Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 30. juuli 2020

31. juuli 2020 - 15:07

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk, välisminister Urmas Reinsalu ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning riigihalduse minister Jaak Aab.
 

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=sxWdGn1Fl-U

 

 

Juhataja Urmas Seaver
 

Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rene Kokk, välisminister Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning riigihalduse minister Jaak Aab.

Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele. Palun!

 

 

Jüri Ratas
 

Aitäh! Austatud ajakirjanikud ja head pressikonverentsi jälgijad! Kõigepealt palume vabandust, et hilinesime. Aga oli väga tegus nii valitsuse istung kui ka kabineti nõupidamine, olid suured olulised otsused.

 

Kõigepealt paar sõna eile ja üleeile Valga- ja Viljandimaa ringkäigust. Olid kohtumised ka kohalike omavalitsuste esindajatega mõlemas maakonnas.

 

Peamiseks mureks on ikkagi jätkuvalt loomulikult Kagu-Eestis teede küsimus, eeskätt kruusateede küsimus ja nende kõvakatte alla viimine. Päris palju oli juttu ka hajaasustusprogrammist, et kuidas rohkem toetada hajaasustuses olevate leibkondade varustamist vee, kanalisatsiooni, teede küsimusega. Ja arutuse all oli ka kiire interneti pakkumine.

 

Päris mitmed omavalitsused Valga- ja Viljandimaal on kasutanud võimalust saada riigilt toetust üürifondi või korterite loomiseks, kus riik finantseerib 50% ja kohalik omavalitsus teise 50%, või läbi erasektori. Nii Valga- kui ka Viljandimaal on ka neid näiteid, nii et see leidis päris suurt positiivset vastukaja.

 

Nüüd tänane istung. Oli 12 päevakorrapunkti. Tänasel istungil otsustasime majandus- ja taristuministri ettepanekul eraldada suurusjärgus 14 miljonit eurot kohalike teede korrastamiseks, mis on just eeskätt seotud majanduskriisiga.
 

See on eeskätt seotud sellega, et need on need projektid, mida saab siis kohe töösse rakendada, viia läbi ehitushanked, et kriisi leevendada. Ja loomulikult on oluline ka see, et eeskätt on see seotud just transiitteedega ja teedega, mis lähevad väga paljudes kohtades ettevõtete või ettevõtluse juurde.
 

Nii et ma arvan, et see on päris oluline abi tegelikult ka kohalikele omavalitsustele. Neid toetusi peaks lähilähikuudel hakkama rakendama.

 

Järgmine punkt, mida me otsustasime, oli Operaili aktsiakapitali suurendamine, kus me kiitsime heaks siis 21,92 miljoni euro eraldamise, millega suurendatakse ettevõtte aktsiakapitali. Ja täiendava kapitalisüstiga on siis ettevõttes Operail kavas käivitada turutingimustel uus ärisuund. Ja riigi huvides on äriühingu tegevusega tulu teenida, mis tagab siis ka mõistliku dividenditootluse.

 

Nüüd, täna oli ka arutelu all käibekapitali laenuga Porto Franco taotlus. See on üks kord juba istungilt läbi käinud. Valitsus siis toetas Porto Franco käibekapitalilaenu taotlust ja sellele toetuse andmist.

 

Täna oli istungil ka ühise meretuulepargi arendamine Lätiga, eeskätt jutt on siis Liivi lahest, kus on meil ühine merepiir Läti ja Eesti vahel. Ja valitsus andis täna majandus- ja taristuministrile volituse sõlmida Lätiga vastastikuse mõistmise memorandum, millega kaks riiki plaanivad arendada Liivi lahte ühise tuulepargi.

 

Nüüd, sellised rasked situatsioonid, mis on seotud koroonaviiruse ja COVID-19 kriisiga, kus oli juba algusest peale küsimus erinevate varude osas, eeskätt isikukaitsevahendite või isikukaitsevarude osas, et kuidas siis riigil on laiemalt tegelikult varude küsimus lahendatud, olgu see kütusevaru, ravimite varu, toiduvaru, isikukaitsevahendite varu ja veterinaarias varu.
 

Majandus- ja taristuminister andis täna ülevaate riigi varudest. Ja minister sai siis ülesande moodustada elanikkonna varustuskindluse tagamiseks keskne asutus, mis siis hakkab kõikide nende varudega tegelema ja ka nende lepingute loomisega tegelema, et meil oleks tegelikult varud erinevates valdkondades tagatud.

 

Nüüd, riigi haldusminister tõi valitsuskabinetti punkti, mis on siis seotud Tallinna-Helsingi tunneli planeeringuga. Ma soovin siinkohal öelda, et praeguse valitsuse positsioon on igal juhul see, et selle tunneli ettevalmistamisprotsessiga, planeerimisprotsessiga tuleb meie arvates edasi minna.
 

See, mida me oleme rääkinud ka kogu aeg Soome ametikaaslastega, on minu meelest sarnane lähenemine, et see projekt peab olema just mõlema ministeeriumi, mõlema riigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vedada.
 

Nii et selle projekti edasiminekut me toetame, küll aga konkreetselt selle erafirma ettepanekut algatada riigi eriplaneering me täna ei toetanud – väga erinevatel põhjustel – ja sellest kindlasti räägib lähemalt Jaak Aab. Aitäh!

 

 

Juhataja
 

Keskkonnaminister Rene Kokk, palun!

 

 

Rene Kokk

 

Aitäh! Tere ka minu poolt veel kord!

 

Kõigepealt täna valitsuse istungil keskkonnaministeeriumi teemadest oli üks punkt, mis puudutas siis AS Eleringile Pärnus Niidu tänaval ühe kinnistu võõrandamist otsustuskorras tasu eest. Selle sisu on siis see, et seal laiendatakse, ehitakse ringi seda alajaama piirkonda, et parandada elektrijulgeolekut ja üldse elektrivarustusest piirkonnas.

 

Nüüd paar positiivset uudist veel keskkonnaministeeriumi töömailt. Eile siis oli selles mõttes väga oluline päev, et ilmselt ei ole Eestis väga palju inimesi, veel vähem Tartus, kes ei oleks kuulnud sõnaühendit „Raadi rehvid“. Ja see probleem, mis on sellega seonduvalt üleval olnud, on oht nii keskkonnale kui ka Tartu linnale ja selle lähialade inimestele.
 

Eile alustasime siis seda protsessi nende rehvide käitlemiseks ja taaskasutamiseks. Ja siis läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse see töö algas. See töövõtja on Ragn-Sells ja praeguse teadmise kohaselt peaks siis selle aasta lõpuks olema need rehvid seal käideldud, hinnanguliselt 14 000 tonni, võimalik et ka rohkem.

 

Selle 14 000 tonni käitlemiseks on täna vahendid olemas. Kui tuleb ilmsiks, et seal on rohkem rehve, mis on ka võimalik, eks siis tuleb keskkonnaministeeriumil pöörduda Vabariigi Valitsuse poole taotlusega eraldada raha juurde. Aga selge on see, et see objekt peab saama nüüd korraga tehtud ohutuks ja lõplikult, et sinna ei jääks veel mingeid sabasid, mis hakkavad omakorda jälle tootma võimalust, et sinna hakatakse poetama rehve.

