Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 3. oktoober 2019

3. oktoober 2019 - 23:02

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, keskkonnaminister Rene Kokk, välisminister Urmas Reinsalu ning kultuuriminister Tõnis Lukas.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/_ri2q4bLUHM


Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu, keskkonnaminister Rene Kokk ning kultuuriminister Tõnis Lukas.
Ja esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

Jüri Ratas
Tere päevast, austatud ajakirjanikud, ja suur tänu tulemast!

Täna oli valitsuse istung, peale seda oli kabinetinõupidamine. Läheme kabinetinõupidamisega edasi peale lõunat.

Olulised teemad.
Valitsuse istungil oli kokku kümme päevakorrapunkti. Kõigepealt ma peatuksin keskkonnaminister Rene Koka ettepanekul, kus me kiitsime heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Puhas planeet kõigi jaoks“ kohta. Sisu on see, et Eesti toetab põhimõtteliselt pikaajalise kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt aastaks 2050, kui seda toetavad piisavad üleminekumeetmed ning arvestatakse liikmesriikide ja sektorite erinevusi ja erinevat lähtetaset. Riikidel peab säilima õigus valida eesmärkide saavutamiseks neile sobivaid viise, sh teha ka kliima neutraalsuse saavutamiseks suveräänseid maksuotsuseid.

Euroopa pikaajalise strateegia eesmärk on võtta üleilmsete kliimameetmete teemal maailmas suunanäitaja roll. Strateegias määratletakse Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika pikaajaline suund, et jõuda aastaks 2050 kasvuhoonegaaside nullilähedasi heitkoguseid tekitava majanduseni. Aga eks sellest räägib Rene pikemat.

Täna pealelõunal keskendume päris tõsiselt rahapesu vastu võitlemise temaatikale. Rahandusminister toob selle kabinetti ja arutame selle üle.

Meil just jäi arutelu pooleli PPP-projektide osas. On teada, et valitsuse soov on PPP-projekte näha. Me ei räägi ainult teede-ehitusest, vaid soovime seda näha ka teistes valdkondades laiemalt. Täna oli arutamisel kolm peamist suunda. Infrastruktuur, see on siis Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu. Need arutelud lähevad peale lõunat edasi. Tänase valitsuse soov on, et me tahame selle alternatiiviga samuti alustada Eestis ja vastavad ettevalmistusest tuleb siis teha.

Eesti keele majad. Mul on väga hea meel, et 1. oktoobril avati Narvas pidulikult ja ametlikult Narva eesti keele maja. Riigieelarve eelnõus eraldasime ka täiskasvanute eesti keele õppeks täiendavalt kaks miljonit eurot. Ja kindlasti kultuuriminister Tõnis Lukas räägib eesti keele majadest lähemalt.

Sel laupäeval on õpetajate päev, tahan tänada kõiki õpetajaid ja koolijuhte teie suure ja südamega tehtud töö eest meie järeltulevate põlvede kasvatamisel. Palju jaksu ja palju edu! Ja loomulikult mõttes olen ka siin oma armsate õpetajatega nii Rahumäe koolist, Nõmme gümnaasiumist kui ka Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikooli Õigusinstituudist. Aitäh!

Juhataja
Siseminister Mart Helme, palun!

Mart Helme
Aitäh! Siseministeeriumi poolt tegelikult valitsuse päevakorras täna ühtegi punkti ei olnud.

Aga kabinetiistungil tõi välisminister teema Eesti osalusest Saksamaa loodavas Euroopa tsiviilse kriisiohje oivakeskuse asutajaliikmeteks hakkamise küsimuses. Valitsus võttis info teadmiseks ja positiivse hoiaku. Eesti kavatseb selles oivakeskuses osalema hakata.

Miks see minu puhul oluline on, miks see siseministeeriumi puhul oluline on, on see, et tegemist on meil nagu kaks ühes projektiga. Ühelt poolt küll Välisministeerium toimetab selle ühinemisega, aga kui me vaatame neid ülesandeid, mis selle nn oivakeskusel ees on, siis on nende hulgas hübriidohud, illegaalne ränne, terrorismivastane võitlus ja mitmed muud niisugused teemad, kus on ilmselge, et Siseministeerium peab olema see jõuõlg ja nende spetsialistide saatja, kes peavad osalema siis erinevate monitooringute, aga ka erinevate ühiselt algatatud projektide ja poliitika elluviimisel. Ja seda me ka arutasime.

Siseministeeriumi seisukoht on positiivne, sest see annab meile võimaluse nendes temaatikates oluliselt rohkemal määral nii infot hankida kui ka oma panust anda ja mõju avaldada. Nii et see oli siis teema, mis otseselt puudutas ka Siseministeeriumi.

Nüüd, kui rääkida veel muudest teemadest, siis kahtlemata on Siseministeeriumi huvides ka see, mis puudutab neid nn PPP-projekte. Kabinetinõupidamisel enne tänast pressikonverentsi me ei jõudnud rääkida rohkemast kui ainult maanteede väljaehitamisega seonduvast, mis jäi ka pooleli. Aga etteruttavalt ütlen, et kõigile ministeeriumidele ja ministritele on antud ka ülesanne tuua oma ministeeriumide haldusalast võimalikke ettepanekuid ka teiste avaliku ja erasektori koostöös käivitatavate projektide tegemiseks.

Siseministeeriumil on siin omalt poolt terve hulk niisuguseid projekte välja pakkuda. Tõsi küll, see väljapakkumise tähtaeg jääb mõnevõrra hilisemaks, aga tahan öelda, et töö sellega käib. Ja tahan öelda ka seda, et ambitsioonitase on üsna kõrge. Ja mis puutub ennelõunasesse arutellu, siis valitsuse väga ühine ja üksmeelne seisukoht oli, et seda ambitsioonitaset ei kavatseta langetada.

Ja kui meil on tehnilisi, seadusandlikke, aga ka ressursivõimekuse piiranguid ja puudujääke, siis tuleb otsida võimalusi nende asendamiseks kas välisvahenditega või mingitel muudel viisidel leida lahendusi, aga mitte ambitsioonitaset langetada. Minu poolt praegu kõik.

Juhataja
Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu
Tervist! Ma arvan, et täna on selles mõttes oluline otsus, mida valitsus langetas selle ühiskondliku, majandusliku ja keskkonnahoiulise mõju suhtes, mis puudutas siis seda, et Eesti valitsus toetab põhimõtteliselt pikaajalise kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt aastaks 2050.

