Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 30. aprill 2020

5. mai 2020 - 17:20

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1) osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, rahvastikuminister Riina Solman ja välisminister Urmas Reinsalu.


Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=MDKNF0E3bgY

Juhataja Urmas Seaver

Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, rahvastikuminister Riina Solman ja peatselt liitub meiega ka välisminister Urmas Reinsalu.

Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele. Palun!


Jüri Ratas

Aitäh! Tere päevast, austatud ajakirjanikud ja head pressikonverentsi jälgijad!

Ma arvan, et me oleme ikka väga tõsiselt uues etapis sees. Ja kui me oleme varasemalt öelnud, mis on meie suured üleskutsed, siis ma ütleksin nii, et tänane üleskutse ja n-ö katusesõnum võiks olla järgnevaks perioodiks, et püsime terved.

Püsime terved – see tähendab seda, et oleme ettevaatlikud. See tähendab seda, et meil on kõigil endal suur vastutustunne ja see aitab kaasa sellele, et me suudame kõik ennetavalt enda poolt teha, et seda teist lainet, kui see peaks tulema, leevendada. Püsime terved, 2 +2, peseme käsi – ma arvan, et see on see, millega siit saab täna edasi minna.

Nüüd teine teema. Me peame vaatama järjest tugevamalt sisse majandusse. Üks on minu arvates lühiajaline vaade, teine on pikem vaade. Vaadates lühiajaliselt sisse, siis me oleme näinud, et viimastel päevadel-nädalatel, näiteks seesama naftahind on olnud isegi kohati miinuses. See on meie jaoks väga tõsine väljakutse, mis eeskätt puudutab ühte maakonda – Ida-Virumaad.

Täna me arutasime väga tõsiselt seda teemat ja minu meelest me vajame Ida-Virumaal majandusmeetmete paketti, me vajame kiireid lahendusi, kiiret paketti. Sai täna kokku lepitud, et Taavi Aas juhib sellist töörühma. Mul on hea meel, et rahandusminister, keskkonnaminister, sotsiaalminister, maaeluminister, riigihalduse minister ja kindlasti paljud valitsuse liikmed veel sellesse panustavad, et töötada välja tugev Ida-Virumaa majandusmeetmete pakett. Ma loodan, et see töö saab lähinädalatel ka heaks kiidetud. See leevendab tööpuuduse küsimust, see aitab kaasa ettevõtluse hoidmisele ja loomulikult see aitab kaasa ka sellele, et suuri koondamisi ei tule.

Nüüd läheme edasi. Homme on päris oluline ja minu meelest kõva sõna, kui rääkida 1. maist ja rääkida meie välispoliitikast. Mitmed asjad, mis homme juhtuvad, on väga märgilised.

Ma arvan, et see, et me 1. mail 2020 ÜRO Julgeolekunõukogus alustame eesistumisega, on tegelikult 29 aasta tagasivaates ikka väga suur välispoliitiline, meie diplomaatide, meie välisteenistuse töö. Loomulikult ka tänasel hetkel, kes seda tööd teevad, aga seda perioodi, ma arvan, tuleks vaadata läbi kogu meie iseseisvuse taastamise aja, et me üldse nii kaugele oleme jõudnud.

Teine on 1. mai – 16 aastat Euroopa Liitu kuulumist. Eesti jaoks ma arvan, on see olnud meie jaoks kõige edukam ja jõukam aeg. Ka kõige kindlam aeg koos NATO-ga, kui me räägime ka oma turvatundest, oma julgeolekust.

1. mail, homme alustab õhuturvet Ämarist Prantsusmaa. Ja loomulikult me prantslasi tervitame siin väga.

Nüüd ma tahan kindlasti ka täna, 30. aprillil öelda paar sõna valitsuse esimese aasta kohta. Tahan tänada valitsuskoalitsiooni selle töö eest. Ma arvan, et see on olnud kiire, see on olnud toimekas ja kindlasti keeruline aasta. Minu meelest seesama kiire, toimekas ja keeruline annab selle kindluse, et siit edasi minna sellel koalitsioonil toimekana ja aktiivsena.

Tahan öelda ka siin teie ees aitäh koalitsioonipartneritele Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale nii valitsuses kui ka Riigikogus, tahan öelda Isamaa erakonnale nii valitsuses kui ka Riigikogus ja ka Keskerakonnale mõlemal pool.

Nüüd vaadates edasi just seda majanduse turgutamist, siis minu meelest meil on majanduse turgutamisel põhimõtteliselt olnud teistsugune lähenemine kui eelmise majanduskriisi ajal. Me oleme selles esimeses etapis ikkagi väga kiiresti ja väga fokusseeritult andnud toetusi abivajajatele, toetusi erinevatele sektoritele, meie tööinimestele, meie ettevõtetele. Ma arvan, et see on olnud väga õige ja oluline lähenemine. Lähinädalad peaksid tooma ka väga konkreetsed otsused, mis puudutavad ka neid suurettevõtteid, kus riik läheb nendele ettevõtetele appi.

Oleme arutanud väga põhjalikult ja valdkondade kaupa ka lisaeelarvega ette nähtud rahade jaotust, et majanduse kriisiraha oleks parimal võimalikul viisil siirdatud ja rakendatud ning jõuaks kiiresti abivajajateni.

Valitsuse põhimõttelise toetuse saanud meetmete eesmärk on leevendada majandusšokki ning toetada meie tööinimesi, toetada meie ettevõtjaid ja majandussektoreid igas ettevõtlusvaldkonnas nende suurusest sõltumata. Nii Eestis kui ka terves maailmas inimeste tervise ja elu ohtu seadnud viirus on juba muutnud meist enamiku tavapäraseid ja igapäevaseid harjumusi, aga selle mõjud majandusele jäävad meiega veel pikaks ajaks.

Selleks, et me tuleksime nende muudatustega toime ja, enamgi veel, võidaksime neist, alustasime väljumisstrateegia raames tööd läbimõeldud majanduse elavdamise tegevuskava koostamise nimel. Ja nagu ma eelnevalt ütlesin, siis Ida-Virumaa vajab kindlasti erifookust.

Täna oli valitsuse istungil kokku 15 päevakorrapunkti. Homme, 1. mail on riigipüha. Homme, 1. mail tähistame kevade saabumist – kevadpüha on Eestis riigipüha. Soovin kõigile toredaid kevadisi hetki pere seltsis ja seejuures palun hoiame meeles, et koroonaviirus on reaalne oht meie tervisele ja meie elule.

Teeme kõik, et mitte nakatuda ja, nagu ma ütlesin, püsime terved. Aitäh!


Juhataja

Rahvastikuminister Riina Solman, palun!


Riina Solman

Tervist kõigile minu poolt!

