Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 3. jaanuar 2019

4. jaanuar 2019 - 10:05

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaministrit asendav justiitsminister Urmas Reinsalu, riigihalduse minister Janek Mäggi ja siseminister Katri Raik.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: 
https://youtu.be/hAPm2AzKQfU

Juhataja Maria Murakas
Tervist, head ajakirjanikud! Head uut uudiste aastat! Alustame tänast valitsuse pressikonverentsi. Täna on teie ees on peaministrit asendav Urmas Reinsalu, riigihalduse minister Janek Mäggi ja siseminister Katri Raik. Ma annan alustuseks sõna justiitsministrile.

Urmas Reinsalu
Jah. Kõigepealt, ilusat saabunud uut aastat ajakirjanikele valitsuse poolt ja kõigile vahvatele Eesti inimestele!

Valitsus arutas täna mitmeid teemasid. Esiteks andis arvamuse isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu kohta, mille põhiseaduskomisjon algatas, mis aga eelmise aasta detsembris parlamendi toetust ei leinud. Valitsuse seisukoht oli, et kindlasti venitusteta see isikuandmete kaitse reform tuleb rakendada Eestis. Loodetavasti see parlamendikoosseis saab sellega hakkama.

Teiseks, valitsus moodustas järgmiseks kolmeks aastaks uue Wiedemanni keelauhinna komisjoni. See aasta on ka eesti keele aasta. Ja komisjoni kolm uut liiget on Birute Klaas-Lang, Kristina Ross ja Piret Voolaid. Komisjon ise on kokku üheksaliikmeline.

Lisaks, valitsus määras volitatud asutuse seoses kalapüügiga seotud tõsiste rikkumiste punktisüsteemi rakendamisega. Samuti eraldas ra kinnistuid, otsustas võõrandada rea kinnistuid Võru linnale ettevõtlusega ettevõtlusega seotud tegevuse arendamiseks nendel kinnistutel. Ja otsustas samuti tulirelva oluliste osade, akustilise relva ning laskekõlbmatu relva laskemoona markeerimise nõuded, mida põhimõttelise reformi initsiatiivina siseminister Katri Raik ka siin ajakirjanikele tutvustab.

Valitsus ei arutanud täna raha eraldmist valitsuse reservist Keskkonnaministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldise territooriumil paiknevate kinnisasjade kasutusvalduste avalikes huvides omandamise ettevalmistava menetluse ja kinnisasjade omandamise kulude kohta. Põhjendusel, et ministrid leidsid, et sellega sisuliselt puutumuses olev majandus- ja taristuminister võiks ka istungil osaleda. Nii et see küsimus tuleb lähemas tulevikus uuesti valitsuses arutuse alla.

Lubage siis ka valitsuse poolt öelda suur tänu kõigile päästjatele, kõigile riigiteenistujatele, kes selle tormiga hakkamasaamisel Eesti inimeste ohutust ja turvalisust tagasid.

Samuti tuleb mälestada ka valitsuse poolt siin laua taga kõiki vabadussõjas langenud ohvreid, nii sõjaväelasi, nii Eesti kaitseväelasi kui ka meie liitlasriikide sõhaväelasi, aga ka tsiviilisikuid, kes Eesti vabaduse eest võideldes oma elu andsid. Teatavasti sellel aastal on 99. vabadussõja relvarahu aastapäev. Aitäh minu poolt!

Juhataja
Annan sõna riigihalduse ministrile.

Janek Mäggi
Tere ja head uut aastat minu poolt ka kõigile!

Rahandusministeerium andis valitsusele ülevaate tööstusalade uuringust Eestis. Mõned asjad sealt võiks välja tuua. Eestis on ainult kaks sellist maakonda, kus on olulisel määral kõrgtehnoloogilist tööstust, need on Harjumaa ja Ida-Virumaa. Mujal Eestis kõrgtehnologilist tööstust võrreldes nende kahe maakonnaga peaaegu ei ole, seda on väga vähesel määral. Ja see on vaieldamatult väga oluline probleem. Kui nüüd analüüsida natukene Eesti maakondade tööstusalasid tervikuna, siis seal on need olulised kriteeriumid – taristu, tööjõud ja muud sellised asjad –, siis nende järgi Eestis on ainult üks A-kategooria maakond, see on Harjumaa, B-kategooria maakondi töüstusalade mõistes meil ei ole mitte ühtegi ja siis tuleb C-kategooria, kuhu kuuluvad Pärnumaa, Tartumaa, Ida- ja Lääne-Virumaa ning Raplamaa.