See otsus on selgelt poliitilise tahtena tehtud. See oli kaalutletud otsus, me ei tormanud n-ö tundmatusse, meie aluseks on tegelikkuses need analüüsid ja hinnangud, nagu me lubasime kevadel, mida tegid eksperdid Keskkonnaministeeriumi tellimusel. Ning me seame ka tingimused. Me seame ka tingimused, millega peab see üleminek arvestama. Meie rahvuslikest huvidest, meie majanduse, meie ühiskonna toimimise huvidest lähtuvalt.

Me näeme, et on vajalikud piisavad üleminekumeetmed, et on vajalik arvestada sektorite ja liikmesriikide erinevusi ja erinevat lähtetaset ning kindlasti on äärmiselt tähtis see, et riikidel säilib oma suveräänsus paindlikult valida neid abinõusid, mille abil minnakse üle kliimaneutraalsusele, ning tegelikult säiliks ka maksudealane autonoomia, suveräänsus selles valdkonnas.

Nüüd, kindlasti ma usun, et on äärmiselt tähtis mõõde, mida see kliimaneutraalsusele üleminekuagenda hakkab avama. On võimalused, mis tekivad meie ettevõtjatele. Ja see on äärmiselt oluline, et nii CO2 vahendite puhul, Euroopa Liidu struktuurfondide vahendite puhul me seaksime üheks eelisvaldkonnaks just nimelt kõrgtehnoloogilise rohelise tehnoloogia arendamise võimalused ja tootmise arendamise võimalused, et anda teatud … mitte pöörata seda kliimaneutraalsusele üleminekut probleemiks meie majanduse konkurentsivõimele, vaid tekitada uusi võimalusi, huvitavaid ja põnevaid võimalusi.

Nüüd järgmine teemadering, mida rääkis Mart. Ta andis hea uudise, et Eesti otsustas Saksamaa loodavas Euroopa tsiviilse kriisiohje oivakeskuses osaleda ja mitte niisama osaleda. Seda keskust tegelikult olemas ei olegi, vaid Saksamaa Liitvabariik on meid palunud siis partneriks olla asutajariik selles keskuses, mis hakkab lähtuma ka sellest loogikast, et tsiviilkriise ja ka rändekriise püütakse lahendada, inimeste kannatusi leevendada, et mitte võimendada rändesurvet, just nimelt nende tekkekohtades.

Ja siin on kindlasti meil ka ennekõike väga tugev idapoolne kompetents Ukrainas, Gruusias ja teistes riikides meie tsiviilkriisiohje ametnikel, kes on tsiviilmissioonidel käinud, mida me saame selles keskuses ära kasutada.

Meie seisukoht on selline, et me ei tohi luua Euroopa Liidus juurde teiseseid või rändesurvet, illegaalset rändesurvet soodustavaid abinõusid. Kindlasti, kui me läheksime üle Euroopa Liidu üldisele sundkvootide süsteemile migratsiooni puhul või rände puhul, inimeste ümberjaotamise puhul, siis see kindlasti tekitaks hoopis iseseisvalt survet rändele. Vaid me katsume neid probleeme lahendada ära läbi tõhusa piirikontrolli, läbi selle, et lahendada kriise just nimelt nendes kohtades, kus nad esile kerkivad.

Ja lisaks toimus ju mineval nädalal ÜRO Peaassamblee, kus Eesti väga põneva poliitiliste algatustega ühines. Esimene oli, et Eesti ühines küberjulgeoleku koalitsiooniga, selle agendaga, mille on kokku pannud üle kümne riigi eesotsas Ameerika Ühendriikidega, et rahvusvaheliselt just nimelt hübriidohtusid küberruumis tõkestada.

Teine algatus, millega Eesti ühines, on Ühendkuningriigi initsiatiivil algatatud koalitsioon ajakirjandusvabaduse, vaba ajakirjanduse kaitseks üle maailma kriisikonfliktides, kus siis konfliktikolletes on reaalne oht julgeolekule ja vabadusele vabal meedial. Ja kindlasti selle algatusega ühinemise järel järgnevad ka meil oma poliitilised algatused, mida me siis rahvusvaheliselt koostöös sellesse koalitsiooniga liitunud riikidega teeme. Eesti on ka asutajaliige selles initsiatiivis.

Ning kolmas oluline agenda oli siis multilateralismi algatus, mis on Prantsusmaa ja Saksamaaga ühinenud. Ka sellel algatusel oli rida erinevaid deklaratsioone, millega ühinesime.

Nüüd, mis puudutab välispoliitika kiireid muuteküsimusi, siis eile Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson pakkus välja oma plaani. Me oleme sellega kursis. Ta pakkus välja oma plaani Euroopa Liidule, kuidas töötada välja lahendus lepingulisel moel Brexitiks 31. oktoobrist.

Selle põhiteesid siis tegelikult puudutavad ikkagi probleeme, mis on seotud Põhja-Iiri õigusliku režiimiga. Ja siis peaminister Johnsoni ettepanekul Ühendkuningriik ja Euroopa Liit peaksid kinnitama, et ei raja kunagi Iiri saarele piiritaristuid ja piirikontrolle. Põhja-Iirimaa jääks Ühendkuningriigi valitsuse ettepanekul pikemaks ajaks seotuks Euroopa Liidu regulatsioonidega kõigi kaupade ja toodete osas. Aga selle joondumise otsustaks Põhja-Iiri omavalitsuse organid. Lisaks sellele soovis Ühendkuningriik tulevikusuhete deklaratsioonist kaotada viited tulevasele tihedale majanduskoostööle ning Euroopa Liidu reeglitele lähedaseks jäämisele ning asendada see vabakaubanduslepinguga. Ja Põhja-Iirimaa jääks Ühendkuningriigi, mitte Euroopa Liidu tolliterritooriumi osaks. Ehk Iiri saarel oleks selle ettepaneku järgi kaks erinevat tolliterritooriumi.