Tervitan aastapäeva puhul kõiki oma koalitsioonipartnereid. Valitsuse töövõime on kõrge, läbisaamine on hea. Ja kui aasta aega tagasi loodeti igast pilgust ja sõnast välja kujundada erimeelsusi, siis tänaseks on see tegelikult ka välisvaates muutunud juba ühtseks arusaamaks, et valitsuse koostöövõime on kõrge.

Minul on üks suur sõnum teile täna ja ma palun ajakirjanikel seda edastada. See puudutab rahvastikuregister.ee andmeid. Statistikaameti hinnangul on 15% rahvastikuregistris olevatest elukohaandmetest väärad. Selleks on erinevad põhjused, aga need elukohaandmed tuleks viia vastavusse oma tegelike oludega, kuna selle andmebaasi põhjal võtavad teiega ühendust kriisiolukorras ja ka pärast kriisi päästemeeskonnad ja politsei.

Seda tegelikult tasub uuendada just sellepärast, et näiteks esmaspäevast alates saavad saarte ja mandri vahel liikuda perekonnad, kellel on lisa-aadress portaalis rahvastikuregister.ee ära registreeritud. Ja samamoodi saavad elukaaslased, lapsed või vanavanemad kaasa liikuda.

Mida tuleb tähele panna? E-rahvastikuregistrisse on lisandunud uued teenused. Kui praegu saab sellel aadressil registreerida sündi ja elukohta, panna sinna ka oma lisa-aadress, vajaduse korral kaks lisa-aadressi, siis nüüd saab muuta seal oma andmeid ise, teatada veast süsteemis, teada saada inimese täpset surmaaega. Ja tahan tegelikult ka üle rõhutada, et portaalis rahvastikuregister.ee oleksid kirjas teie õiged elukoha- ja kontaktandmed.

Me teame, et 60 000 inimest on juba lisa-aadressi esitanud ja igakuiselt lisandub sinna 2000 uut lisa-aadressi. Siiski on väga paljude inimeste kättesaamisel ja nende õigete asukohtade määratlemisel probleeme. Nii et palun see info edastada, et inimesed ikkagi võtaksid tõsiselt oma elukohaandmete täpsust.

Ja nagu peaminister ütles, eriolukord kestab, me peame terved püsima, see kestab kuni 17. maini. Avalikke üritusi Eestis mais ja juunis ei toimu. Sinna vahemikku jääb ka jaanipäev ja see peab ka sel aastal olema väiksemas ringis, sest avalikke jaanilõkkeid ei toimu. Vabariigi Valitsus ei reguleeri erapidude korraldamist, kuid samal ajal on väga suur rõõm näha, et inimesed siiski peavad distsipliinist kinni ja on oma erapidudel, peiedel, pulmadel väga vastutustundlikud. Ja ainult nii me olemegi saanud koroonaviiruse tipu seljatada üheskoos. Jõudu ja palju tervist!


Juhataja

Rahandusminister Martin Helme, palun!


Martin Helme

Aitäh! Tervist kõigile! (Võtab rääkima hakates maski ära.) Ah, ma ei suuda!

Tahan ka omalt poolt tänada kõiki koalitsioonikaaslasi selle aasta eest, ka erakonnakaaslasi ja ka rõõmsalt opositsiooni, kes on teinud rohkem kui keegi teine, et see valitsus kokku hoiaks. Me oleme minu meelest kõrge moraali ja hea töövõimega valitsus. Ja mina vaatan tulevikku väga julgelt.

Valitsuse istungil oli täna selline punkt, nagu stabiliseerimisreservi varade ülevaade. See on regulaarne tegevus, mis võib-olla tavaliselt erilist tähelepanu ei saagi, aga arvestades praegust olukorda – praegust majandusolukorda, praegust eelarveolukorda –, on see tavapärasest rohkem fookuses.

Stabiliseerimisreserv on meie Eesti riigi kõige olulisem mustade päevade tagavara ja loodud selle jaoks, et kui on suured kriisid, majanduskriisid, oleks meil olemas üks koht, kust me saame vajaduse korral raha võtta.

Märtsi lõpu seisuga oli stabiliseerimisreservi varade turuväärtus 411 miljonit eurot ja see on aastaga suhteliselt sarnaseks jäänud. Reservi varade väärtus on vähenenud 711 000 eurot. Ja see vähenemine on toimunud turumuutuste tõttu. Suurema kahjumi põhjustas esimene kvartal, mis on tingitud hinnalangusest turul, aga see hinnalangus on ka taastuma hakanud.

Kus ma nüüd jäin omadega? Mis on meie stabiliseerimisreservi peamine eesmärk? See on, eks ju, et oleks turvaline, et see raha oleks kindlalt olemas, et ta oleks likviidne. Ja tulusus on alles tähtsuselt kolmandal kohal. Me ei aja taga seal mitte kiire tulu teenimist, vaid seda, et see raha püsib turvaliselt ja see on meile kättesaadav siis, kui meil seda vaja on. Kättesaadavaks me tegime ta riigieelarve lisaeelarve lugemisega kaasas käinud eriotsusega, Riigikogu eriotsusega, kuhu me ühtlasi märkisime ära, et see on kõige viimane varu, mida me kasutama hakkame. Enne me võtame kõik teised varud, likviidsusreservi ja laenud, kasutusele, siis alles stabiliseerimisreservi.

Eraldi tuleb meil täna päevakorras arutusele, kuidas saaks Euroopa Liidu toetusi koroonaviiruse tagajärjel paremini kasutada, millised need üldse on, millised need vahendid meil on. Neid erinevaid meetmeid on siin eri aja jooksul välja pakutud ja püütud täpsustada. Nüüd ma teen ka valitsusele ülevaate sellest, missugused on tänaseks otsustatud, kuidas neid kasutada saab.

Me räägime eelkõige 2014. ja 2020. aasta struktuurivahendite kasutuse võimalustest, Euroopa abifondi kasutamise võimalustest ja globaliseerumisega kohanemise fondist, pluss suur teema on solidaarsusfond.

Selle solidaarsusfondi puhul on võimalus kasutada seda ära hädaolukorra või rahvatervise hädaolukorra kulude katmiseks. Ja need taotlused tuleb meil Euroopa Komisjonile esitada hiljemalt juuni alguses. Solidaarsusfond ise on loodud juba 2002. aastal. Selle aasta sellel kuul otsustati ära, et sealt saab COVID-iga tekitatud kahjude heaks raha taotleda ja selle taotluse peaks kokku panema rahandusministeerium, sotsiaalministeerium ja riigikantselei.