Kõik need 79 tööstusala, mida analüüsiti, asusid väljaspool suuremaid linnasid, Tallinnat ja Tartut. See aregupotentsiaal on selgelt olemas, aga need piirangud, mis meil on – eelkõige, mis puudutab tööjõudu ja on mõned teisedki piirangud, näiteks taristu –, viitavad ikkagi sellele, et Eestis on ainult üksikud piirkonnad, kuhu praegu tööstust saab teha, kus tööstust on. Aga samas, vajadus selle järele, eelkõige töökohad ja nendega kaasnevad asjad, asuvad hoopis mujal, see nõudlus asub hoopis mujal.

Kuidas ja millega seda vastuolu lahendada, see on kindlasti, ütleme, järgmise valitsuse jaoks väga oluline küsimus. Sest ühest küljest me kõik tahame rohelist ja säästlikku ja vastutustundlikku Eestit, aga teisest küljest seal on üks selline sisemine vastuolu, et me kõik tahame väga palju tarbida, järjest kõrgemat palka, järjest rohkem kõike. Nii et siin me peame siis tegema selliseid tasakaalustatud valikuid, mitte ainult valitsuse ja riigijuhtide poole pealt, vaid ka tarbijatena. Aitäh!

Juhataja
Siseminister, palun!

Katri Raik
Head uut aastat minu poolt ka! Huvitav aasta tuleb nii siin- kui ka sealpool lauda istujatele.

Minul on kaks teemat. Üks on tulirelva ja laskemoona markeerimise nõuded ja teine on kodakondsus – nii kodakondsusest vabastamine kui ka kodakondsuse andmine –, mille ka Vabariigi Valitsus ostustas päris suurele hulgale inimestest.

Aga paari sõnaga, kuna just praegu lõppes aastavahetus ja võetakse kokku seda, kuidas aastavahetus läks, ma tooksin välja paar silma torganud teemat. Siseminister on üks nendest, kes saab oma telefonile operatiivinfo teateid ja seetõttu elan ma igale päästesündmusele ja igale politseisündmusele isiklikult kaasa.

Kaks asja, mis mind sellel aastavahetusel tõsiselt hämmastasid. Muidugi, tänan kõiki päästjaid, politseinikke ja häirekeskuse töötajaid, kes sellel ajal, kui meie istusime pidulauas, tegid oma tööd.

On sügavalt arusaamatu, kuidas on võimalik, et lapsevanemad istuvad ühe- ja kolmeaastase lapsega vana-aastaõhtul enne südaööd autosse ja teevad avarii, kusjuures mõlemad vanemad on tarvitanud alkoholi. Õnneks kumbki laps ei kannatanud, autos istunud naine sai raskemini kannatada, aga õnneks ei olnud selles õnnetuses kannatajaid. Endiselt oleme me iseendale ohtlikud Eesti teedel.

Ja teine. Kuigi me oleme lähisuhtevägivallas saavutanud ilmsesti Eestis läbimurde- antakse teada, me oleme asunud ära viima mitte seda, kes kannatab, vaid seda, kes kurja teeb ja läheme selle liikumisega – mulle ei meeldi sõna “projekt” – edasi Pärnu maakonnast ida suunas, siiski, uusaastaööl oli 87 … Vabandust! Uue aasta esimesel päeval oli 84 väljakutset lähisuhtevägivalla pärast. 84! 32 Tallinnas, 37 Ida-Eestis, Lääne- ja Ida-Virumaal. Mõtlemapanevad numbrid igal juhul.

Kui me läheme edasi tulirelva ja laskemoona markeerimise nõuete juurde, siis ma ütlen selle kohta paar sõna, nii palju kui ilma erihariduseta on võimalik sellest aru saada. Kõigepealt on tegemist tehniliste küsimustega, täpsustatakse relvade märgistust ja seda, kui sügavad on need relvale tehtud graveerimise jäljed.