Nüüd, kindlasti on siin oma positiivseid elemente selles ettepanekus. Ühendkuningriigi peaminister viitab oma kirjas, et on olemas teatav liikumisruum. Seda on ka juba praeguseks tervitanud ja rõhutanud selle ettepaneku tõsiselt võtmist ka praegune veel ametis olev komisjoni president Juncker. Kirjas ei ole mainitud varem kõlanud soove kaotada kõik viited lepingust Euroopa Kohtu jurisdiktsioonile ja Ühendkuningriigi valitsus ei ole väljendanud – mis on ka positiivne – soovi kustutada olemasolev Iiri protokoll, vaid nõustub mitmete selle elementide allesjätmisega, näiteks kodanike liikumist puudutavalt. Nii et see teemade ring tuleb.

Vahetu läbirääkimispädevus on komisjonil. Aga see teemadering tuleb siis arutamisele järgmisel üldasjade nõukogul, mis toimub ülejärgmisel nädalal ja kus ma ka osalen.

Ja samamoodi siis me oleme saanud teadlikuks sellest, et kolmepoolse kontaktgrupi kohtumisel Minskis nõustusid siis osapooled. Kontaktgrupi osapooled on Ukraina, Vene Föderatsioon ja OSCE, lisaks on seal kaasunud siis ka Donetski ja Luganski territooriumide esindajad. Osapooled on saavutanud nõustumise nn Steinmeieri vormeliga, mis puudutab siis edasiliikumist selle konflikti lahendamisel, ning on väljendanud siis, nad on andnud teada OSCE eriesindajale sellest informatsioonst. OSCE-s olevad Euroopa Liidu liikmesriigid praegu konsulteerivad omavahel, kujundavad ka oma ühise avalduse selle teema koha pealt.

Kindlasti me tervitame ja toetame Ukrainat kõigis püüdlustes, mis on suunatud sõja lõpetamisele ja okupeeritud alade tagastamisele Ukraina kontrolli alla. Ma pöördusin ka Ukraina välisministri poole ja ka Euroopa Liidu kõrge välisesindaja, Federica Mogherini poole ning palusin, et ka Ukraina välisminister kutsutaks järgmisele Euroopa Liidu välisasjade nõukogule külalisena, et oleks võimalik siis kõigil Euroopa Liidu liikmesriikide välisministritel arutelu koos Ukraina välisministriga pidada ja kujundada ka seisukohad praegu toimuvate sammude osas. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja
Keskkonnaminister Rene Kokk, palun!

Rene Kokk
Tere ka minu poolt kõigile! Tänasel Vabariigi Valitsuse istungil oli siis Keskkonnaministeeriumi valdkonnast kaks teemat.

Esimene, üks väiksem oli geenitehnoloogia komisjoni koosseisu muutmine, kus Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium ja Eesti Keskkonnaühenduste esindaja komisjonis sai muudetud, erinevatel põhjustel – kes on lapsega kodus puhkusel, kes ei soovinud osaleda ja kelle tööülesanded on muutunud. Nii et valitsus kiitis selle heaks ja geenitehnoloogia komisjoni koosseis sai muudetud.

Nüüd täna juba mitmel korral siin tsiteeritud teema, Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Puhas planeet kõigi jaoks“ kohta. Nagu me teame, oli meil esmaspäeval ka siis Riigikantselei ja Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringu tutvustus selles, et kas siis Eesti on võimeline liikuma aastaks 2050 nullneutraalsuse suunas.

Teame ju seda ka, et täna Eesti kliimapoliitilised põhialused on võtnud eesmärgiks 2050 liikuda siis CO2 emissiooni 80%-lise vähendamise poole võrreldes 1990. aastaga. Ja tõsi, et valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Puhas planeet kõigi jaoks“ kohta. Ja nagu ka varem siin mainitud juba, siis Eesti on selgelt sõnastanud ka oma oma seisukohad, mida me näeme, kuidas sinnapoole liikuda ja mis tingimustel me oleme nõus sellega.

Kindlasti üks väga oluline asi on see, et me peame oluliseks, et riikidel säiliks õigus valida eesmärkide saavutamiseks sobivaid viise, sh kliimaneutraalsuse saavutamiseks suveräänseid maksuotsuseid ise vastu võtta. Kindlasti on väga oluline Eesti jaoks ka, et arvestatakse selle juures piirkondlikke eripärasid ja võimalusi ja väljakutseid, siis süsinikmahukast majandusest tulenevalt on riigid erinevad, et see oleks siis arvestatud regioonipõhiselt ja rahaliselt ja muul moel.

Ja kindlasti Euroopa Liit tervikuna peab tegema koostööd siinkohal ülejäänud maailma riikidega, sest me ju teame ka täna, et Eesti emissioon on 0,5% kogu maailma CO2 emissioonist. Ja siinkohal on Euroopa Liidul väga oluline roll teha seda tööd, et saada samasse paati ka need riigid, kes tegelikult annavad selle kõige suurema osa CO2 emissioonist. Siinkohal on suur töö teha.

Ja septembris avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt toetab 85% Eesti inimesi mõtet liikumaks kliimaneutraalsuse suunas. Nii et see baas on olemas.

Siinkohal tahan rõhutada seda,  et kõik need investeeringud, millest palju räägitud on, me räägime täna siis sellest perioodist 30 aasta jooksul, natuke üle 17 miljardi euro suurusest investeeringust, mida oleks vaja teha, mis on ka ju tegelikult hinnanguline. Ega me keegi täna siin ei tea, mis tehnoloogiad on ja missugune areng on toimunud 30 aasta pärast, 20 aasta pärast, võib-olla leitakse – ja ma usun, et ka leitakse – lahendusi ka selle CO2 sidumiseks erinevates vabrikutes ja korstnates, tehnoloogiaid nii, et võib-olla õnnestub ka teadlastega koostööd tehes CO probleem pöörata inimkonna kasuks.

Aga me ei peaks nägema siin seda kui ainult ühte suurt kulu, sest tegelikult neid investeeringuid on tehtud varasemalt riigi toel ja tulevad ka tulevikus meetmed, mis puudutavad neid samu energiatõhususe meetmeid, erinevaid majade soojustamisi, ettevõtete toetamist energiasäästu saamiseks, kergliiklusteede arendamist. Kõik sellised teemad, kasvõi seesama elektriautode toetus, mille meede varsti avaneb. Nii et neid samme on astutud enne, astutakse ka tulevikus ja ma arvan, et innovatiivselt mõeldes ja teadlastega koostööd tehes ja kõigi poolt mõistlikult panustades on mõistlik ka sinnapoole liikuda. Aitäh!

Juhataja
Kultuuriminister Tõnis Lukas, palun!