Muid teemasid … Võib-olla sellele Ida-Virumaa teemale lisaks, et Ida-Virumaa on Eesti üks tööstuslikumaid piirkondi, kus on mitu asjaolu koos. Loomulikult naftahinna kõikumine puudutab. Nafta hind ja põlevkiviõli ei ole otseselt üksühesed, aga loomulikult, ütleme, nafta hind, nii nagu ta dikteerib gaasi hinna kõikumist, nii ta dikteerib ka põlevkiviõli hinda.

Meil Eestis on levinud arusaamine, nagu laulusalm ütleb, et ei hõbedat, kulda ega maavarasid meil ei ole. Tegelikult on see täiesti ekslik. Eesti on maavarade poolest ja loodusvarade poolest väga rikas riik. Ja Eesti on põhimõtteliselt – kui me põlevkiviõli peame naftaga sarnaseks tooteks, siis – ikkagi naftat eksportiv riik. Ja olukorras, kus me siin praegu naftasõjas oleme maailmas, kas hinnad langevad aeg-ajalt miinusesse, on sellel väga suur mõju Eesti ekspordile, eksporditulule, töökohtadele. Ja me peame sellega eraldi tegelema.

Ma olen seda ka varem öelnud – siis, kui me rääkisime põlevkiviõlitehase investeeringust –, et tegemist on praegu, ütleme siis, äärmiselt volatiivse olukorraga. Kõik ennustused ütlevad, et kusagil aasta jooksul hind naftaturul stabiliseerub ja jõuab tasemeni, mis muudab meie õlitootmise uuesti tasuvaks. Õli ei tooda Eestis ju ainult mitte riigile kuuluv Eesti Energia, vaid ka VKG ja Kiviter. Nii et meie ülesanne on hoolitseda selle eest, et see väga suur ja väga tulus ja väga tööjõumahukas tööstusharu selle keerulise aja üle elab.


Juhataja

Välisminister Urmas Reinsalu, palun!


Urmas Reinsalu

Aitäh! Nii. No esimene teemadering puudutab siis läbirääkimisi meie naaberriikidega, seoses sellega, et saavutada koordineeritud leevendusi piiriületusel. Mul olid sellel nädalal läbirääkimised Soome välisministriga, need jätkuvad. Meie huvi selle kriisi ajal on olnud, et säilitada töörändes olevatele inimestele – nendele inimestele, kellel on töökoht Soomes, aga elukoht või pere on Eestis – võimalus edasi-tagasi liikuda. Seda ma olen väljendanud ka kirjalikult Soome Vabariigile ning rõhutasin üle ka nendel läbirääkimistel.

Praegu me oleme arusaamal, et kindlasti on mõistlik selles suunas teha koostööd. Kindlasti on mõistlik kahepoolselt töötada välja võimalikud usaldusmeetmed, mis võimaldaksid samm-sammult selles suunas liikuda. See on iseenesest Soome Vabariigi otsus, kuidas ta oma riigi territooriumile inimeste pääsemist korraldab. Ja loomulikult meie huvi on tihedas koostöös saavutada sellised tulemused, mis vastavad Eesti Vabariigi huvidele, selle tingimusega, et see kuidagi ei kahjustaks või ohustaks, arvestades viiruse levikut, kumbagi poolt Soome lahte. Nii et võib öelda, et lähiajal need läbirääkimised jätkuvad.

Meil oli sellel nädalal ka neljas voor ametkondade vahelistel kahepoolsetel läbirääkimisdelegatsioonidel. Ka need läbirääkimisdelegatsioonid jätkavad tööd. Ma Eesti Vabariigi poolt rõhutasin, et me oleme valmis igakülgselt ja täielikult andma igasugust rahvatervise ja viiruse leviku n-ö epidemioloogilist informatsiooni. Ka Soome Vabariigi esindajad kinnitasid seda, et meil oleks partneritel täielik objektiivne selgus ja usaldus selles osas, milline on meie parim teaduslik arusaam viiruse levikust.

Teised läbirääkimised. Eraldi võetud läbirääkimised olid mul sellel nädalal Läti ja Leedu välisministriga. Me jõudsime ühisele arusaamale, et rääkides liikumispiirangute leevendamisest ja sellest väljumisest, on mõistlik Balti riikide vahel teha seda koordineeritult, see tähendab siis sümmeetriliselt samaaegselt.

Teiseks, me leppisime kokku, et meil oleks täielik informatsioon Läti ja Leedu ja Eesti olukorra kohta. Järgmise nädala algul kogunevad kolme riigi sotsiaalministrid, kes edastavad üksteisele informatsiooni, kaardistavad situatsiooni.

Ning järgmise nädala esimesel poolel kogunevad ametnikud, et arutada, millised võiksid olla võimalikud tulevased usaldusmeetmed, mis puudutavad tulevikus kolmandatest riikidest Balti riikide territooriumile tulevaid välismaalasi ja nende liikumist.

Ja me oleme kokku leppinud, et 8. mail toimub uus voor välisministrite läbirääkimisi, et vaadata sellel või järgmisel nädalal tehtud informatsiooni pinnalt, kuhu me oleme jõudnud.

Nüüd praktilise tähendusega otsus on Venemaa Föderatsiooni otsus, mille järgi Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kellel on alaline elamisõigus teises riigis või muu legaalne alus teises riigis viibida, saavad riigist lahkuda. Seda õigust saab kasutada üks kord, aga nad saavad riigist lahkuda. Meil on tekkinud mitmeid praktilisi ja üsnagi dramaatilisi konsulaarjuhtumeid, kus on piltlikult öeldes kas ema lastest eraldatud või on tekkinud niisugune olukord, kus pere on lahutatud, kuna seni kehtinud põhimõtte järgi Venemaa Föderatsioon ei lubanud oma kodanikke riigist välja, vaatamata sellele, et tegelikult inimese kodu asus kolmandas riigis. Me oleme juhtumipõhiselt neid küsimusi koostöös Venemaa Föderatsiooni saatkonnaga lahendanud, aga nüüd on ka selge reegel paika pandud.

Nüüd järgmine teema puudutab konsulaarabi olukorda. Meil on akuutses konsulaarabi vajaduses 25 eestlast, kes paiknevad sellistes riikides nagu Indoneesia, Kolumbia, Aserbaidžaan, Kreeka, Tšiili ja ülejäänud riikides on üksikud inimesed.

Nüüd, kui kõneleda sellel nädalal kesksest teemast, mis välisministeeriumil oli, siis see on ettevalmistus Julgeolekunõukogu eesistumiseks, mis hakkab täna öösel või sisuliselt homme on Eesti Julgeolekunõukogu eesistujariik maikuu jooksul. Ja ma võin kinnitada, et Eesti diplomaadid, Eesti välisteenistus on selleks valmis.