Mis eesmärk on sellisel määrusel? Takistada relvade piiriülest liikumist ja teha kvaliteetset järelevalvet meie oma territooriumil relvade üle. Täpsustati seda, millistel relvaosadel peavad täpsed märked olema ja märgiti ära ka seda, et lisaks n-ö tavarelvadele peavad markeerimisnõuded kehtima ka akustilistele relvadele ja laksekõlbmatutele relvadele. Kolleegid, kes sellega otseselt tegelevad, ütlesid, et need on need relvad, mis asuvad muuseumides. Nii et siis edaspidi on meil relvad ja relvaosad paremini ja selgemini märgistatud.

Kodakondsusteema. Valitsus otsustas täna anda Eesti kodakondsuse 58 inimesele ja vabastada Eesti kodakondsusest 23 inimest. Kokku sai eelmisel aastal, 2018. aastal Eesti kodakondsuse 731 inimest. Ütlen kohe, et see on selline stabiilne arv, 2017. aastal oli sama arv 881. Enamik nendest ehk 731-st ligi 500 olid määratlemata kodakondsusega inimesed, keda meil tänahommikuse seisuga on Eestis 76 000, ja järgnesid siis Venemaa kodanikud. Eesti kodakondsusest loobus eelmisel aastal 162 inimest. Kõige enam üldiselt loobutakse sellepärast, et minnakse teise kodakondsusesse. Nii et 21 inimest sai endale Norra kodakondsuse, 44 Soome kodakondsuse ja 61 Vene Föderatsiooni kodakondsuse. Siin võib öelda, et meie kodakondsuspoliitika on suhteliselt konservatiivne, aga numbrid on stabiilsed. Tahan tähelepanu juhtida sellele, et meil on 137 alla 15-aastast määratlemata kodakondsusega last, st halli passiga last, kes on alla 15-aastased. Teatavasti on põhimõtteliselt võimalik määratlemata kodakondusega inimeste lastel saada Eesti kodakondsus. Ja ma olen saatnud siseministrina vanematele välja kirjad, et neil on võimalik oma lastele Eesti kodakondsust taotleda.

Mul on väga hea meel, et eelmise aasta lõpul alanud kodakonduslepingute projekt, mis võimaldab inimestel, kellel ei ole Eesti kodakondsust, kes on viis aastat Eestis elanud – võib olla kodakondsuseta inimene teise riigi või, tähendab, kolmanda riigi kodakondne – kuni kolm aastat õppida riigi kulul eesti keelt tasemeni B1 tasuta ja saada ka 20 päeva puhkust kuni keskmise Eesti palgaga, sõltuvalt, kui suur on inimese palk. Ja õigupoolest ei ole see reklaamikampaania veel alanud. Me plaanisime, mis seal salata, 400 inimest aastas õpetada. Tänahommikuse seisuga on registreerunud 420 inimest – enne reklaamikampaania algust. Nii et öelda, et kellelgi ei ole huvi Eesti kodakondsuse vastu, ei ole tõsi.

Toon välja mõned huvitavad arvud. Kõigepealt, pooled on naised, pooled on mehed. 70% nendest on Tallinnast. Mis oli väga põnev, on see, et 20% on vanemad kui 55 aastat. Kui naised, kes on kõige rohkem huvitatud kodakondsuse taotlemisest, on 45–54-aastased, siis mehed hoopis 35–44-aastased. Sellega juhin tähelepanu, et kodakondsus ei ole ainult Ida-Virumaa probleem, ja sellele, et kodakondsuse vastu tunnevad huvi nii nüüd mitte kõige nooremad inimesed, vaid need, kes tõesti ilmsesti juba nõukogude ajal Eesti territoriumil elasid.

Nii et kui see projekt läheb edukalt ja kui me leiame sellele veel Vabarigi Valitsuse reservist lisaressursse, siis me võime järgmisel aastal võib-olla teiega koos rõõmustada mitte 700 kodakondsuse saaja üle, vaid näiteks 1000 uue kodakondsuse saaja üle Eestis. Ja me peaksime püüdlema selle poole, et Eesti oleks riik, kus kodakondsuseta inimesi ei ole. See on mulle endale väga südamelähedane teema. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Nüüd on teil võimalik küsida, head ajakirjanikud.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal 2 “Reporter”
Küsimus riigihalduse ministrile tegelikult kui Keskerakonna ministrile. Ma saan aru, et erakondade rahastamise järelevalve komisjon on teinud teile ettekirjutuse tagastada keelatud annetus enam kui 200 000 euro ulatuses. Ma saan aru, et 2. jaanuaril ehk siis eile kukkus see tähtaeg. Seda veel tasutud ei ole. Ma saan aru, et viivis jookseb ka 0,8% päevas. Olete te seda erakonndas arutanud ja kuidas toimite? Aitäh!