 

Ja rehvihake siis läheb, osa sellest, Torma prügila drenaažikihti, millega asendatakse siis killustiku ja muid materjale, kergkruusa ja selliseid materjale, et kokku hoida. Osa läheb Soome, osa läheb siis ka Türki tsemenditööstusesse energiatootmiseks. Ja võimalik et ka Eesti Energiasse.
 

Nii et igal juhul väga positiivne. Ja südamest ikka loodan, et see probleem, mis on olnud väga teravalt üleval juba siin üle kümme aasta, saab lahenduse.

 

Teine positiivne uudis. Nädala alguses käisin Ida-Virumaal Kohtla-Nõmmel, kus alustati ühe endise Kohtla-Nõmme rehvide protekteerimistehase jääkreostuse likvideerimist Euroopa Liidu LIFE IP CleanEST programmi raames, mis on üks osa sellest programmist.

 

Kogu programm on kestmas circa kümme aastat ja sellega peaks siis kümne aasta jooksul saama paremaks Virumaa 38 jõe olukord, kaheksa põhjaveekogumit ja ka kahe rannikuveekogumi seisundid. Sest tõsiasi on see, et täna seal piirkonnas peamistest pinnakihtidest selliseid kaeve ei ole, mille vesi kõlbaks juua, ja tuleb meil selle probleemiga tegeleda.
 

Igati positiivne, et sellega käima saime ja selle raames siis 1200 tonni reostunud pinnast käideldakse ja see aitab kaasa nii Kohtla kui ka Purtse jõe seisundi parandamisele. Töö selles suunas muidugi seal jätkub.

 

Ja üks teema, mida ma tahan lähitulevikus valitsuskabineti viia, on küsimus, mis puudutab erinevaid muinsuskaitseobjekte. Siin on olnud üleval Keskkonnaministeeriumi haldusalas läbi RMK Saaremaal üks sõjasõjaväeline objekt.
 

Minu arvates tuleb võtta lauale tervikuna see kontseptsioon, kas tänane tänane lahendus on kõige parem. Keskkonnaministeeriumi haldusalas on circa 1000 ja 2000 vahel erinevaid objekte ja nende siis muinsuskaitse-, ütleme, tööde korraldamine ja õigesse konditsiooni viimine on täna siis jäänud sisuliselt keskkonnaministeeriumi haldusalasse.
 

Mulle tundub lihtsalt praegu, et see võib-olla ei ole päris see lahendus, mis oleks kõige mõistlikum, et keskkonnaministeerium peaks hakkama endale seda know-how’d siis arendama, lisaks oma praegustele tegevustele, st hindama kinnisvara seisukorda, muinsuskaitselist väärtust, prioriteete jne.

 

Nii et siinkohal meil on diskussioon ja koostöö alustatud nii kultuuriministeeriumi kui ka muinsuskaitseametiga, et vaadata, kuidas edasi. Aga aga ma arvan, et see võiks olla midagi taolist, et muinsuskaitseamet on lõpuks see instants, kes koostab selle prioriteetide nimekirja, mis objekte mis järjekorras teha, ja taotleb ka siis riigieelarvest vastavalt prioriteetidele raha. Ja ma kindlasti toetan seda, et oleks oleks ette nähtud vahendid selleks, et neid objekte siis korrastada ja et see saaks meil toimima.
 

Minu poolt praegu kõik. Aitäh!

 

 

Juhataja
 

Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

 

 

Urmas Reinsalu
 

Jah, aitäh! Me täna arutasime valitsuses rahvusvahelist olukorda koroonaviiruse vallas.
 

Eile oli see päev, kus oli niisugune kurb maailmarekord, et 290 000  uut haigestunut oli üle maailma. Me oleme sellega silmitsi, et maailmas ja sh paljudes Euroopa riikides on viirus kasvufaasis. Ja sellega seoses on kindlasti oluline korrata üle seda reisihoiatust, igasuguse reisimise hoiatust, mis on endiselt Eesti riigis kehtiv.
 

See tähendab siis, et välisministeeriumi tungiv hoiatus on vältida igasugust reisimist, välja arvatud nendesse Euroopa riikidesse, kus siis hiljutine nakkumiskordaja on 100 000 inimese kohta kahe nädala jooksul alla 16.

 

Ma ütlen seda rõhutades, et teatavasti meil on ka oma rahvusvaheliste otselendude piirangud, mida majandusministeerium rakendub, see on siis see vastav mõõdik 25. Kindlasti me neid mõõdikuid rakendame ja realiseerime, nii nagu me ka Balti riikide vahel oleme kokku leppinud.
 

See tähendab, et kui inimesed planeerivad oma lende või lennureise, siis täna lennupileteid planeerides mingisse maailma riiki on see risk kahesuunaline.

 

Üks suund on see, et see lend võidaks Eesti riigi poolt peatada, seoses sellega, et viiruse levik kasvab. Ja teine on kahtlemata ka see terviserisk, et lihtsalt on suurem oht nakatuda mingi aja pärast mingis sihtkohas, kuhu minnakse kas puhkama või muudel kaalutlustel, ning samuti ka see sihtriik võib oma täiendavaid piiranguid seada, selleks tuleb valmis olla.

 

Kõige praktilisem näide on siin hiljutine viirusepuhangu kasv Hispaanias, kust tagasi tulemisel inimesed peavad jääma eneseisolatsiooni. Praegu kehtib siis eneseisolatsiooni nõue Euroopa riikide puhul 11-st riigist:

Rootsist, Luksemburgist, Rumeeniast, Bulgaariast, Andorrast, Portugalist, Hispaaniast, Horvaatiast, Belgiast, Monacost, Tšehhist. Ja see riikide arv võib kasvada, kui me vaatame dünaamikat lähemas tulevikus.

 

Tuleb rõhutada üle seda, et kui inimesed mõtlevad siiski reisimisele – see on inimeste enda vaba otsus –, siis välisministeerium soovitab tungivalt oma reise registreerida välisministeeriumi kodulehel. Me soovitame, et inimestel oleks tervisekindlustus. Me soovitame seda, et inimesed loeksid neid nõudeid, mis siis sihtriigis kehtivad.

 

Ja me näeme ka Euroopa riikidest seda, et mitmed riigid asuvad reaalselt oma piiranguid uuesti järk-järgult kehtestama. Selleks tuleb olla valmis. Näiteks, Leedus kehtestatakse laupäevast maskikandmise kohustuslikkus ühistranspordis ning kinnistes kaubandus- ja teenindusasutustes.

 

Ning mis on väga tähtis? Tähtis on ka see, et kui üldise rahvatervise kaitsemeetmena see eneseisolatsiooni põhimõte on kehtestatud – igal reedel välisministeerium selle nimekirja või nimistu riikidest avaldab –, siis inimesed loomulikult sellest kinni peaksid. See on meie kõigi ühistes huvides.

 

Ja mis on oluline, alates siis sellest nädalast teisipäevast, kui inimestel on vaja Eestist minna Inglismaale ja Šotimaale, siis seal ei kohaldata meie inimestele, kes sinna lähevad, eneseisolatsiooni nõuet. Mis puudutab Inglismaad ja Šotimaad.
 