Kahtlemata elu- või, ütleme, füüsiline korraldus Julgeolekunõukogus on sundinud tegema rea korrektiive. Kuid ma võin öelda, et see plaan, see agenda, mida me soovime käsitleda maikuus Julgeolekunõukogus, seda me kavatseme ellu viia. Esimene keskne üritus Julgeolekunõukogus Eesti eesistumise ajal toimub 8. mail, teise maailmasõja lõpu päeval Euroopas. See on siis avatud kõrgetasemeline arutelu, kuhu ma olen palunud ennekõike maailma välisministreid osalema.

Iseenesest ajaloolise perspektiivi kõrval on meie jaoks väga oluline hoida fookuses seda tänast julgeolekuolukorda Euroopas ja neid julgeolekukriise, millega me tänases Euroopas silmitsi seisame.

Teiseks, teine teema, mida me kavatseme käsitleda, on 15. mail Julgeolekunõukogu töömeetodite istung. Siin on meie eriline tähelepanu praegu distantstöö tagamisel Julgeolekunõukogus, sest füüsiliselt Julgeolekunõukogu ei kogune, kogunemine toimub praegu video teel, hääletusotsused kooskõlastatakse kirjalikult. See distantstöö on kindlasti üks asjaolu, millele me tähelepanu pöörame.

22. mail toimub küberjulgeolekualane kohtumine, mille eesistujaks on peaminister Jüri Ratas. Ja 27. mail toimub kõrgetasemeline tsiviilelanike kaitse arutelu, kus Eesti poolt teeb sõnavõtu Vabariigi President. Ning me soovime käsitleda ka mai lõpul ÜRO koostööd regionaalsete organisatsioonidega, pidades silmas just nimelt koostööd Euroopa Liiduga.

Kõik need üritused toimuvad video teel, kus maailma pealinnades kõrgetasemelised esindajad lülituvad sellesse arutellu.
Kahtlemata läbiv teemade ring, mida me soovime selle kuu jooksul adresseerida, on seotud julgeolekuohtudega seoses pandeemiaga. See on teemade ring, mille jooksvaid kuulamisi me soovime maikuu jooksul läbi viia.

Ja ma võin öelda nõnda, et selle nädala jooksul on mul olnud vestlusi ja arutelusid kolleegidega kõikidelt kontinentidelt. Täna hommikul oli mul videokohtumine Singapuri välisministriga. Eesti ja Singapur on eesistujad ÜRO liikmesriikide küberjulgeoleku ja e-valitsemise koalitsioonis.
Me leppisime Singapuri välisministriga kokku, et me kavatseme teha ülemaailmse algatuse, et teha õppetunnid digitaalkoostööst riikide vahel seoses koroonaviirusega ja sellest, kuidas digitaliseerimine aitab viirusega paremini võidelda. Et ka maailma riikide vahel neid õppetunde paremini jagada. Me kavatseme ka mõned üritused selles formaadis korraldada.

Hommikul oli mul vestlus Uus-Meremaa välisministriga. Tema väljendas samuti valmisolekut osaleda 8. mai üritusel. On olnud vestlusi teiste riikide esindajatega. Võib öelda, et Eesti on usaldusväärne riik. Meilt oodatakse nii konfliktipiirkondade riikide poolt kui ka riikide poolt, kes peavad mingeid teemasid oma väärtuste, oma arusaama järgi rahvusvahelises õiguses oluliseks, et me suudame õiglaselt eesistujariigina neid küsimusi lahendada.
Ja lisaks oli meil niisugune meeldiv punkt valitsuse istungil, see puudutas topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimist Eesti Vabariigi ja Omaani sultaniriigiga. Meil on juba 60 topeltmaksustamise vältimise lepingut. Siin on koostöö rahandusministeeriumiga väga tähtis.

Topeltmaksustamise vältimise lepingud pole asjad mitte lõbu pärast, mitte asjad iseenesest. Need annavad investoritele kindlust, toovad Eestisse raha, võimaldavad meie investoritel väljapoole liikuda ja loomulikult meil on eraldi eesmärk neid topeltmaksustamise lepinguid sõlmida.

Veel kord, mis puudutab koostööd, mis on aasta ja ühe päeva jooksul olnud partnerite vahel, lubage mul samuti avaldada selles osas tunnustust partneritele ja kiitust oma parteile. Oleme kõik enam-vähem normaalselt hakkama saanud, nagu Eesti inimestel kombeks on. Aitäh!


Juhataja

Nüüd on ajakirjanikel võimalik küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on suunatud ja küsime läbi mikrofoni. Võtan ka veebi teel laekunud küsimusi, aga esimene küsimus on saalist. Raimo, palun!


Raimo Poom, Delfi ja Päevaleht

Kiire küsimus peaministrile. Valitsuse sünnipäeva puhul teatas ka siseminister Mart Helme, et alustab suurt reformi PPA-s, et piirivalve taastada. Selles mõttes, jättes kõrvale selle, mis teil on nagu poliitiliselt kokku lepitud, hetkel on suur kriis, politsei peab olema täisjõududega väljas igal pool jne. Ja nüüd keset seda alustame siis suure sisemise struktuurireformiga. No politsei peab olema valmis ka näiteks sügisel kordusteks või mingiks muuks asjaks. Kas see on nagu kõige parem hetk praegu alustada struktuurireformidega politsei sees?

Ja võib-olla saate ka koos rahandusministriga siiski veel rääkida natuke sellest Ida-Virumaast. Ma saan aru, et Taavi Aas ütles mulle selle nädala alguses, et ta tuleb konkreetsete toetusmeetmetega põlevkivitööstusele: kütuseaktsiis kaevandustes, ladustamistasu. Koos nendega põlevkivitööstus suudaks drastilisi samme vältida sügiseni. Kas ta tõi need lauale, kas te otsustasite need täna ära, need toetused? Kui suur on see toetus rahaliselt kokku, mis te peate nüüd panema sinna, et põlevkivitööstus saaks natuke hingamisaega? Aitäh!


Jüri Ratas

Aitäh! See on nii huvitav, et teie ütlete, et praegu on kriis, Päevalehes ja Delfis tuleb selle kriisiga ainult tegeleda. Ma loen tänast Postimehe juhtkirja, tema jälle ütleb, et peaministril tuleb see kriis kõrvale jätta ja hakata väljuma. No kahe heinakuhja vahel siis, kuhu tuleb minna.

Ei, ma ei jäta midagi kõrvale. See oli ju kokkulepe, et me tugevdame PPA all piirivalvet. See kokkulepe peab. See, et siseminister alustas PPA struktuuris ka konkreetseid tegevusi, see on õige. Ja ma arvan, et ka just koroonaviiruse raames ju, et me oleme taastanud ajutiselt rohelise piiri ja teisi, ütleme, toiminguid piiril niivõrd pikalt, seda ei ole ju olnud varasemalt – on olnud, kui on kõrged riigikülalised olnud, võib-olla mõned päevad.