Tõnis Lukas
Lugupeetud ajakirjanikud! Valitsus muutis täna kultuuripreemiate komisjoni koosseisu. Kultuuripreemiate komisjon on niisugune komisjon, kuhu kuuluvad 12 auväärset isikut pluss minister. Üks praegune komisjoni liige, dirigent Risto Joost soovis komisjonist lahkuda. Ja Sven Grünberg on nüüd uus komisjoni liige.

Komisjon hakkab võtma järgmiseks aastaks või järgmise aasta alguses vastu taotlusi ja ettepanekuid, kes võiks olla vastavalt kolme pikaajalise väljapaistva loomingu eest omistatava kultuuripreemia viie sellel aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistva töö eest preemia saanud isikud – või kandidaadid kõigepealt ja siis komisjon leiab sealt laureaadid välja.

Detsembris võib hakata esitama neid ettepanekuid, neid võivad esitada loomeliidud, preemia varasemad laureaadid või omavalitsused ja teised juriidilised isikud, kes põhikirja kohaselt tegutsevad kultuuri ja hariduse valdkonnas.

Nii et mõelge kõik ka, lööge kaasa selles, kes võiks olla Eesti kultuurile palju panustanud, nime teinud ja palju kasu toonud kultuuri edendanud inimesed ning esitage nad kandidaatideks, sest selliseid inimesi on palju ja nad on siin meie lähedal, kes igapäevaselt meile väga palju annavad.

1. oktoobril avasime tõepoolest Integratsiooni Sihtasutuse peakorteri Narvas, see tähendab Integratsiooni Sihtasutus, Kultuuriministeeriumi valitsemisalas olev rakendusüksus, partner. Integratsiooni Sihtasutus on kolinud Tallinnast Narva oma peakorteriga ja selle peakorteriga samas majas on avatud ka eesti keele maja.

Teate, et eesti keele majad on kohad, kus lisaks keelekursustele, n-ö tavaliste meetodite järgi õppimisele saab igasuguste kohvik-klubide ja filmivaatamiste ja muude vaba aja veetmise vormide käigus eesti keelt praktiseerida.

Neid maju on Narvas ja Tallinnas. Nüüd Narvas on olemas kaasaegsed vahvad tingimused ja avarad ruumid selleks, et rahvas tuleks kokku. Ja võin öelda tõesti, et Narva elanike hulgas valitses rõõmus elevus juba avamise päeval, sest teatavasti on eesti keel Eestis rahvaste vahelise suhtlemise keel ja kõik saavad aru selle tarvilikkusest. Nii et Eesti maja, mille filiaalid omakorda ja koostööprojektid on ka Sillamäe ja Kohtla-Järve omavalitsustes ja koolides.

Eesti keele maja Narvas on kindlasti üks päris suur edulugu. Viimaste aastate edulugu on tõepoolest täiskasvanute keeleõpe, mahtude suurendamine, tasuta täiskasvanute keeleõppekursuste pakkumine valitsuse rahastatuna. Me tegime ka nüüd valitsuses otsuse, mille lisarahastamise toel saab luua üle 2000 täiendava eesti keele õppekoha ja suur osa nendest Narvas. Nii et see on kindlasti tähelepanuväärne.

Veel- laulu- ja tantsupeo uuringut tutvustas Kultuuriministeerium sellel nädalal. Tegelikult ta oli juba teada enne ja me oleme kokku leppinud, et laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkamiseks – ja tegelikult mitte ainult selle traditsiooni jätkamiseks, mis on UNESCO kultuurinähtuste nimekirjas tähtsal kohal, vaid ka inimestele vaimse ja füüsilise tervise pakkumiseks – tuleb vaadata, et koorilaul ja rahvatants ja orkestrimäng Eestist kuhugi ei kaoks.

Selle nimel pingutame, oleme meetmeid võtnud kasutusele ja planeerime rahastamist juba varem. Aga saime lisaargumente selleks tegevuseks uuringust, mis näitab, et noori, keda saab noorteks lugeda – no noored oleme me muidugi kõik, aga mingi klassifikaatori järgi noored –, on ikka ainult 15% koori- ja tantsujuhtidest. See tähendab, et lähiaastatel hakkab kooride ja tantsukollektiivide ja orkestrite eest lahkuma hulk praegusi väga austatud juhendajaid. Selle traditsiooni ja kogu selle tegevuse jätkumiseks on vaja leida innustust ka noortele põlvkondadele astuma nende kollektiivide ette, õppima seda.

Sest suur osa koori- ja tantsujuhtidest peavad olema kõrgharidusega ja ongi seda, kes suudavad seda tööd teha. Tuleb luua amet, mis on võrdväärne teiste ametitega. Sest praegu tõesti siin on paljudes avalikes saadetes kaasatud noori koorijuhte ja dirigente ja nad tunnevad ennast koolipõlves ikkagi väga tänuväärse eriala omandajatena, ja see ongi tänuväärne. Aga siis, kui nad välja astuvad kõrgkooli väravatest, siis selgub, et teised lähevad tööle, aga – kuhu nemad lähevad? – päris sellist võrdväärset ametit ei ole, mis oleks tasustatud ametipalgaga.

Me oleme otsustanud ka selle esitletud uuringu alusel, et tuleb anda sotsiaalsed garantiid ja korralik riiklik palgatoetus nendele kollektiivijuhtidele, kes meie traditsiooni aitavad kanda läbi aegade. Ja just pärast laulu- ja tantsupidu on hea olnud selle peale mõelda.

Nüüd lõpetuseks. Ma tean, et siin on aega vähe ja palju inimesi, palju küsijaid. Ma küsin ise esimesena ruttu ära, sest kes teab, kas pärast saab. Mis te arvate, mis oli Tallinna Televisiooni kõige vaadatuim saatesari? Üle Eesti kõige armastatum saatesari?

Toomas Sildam
Küsimus on millisele ministrile?

Tõnis Lukas
Küsimus on tulevasele ministrile, härra Sildamile.

Toomas Sildam
Ei-ei, ma jätan selle eluetapi …

Tõnis Lukas
Järgmisel valitsusel saab kindlasti olema kommunikatsiooniminister ja võib panna panuseid. Nii, aga te ei tea vastust, jah? (Kommentaarid.) Ei. Õige! Õige! „Rahvalõõts“, sari „Rahvalõõts“ oli üle Eesti väga armastatud. Ja tegelikult Tallinna Televisioonil oli selliseid populaarseid sarju, „Eesti lõõts“ ja „Eesti asi“, näiteks, teisi ka. „Rahvalõõtsa“ juhtis vabariigi pillimees Juhan Uppin. Tegelikult lõõtsamuusikat vahendati üle terve Eesti, võeti neid kontserte üles ja need on väga vaadatavad.