Walesi ja Põhja-Iirimaa puhul vastavalt Ühendkuningriigi riigikorraldusele teevad need regionaalsed valitsused oma hinnangud seoses reisimispiirangutega eraldi.

 

Praegu on see viirus kasvufaasis rahvusvahelistelt, järelikult tõenäosus nakatuda, mis puudutab lihtsalt inimeste arvu maailmas, kes kannavad viirust või kes on nakatunud, kes on tuvastatud, see tõenäosus kasvab. See tõenäosus kasvab seoses sellega, et viirusekandjate arv maakeral, nende inimeste hulk suureneb. Ja seda me peame arvestama, et reisimise ebamugavus võib tekkida, see reis ei pruugi ka toimuda, kui osta pileteid kuude pärast. Need riskid on inimestel.

 

Ja kindlasti oleks mõistlikum vältimatut reisimist, mis puudutab maailma ülejäänud riikidesse või nendesse riikidesse, kus viirus on kõrgemal tasemel, mitte ette võtta.

 

 

Juhataja

 

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas, palun!

 

 

Taavi Aas

 

Tere! Aitäh! Mina alustas ka sealt, kus välisminister lõpetas. Kutsun kõiki üles kindlasti sellel aastal Eestis puhkama.

 

Numbrid näitavad seda, et riskid reisides kasvavad. Sattuda ebamugavusse seoses lendudega või sattuda ebamugavasse olukorda seoses sellega, et riigid kehtestavad uusi reegleid või, mis kõige hullem, jääda lihtsalt haigeks, need riskid on täna paraku ka Euroopas kasvamas.

 

Ja nii nagu peaminister ütles, Majandus-Kommunikatsiooniministeeriumil oli suvel küll puhkuste aeg, aga väga töine suvi. Päris mitu olulist asja. Kindlasti hästi oluline on see rahaeraldus kohalikele omavalitsustele teede rekonstrueerimiseks. Kokku 82 erinevat teed üle Eesti saab selle raha eest korda.
 

Ja tõsiselt hea meel on selle üle, et tõesti kõik need avaldused, mis kvalifitseerusid, need avaldused on tänu sellele, et nii Vabariigi Valitsus leidis reservist toetamise võimaluse kui ka vaatasime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sees üle ümberpaigutamise võimalused täiendavalt omavalitsustele raha eraldada ning kõik need taotlused saavad ka rahuldatud. Ehk kokku üle 14 miljoni ja 82 teed.

 

Varude agentuuri kohapealt on kindlasti hästi oluline see, et saime jälle edasi liikuda. Loomulikult täpsustusi veel tuleb, aga protsess läheb edasi ja väga loodan, et järgmise aasta keskpaigaks on siis selline keskne varudega tegelev organisatsioon Eestis loodud.
 

See ei tule tühja koha peale, meil on olemas kütusevarudega tegelev ettevõte Eestis ja see peaks tulema lihtsalt selle ettevõtte tegevuse laiendusena.

 

Ja hea meel on ka selle üle, et saime heakskiidu ühiste kavatsuste memorandumile Läti Vabariigiga, et alustada siis tegevust selleks, et koordineeritult koos Lätiga leida parim koht meretuulepargile.
 

Kus see täpselt saab olema, see on alles selgitamisel, kui palju sellest tuulepargist Lätist, kui palju Eestis. Aga tegemist on kahe riigi ühisühistegevusega.
 

Ja see annab võimaluse ka taotleda siis Euroopa Liidu suunalt rahastust selleks, et luua ühendused meretuulepargi puhul. Üks kallimaid osi sellest pargist on kaabliühendus mere või pargi ja maismaa vahel.
 

Aga kui on tegemist riikideülese projektiga, siis on võimalik saada toetust ka Euroopa Liidust. Nii et loodan, et jõuame edukalt selle protsessiga lõpuni ja saame pargi kohad välja valitud.
 

Loomulikult sellele järgneb oksjon selle pargi rajamiseks. Ja kui see kaabel on rajatud, siis on ka kõigil teistel, kes selles piirkonnas oma parke arendavad, sellele kaablile juurdepääs. Lühidalt kõik.

 

 

Juhataja

 

Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!

 

 

Jaak Aab

 

Tere päevast ka minu poolt!
 

Natukene eelmiste teemade jätkuks. Kui räägiti varude agentuurist ja erinevatest harudest, väga palju on siin koroonakriisi ajal olnud juttu isikukaitsevahenditest ja see, ütleme siis, ma väga loodan, ajutine ülesanne on esialgu minu peal, et tegeleda keskse varuga.

 

Tuletan meelde, et sügiseks siis võimalikuks laineks – ükskõik, kas see on teine laine või kuidas me seda nimetame – me oleksime väga tublisti vähemalt isikukaitsevahendite koha pealt valmis, siis praegu asutused, haiglad, erinevad kohalikud omavalitsused saavad täiendada oma varusid, kui neil on vaja, siis avatud riigihanke raames. Nad peavad siis muretsema ühe kuu varu ja teise kuu varu siis hangib minu meeskond keskse varuna. Kui seal asutustes hakkab otsa lõppema, nii nagu ta juhtus ka nüüd ja kus varud olid väiksed, siis riik keskset varu nende vahenditega toetab.

 

Lihtsalt mõned numbrid. Meil on sellest kesksest varust, mis on hinnatud, no näiteks kirurgilised maskid on siin alati see põhiline sõnum olnud, aga seal on ju kaitsekostüümid, põlled, visiirid, prillid jne, jne, siis kirurgilisi maske on meil sinna kesksesse varusse vaja üheksa miljonit. Meil on olemas viis miljonit kirurgilist maski praegu, keskses varus, rääkimata siis sellest, mis on juba asutustes, haiglates ja mujal olemas.

 

Nii et me oleme kindlasti palju-palju paremini valmis ka väga, ütleme siis, negatiivsete stsenaariumite puhul. Nüüd selle ülejäänud poole sellest kesksest varust me hangime tõenäoliselt ka selle riigihanke raames.

 

Aga siin on ka hea näide, et minu käest nõuti ka, et miks ma siis märtsi lõpus ja aprilli alguses ei kulutanud avatud riigihanget välja, mis selle summa tõttu oleks olnud rahvusvaheline.
 

Me hakkasime valmistama ette riigihanget mai keskel ja ma arvan, et need esimesed vahendid selle hanke raames me saame augusti lõpus, septembri alguses. Kui ma oleks teinud sama käigu aprilli alguses, siis me oleks saanud võib-olla juba juuliks-augustiks need vahendid kätte tegelikult.
 

Nii et niisugused on seadused. Ja läbirääkimiste hangetega siis tuli seda teha kiiremini.