Nii et kindlasti täna on ka see, ütleme, õppimiskoht, mis siis on läinud hästi, mis valesti. Kõige värskem ja ma arvan, et lisaks koroonale me peame ikka tegelema ka nendega, mis on igapäevaselt laual.

Nüüd Ida-Virumaa puhul, Taavi Aas on toonud selle teema täna Vabariigi Valitsuse kabinetti. Tema nägemus on väga konkreetne, mis seal on vaja teha, on erinevad mehhanismid ja erinevad toetusosad, mis aitaksid kaasa. Nagu ma ütlesin, otsustasime täna selle, et sellega tuleb väga kiiresti edasi minna, tuleb töötada lähinädalatel, et me saaksime lõppotsuseid teha. Lõppotsuseid täna tehtud ei ole. Aitäh!


Martin Helme

Jaa, no ma alustan ka kommentaari sellest piiriasjast. Tegelikult alustas siseminister ettevalmistusi selle koalitsioonipunkti elluviimiseks põhimõtteliselt oma esimesel tööpäeval. Niisuguste suurte asjade ettevalmistamine võtabki aega ja antud juhul on võtnud aega enam-vähem täpselt aasta. Ja kui keegi nüüd üritab kuidagi panna asja sellisesse valgusesse, et praeguses keerulises kriisiajas on vastutustundetu seda struktuuri muuta, siis tegelikult on absoluutselt vastupidi. Praegune olukord, kus me oleme nüüd juba varsti kaks kuud sisuliselt kõikidel piiridel piirikontrolli rakendanud, on väga selgelt ja üheselt välja toonud, et meie olemasoleva struktuuriga tegelik piiri valvamine või piirikontroll ei ole võimalik. Ja see oli ju meile varasemalt ka teada, et me oleme võimelised ajutiselt, lühiajaliselt mingisuguste suursündmuste puhul võib-olla piiril tihedalt täiskontrolli tegema, aga mitte pikemat aega.

Selle koroonakriisi üks lahutamatu osa on see, et meil peab olema mitte ainult võimekus, vaid ka valmidus, eks ole, pikemaks ajaks hoida piirikontrolli või see väga kiiresti uuesti taastada. Ja praeguse struktuuriga on see üle jõu käiv ülesanne. Nii et see on ka praeguses olukorras just nimelt praktiline vajadus.

Aga lisaks sellele on ta loomulikult ka koalitsioonikokkuleppe osa ja sellega siiani jõudmine minu meelest ilmestab väga hästi seda, mida on võib-olla vaja üle korrata. Kui mõnedel valijatel võib-olla oli ootus, et päev pärast uue valitsuse ametisse astumist peavad kõik koalitsioonileppe lubadused täidetud olema, siis see ootus oli pisut – kuidas nüüd ütelda? – irdunud reaalsusest. Meil on veel kolm aastat aega kõiki koalitsioonileppesse kirja pandud asju ellu viia, olgu see otsedemokraatia tugevdamine või on see mingisugused muud lubadused. 100-eurosest pensionitõusust on praktiliselt pool tehtud, meil on veel kolm aastat aega seda teist poolt ka järgi vedada.

Nii et neid asju tuleb hinnata järgmistel valimistel, mitte kolm või neli aastat enne valimisi.

Mis puudutab Ida-Virumaad, siis konkreetsed asjad on laual, konkreetseid asju ja oma ettepanekuid on toonud sektori osapooled. Ja nagu ma ütlesin, selles sektoris on mitmeid erinevaid ettevõtteid, millest ainult üks on riigile kuuluv. Milleks on hästi lihtsustatud või laialt, ütleme, suure üldistustasemega öeldes erinevad riigilõivud ja tasud, muuhulgas selle erimärgistatud diisli kasutamise võimalus. Keskkonnatasud, millest osad, muide, langevad automaatselt seoses nafta turuhinna languste-liikumistega, aga ka ladestamistasud või veetasud. Siin on terve hulk asju, mida me peame vaatama ja kaaluma.

Nii et täiesti konkreetsed asjad on selles n-ö menüüs, mida me täna esimest korda kabinetis arutasime. Meil on esmaspäeval töökoosolek, kuhu on kaasatud eri valdkonnad ministrite tasemel, sest see puudutab eri valdkondade elu, seal on keskkond, rahandus, majandus. Siin on terve rida asjasse puutuvaid ministreid laua ümber ja me loodame sellega väga kiiresti liikuda.

Aga täna mingit otsust ei ole. Ja me peame kindlasti ka arvestama sellega, et need on suured rahanumbrid. Ainuüksi erimärgistusega diisli kasutamine kaevandusmasinatele tähendab aktsiisilaekumise vähenemist suurusjärgus viis miljonit. Ütleme, tuha ladestustasu muutmine – suurusjärk kuus miljonit riigieelarve laekumiste vähenemist.

Ma ei ütle seda selleks, et lükata neid ettepanekuid tagasi, vaid ma ütlen seda selleks, et tekitada mingisugust konteksti, et saada aru, millest me räägime. Neid niimoodi nipsust pooletunnise arutelu käigus ei ole võimalik langetada, aga samas me kõik oleme väga akuutselt teadlikud sellest, et sõnum maakonnale ja sektorile on vaja välja saata, et me tegeleme sellega. Ja otsuseid on ka kiiresti vaja.


Juhataja

Teisena võtan küsimuse, mis on veebi teel tulnud. Ain Alvela Maalehest, küsimus rahandusministrile: milliseid arenguid võib Rahandusministeerium raporteerida jaanuaris lubatud finantssektori korrastamise, pankade omavoli ja tegevuse suletuse lõpetamise osas? Näiteks mure, et pankade vastu pole kuskile kaevata kui vaid kohtusse.


Martin Helme

Seoses koroonakriisiga jäi ju meil seisma ka Riigikogu töö põhimõtteliselt. Riigikogus on rahapesu tõkestamise seadus, kuhu me oleme menetluse käigus lisanud mõned paragrahvid. Meil on olnud kohtumisi nii pangaliiduga kui ka finantsinspektsiooniga, kus me oleme arutanud erinevaid madalama astme õigusakte, eelkõige mingeid juhendeid, ja kontrolli-, ütleme, dokumentatsiooni. Olen eraldi käima pannud töögrupi, kes on juba alustanud sellega, et on nende juhendite kohta korjanud turuosalistelt ja klientidelt tagasisidet, mida nendes juhendites on võimalik lihtsamaks teha, et bürokraatia oleks väiksem ega oleks nii paindumatu. Ma usun, et me jõuame siin lähikuudel – ja see on seotud ka sellesama Riigikogu menetluses oleva seadusega – ikkagi mitu suurt sammu edasi.