Nii et minu üleskutse on nüüd edaspidi mitte lasta seda briljanti ja pärli maha kukkuda, vaid rahvamuusikat ja eriti lõõtspillimängu vahendada ka tulevikus. Nii et erakanalid või ka ERR, võtke keegi see üle, kui Tallinna Televisiooni vabalevis enam ei ole. See on kindlasti oluline kultuuritraditsiooni püsimise vaatevinklist. Aitäh minu poolt!

Juhataja
Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, kellele küsimus on suunatud ja küsime läbi mikrofoni.

Eve Heinla, TV3 „Seitsmesed uudised“
Kõigepealt üks küsimus peaministrile. Kas te saaksite täpsustada nende PPP-projektidega seoses, kas te midagi konkreetset täna hommikul veel ära ei otsustanud? Teede puhul siis.

Jüri Ratas
Kui ma ütlesin, et arutelu läheb edasi, siis see tähendab, et ei, me ei ole veel konkreetselt ära otsustanud. Tõsi on see, et Maanteeamet on toonud välja seal kuus kuni kaheksa-üheksa projekti, mida võiks kaaluda esimesteks katsetuslõikudeks.

Nagu ma ütlesin, peamiselt on need lõigud seotud kolme põhimagistraaliga, aga on ka mõned siin Põhja-Eestis või Tallinna lähiümbruses. Nii et need arutelud jätkuvad. Aga jah, me soovime tõesti seda ambitsiooni tõsta, et kiiremini startida.

Ma arvan, et see võiks olla Eesti jaoks ka järgnevatel aastatel ja miks mitte ka aastakümnetel üks alternatiiv, kuidas me tegelikult ikkagi suudame ehitada oma peamised suunad välja. Nii et jah, kui te küsite konkreetseid lõike, siis need on olemas, põhimõttelised ettepanekud on olemas paberil, aga otsuseid veel hetkel tänasel pressikonverentsi ajal ei ole. Aga me jätkame peale lõunat.

Eve Heinla
Aitäh! Ma küsiks veel ühe küsimuse peaministrilt seoses kliimaneutraalsusega. Teile anti üle tuhanded allkirjad selle kohta, et Eesti võiks kliimaneutraalseks muutuda juba aastal 2035. Kas üleüldse see variant kuidagi laualt läbi käis ka? Aitäh!

Jüri Ratas
Aitäh! See oli täpselt 2848 allkirja, kui mu mälu mind ei peta, ja 12 organisatsiooni. Ma täpselt ei tea, kui palju on lisaks sellele 2848-le allkirjale 12 organisatsiooni taga neid allkirju, aga ma arvan, et see suund ja see mõte, et kui ühiskonnas soovitakse kaasa rääkida sellistes suurtes muutustes, mis nii või teisiti ju toimuvad.

Me näeme täna ju seda, kasvõi võtame oma põlevkivienergeetika, kuidas tegelikult see on turult ju väljumas. Ma arvan, et see on tore.

Kui te küsite, et kas me arutasime ka, et teha seda varem kui 2050, siis vaatame. Meil oli esmaspäeval kliima-energiakomisjon. Need Euroopa Liidu riigid, kes on selle otsustanud, on kõik ikka ju hoidnud 2050 eesmärki, välja arvatud minu meelest Soome, kes on öelnud oma koalitsioonilepingus, et tema soovib saavutada 2035.

Me näeme täna seda jõudlust, et see põhimõtteline kokkulepe oleks 2050 Euroopa Liidu tasandil sõlmitud, me seda toetame. See, et seda veel varasemaks tõmmata – ei, selliseid arutelusid vähemalt Euroopa Liidu tasandil ega Eesti valitsuses pole konkreetselt olnud. Aitäh!

Marvel Riik, Õhtuleht
Küsimus peaministrile. Esmaspäeval oli Eesti Pangas pensioniteemaline seminar, kus muuhulgas rahandusminister ütles või küsimärgistas sedalaadi ürituste või arutelude mõtet, et justkui peetakse lahingut, mis on juba ära otsustatud, tehtud. Et valitsuse otsus on olemas ja eelnõu läheb peagi Riigikokku. Siit tuleb küsimus: milleks siis üldse me räägime mõjuanalüüsidest ja kõigest muust, kui otsus on tehtud? Te olete ka ise maininud, et neid analüüse tehakse, aga küsimus on, milleks.

Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt, enne seda üritust tegelikult ju valitsus oma ühte istungit siin mõni nädal tagasi Eesti Pangas pidas ja peale seda oli meil kabinetinõupidamine, kus ka Eesti Pank ütles oma sisendi, ütleme, Eesti majandusse, aga ka teise samba pensionireformi kohta. Seal me samuti palusime, et Eesti Pank annaks ka need indikatsioonid, mis analüüsid on viimase 17-18 aasta jooksul tehtud, et kuidas on siis seda teist sammast analüüsitud.

Nüüd, mis mina olen öelnud, et peamiselt neid analüüse veavad ju täna Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Tõsi on see, nagu te ütlete, et see eelnõu peaks olema oktoobris Riigikogu liikmete laudadel. Ma arvan, et see on mõistlik, et ka Riigikogul on piisavalt aega seda menetleda.

Kas põhimõtteliselt ollakse kokku leppinud? Põhimõtteliselt on valitsus muidugi leppinud kokku, et teine pensionisammas muutub vabatahtlikuks. Ja praegusel hetkel ju selle eelnõu ette valmistamise töö käib. Aitäh!

Marvel Riik
Teatavasti on Riigikogu väliskomisjon omadega natuke jännis. Kas peaminister oma arvamusega saab olukorda lahendada? Kas EKRE saadik Urmas Reitelmann peaks kuuluma Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni seoses oma varasemate solvavate väljaütlemistega migrantide Eesti vähemusrahvuse kohta?

Jüri Ratas
Aitäh! Lähtume siin valitsuse pressikonverentsil ikkagi võimude lahususe printsiibist. Tänan!