Janek Mäggi
Seda arutati ja peasekretär Mihhail Korb sellega tegeleb. Ma usun, et lahendus tuleb. Ma ei tea täpselt, mis see hetkeseis sellega on, aga ma usun, et erakond tasub kõik võlad ja kus on võimalik vaielda, seal me vaidleme.

Agaate Antson, Postimees
Mul on küsimus justiitsminister Urmas Reinsalule kui peaministri asendajale. Kaitseministeeriumi soomukite ümberehituse hange kukkus läbi. Kuidas te seda kommenteeriksite?

Urmas Reinsalu
Aitäh! Hange kukkus läbi sellepärast, et kõigil kolmel pakkumusel, mis tehti, oli puudusi. Need hankes tehtud pakkumised ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtesteatud tingimustele. Eeskätt puudutas see varuosade maksumuse ja elukaare juhtimisega seonduvat infot ning ühel juhul oli tegemist ka planeeritud eelarvet ületava pakkumisega. Seadus näeb ette, et puuduliku dokumentatsiooniga pakkumusi vastavaks tunnistada ei saa, seetõttu oli ainus võimalus kõik pakkumused tagasi lükata. Oluline on siin juhtida tähelepanu, et tegelikult seadus oleks võimaldanud taolist tellimust esitada valmistaja tehasele, praegusel juhul BAE Systemsile, ka ilma hanget välja kuulutamata, kuid ma arvan, et õigustatult konkurentsi tagamiseks ning Eesti kaitsetööstuse kaasamiseks otsustati korraldada kaitseministeeriumi poolt riigihange.

Kui küsimus on see, et mis saab edasi, siis tegelikkuses kaitseministeerium on nagu ka väljendanud ajakirjandusele, töötab läbi oma edasised tegevused ja annab neist ka avalikkusele teada. Ma arvan, et siin see, et mingi riigihange ebaõnnestub, ei ole kuidagi pretsedendi iseloomuga. Aitäh!

Agaate Antson, Postimees
Järgmine küsimus on mul siseminister Katri Raigile. Rääkisite päästesündmustest aastavahetusel. Nüüd, kui varasemalt on kurtnud lemmiklooma omanikud paugutamise ja ilutulestike üle, siis nüüd toimus üsna märgiline sündmus perekonna elutöö, mitmekümne aasta elutöö mahapõlemise kohta. Kui politsei sõnul on tegemist õnnetusjuhtumiga, sest tuul kandis sinna … See oli signaalrakett, mitte punane signaalrakett, aga see ei olnud siiski tavaline. Kas on plaanis midagi muuta nendes ilustulestiku laskmise reeglites? Praegu põhimõtteliselt on ju võimalik, et ka Tallinna kesklinnas ilutulestiku käigus nende mitte punaste signaalrakettidega, aga teiste värvidega, mis on iseenesest lubatud, nende laskmisel võidakse ju maha põletada mitmeid hooneid. Ja mitte keegi otseselt ei vastuta. Praegu, jah, on kindlustus, me ei tea, mis sellest kindlustusjuhtumist saab. Aga nüüd juhul ka, kui ei oleks kindlustust, kas siis tõesti on see lihtsalt õnnestusjuhtum ja ongi kõik?

Katri Raik
Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, muidugi see, et perekonna elutöö on hävinud, on traagiline. Loodame, et kahjukindlustus hüvitab ja elu läheb edasi.

Praegu tehakse analüüsi ja kokkuvõtteid, mida siis sellistel puhkudel või sarnastel puhkudel teha. Tõsi, sellel aastal polnud see ainus kurb juhtum. Ka lapse näovigastus Narvas, mis tuleb koduste rakettidega ringikäimisest või mite piisavalt tähelepanelikult ringikäimisest. Samas on päästeamet teinud teavistustööd minu meelest väga palju. Nii et konkreetse juhtumi kohta jään ma praegu selge vastuse võlgu, aga selge, et see vajab analüüsi. Me teeme 9. jaanuaril Politsei- ja Piirivalveameti aastakokkuvõtet, kus saab selle teema kohta siis juba täpsemalt küsida.