Kui on otsuseid, küll ma siis sellest kireda jõuan.


Loora-Elisabet Lomp

Küsimus rahandusministrile. Praeguseks on Töötukassa meede tööle läinud, aga nüüd teised toetused ja käendused on jäänud venima. Ütleme niimoodi, et see on endise ministri Kaimar Karu kõige suurem õudusunenägu, kus näiteks KredExi investeerimislaen pole siiamaani välja makstud. Miks nad venivad?


Martin Helme

Ma siiski arvan, et see on õudusunenägu neile, kellel raha on otsas ja kes sealt raha tahaksid saada. Ma arvan, et nendel on see esimeses järjekorras kõige õudsem unenägu.

Ma ei arva, et nad on venima jäänud. Nii nagu kõik teised meetmed – mitte ainult KredExi omad, vaid ka EAS-i rahad, maaelu arendamise ehk MES-i rahad olid seotud riigieelarvega, riigi lisaeelarvega. Ja riigi lisaeelarve tegemise käigus pani Riigikogu meile kohustuse need rahajagamismeetmed valitsustasandil määrustena kinnitada. Need on kinnitatud eelmisel nädalal ja rakenduvad sellest nädalast.

Selles mõttes ma ei võta omaks seda, et need on jäänud venima. Ja ma lükkan ümber või tagasi väite, et nad ei ole kuidagi liikunud või et ministri vahetuse tõttu, IT- ja väliskaubandusministri alluvuses olnud meetmed on rohkem veninud kui teised. Kõik nad liiguvad ühe tempoga ja nii kiiresti, kui seadusandlik raam meile on ette andnud.


Jüri Ratas

Ma olen rahandusministriga selles mõttes täiesti nõus, et see mure on ju tegelikult ettevõtjatel ja neil, kes soovivad KredExi meetmeid ja seda abi saada, punkt üks. Punkt kaks on see: ei, ma ei arva, et kuidagi ministrivahetusega mingid asjad on jäänud venima.

Küll on ka minuni jõudnud info, et otsused on tehtud siin näiteks 27. aprillil, aga kõik need laenud ei ole avanenud ega ole ka lepinguid allkirjastatud. Ma olen palunud ka täna, et KredExis uuritaks, mis need probleemid hetkel on, sest ma saan aru, et me enam ei räägi nädalatest, vaid me räägime täna päevadest. Ettevõtjatel on päevadega oluline saada toetust ja abi.

Nii et kindlasti anname siin oma panuse, et KredEx saaks ka kiiremini tegutseda. Kui on ka mingit abi valitsuselt vaja, siis oleme seda valmis andma.


Urmas Reinsalu

Jah, me arutasime, tegelikult Taavi Aas tõi need ettepanekud, mis puudutasid Ida-Virumaa paketti. Ja me leppisime kokku, et on üks valitsuse töörühm, mis töötab need teemad läbi ja järgmisel nädalal toob valitsuse ette otsustamiseks.

Juttu oli, et valitsus peab tegelikult olema valmis ka erakorraliselt kogunema. Milles on küsimus? Presidendil on väljakuulutamisel praegu seaduste pakett, kus on abipolitseiniku seadus, aga seal on ka terve pikk nimekiri muid küsimusi. Ja presidendil on väljakuulutamiseks põhiseaduse järgi vist esmaspäeva õhtuni aega, esmaspäevase kuupäevaga.

Tegelikult sellest seadusest sõltub ka see, mismoodi saab olema korraldatud eksamite küsimus lastele nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpus. Seetõttu on vajalik need otsused langetada või kujundada need seisukohad vastavalt sellele, kuidas presidendi riigiõiguslik vaade sellele gruppseadusele või kassettseadusele on.

Nüüd teine teema, kus me oleme tegelikult töörühma paika pannud, puudutab rahvastikuministri ettepanekut, mis on tugilaenu plaan. Selle osas oleme ka võtnud suuna, et valitsuse töörühmas venitusteta saavutada selge lahendus, kuidas seda projekti viivitusteta rakendada, sest inimeste probleemid – siin oli osundus pankadele, mille kohta küsiti –, ka toimetulekuprobleemid oma kohustuste teenindamisel ja jooksvate sissetulekute osas. Paraku on majandusprobleemid kasvufaasis.

Ning kindlasti on üks tõsine teemade ring, mida me peame samuti vaatama valitsuses seotud sotsiaalse ettevõtlusega tegelevate mittetulundusühingutega. Meil on praegu mikroettevõtete toetusmeede, meil on turismiettevõtete meede, kuid ka mittetulundussektorile on see kriis oma jälje jätnud ja veel tugevamalt jälge jätmas.

Samuti on üks teemade ring, mida, ma usun, me peame vaatama, küsimus, millised on Eesti võimalused kriisikeskkonnas olla konkurentsieelisena maailmas edukas. See kindlasti on digitaalteenuste ja digitaaltoodete eksport. See olukord, mis on paratamatult sundinud praegu maailma riike-rahvaid distantsile ja digitaalses keskkonnas tegutsema, kahtlemata me näeme selles ka võimaluste akent, mida me peame kiiresti ära kasutama.

Ja Eesti, lisaks sellele, et olla maailmas edukas, lisaks sellele, et avada ka Eesti ettevõtetele turgu, siin on kindlasti ettevalmistamisel ka mõningad huvitavad initsiatiivid rahvusvaheliselt Eesti poolt.


Loora-Elisabet Lomp, Postimees

Küsimus rahandusministrile. Milline seis on Tallinkiga, kas on juba otsus vastu võetud, kas Tallink saab nüüd kindlalt laenu?


Martin Helme

Aitäh! Otsust ei ole vastu võetud. Otsus on ju, nagu me kinnitasime eelmisel nädalal selle üldmäärusega, ütleme, kõikide nende meetmete kohta käiva üldmäärusega ära, et kõik summad, mis on suuremad kui kümme miljonit, tulevad valitsuse lauale.

Tallink on teinud taotluse riigile KredExi kaudu. Täna peaks neile välja minema KredExi vastus. Nende tingimustega ma olen tutvunud, need tingimused on minu hinnangul väga mõistlikud. Meie jaoks on väga oluline, et sellel laenul on tagatised. Ma ei saa avaldada neid enne, kui me oleme saatnud selle Tallinkile. Eks Tallink vastab omalt poolt. Ju me peame mingisuguse vooru läbirääkimisi omalt poolt, kui nemad on tingimusi näinud, et mida nad sinna tahavad juurde panna või sealt ära võtta või kuidas nad sellele reageerivad. Aga ma usun, et me oleme nädala pärast valmis seda valitsuses arutama.