Urmas Reinsalu
No ENPA delegatsiooni kuuluvad praegu Vene Föderatsioonist sanktsioonialused inimesed, seal on igasugust rahvast, tähendab, ENPA-s.

Siin see, mis on juhtunud praegu Venemaa naasmise järel Parlamentaarsesse Assambleesse, on muidugi murettekitav. Ma arvan, et laskumata küll ja kuidagi püüdmata survestada meie seadusandjat, ma arvan, et need ühised käigud, mida tehti ka koos sarnaselt mõtlevate riikidega siin eile ENPA pidulike aastapäevatseremooniate puhul selle boikottimiseks, ma arvan, need on õiged.

Ma arvan, et ka meie kaaslased, meiega sarnaseid väärtusi jagavad riigid peavad aru saama, et me ei käsitle seda normaalsena, mis juhtus. Kuid me kindlasti peame suhtuma nüüd sellesse, et see, mis toimus, on tegelikkus. Ja selles tegelikkuses, et Venemaa nüüd oma taastatud liikmeõigustega Parlamentaarses Assamblees, me kavatseme koos oma sõpradega tingimusteta täies mahus nõuda kõigi nende ENPA seisukohtade ja inimõiguste dokumentidest tulenevate kohustuste täitmist. Siin ei ole mingisugust muud tingimuslikkust.

Nüüd see, mis puudutab tegelikult seda arutelu, ega see arutelu Eesti Pangas ei olnud analüüs, see oli ümarlaud, mis, ma vaatasin, Tõnis torises, oli inglise keeles, oligi sihuke keeleasi. Aga räägiti. Ja ma arvan, et see küsimus nüüd selle puhul – ma saan aru, et need, kellele see reform ei meeldi, eriti neile majandushuvirühmadele, kellele ei meeldi, nad toovad välja selle argumendina, et tuleks analüüsida aastaid-aastaid.

See tuletab mulle meelde sama olukorda, mis oli haldusreformiga, et sisuliselt 20 aastat oli haldusreformi üle arutatud, raamatud, toatäied analüüse oli tegelikult laual, aga peaminister Ansip siinsamas laua taga ütles, et tuleks veel analüüse teha, veel analüüsida.

Tegelikkuses on see ikkagi õige, mida on öeldud. See on poliitiline valik, kas seda teha või mitte. Ta päeva lõpuks taandubki sellisele otsusele. See, mis on tema mõjud, kuidas see tehniliselt on vormistatud, siin on professionaalselt ametnikud ja eksperdid seda ette valmistanud, kindlasti need hinnangud saavad olema.

Aga see lähtekoht demokraatlikus riigis on tegelikult ikkagi selles, et see on olnud ühiskonnas tehtud valik läbi valimistel saadud mandaadi. Seda kahtluse alla seada või analüüsida on ka tervemõistuslik ja võib, aga see ei tähenda seda, et see tühistaks selle mandaadi, mis on saadud valimistel.

Ja ma tuletan meelde seda, et kõige mahukam analüüs ... siin öeldakse, teha analüüs, et mis on olnud teise samba mõju. Aga meil on ju olemas see analüüs, 17 aastat teise samba toimimist, kus on kaasatud osaluseksperimenti üle 700 000 Eesti inimese. Kõik ongi need n-ö analüüsi puhul. Võtame, prindime need andmed välja, need on valitsuse käsutuses, suures plaanis ka Eesti avalikkusele on need nende käsutuses, ja muidugi tuleb seda teha.

Nüüd see, mis puudutas 2035. aastaks üleminekut, ma arvan, et hinnang on aus. See ei ole realistlik, see ei vasta kindlasti meie konkurentsivõimele ja see on tegelikult poliitiline loosung. See, mida me saime ka valitsuse kliimakomisjonis, oli äärmiselt huvitav ülevaade selle kohta, et see oskusteave, mis Eestil on tekkinud, et kui palju riike üldse sellisel tasemel praegu on võimelised opereerima, vaatamata sellele, et on poliitiline loosung püstitatud. Ja tegelikult kaheksa riiki Euroopa Liidus on kas sellisel taseme teinud analüüsi või võtnud vastu otsused, mis põhinevad mingitel hinnangutel.

Selles mõttes ma arvan, et see valik oli meil õige. Me tegime ära kodutöö, me saame aru, mis juhtuma hakkab. Ja me käitume vastutustundlikult. Samamoodi meil kindlasti ei oleks vastutustundlik öelda, et me lihtsalt nüüd tõmbame numbri maha ja kirjutame 2035, kirjutame ka, ma ei tea, võime järgmise, 1. jaanuar 2021 kirjutada. See kindlasti ei oleks ratsionaalne, mõistlik, vastutustundlik lähenemine.

Mart Helme
Jaa, ma sooviks vastata sellele Õhtulehe küsimusele seoses Urmas Reitelmanniga. Ajakirjanikud ei otsusta selle üle, kes kuulub kusagile. Selle üle otsustavad valijad, kes annavad mandaadi poliitikutele. Kui valijad on andnud mandaadi poliitikule olla Riigikogu liige – ja kõikidel Riigikogu liikmetel on õigus otsustada fraktsiooni otsuse alusel, missugustesse organisatsioonidesse nad kuuluvad –, siis seda ei saa küsimärgistada ajakirjanikud ega panna seda kahtluse alla oma artiklitega. See on Riigikogu kui valijate tahte kontsentratsiooni suveräänne otsus.

Marian Võsumets, Kanal 2
Lisaks sellele esmaspäevasele Eesti Panga arutelule tuli neil eile ka välja analüüs, mille põhilise mõtte võttis ökonomist kokku niimoodi: kõige raskemini lööb see pensionireform tõenäoliselt inimesi, kes elavad peost suhu. Nii ütles eile Eesti Panga ökonomist. Kas on valitsusel plaan, kuidasmoodi leevendada neid potentsiaalseid halbu mõjusid, mis 20-30 aasta pärast juba niigi vaesuses elavaid inimesi võivad mõjutada? Ardo Hansson käis välja ühe variandina sotsiaalmaksu tõstmist ja teise variandina pensioniea tõstmist. Mis on see tagavaraplaan, kui see ei anna soovitud tulemusi? Aitäh!

Urmas Reinsalu
See seisukoht, kui see nii on esitatud, siis ma ütlen, et see on poliitiline avaldus, see on vale ja see ei põhine tegelikult mitte mingisugusel relevantsel hinnangul, mis puudutab 17 aasta pensionireformi toimimist.