 

Siis see punkt, mis kabinetis täna tutvustasin, andsin õigemini info, mis puudutab Tallinna-Helsingi tunneli projekti. Millised on olnud siis vahepeal arengusuunad? Tegelikult taustaks see, et 2018. aastal majandusministeeriumite eestvedamisel Soome ja Eesti poolt hinnati seda võimalikku projekti tulevikuprojektina – kuidas ta ära tasub, milline on tema mõju jne. Siis kindlasti juba tookord otsustati, et tal on kindlasti väga positiivne mõju, kui ükskord selline projekt suudetakse ellu viia. Ka siis nenditi, et tõenäoliselt peaks see olema riikidevaheline projekt ehk riikide eestvedamisel.

 

Ja seda protsessi on vaikselt küll jätkatud. Kuigi vahepeal tuli üks eraarendaja, kes pakkus, et ta ehitab valmis, ja tegi vastava taotluse, millest ma nüüd siis räägin edaspidi, siis riikidevahelise protsessiga oleme edasi läinud. See on küll vahepeal veidi ehk veninud. Ja kindlasti ei tasu oodata, et need riigid teevad homme selle otsuse, nii et ülehomme on tunnel valmis.

 

No arvestades kõiki neid hinnanguid, mis on ka varem olnud, see on väga kallis projekt, see võtab väga palju aega. Riigi eriplaneering üksinda võtab, kui me vaatame Eesti seadusi, vähemalt viis-kuus aastat.

 

Ja siis rahastamise küsimus ka. Eks mõlemad riigid on vaadanud ju oma rahadele otsa, on vaadanud otsa võimalikule Euroopa Liidu rahastamisele. Nii et pigem on see ikkagi tulevikuprojekt, aga seda koostööd me jätkame. Ja praegu on siis Eesti pool läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teinud ettepaneku sõlmida ka ühiste kavatsuste memorandum või kokkulepe, kuidas siis liigutakse selles küsimuses edasi.

 

Ja see oli ka üks tingimus, kui me vastasime eraarendajale, kes on siis Finestbay Area Development OÜ ehk siis Peter Versterbacka juhitav arendus. Me kindlasti soovime saada selgemad vastused Soome poole pealt. Peab olema riikide ühine arusaam selles, kuidas sellist arendust on võimalik teha.

 

Olgugi, et see on eraarendus, see väga palju puudutab avalikku sektorit nii Eesti kui ka Soome poole peal. Ja kui meil ei ole need avaliku sektori ja riigisektori huvid ja tingimused ja riskid maandatud, siis me ei saa öelda lihtsalt, et tormame nüüd kuskile auku kaevama.

 

Siis selles suhtes täna otsustati et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium suhtleb edasi Soome poolega ja üritame selle teemaga edasi minna siis samm-sammult. Aga samas siis valmistan mina ette valitsuse korralduse eelnõu eriplaneeringu algatamata jätmise kohta. Ehk siis tegelikult vastan sellele taotlusele, mis tuli eraarendajalt, esialgu eitavalt.

 

Millised on põhjused? Aastal 2018 see taotlus esitati, detsembris. Me oleme küsinud täiendavat informatsiooni veel kaks korda arendajalt ja seda informatsiooni on hinnanud siis erinevad ministeeriumid alates Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, kes on vaadanud siis neid äriplaane, tasuvusanalüüse, Keskkonnaministeeriumist, kes on võimalikku keskkonnamõju üritanud hinnata ja neid uuringuid, mida siis peaks tegema enne, kui üldse midagi kuskil projekteerima-ehitama saab hakata.

 

Kahjuks on siis need vastused olnud eitavad, et me ei saa seda eriplaneeringut algatada, kui meil on nii palju küsimärke, millele konkreetset vastust ei ole.
 

Ma toon ainult mõned põhjused, mis on välja toodud. Ebaselged on tunneli tehissaar. Tehissaar, mis oli plaanitud siis Eesti vetesse siia põhjarannikule.
 

Rahastamine, rahaline kate. Me oleme küsinud ka väidetavaid lepinguid, mis on kõlanud ka siin ajakirjanduses läbi, et on ühe või teise rahastajaga olemas. Meie neid kirjalikult näinud ei ole, arendaja meile neid esitanud ei ole. Me peame hindama, kas see tulevikus on üldse reaalne, ja siis me peame küsima selliseid küsimusi. Me ei ole saanud vastuseid.

 

Küsitav on projekti tasuvus. Väga optimistlikud on reisijate kaubamahud, mis on seal esitatud. Kui riigid omavahel siin analüüsisid, Soome ja Eesti riik, siis nad said umbes viis-kuus korda väiksemad numbrid. Näiteks, reisijate prognoos on olnud 52 miljonit aastas selle eraarendaja poolt. Riikidevahelises projektis leiti, et see võib olla maksimaalselt 12 miljonit ehk aastas selles tunnelis reisijaid.
 

Samas muidugi, mis on positiivne, et kui Rail Balticuga me läheme ju edasi, ehitame valmis, siis see tunnel võib jätkuks olla olla igati positiivse mõjuga nii reisijate kui ka kaubaveo mahus, aga raske on ennustada.
 

Igal juhul olemasoleval hetkel me selliseid ülioptimistlikke reisijate ja kauba mahtusid ei saa pidada lihtsalt reaalseks.

 

Ja tõenäoliselt kaasnevad riigile ka planeerimata kulud. Näiteks, turva- ja päästevõimekus. On öeldud, et nemad arendavad selle ise välja. Kui me küsisime tehissaarel siis ka riigile ühte asukohta, kus siis lõppvastutus turva ja pääste eest on nagunii riigil – kui seal midagi nässu oleks läinud või nemad ise oleks suutnud seda kindlustada, siis peab riigil olema vastav üksus, me peame selle võimekuse välja arendama –,siis vastati, et riigile tehissaarel seda ruumi ei eraldata.

 

Ja nii edasi. Neid põhjusi on olnud väga palju. Ja need võimalikud kulud, noh, kui projekt on pooleli, siis see on ikkagi riigi asi. Kui meres on suur auk, siis ma ei tea, kuidas seda katta või mis sellega edasi teha.

 

Või siis lihtsalt, kui ta ka valmis ehitatakse ja ei tasu ära, siis on ka selliseid juhtumeid, et siis riigid peavad hakkama doteerima tegelikult sedasama ühendust, nii reisijatevedu kui ka kaubavedu.

 

Nii et meil oli küsimusi väga palju ja ühelegi me vastust ei saanud. Ütleme, et arendaja plaanid olid optimistlikud.

 

Kindlasti tunnustan selle niisuguse ambitsiooni eest arendajat. Nii palju on sellest räägitud ja võib olla ka see toob lähemale seda hetke, kus selline projekt kunagi ellu viiakse. Aga konkreetset lahendust ja konkreetset, ütleme, arendust selles suhtes, selle info põhjal me kahjuks ei näe, et see on võimalik, et see on reaalne.

 

Sellepärast siis vastava ettepaneku ja korralduse eelnõu ma valmistan ette. Ja seadusest tulenevalt esitan ma selle siis taotlejale ehk arendajale hindamiseks ja ka kõigile asjaosalistele ministeeriumitele. Ja peale seda kooskõlastusringi siis toon selle valitsuse istungile.

 

Nüüd on arendaja otsustada, mis ta teeb. Mõnikord ka taotlustest loobutakse, aga tema ise otsustab, mis ta edasi teeb. Aitäh!