Jüri Ratas

Jah, ma tahtsin ka öelda seda, et ma toetan, mida Martin ütles. Ma usun, et kui rääkida konkreetselt Tallinkist, siis see, kui suudame ka siin tempot hoida ja näiteks järgmisel neljapäeval neid otsuseid teha. Aga jah, nagu ütles rahandusminister, kogu see tagatiste küsimus on oluline riigi jaoks, aga sama oluline on ka meie jaoks, et see ettevõte jääks püsima ja läheks edasi. Et ta peaks vähemalt järgmise suve alguseni vastu, kui taas algab nende jaoks kõrghooaeg ja majanduslikus mõttes parim hooaeg.


Sven Soiver, TV3

Küsimus peaministrile, õigemini siis eriolukorra juhile. Mis järjekorras need järgmised piirangud tulevad? Ja küsimuse taust on see, et te avalikustasite küll dokumendid, mis järjekorras peaksid piirangud maha minema, aga kui me vaatame viimaseid otsuseid, siis, detailidest rääkides, mänguväljakuid käskisite desinfitseerida iga nelja tunni tagant, omavalitsus ütles, et ei jõua, tuli uus korraldus: ah, tehke siis kord päevas. Saaremaa avamine oli seal nimekirjas tagapool. Tuli meeleavaldus, piirangud läksid varem maha, kui selles dokumendis kirjas on. Kas see dokument veel kehtib? Kas avalikkus saab seda võtta mingiks orientiiriks või – no kasutame väljendit – käib selline improviseerimine?


Jüri Ratas

Aitäh! Kui see teid häiris, et sai seda desinfitseerimisasja täpsustatud, siis no ma vabandan. Jah, loomulikult oli suhtlus ka kohalike omavalitsustega. Meie soov ja eesmärk on ju see, et need jõusaalid oleksid avatud. Kuidas kõige õigem desinfitseerimist teha? See nõue lihtsalt täpsustus. Kindlasti ei olnud see väljend, et ah, teeme siis kord päevas. Selle ma lükkan kindlasti ümber.

Nüüd, saared on olnud selles dokumendis kogu aeg fookuses. Meil oli kiri Saaremaa ettevõtjatelt, kus sooviti saada 30 ühekordset luba iga päev. Ja nüüd ma saan aru, et ajakirjandus küsib, et need load andsite esmaspäeval, aga põhimõtteliselt tegite teisipäeval juba uue otsuse. Kas siis tõesti see istumine, mis seal toolidel oli, kas see aitas? Ei, me ei teinud kohe uut otsust.

Valitsuse COVID-19 komisjon andis minule korralduse ja palus, et ma räägiksin läbi kõikide saartega. Ma tegin seda selle päeva õhtul, et selgitada välja, mis on nende saarte soovid. Ja peale seda sai tehtud otsus, et saared nendele inimestele, kellel on rahvastikuregistripõhine sissekirjutus, avada 4. mail.

Täna ei ole 4. mai, täna on veel aprillikuu. Nii et need ühekordsed load kehtivad, ma ütleks, kuus-seitse päeva.

Ja ma arvan, et see on saartele tegelikult päris oluline. Eeskätt see asi sai alguse ju selleks, et anda eeskätt neid lubasid ettevõtlusele ja töötajatele. Nüüd saared saavad seda teha. Nii et järgmisse etappi me jõuame 4. mail.

Kui te ütlete, et noh, improviseerime ja võtame ühest kohast või teisest kohast. No selles dokumendis on ju ka pealkirjaks, et see on esialgne ajaline ja prioriteetsuse järjekord. Ja saared täielikult avanevad ju 18. mail, mitte varasemalt.

Teie küsimus vist oli see, et mis need järgmised meetmed on, siis jah, kindlasti me täna otsustame need sammud, mida võiks teha järgmisel või ülejärgmisel nädalal. Ja küsime selleks sisendit, nagu me oleme ka eelnevate sammude puhul küsinud, teadusnõukojalt. Ja siis me need järgmised sammud otsustame järgmise nädala alguses. Aitäh!


Urmas Reinsalu

Tähendab, mis see küsimus on, selle strateegia üle on räägitud nüüd, et kehvakene ja nõnda edasi. Ei noh, ma olen vaadanud, ma olen rääkinud enamiku Euroopa Liidu välisministritega, arutanud sellesama küsimuse üle, kuidas väljumine on, kuidas riigid korraldavad. Ütleme, nende küsimustega on kõik silmitsi. Suures plaanis, ma vaatan, riigid teevad oma strateegiaid, kas panevad paika konkreetseid kuupäevi või tegelikult töötavad läbi selle mahu.

Ma ütlen, et seda strateegiat tuleb võtta kui niisugust avameelset mudelit, mis kirjeldab ära, mis on valitsuse loogika, mille pinnalt ja milliste riskide arvestamise pinnalt me neid otsuseid hakkame langetama. Ja see sinna nii-öelda riiulitesse kuupäevade panemine, me oleme ka selle loogika ära kirjeldanud ja selgelt öelnud, kuidas see juhtub, täpselt samm-sammult.

Nii nagu tegelikult on ka Euroopa nakkushaiguste tõrjeameti väljaantud üheksas raport eelmise nädala neljapäevast avalik ja kõigile kättesaadav ning andnud soovitused, kuidas riigid peaksid väljumisstrateegiat korraldama. Suures plaanis ma võin öelda, et Eesti strateegia nendele Euroopa parima teadusliku hinnangu alusel esitatud nõudmistele vastab. Kas ta tegelikkuses ka teiste riikide võrdluses on ta, nii nagu need riigid on piirangud seadnud, nüüd tegelikult riigid hakkavad samm-sammult välja minema ja, ütleme ausalt, ka tegelikult üksteiselt õppides. Siin ei ole, praegu käib meil … Ma palusin meie strateegia tõlkida inglise keelde ja saata üle maailma erinevatele riikidele. Meie diplomaadid koguvad informatsiooni ja me liigumegi samm-sammult, siin ei olegi midagi selles mõttes öelda nüüd, et kas me oleme hiljaks jäänud.

Soome hakkab oma strateegia koostamist arutama. Ja ma kuidagi ei ütle, et Soomes on korralagedus või midagi valesti. Nemad liiguvad ka oma tempos. Riigid valivad oma tempo, langetavad oma otsused oma tempoga, nagu neile rahvatervise seisukohalt tundub ratsionaalne.


Martin Helme

Ma tahaksin omalt poolt lisada veel, et see oli ju üks suur kriitika, et miks me kuupäevasid ei pane. Aga sellepärast ei pannudki, et meie lähtekoht oli, et me vaatame nakatumisnumbreid, haiglas olevate inimeste numbreid ja ütleme siis, intensiivis olevate inimeste arvu. See on see põhiline andmehulk, mille pealt me teeme otsuseid.