Need inimesed, ma ütlen, kes elavad peost suhu, järelikult neil mingi sissetulek peab olema olnud, kui nad teise sambaga liitusid ja oma protsendiosa said maksta. Võtame aluseks, et nad olid miinimumpalka teenivad inimesed. Ja need, kes ühinesid teise pensionisambaga 17 aastat tagasi ja miinimumpalka teenivad inimesed, kes ei ühinenud teise sambaga. Kõik, selleks ei ole vaja teha teadusanalüüsi, vaid see vastus on, inimesed saavad paberi peal välja kirjutada, paraku tuleb tunnistada, et arvestades seda, et esimeses sambas, kui inimene ei läinud täies mahus esimesse sambasse, siis tema pension – eriti pärast seda, mis puudutab ka 2021. aastast jõustuvad muudatusi – on suurem. Ongi vastus selline.

Nii et see, kes, ütleme, kui küsime tagurpidi, et selle 17 aasta praktika hinnang, mis meil on, et need inimesed, kellel oli miinimumpalga tasemel sissetulek, kes ühinesid teise sambaga, paraku tulemus on selline: nendele poliitilistele ootustele, mis püstitati 17 aastat tagasi inimestele, ei andnud vastust. Nende pension, kes ühinesid pensionisambaga, väikse sissetulekuga, on selle tulemusena väiksem. Väiksem!

Ja nüüd küsimus sellest, et kas kelleltki võetakse õigus ära selles teises sambas olla. Ei võeta õigust ära. Kõik saavad jätkata teises sambas. Vastupidi, kui on inimestel soovi, kes tegelikult ei kasutanud 17 aastat tagasi seda võimalust, ütleme siis, liituda teise sambaga, siis lisaks noortele inimestele ka need inimesed saavad õigusi juurde. Nii et keegi mingeid õigusi ei kaota.

Väide, et inimesi surutakse mingisugusesse vaesusse selle tulemusena, ei ole lihtsalt relevantne. See on poliitiline väide, millel ei ole taga, ma olen kindel, ka faktilist tõenduspära, sellepärast, et 17 aastat kogemust on meil info olemas.

Mart Helme
No ma ütleks, et kõik need, kes siin selle kriitikaga esinevad teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise kohta, unustavad ära, et see on vabatahtlik.

Kedagi ei sunnita kusagilt lahkuma, mitte kedagi sunnita kusagilt lahkuma. Inimeste vaba tahte avaldused ja võimalused lihtsalt avarduvad, seda esiteks.

Teiseks on ausalt öeldes üsna piinlik, kui pankurid, sh keskpankurid, esinevad sedasorti hirmutajate ja lobistidena.

Kolmandaks, ka ajakirjandus spekuleerib asjade üle, milles nad ei ole kompetentsed spekuleerima. Seaduseelnõu ei ole veel esitatud, seda ei ole veel vastu võetud. Analüüs selle kohta saab põhineda ainult seaduseelnõul, kui see on vastu võetud. Praegu seda ei ole, aga spekulatsioonid lendavad taevasse.

Ja see on siis nüüd vist neljandaks, kes külvab tuult, see lõikab tormi. Need, kes praegu kritiseerivad teise samba pensionireformi – need on suures osas nende samade fondide haldajad –, oleksid pidanud mõtlema ette, kui nad sedavõrd madalate tootlustega inimeste rahakotti täitsid ja inimesi pahandasid. Nad tekitasid olukorra, kus sisuliselt ei olegi muud võimalust, kui anda inimestele võimalus oma raha üle ja oma finantskäitumise üle ise otsustada.

Ja viiendaks, kui väidetakse, et inimesed jäävad vaesemaks ja riik teeb kuidagi inimestele ülekohut, siis see väide põhineb – kuidas ma ütlen? – inimesi diskrimineerival alusel. See väide põhineb sellel, et suurt osa ühiskonnast peetakse idiootideks.

Ma julgen teile kinnitada: suur osa ühiskonnast on väga tervemõistuslik ja idioodid moodustavad marginaalse vähemuse. Ja ma kardan, et suurt osa nendest, kes moodustavad selle marginaalse vähemuse, neid ei puuduta see pensionireform absoluutselt.

Urmas Reinsalu
Ma sain ka nüüd vihaseks, näed, siin Mart küttis mind üles. Küsimus on milles? Siis jäid nende Eesti Panga analüütikute-ökonomistide silmad kuivaks, nende aastate jooksul, kui aastate kaupa laekusid meile OECD analüüsid, et meil on, nagu Mart osundas, kõige madalamad tootlused ja kõige suuremad valitsemistasud. Siis ei olnud mingit probleemi, siis asi jooksis niimoodi nagu konveieril, ei olnud ühtegi probleemi. Pankade tootlus oli hea.

Küsimus on selles, et samas, kui kõneletakse sellest, et see sund- teise samba süsteem on nii hea, et tegelikult lahendab kõik vaesuse ja jõukuse probleemid, miks siis Eesti Pank peab üleval oma kolmandat pensionisammast ja oma töötajatele teeb kolmandiku makseid seal? Miks siis nemad arvavad, et siiski tuleks täiendavalt toetada inimeste rahakogumist?

Siin selles asjas tuleb ikkagi hinnata asja tervikuna. Samamoodi nagu püütakse – meil oli Eesti Pangas tõsine arutelu valitsusega nende teemade üle – nüüd näidata, nagu, ma vaatasin, täna juba lehtedes oli, et kas mõni pensionifond nüüd ei kavatse investeerida Eestisse, et siin on mitusada miljonit eurot investeeritud juba pensionifondide poolt Eestisse.

Kuulge, sõbrad! Asetame asjad tagurpidisesse perspektiivi. Üle kolme miljardi euro on Eesti majandusest 17 aasta jooksul hoopis välja viidud. Ja nüüd öelda seda, et tohutult tänuväärselt kummardada maani, et need paarsada miljonit eurot on lubatud investeerida Eestisse. Teine küsimus on selles, et kui tõesti suur hulk inimesi, mingi murdosa inimesi võtab selle raha välja, ega suur osa nendest, me näeme, inimesed on huvitatud investeerimisest. Investeerimiskontost, nagu näitasid uuringud, Rahvusringhääling tegi väga huvitava uuringu, on huvitatud tegelikult, et kindlasti mingi osa ka tarbitakse. See raha kõik läheb Eesti majandusruumi, ega see tühjusesse ega kosmosesse ei kaldu.