 

 

Juhataja

 

Nüüd on ajakirjanikel võimalik küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, mida esindate, kellele küsimus suunatud. Ja küsime läbi mikrofoni.

 

 

Joosep Tiks, Eesti Päevaleht

 

Tere-tere! Küsiks peaministrilt ja välisministrilt seoses nende materjalidega, mis puudutab nüüd Louis Freeh bürood. Meil on teada, et on olemas siis Louis Freeh’ga sõlmitud leping. Meil on teade, et on olemas, siis see ostuleping või õigemini hange, mis siis tehti, et otsida neid büroosid. Ja samamoodi on teada, et on välisministeeriumilt siis tehtud üks taustauuring. Sellised materjalid on. Aga mu küsimus on see: miks need ei ole avalikud? Miks me ei näe neid? Ja kas valitsusel on ka mingi plaan või mingi osa midagigi neist avalikuks teha?

 

 

Jüri Ratas

 

Kui me räägime materjalidest, kus on peal „Ametisiseseks kasutamiseks“, siis seda reguleeritakse Eestis järgnevalt: see otsus on siis ministeeriumil ja ministril. Ja kindlasti on konfidentsiaalsusnõue väga paljudel rahvusvahelistel lepingutel. Nii et seda, kas seal on huvide konflikt või mitte, siis ma olen palunud, et Riigikantselei seda hindaks. Riigikantselei on selle töösse võtnud ja ma usun, et lähiajal saame anda ka siin vastuse. Aitäh!

 

 

Urmas Reinsalu

 

Jah, see, mis puudutab nüüd rahandusministeeriumi palvet, oli, et saatkond, meie saatkond Ühendriikides võtaks nende võimalike õigusteenuse pakkujatega – neid oli vist kolm või kui palju neid oli – ühendust.

 

Rahandusministeerium saatis ühe küsimustiku, mida siis tegelikult saatkond vahendas nendele ettevõtjatele. Ja oli ka teatud taustainfot, mida siis saatkonnal oli nii-öelda informatsioonina. Tegelikult seda see taustauuring sisaldab, seal ei ole mingit tohutut juriidilist analüüsi küsimuse üle, mis puudutabki mingisugust huvide konflikti konkreetselt.

 

Kui siin on esile kerkinud konkreetne praktiline mure või kahtlustus meedias, et kas on konkreetses asjas tegemist huvide konfliktiga, mis teeb advokaadile võimatuks tema õigusteenuse osutamise riigile, siis tegelikult sellele konkreetsele asjale seal selles analüüsis või materjalis tähelepanu ei juhitud.

 

Aga seal olid erinevaid aspekte. Ja see informatsioon on rahandusministeeriumile edastatud, et rahandusministeerium riigi nimel seda tellija ülesannet vastavalt valitsuse otsusele täidab. Ongi kogu informatsioon selline.

 

See, mida siis diplomaatiline tavaline protseduur näeb ette selle niisuguse taustainfo puhul, mis saatkond täitis, rahandusministeeriumi ülesandel, ma arvan, et see otsus, palju kliendina rahandusministeerium peab võimalikuks seda informatsiooni avalikustada, on nende kui riigi ja tellija huvisid esindava asutuse otsus.

 

 

Joosep Tiks

 

Küsiks täpsustavalt veel välisministrilt. Kas taustauuring, mis tehti, kas seal oli mõni negatiivne arvamus või info ka, mis puudutas Freeh bürood?

 

 

Urmas Reinsalu

 

Seal oli infot. Küsimus on, et info on alati kasulik otsuste langetamisel. Rahandusministeeriumile on see info edastatud. Rahandusministeerium on, ma eeldan, langetanud parema äranägemise järgi neid otsuseid siis. Ja kindlasti suudab siis anda selgitusi ja ka vastuseid, mis puudutavad neid valiku tegemise loogikat ja samuti anda ka vastuseid selle kohta, selle võimaliku huvide konflikti probleemi kohta.

 

Nagu ma olen aru saanud, õigusteenuse osutaja ise on ühemõtteliselt deklareerinud või deklaratsiooni esitanud, et niisuguseid õiguslikke huvide konflikte ei ole.

 

 

Sven Soiver, TV3

 

Küsimus peaministrile ja ka välisministrile. See puudutab seda Euroopa miljardite paketti …

 

 

Jüri Ratas

 

Taaskäivitamiskava.

 

 

Sven Soiver

 

Taaskäivitamiskava ja sealset plastimaksu.

Ehk siis Jaak Madisson teatas täna, et ta kaalub Riigikohtusse pöördumist, kui see peaks läbi minema, ja et see teie poolt nõustutud plaan tähendab ka siis aluslepingute muutmist ikkagi. Eesti rahvas ei ole sellele heakskiitu andnud, sellisele uuele meie maksu arvestamise alusele. Kuidas te kommenteerite? On seal mingit alust kohtus vaidlustada, on seal riivet põhiseadusega, aluslepingutega?

 

 

Jüri Ratas

 

Aluslepingute juriidiline hinnang, kas seal on vaja aluslepinguid muuta või kas see taaskäivitamiskava otsus kõikide oma tahkudega läheb aluslepingute vastu, seda on ju hinnatud juriidiliselt – nii Brüsseli poolt kui ka siin siseriiklikult. Ja vastus on, et ei lähe.

 

 

Urmas Reinsalu

 

Tähendab, Isamaa seisukoht selles osas, kas on toime pandud suured kuriteod Eesti rahva vastu salaja nurga taga? Ei, seda Isamaa hinnangul ei ole.

 

See, mis puudutab nüüd seda, kuidas Euroopas meie liikmemaks kokku pannakse või need liikmekohustused kokku pannakse, ega need summad, tuleb tunnistada, seoses ka Eesti SKT kasvuga, need muutuvad.
 

Kui jõukuse kasv on riikidel suurem, siis on tegelikult ka nende osakaal liikmemaksust suurem. See dünaamika tegelikult samm-sammult juhtub.

 

Kui see euroskeptiline mõttekäik seda vaidlustada on, siis küsimus, mis see Euroopa Liit üldse on ja kas üldse Euroopa Liidu liikmesriigid peavad maksma liikmemaksu, see on pigem see küsimus, ma arvan, laiemas plaanis, mida siis arutada.

 

Aga minu vastus on see, et Euroopa Liit on mõistlik – Eestil on mõistlik seal olla – ja teine küsimus on selles, mis puudutab Euroopa Liidu liikmemaksude poolt.

 

No meie oleme nii-öelda netosaajad, aga on selge, et kuskilt see raha ju tuleb, keegi sinna potti valab, ega tühjusest ju ressursse ei kerki. Järelikult liikmesriigid liikmemaksu kaudu seda maksavad. Ja see on üks liikmemaksu moodustamise alus, mis on kokku lepitud. See on üks selle kokkuleppe osa.

 

Üks on poliitretoorika, mida rääkida, ja kindlasti on ka õige, et tuleb kokkulepe saavutada. Aga loomulikult olid riigid ju huvitatud sellest, et maksta vähem, kellel on suuremad koormused, ja kellel on suurem saamine, saada rohkem.
 

