peaks tulema suur majanduskriis, ja sinna on iga aasta toimunud juurdemaksed, põhiliselt just Eesti Panga kasumieraldiste näol.

Vaatamata sellele negatiivsete intresside tulemusele, mis täna maailmas on, ja vaadates erinevate riikide võlakirjade prognoose aastaid ette, on veel näha, et neli-viis aastat, Saksa riigi võlakirjad kuus-seitse aastat, nende intressid on negatiivsed. Ja me peame oma raha investeerima konservatiivselt, et meil oleks võimalik seda võimalusel kasutada ja lihtsalt kätte saada, siis jah, need reservid meil tegelikult kahanevad.

Teine, millest nüüd oli juttu, on likviidsusreserv. Ja seal on tõesti 2011. aastal juba riigikogus seadustatud, et toimub kontsernikonto põhimõttel, et riik saab kasutada haigekassa ja töötukassa rahasid. See on omavahelise kokkuleppega sõlmitud, et nii kui neil on soove, saavad nad seda raha kasutada oma eesmärkide täitmiseks, mingeid piiranguid seal ei ole. Ja seda probleemi ei ole.

Täna võidavad kõik, sellepärast et muidu nendel see raha haldamine negatiivsete intresside ajastul oleks miinus. Täna neil on garanteeritud vähemalt null, miinust nad ei saa. Eelmine aasta said nad kokku 282 000 … – noh, mõne tuhandega võin mööda panna – intressitulu. Lisaks kõik muud selle haldamisega seotud kulud on praegu rahandusministeeriumil.

Ja teistpidi, ühiskond saab vastu selle, et me saame seda raha kasutada, me ei pea koguma kuskilt mingit eraldi reservi, võtma laenu. Ta on igatepidi selline finantsiliselt mõistlik lahendus. Lisaks sellele on ka likviidsusreservile seatud selline piir, millest allapoole see minna ei tohi ja selle on ekspertide kogu Eesti Panga ja rahandusministeeriumi spetsialistide näol välja töötanud, võttes arvesse varasemaid kriise, et me saaksime siis pool aastat ilma välisabita hakkama. Selle ajaga me suudame valmistuda, võtta ka erinevaid laene, kui meil see vajadus on. Sest tuletan meelde, täna Eesti riigi võlg on maailma üks väiksemaid, Euroopa Liidus kõige väiksem ja ta väheneb veelgi. Nii et Eesti rahandus on väga heas korras ja meil see võimekus vajadusel raha juurde saada on olemas.

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Ma korra veel täpsustan. Juhul, kui nüüd juhtuks halvim ja seda raha siiski läheks vaja, kas meil olemasolevast rahast piisab nende vajaduste katmiseks või tuleks sel juhul ikkagi laenu võtta? Aitäh!

Toomas Tõniste
Aitäh! Kui juhtub halvim, siis meil on raha olemas juba likviidsusreservi näol. Ja kui tõesti tekib suur kriis, siis saab ka minna stabiliseerimisreservi kallale. Riigikogu loal eelmise suure kriisi ajal sealt kuskil 220-230 miljonit kasutati. Aga sellist, sellemahulist kriisi kohe kindlasti praegu näha ei ole.

Jüri Ratas
Mina tahan tänada ajakirjaniku selle küsimuse eest. Ja vastus oli väga hea, see andis igal juhul kindlustunnet, et Eesti rahandus on väga heas korras. Aitäh selle eest!

Juhataja
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur tänu kõigile!