Küll oli sellel aastavahetusel ju ka väga palju tulekahjusurmasid. Lausa hirmuäratavalt palju – ühel hommikul kolme tunni jooksul kolm laipa, kõik Kagu-Eestis. See teeb väga murelikuks. Järelikult on ka väga heas ennetustöös ikkagi veel lünkasid.

Ma olen tegemas päästeametile ettepanekut, et ikkagi veel suuremad ressursid olemasolevatest ennetustöö ressursidest paigutada sellesse, et probleemsetes kohtades, mida tegelikult on kohalikus kogukonnas ja omavalitsuses teada, paigutada suitsuandurid ja vajaduse korral ka vingugaasiandurid. Me peame saama lahti ka suurest hulgast inimsurmadest.

Mul ei ole praegu seda statistikat aasta jooksul kokku, aga tegelikult on see sulaselges tõusutrendis. Vanainimesed, kes elavad üksinda, õnnetusjuhtumid, kus süttib öösärk või kittel gaasipliidi leegist. Nii et minu ettepanek oleks paigutada hoopis suurem ressurss konkreetsete kodude turvaliseks tegemiseks. Siin tuleb kindlasti küsida ka toetust kohalikelt omavalitsustelt. Aga teie küsimuse juurde täpsemalt tagasi 15. jaanuaril.

Agaate Antson, Postimees
Üks küsimus on ikkagi täpsustav. Fakt on, et ilutulestikku lastakse tavaliselt aastavahetusel. Kui palju saab siin üldse see ennetustöö ära teha? Kas ei peaks olema ka mingisuguseid konkreetsemaid piiranguid?

Katri Raik
No see ongi praegu aruteluobjekt. Siin, selles konkreetses juhtumis, eks ju, põlemisjuhtumis on ka praegu Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet mõlemad segatud, see ongi koostöö. Ma ei ruttaks praegu aruteludest siinkohal ette. Kui te soovite täpsemat vastust, siis ma parem võtaksin aega teile täpsemalt kirjalikult vastamiseks.

Juhataja
Justiitsministril oli ka üks kommentaar veel.

Urmas Reinsalu
Ma arvan, et siin on oluline seda mõelda, et meil ei jää niisugust olukorda, et … Karistusõiguse, ütleme, õiguskatse keskkonnas peab olema ikkagi tagatud lünkadeta inimeste õiguskaitse. Ei saa olla niisugust olukorda, et korraga vana-aastaõhtul, olgu ta juua täis peaga või kainelt, on lubatud inimesel lasta raketiga siis, ükskõik, tegelikult siis midagi maha põletada. Ei saa niisugust olukorda olla.

Igal juhul on kõigi nende pürotehniliste seadmete kasutamise eeldus, et inimene, kes neid kasutab, peab neid kasutama nõuetekohaselt. Ja esmane eeldus on kaasinimeste, teiste inimeste vara ohutus. See peab olema. Kui see satub, tegelikult ükskõik, tuul kandis või miski muu kandis – ma ei ole neid kommentaare näinud politsei poolt või ka võimalikke –, aga see tähendab seda, et siis tegelikult inimene peab hindama asjaolusid. See on suurem ohuallikas, samamoodi nagu tulirelva käitlemisel või siin võeti vastu uusi reegleid külmrelva käitlemisel, inimene, kes seda võtab või kasutab, peab tagama selle ohutuse.

Tegelikult see, et meil on karistusseadustikus ette nähtud avaliku korra rikkumise paragrahv, meil on ette nähtud süütamise paragrahv, mis tõepoolest määratleb ära tahtluse, eks ole. Ilmselt sellist tahtlust, et seda sooviti maha põletada, ma oletan, ei ole tuvastatud. Aga kindlasti, ma arvan küll, et siin on minu hinnangul põhjust küll seda asja uurida, kui on tekkinud nii suur kahju inimeste elutööle. Siin ei saa niisugust asja olla. Ma arvan, et ikkagi enne, kui me hakkame kõnelema reeglite karmistamisest, mis, ma arvan, tuleb hinnata ekspertide attepanekuid, aga tegelikult konkreetses juhtumis tuleb nii palju kui võimalik tuvastada selle juhtunu tehiolusid.