Ka Eesti positsioon oli tegelikult täpselt selline. Ja ma arvan, et lõppkokkuvõttes see päädis meie jaoks mõistlikult, see tulemus.

 

 

Jüri Ratas

 

Euroopa Liidu eelarvesse omavahendite süsteem koosneb kolmest komponendist, nii nagu väga õigesti välisminister ütles.
 

Need on on siis rahvuslik kogutulu, RKT, ja lisaks on nii tollimaksu- kui ka käibemaksubaasi põhine see osamaks.

 

Ja see, et arvestuse alus järgmisel perioodil siis 1. jaanuarist 2021 tuleb üks lisakomponent, mis on see plasti komponent, vastab tõele – kui nii see otsustatakse, nii Euroopa Liidu riikide parlamentides kui ka Euroopa Parlamendis.

 

Samas see, et me oma plastikogust, mis ei lähe ringlusesse, vähendame, on minu meelest juba nagu talupojamõistuslikult väga õige ja väga-väga siiras.

 

Teiselt poolt me oleme võtnud ka ise ju kohustuse ringlusse võtmata plastikogust aastaks 2030 vähendada 55%. Ja nüüd, et seda regressiivsust vähendada, seda plastiarvestuse osas, ka siin on ju toodud sisse see mõte, et need Euroopa Liidu liikmesriigid, kes seal on alla 90%, et neil kehtib siis erivalem või eriarvestus. Aitäh!

 

 

Urmas Reinsalu

 

Meile oleks kõige kasulikum muidugi, kui raha arvestuse jagamise alus oleks territoorium. Meil on üks protsent maismaa territooriumist Euroopa Liidus. Kindlasti territoriaalne mudel oleks asjakohasem, muud mudelid ei anna nii suurt jõukust.

 

 

Anna Põld, Postimees

 

Tulen siis üle-eelmise teema juurde tagasi, kus siis räägime Eestit esindavast advokaadibüroost. Natuke segaseks on jäänud see, kas … Küsimus on siis nii peaministrile kui ka välisministrile. Kas ja millal teadis valitsus võimalikest huvide konfliktidest või võimalikust huvide konfliktist ning missugust infot ikkagi andis välisministeerium rahandusministeeriumile seoses siis võimalike huvide konfliktidega?

 

 

Jüri Ratas

 

Ma saan aru, et te küsite kuupäeva? Kuupäevades tuleb olla mitte lihtsalt täpne, vaid ülitäpne.

 

Rahandusministeerium viis selle konkursi läbi lähtuvalt põhimõtetest, mida valitsus 26. märtsi kabinetinõupidamisel arutas.

 

Nüüd, me peame arvestama seda huvide konflikti järgnevalt, et tegelikult seda saab hinnata kahelt poolt. Ühelt poolt saab seda huvide konflikti tegelikult hinnata seesama konkreetne advokaadibüroo ja öelda, kas tal on huvide konflikt või ei ole. Ja teiselt poolt loomulikult on oluline see, et me vaatame oma seadusandlust ja vaatame siis läbi selle, kas on siin advokatuuriseadusele tuginedes huvide konflikt või mitte.

 

Nii et ka minul on see info, et see ettevõte või see advokatuuribüroo on öelnud, et seda huvide konflikti ei ole. Aga loomulikult, nagu ma ütlesin ka siin Päevalehe ja Delfi ajakirjanikule, eks Riigikantselei peab seda hindama ja ta on oma tööd tegemas. Aitäh!

 

 

Urmas Reinsalu

Jah, küsimus oli siis selles, et … Äkki te kordate küsimust, et olla võimalikult akuraatne Postimehe õpetatud lugejate silmis.

 

 

Anna Põld

Minu küsimus oli see: missugust infot te andsite ehk millist infot Välisministeerium andis rahandusministeeriumile siis enne selle lepingu sõlmimist? Kuna te tegite siis või vastutasite taustakontrolli eest, siis kas te andsite ka siis infot ja hoiatasite võimalikke huvide konfliktide eest?

 

 

Urmas Reinsalu

 

Jaa. No küsimus on nüüd muutunud võrreldes varasemaga, nii palju kui mul mälu on.

 

Aga et meie vastutame, st Väliministeerium vastutab taustakontrollide eest, mis puudutab seda, milliseid advokaadibüroosid võetakse – ei vastuta. Niisugust oskusteavet välisministeeriumil ei ole ja niisugust erialapädevust ei ole ka talle omistatud.

 

Mis oli? Rahandusministeerium palus, et nendele büroodele Välisministeerium Eesti Ameerika saatkond esitab küsimused. Ja need küsimused said vastused, edastas rahandusministeeriumile.

 

Ja siis oli tegelikult seal ka muud niisugust informatsiooni, mis on taustaks, mis, et mitte muuta asju põnevamaks, siis oli osundus sellele, et niisuguseid kirjusid kundesid on olnud, nagu siin tegelikult meedias on kirjutatud. Mingi konkreetse huvide konflikti kohta,  ei ole või ei olnud tegelikult seal.

 

See on nüüd ilmnenud, eks ole, meedias see probleemiasetuse püstitus. Ja loomulikult sellele tuleb vastus saada. Siin, ma saan aru, Riigikantselei hindab seda, kas on tegelikult.

 

Samas asjas, ma saan aru siis, või mis see on siis, paralleelselt samas asjas on tegelikult nagu mitu klienti, mis takistab ühe kliendi puhul – noh siis tegelikult ju ka mõlema kliendi puhul – täies mahus kliendi huvides tegutsemist. Ja sellele tuleb loomulikult anda selge vastus. Advokaadibüroo on ise seda andnud. Rahaministeeriumil on oma seisukoht. Siin tehakse veel hinnang ja siis, kui see vastus on olemas, siis ongi nii tegelikult, et saab siit järeldusi teha.
 

Nii et siin nagu mingit tohutut imedraamat ei olegi.

 

Kui küsimus oli, millal seda tehti, millal need vastused anti, siis ma ei tea, võib-olla ma arvan, et pigem mai lõpus või midagi taolist oli see vist. Või millal see menetlus käis sellest.

 

 

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2 uudised

 

Küsimus välisministrile. Te olete ise juristiharidusega, kindlasti olete seda lepingut lugenud. Kas see leping – siis see USA advokaadibüroo leping – on siis sisult juriidiliselt küsitav, Eesti mainet ja usaldusväärsust kahjustav, nii nagu kirjutab Riigikogu õiguskomisjoni esimees aseesimees Toomas Kivimägi, või te pigem leiate, et see on Eesti riigile kasulik leping?

 

 

Urmas Reinsalu

 

„Lepingut lugematagi on selge, et see ei vasta Eesti riigi huvidele,“ kirjutas Postimees oma juhtkirjas, mis puudutas Vene vägede väljaviimise lepinguid 1994. aastal. Ja see oli tegelikult, et … Kui auväärt Kivimägi, ma saan aru, ei ole seda lepingut lugenud, aga kõik need, ta on hullem kui MRP leping, ma saan aru. Kui veel vähegi oli iseseisvust, siis plastikumaksu ja selle lepinguga on selle viimased riismed ära läinud.