Ja istumisstreik, noh, ma ausalt öeldes ikkagi või mis iganes, kuidas me seda nimetame seal Saaremaal, ärme nüüd nagu siin keeruta ümber palava pudru, eks ole, oli Reformierakonna parteiaktivisti poolt üles keerutatud vaht, mille meedia tegi veel suuremaks vahuks. See kindlasti valitsuse otsuseid ei mõjuta, vaid valitsus vaatas otsa numbritele Saaremaal, vaatab otsa numbritele mujal Eestis ja sellest lähtuvalt teeb oma järgmised sammud. Ja teeb need sammud ikkagi teatava ajavaruga, et sel nädalal vaatame numbreid ja otsuseid teeme selle järgi – kui need numbrid ei tee mingit järsku muutust, siis järgmine nädal võime nii- ja niisuguseid muudatusi teha nendes reeglites.

See on väga hästi kooskõlas sellega, mis on selles strateegias kirjas ja mida me oleme kogu aeg rääkinud.


Jüri Ratas

Ma saan aru, et te täpsustasite, et eriolukorra juhile on see küsimus. Ühte ma tahan küll öelda teile ja ajakirjandusele ja avalikkusele: kui valitsus otsustas kuulutada välja eriolukorra, usaldas selle juhtimise minule, siis ma olen kõiki neid otsuseid tegelikult teinud konsensuslikult COVID-19 komisjoniga. Ja ma arvan, et see on olnud väga õige juhtimispõhimõte.

Aga loomulikult mina vastutan, ma olen sellega päri, see kriitika, mis on – see ongi minu õlgadel. Ja minu kohustus on ka vähemalt 17. mai õhtuni – nii kaua kui eriolukord tänase hetke otsusega kehtib – viia ka Eesti ühiskond sellest eriolukorrast välja ja teha ka neid leevendusi.

Ja ma saan teile kinnitada, et me teeme neid otsuseid väga vastutustundlikult, läbi kaalutletult ja kaasame ka oma ala parimad eksperdid.
See, et sellesse kriisi mindi palju kergemini, pandi neid leevendusi, aga palju raskem on välja tulla, vastab tõele. Ma tunnetan ka seda iga päev, aga ma luban, et ma annan endast parima.


Juhataja

Ja tänane viimane küsimus tuleb veebi teel. Jüri Nikolajev, rahvusringhäälingu raadiouudised. Küsimus peaministrile ja välisministrile. Miks jättis valitsus turismisektori abipaketist välja Ida-Viru turismiettevõtjatele mõeldud ühe miljoni euro suuruse toetuse, samas kui saartel tegutsevad turismiettevõtjad on paketis eraldi välja toodud? Väidetavalt oli Ida-Viru erisuse vastu Isamaa erakond. Kuidas kommenteerite?


Jüri Ratas

Ma kommenteerin, et me teeme neid otsuseid konsensuslikult. Otsus oli see, mida ma toetan, et valitsus on oma otsustega sulgenud teatud osad Eestist ja need on olnud saarelised osad. Ja see oli põhjus, miks on eraldi võimalus toetada saari. Ida-Virumaa või teised maakonnad või Läänemaa või Pärnumaa või Põlvamaa saavad kõik üldmeetmetest abi. Ja see oligi otsus.

Või kui on nüüd vihje, et üks erakond võttis midagi välja, siis ei võtnud. See oli konsensusotsus, selle arutelu otsus. Ja neid arutelusid, mis ühe või teise või kolmanda meetme all on sees, neid on niivõrd palju.

Nii et see minu meelest väga loogiline otsus, et saared, kuhu me panime piirangud peale, sinna me teeme eritoetuse ja ülejäänud kõik saavad sellest toetusest, mis on.

Täna me alustasime pressikonverentsi sellega, et rahandusminister ja mina rääkisime Ida-Virumaast. Et näha ette nüüd suures tööstuspiirkonnas, tööstusmaakonnas teatud toetuste leevendusi, selle juurde me tuleme, nagu ma ütlesin, ma loodan, lähinädalatel. Kui õnnestub, siis järgmisel neljapäeval.


Urmas Reinsalu

Ma lugesin tähelepanelikult tänase Päevalehe juhtkirja selle kohta, et nüüd tuleb see hooaeg, kui meil on rahvatervise hinnangul ja ka psühholoogilisest aspektist inimesed julgevad rohkem liikuda, hotellides peatuda, et see hooaeg tegelikult ju, see aasta tuleb suures plaanis siseturismi aasta.
Ja ma arvan, et kui me räägime sellest, mis on üldse turismi abistamise meede, üks asi on riigi antud 25 miljonit eurot, et selles kõige akuutsemas kriisis ettevõtjad püsti jääksid, aga tegelikkuses eks Eesti inimeste enda siseturismi võimekus on see, mis suures plaanis hoiab neid ettevõtteid püsti, tekitab n-ö sisemajandust, sisenõudlust.

Nüüd saarte osas oli see otsus, jah, selge, nagu härra peaminister viitas. Kuna saartel on administratiivsete otsustega siseturism, nagu moodne nimi tänapäeval on, n-ö lockdown’is, st tegelikult ei ole võimalik siseturismi pidada, kuna inimesed ei saa liikuda. Siis oli see erandpõhjus, miks neile anti eriline sahtel, aga kõigi teiste Eesti piirkondade osas on loomulikult need reeglid võrdsed, ükskõik millisest Eesti otsast ettevõtjad saavad sinna taotlusi esitada.

Ja kahtlemata, kui me mõtleme üldse mingitele sektoritele, mis valusama löögi on saanud, noh, turismisektor see kahtlemata on. Ja ma ütlen nõnda, et reaalsuses peame endale ka aru andma, et see 25 miljonit eurot on tegelikkuses ju lihtsalt nina või pea surutud vee alla, nagu paraku on juhtunud paljude sektoritega, eriti turismisektoriga. See on tegelikult üks n-ö kõige akuutsem abi, aga see kindlasti ei ole jätkusuutlik ettevõtluse pinnal hoidmise abi. See on tegelikult ikkagi seesama majandusloogika, mis aitab siseturismil uuesti taastuda.


Martin Helme

Ja ma tahan ikkagi tähelepanu juhtida sellele, et küsimusest võib jääda mulje, nagu Ida-Virumaa oleks sealt üldse välja arvatud. Ei. Sellest meetmest oli tehtud, nii-öelda eraldi reserveeritud, et igal juhul üks osa läheb Saaremaale kui piirkonnale, mis on eraldi käsitletud, aga Ida-Virumaa turismisektor on selles 25 miljoni meetmes sees igal juhul.


Juhataja

Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!