Dmitri Kulikov, venekeelne „Aktuaalne kaamera“
Ma tahaksin küsida selle kliimaneutraalsuse kava kohta, millal see käivitub, mis on esimesed sammud ja palju see maksma läheb? Muidugi siin räägitakse mingist viieprotsendist SKT-st, on mingisugune number.

Jüri Ratas
Aitäh! Ma loodan, et eks see käivitub meie endi igapäevastes, ma ei tea, liikumisharjumustes, tarbimisharjumustes. Ma loodan, et see on käivitunud, ma ei tea, eilsest juba, kui me neid asju teeme, eks.

Kui me räägime nüüd sellest, mida keskkonnaminister rääkis Säästva Eesti Instituudi aruandest, siis eks need on ju sellised väga niisugused prognoositavad kulud, hetkel, mis tuleb teha era- ja avalikul sektoril. Samuti ka igal indiviidil siin ühiskonnas tuleb muuta oma käitumisharjumusi.

Kui me küsime mingeid otsuseid, mida Eesti tänane valitsus on langetanud, kasvõi võtame sellesama raudtee elektrifitseerimine, mis on väga konkreetne näide, eks ju, mis kindlasti aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Aitäh!

Urmas Reinsalu
Üks asi, ma täpsustan juurde. Meie vaade, siin Eesti vaade on olnud loomulikult loodussõbralikkus, loomulikult säästlikkus. Need on meie rahvale omased nähtused. Aga kindlasti sellele kliimaneutraalsusele üleminekul ma arvan, et me peaksime hoiduma sellistest hüsteerilistest ideoloogilistest loosungitest, nagu püütakse üles ehitada.

Ma lugesin huviga, Argo Ideon kirjutas huvitava artikli Maalehes Lundi ülikooli teadlaste 2017. aasta raportist, et ei tohi teha enam lapsi – ja sellepärast, et lapsed tekitavad ökoloogilist jalajälge. Täiesti haiglane mõttekäik lausa, meil siin niisugust mõttekäiku lauale panna, inimvaenulik mõttekäik, absoluutselt.

Kindlasti loodushoiu üks element ka laiemas mõttes, liigirikkuse laiemas mõttes on kindlasti rahvaste ja erinevate kultuuride rikkus. Nii et igal juhul meie ülesanne peab olema siin, et sünniks rohkem eesti lapsi, mitte me ei pea kliimaneutraalsuse nimel hakkama siin iivet pärssima.

Mart Helme
Hästi-hästi lühidalt, jah, ma saan aru, aeg jookseb ära.

Teate, selle kliimaneutraalsusega ja keskkonnaarmastamisega on täpselt sama lugu nagu inimkonna ja inimestega. Küll on kerge armastada tervet inimkonda. Ja teate, kui raske on vahetevahel armastada mõningaid inimesi.

Nii et mõelgem ka selle peale, kui valmis me oleme kõik tegema ikkagi neid muutusi oma elus ja neid loovutusi ja neid ohverdusi, kui need seoses selle kliimaneutraalsusega meie igaühe ellu tulevad.

Mõelgem, inimkonda on lihtne armastada, aga mõningaid inimesi on teinekord väga raske armastada.

Rene Kokk
Jah, need olid nii sügavmõttelised sõnad, et mul polegi enam midagi lisada. Aga ma suures pildis ütlen seda, et see protsess on ju juba ammu-ammu alanud. Ja kui siin oli ka küsimusi varasemalt selle nädala jooksul, et millega siis valitsus nüüd hakkab pigistama ettevõtjaid ja kus ja mis selle toovad.

No vaadake ringi meie ümber. Tallink on ühe laeva juba gaasi peale viinud, plaanib edasi viia. Riik mõtleb selle peale, et minna edasi tulevikus, erinevad laevad võiks olla siin, ütleme, gaasi peal. Või siis biokütuste peal. Raudteede otsustus on ju põhimõtteliselt tehtud.

Inimesed igapäevaselt, kui me vaatame ringi – ma arvan, et te kõik olete märganud neid toredaid tõukerattaid siin Tallinna vahel, mida see aasta väga palju on ja mis on väga popid –, siis nii see protsess käib.

Ei ole vaja selles mõttes tekitada ja üles keerata hüsteeriat, et see on nüüd midagi enneolematut. See on täiesti mõistlik ja loomulik protsess.

Juhataja
Viimane täpsustav küsimus.

Marian Võsumets, Kanal2 
Ja täpsustav küsimus oli välisministrile. Lihtsalt, kuna te mainisite investeerimiskontosid, siis eilne Eesti Panga uuring tõi välja ka seda, et Eesti inimeste valmisolek luua investeerimiskonto, võtta riske ja investeerida on madal. Võib-olla see on see koht, kust te peaks, ma ei tea, Eesti Pangaga kuidagi arutama seda. Praegu on üsna vastukäivad seisukohad siis eilse uuringu põhjal ja tänase avalduse põhjal.

Urmas Reinsalu
No inimeste valmisolek kalamarja süüa on ka madal, sellepärast, et raha ei ole inimestel. Ei ole raha tegelikult nii palju, mida siin investeerida, nii et väga suur osa inimesi elab nii, et tuleb ots-otsaga kokku. Ma vaatan, et jah, ütleme, on lihtne niisuguselt üleolevalt kõrgelt positsioonilt võtta ja õpetada rahvast elama ja ütlema, et noh, harimatud ja nõnda edasi.

Meil möödus nädalavahetusel 100 aastat maaseadusest. Uskuge mind, see oli ka suur risk, et anda rahvale maatükid kätte ja hakata ise talu pidama. Näed, rahvas sai hakkama küll. Küllap 19. sajandil mõisnikud ka kõnelesid sellest, et kas saavad hakkama, mängivad kõrtsis raha peale talud maha. No ei mänginud. Võib-olla mõni mängis, aga enamik ei mänginud.

Toomas Sildam
Mul on väike täpsustav küsimus. Härra välisminister, kas te võrdlesite praegu teist pensionisammast kalamarjaga?

Urmas Reinsalu
Ma võrdlesin teise pensionisamba reformi maareformiga.

Juhataja
Pressikonverents on lõppenud. Suur tänu kõigile!