 

Tegelikkuses on loomulikult, kui küsimus on, et kas ma olen seda lepingut lugenud, siis ma ei ole seda lepingut lugenud. Te püüate mulle omistada pädevust, mida mul selles loogikas ei ole, et neid lepinguid lugeda. Välisministeerium sõlmib ka küllalt lepinguid, võtab advokaate jne, ministeeriumid teevad seda, selles ei ole midagi eraldi harukordselt või midagi niisugust.

 

Miks valitsus volitas mandaadi advokaadibürood võtma Ameerika Ühendriikide pinnalt? Kahtlemata oli huvide esindamine. Siin on kõlanud nagu väiteid, et rahapesu uurimiseks või midagi taolist. Me ei palka Hercul Poirot’d Ameerikast, kes uurib välja, kes siin seda Venemaa mafioosode raha pesi või pesnud. Selle jaoks on meil uurimisasutused, on Ameerikas oma uurimisasutused, on Eesti riigis oma uurimisasutused, nad teevad koostööd.

 

See puudutab tegelikult neid menetlusi, kuna Ameerika Ühendriikidel on universaalpädevus, mis puudutab rahaküsimusi või rahapesu küsimusi, mis on seotud ka sellega, et kuna kõik pangad oma rahvusvahelisi ülekandeid teevad ka dollarimaksetena, siis Ameerika Ühendriigid tõlgendavad seda väga avaralt, mis puudutab pankade asju.

 

Ameerika Ühendriikides on tavaks ka nii-öelda kohtuväliseid kokkuleppeid sõlmida siis nende finantsasutustega, kellele riik esitab süüdistusi. On ka tavaks, et tegelikult nendes kohtuvälistes kokkulepetes tehakse makseid ka tegelikult riikidele või n-ö kannatanud osapooltele. Sellest lähtudes ei ole selles midagi tavatut, et riigid omale esindajad palkavad, see ei ole midagi eriskummalist.

 

Tegelikult see idee võrsus iseenesest siis, kui – millal see oligi? – Hans H. Luik käis minu juures ühe Ameerika advokaadiga. Ma arvan, et see oli juba poolteist aastat tagasi. Ja sealt tegelikult hakkas mõte võrsuma. Ameerika üks maailma suurimaid advokaadibüroode üks partnereid oli kuidagi seotud perekondlikult Eestiga ja oli jälginud ka meediast siis seda, milline mürgel meil käis, kes mäletab, eks ole, siin poolteist aastat tagasi selle rahapesu ümber.

 

Ta pakkus tegelikult oma teeneid Eesti riigile. Ja sealt arenes välja siis see arutelu valitsuses, veel eelmise valitsuse ajal, et tegelikult riik võiks seda kaaluda. Nüüd see on edasi liikunud, nii et rahandusministeeriumi pädevuses seda teha.

 

Aga see toonane büroo muide keeldus ise sellest, kuna ta tuvastas huvide konflikti, kuna need Ameerika advokaadibürood on mammutkorporatsioonid, suur pilvelõhkuja ongi advokaate täis, seal võib täiesti vabalt neid huvide konflikti esile kerkida.

 

Ja loomulikult huvide konflikt on selline, et seda ei tohi saada juhtuda. See advokaat, ma saan aru, praegune ja riigi poolt palgatud on kinnitanud, et seda huvide konflikti ei ole. Eks nüüd siis tuvastatakse see, kui on kõlanud konkreetseid muresid või on Delfi ja Päevalehe toimetus väga huvitava ajakirjandusliku koostööga Ameerika väljaandega Daily Beast esile toonud.

 

See asi loomulikult peab saama vastuse. See on maksumaksja raha, siin on tegelikult vaja saada selgus selles asjas. Ja see selgus tuleb kiiresti saavutada, siin ei ole mingit küsimust.

 

 

Elo Mõttus-Leppik

 

Küsiksin ühe küsimuse veel, aga üldse koroonateemadel. Viimasel nädalal ja viimastel päevadel toimuv on hakanud muret tekitama, ma arvan, väga paljudes, mis toimub siin Eestis ühelt poolt, seoses nende seiklejatega. Aga täna tuli ka uudis, et nüüd avatakse liinid Ukraina ja Valgevenega, lennuliinid.

See lennuliin, mis oli äärmiselt turvatud ja tuli siia, seal oli ka kolm koroona positiivset. Kuidas me nüüd suudame tagada ikkagi selle, et need lennud ja sealt tulevad inimesed ei too kaasa koroonaviirust ja, tõesti, et see eneseisolatsioon toimib?

Ja teine küsimus: mida teha Eestis, et kuidagi neid seiklejaid siiski mõtlema panna?

Esimene küsimus on siis välisministrile, teine küsimus peaministrile.

Kas peaks kuidagi trahvima? Esimene küsimus oli nende Ukraina lendude kohta, mis nüüd taastatakse. See on välisministrile.

Ja teine küsimus on peaministrile. Mida teha nende Eesti-siseste seiklejatega? Kas peaks kuidagi tõesti mingit trahvimehhanismiga või kuidas panna inimesi siiski käituma õigelt?

 

 

Jüri Ratas

 

Ja see, kes selle eest vastutab, ma arvan, et välisminister võib ka vastata.

 

 

Elo Mõttus-Leppik
 

Jaa, kõik võivad vastata.

 

 

Urmas Reinsalu

 

Nii, esimesena ma annaksin sõna siis Taavi Aasale, kes kantseldab lennuliine.

 

 

Taavi Aas

 

Aitäh! Me oleme kokku leppinud, et lennuliinide avamisel või mitteavamisel see mõõdik on 25. Ja Ukraina on väga napilt, aga ta on alla 25. See on küll väga napilt, aga nii on.
 

Me oleme selle mõõdiku läbi rääkinud ka Läti ja Leeduga, nii et me rakendame seda ühiselt.

 

Ja tõepoolest, siin võib olla olukord, kus see mõõdik võib olla väga napilt alla 25. Samas, ka see lend, mis väga kontrollitult küll Eestisse Ukrainast tuli, näitas, et tegelikult seal lennukis vähemalt kolm koroonapositiivset tuvastati. Eks seal võib peiteperioodiga veel neid olla. Ja kuidas oli nakatumine lennukis endas, ega me seda päris täpselt ka ei tea, aga selleks meil on need karantiinimeetmed.

 

Nii et mõõdik on 25, sellest me lähtume. Ma tuletaks meelde, et see kehtestati sellel hetkel, kui olukord hakkas juba maailmas või Euroopas paremaks minema. Ja sealt tekkis lennufirmadel soov võimalikult kiiresti võimalikult palju sihtpunkte avada. Ja siis koostöös Läti-Leeduga me otsustasime, et me võimaldame seda siis, kui see haigestumine on alla 25.

 

Toona saime päris korralikult kriitikat selle eest, et miks nüüd selline piirang, et kõik läheb ju paremaks. No elu on paraku näidanud, et ei ole paremaks läinud.

Ja ega ma ei saa üldsegi välistada ju, vaadates sündmusi Euroopas, vaadates sündmusi kas või Lätis-Leedus, et me ühel hetkel tuleme nende mõõdikute juurde tagasi ja peame otsustama midagi muud. Aga siin on meil kindlasti mõistlik kolmekesi koos käituda, sellepärast et suurim vedaja on Läti lennufirma. Ja kui riigid käituvad erinevalt, siis on väga raske seda kontrollida, siin siin tuleb teha lihtsalt koostööd.
 

Aga kas see niimoodi jääb, täna ei oska öelda. Täna on see 25.

 

 

Urmas Reinsalu

 

Milles on nüüd see olukord? Kui on nad alla 25, siis tegelikult regulaarlende lubatakse. Nüüd on oluline see, et sinna lennukile saavad siseneda tegelikult siis Euroopa riikide kodanikud, Eesti kodanikud, Eestis elamisloaga olevad inimesed. Aga niisama Valgevene ja Ukraina kodanikud, nii nagu on ka teistes Euroopa riikides on kehtestatud see keeld, nemad nendele lennukitele ei pääse, kuna tegelikult Euroopa Liidus kehtib Schengenisse sisenemise keeld rahvatervise kaalutlustel.
 

No erand on nüüd need inimesed, kes tulevad tööle, eks ole, nende puhul me kasutame seda testimise ja eneseisolatsiooni nõuet.

 

Samuti on see küsimus, et kui inimene nüüd läheb Ukrainasse või Valgevenesse mingisugusel moodusel, siis ta kindlasti saab seda teha ju ka mitte otselennuga, vaid tal on võimalik ka ümberistumisega seda teha. Nendes riikides, kus see toimib, eks ole, teistes riikides. Kuid sellisel juhul ta peab naastes jääma kaheks nädalaks karantiini Eestis. See põhimõte jääb kehtima ka Eesti inimestele, kes Ukrainas ja Valgevenes käivad.

 

Tegelikult, kui Valgevenes oli see number, mis ta oli, juba 100 kanti, ma mäletan, siis me kogu kriisi ajal hoidsime Valgevene liini avatuna väga lihtsal põhjusel: Valgevene oli üks riike, kellel oli oma lähenemine koroonaviiruse tõrjele, president Lukašenko mudeli järgi. Ja nemad tegelikult säilitasid globaalseid lennuliine, mis puudutas ida poole või Aasia poole lendamist.

 

Ja see oli tegelikult väga paljudele Eesti inimestele evakuatsioonilend sisuliselt.

 

Ja peab ütlema, et ma tegelikult ka Valgevene välisministrit tänasin ka, mis puudutas ka füüsiliselt Valgevene läbimist Eesti inimestele, et sealt siis sellelt maakera poolelt jõuda tagasi kodumaale. Valgevenega oli see konsulaarne koostöö oli täiesti korrektne.

 

 

Jüri Ratas

 

Ma tänan, et ma saan ka vastata sellele küsimusele. Minul küll see mure ei ole viimastel päevadel tulnud, nagu oli küsimus. See mure on kogu aeg olnud. Ja ma olen siin nii teatud aja tagant öelnud, et see viirus ei ole mitte kuhugi kadunud.

 

Vaadates täna SITKE ülevaadet, mis kirjeldab põhimõtteliselt seisu, mis on olnud viimased kuu-poolteist, terve maailm tõuseb, kõik mandrid tõusevad. Vaadates täna seda Taavi Aasa öeldud koefitsenti, et siis üle 25, eks ju, me neid lende ei luba, alla seda lubame. Seitse Euroopa Liidu liikmesriiki on täna kõik 29 või rohkem. 29 või rohkem. Need on 24. juuli andmed, need on vähemalt täna esitatud siis Riigikantselei ja SITKE poolt. Seitse Euroopa Liidu liikmesriiki.

 

See näitab, et see ei ole null, see ei ole üks-kaks, vaid tegelikult see riikide arv tõuseb. Rääkimata sellest, mis toimub tegelikult Lääne-Balkanil. Seal on kõik ju tänasel hetkel väga-väga suures tõusufaasis.
 

Ma vaatan ka siin neid riike täna, mis on näiteks alla 15 ja nimetamata riigi nime, mis mõni aeg tagasi põhimõtteliselt ta oli null või 0,1-0,2 – täna on taas üle kümne.

 

Minu meelest see näitab kõik seda, kui habras see on.
 

Ma vaatan, nüüd meil on graafik, mis ütleb Eestis, et eelneva 14 päeva positiivsete testide summa, see on siis 29. juuli seisuga, on 35. Ja põhimõtteliselt sellel tasemel me olime 22. juunil.

 

Vahepeal on olnud tõesti ilus aeg. Ja see, kui kellelgi on koroona positiivne ja hoolimata sellest, et on kohustus olla 14 päeva enneisolatsioonis, käiakse erinevates lõbustusasutustes, käiakse erinevates keskustes, kus on palju rahvast, puututakse kokku – täna on info, et Tartus võib-olla kokkupuude üle 40 inimese –, see näitab tegelikult seda, et ei ole mitte mingisugust sellist vastutustunnet.

 

Või tullakse mingile suurele spordivõistlusele, kus on veel rohkem inimesi, ja pole hullu midagi. See on minu meelest see, et kui keegi juba nagu unustab ära, et tegelikult see vastutus ei ole mitte temale temal endal enese ees, vaid tema perekonna ees, tema lähikondsete ees, aga ka nende ees, kellega ta kokku puutub ja sageli need võivad olla temast palju vanemad, palju eakamad, nemad võivad olla tegelikult riskigrupis.

 

Nüüd küsimus, mis teha selle nn välistööjõuga, kes tuleb kolmandatest riikidest. Oli ka täna korra see arutelul kabinetis ja ma palusin riigisekretäri asendajat, et järgmisel neljapäeval võiks tõsiselt mõelda ka selle peale, et meil on praegusel hetkel kord selline, et kui ta tuleb riiki, siis tuleb testida kohe ja testida 14 päeva pärast.

 

See lend, mis siis Ukrainas tuli, kus öeldi, et on kolm positiivset – ma arvan, et me võiksime hakata nüüd tõsiselt mõtlema ka sellele, et testida ka seal asukohariigis, kui ta hakkab tulema, et seal oleks juba siis pilt selge.

 

No selge on see, et need testid täna ei toimi päris nii, et minut enne on test ja kui see on korras, siis ma astun lennuki peale. Aga igal juhul ta annaks seda heas mõttes väljasõelumist, et kes on positiivne, jääb siis oma koduriiki.
 

Nii et ma arvan, et ka siin võiks tegelikult mõelda selliseid llisameetmeid. Aitäh!

 

 

Taavi Aas

 

Ma tulen korra selle numbri juurde tagasi. Ma kutsuks veel kord üles kõiki sellel aastal ikkagi puhkama Eestis, sest need numbrid, kuna ka Euroopas olukord halveneb, siis kõik need numbrid, kõik need piirangud, need võivad muutuda. Ja kui see muutus juhtub poole reisi ajal, siis tegelikult võib probleem olla väga suur – isegi ilma selleta, et haigeks jäädakse.

 

 

Juhataja

Pressikonverentsi on läbi. Suur tänu kõigile!