Ingrid Sembach-Hõbemägi, Kanal2 "Reporter"
Ma jätkan samal teemal, sest, nagu minister viitas siin, näiteks tulirelvade ja külmrelvade puhul ikkagi väga põhjalikult ja korralikult kontrollitakse inimeste võimet ka ennast valitseda ja olukordi adekvaatselt hinnata jne. Igaüks päris tulirelva ei saa. Kas peaks pürotehniliste vahendite müüki ka piirama? Milline on teie seisukoht? Seda enam, et ma tean, et vähemalt ühel ministril on kodus ka loomi. Ja näiteks, me teame ka, kuidas üks pime jäi oma juhtkoerast nüüd ilma, sellepärast, et visati paukherneid jne. Sisuliselt tegelevad ju lapsed juba pürotehnikaga. Kas siiski natuke see asi liiale ei ole läinud? Seda enam, et aastavahetusel, nii palju kui mina nägin, oli ikkagi pürotehniliste vahendite hinnad –50%, mine osta ja mida iganes. Kuidas teie seda kommenteeriksite? Kas asi on natukene piire ületanud? Võib-olla peaks piirama. On ju tänapäeval lasereid, igasuguseid muid selliseid variante. Kuidas koeraomanikust minister seda kommenteerib ja teised? Aitäh!

Janek Mäggi
Aitäh! Meie oma perega sellel aastal ilutulestikku õue vaatama ei läinud. Olime toas. Varasematel aastatel ma muidugi olen seda käinud vaatamas. Aga kui sisuliselt rääkida, siis ma arvan, et eks see tarbimise küsimus ongi seotud ka selle tulevärgiga. Ma mõtlen, et kui palju me tegelikult tarbime asju, mida meil otseselt vaja ei ole. Ja siis, kas on keskkonnasäästlik, see küsimus on siin ju ka tegelikult. Ühesõnaga, ma arvan, et siin neid vastuolulisi kohti on palju, eks ole. Aga see, et koerale ilutulestik ei meeldi, no see on minu arvates tõesti hea kinnitus sellest, et ega see üks väga, ütleme, mõistlik värk alati ei ole.

Ja ma saan aru, et Põhjamaades tahetakse teha nii, et ongi ainult üks ilutulestik kogu küla ja linna peale. Mina isiklikult pole kunagi eriline ilutulestiku fänn olnud, sellepärast, et mina olen alati kartnud, et äkki midagi juhtub – äkki lendab näpp otsast ära või käsi või pea – või kuidas see asi seal ikkagi käib, eks ole.

Aga samas ma tahan öelda, et mina ei taha inimeste rõõmu ka ära võtta. Kui keegi ikka tunneb meeletut naudingut sellest, mis seal taevas plahvatab, siis andku minna. Aga siis see peab olema teistele ja kogu ühiskonnale ohutu, see on kindlasti oluline. Aitäh!

Katri Raik
Peab ausalt ütlema, et aastaid on pürotehnika kasutamine minu jaoks seostunud hoopis teiste asjadega Narvas. Ma olen selle järgi vaadanud, et kumma riigi meelest tähistatakse uut aastat, et mis kell rohkem rakette lastakse, ja rõõmustanud selle üle, kui see sai nagu enam-vähem kahe kella vahel võrdselt. Igaühel on ilmselt selle pürotehnika kasutamisega veel oma tundeid.

Ärakeelamisega me kaugele ei jõua. Praegugi on ju püütud, eks ju, olnud Facebooki postitus Päästeametil, mis kestab minuti ja seitse sekundit, kus räägitakse, kuidas ohutult pürotehnikat kasutada. Sellel on ligi 80 000 vaatajat. Nii et ikkagi tõhus ja inimestele võimalikult lähedalseisev, arusaadav, mugavalt käsitletav, põnev seltus pürotehnika kasutamisest võiks olla siin ikkagi abiks. Eks mõistlikkus aitab. Aga veel üks kord: need viimaste päevade või selle aastavahetsue sündmused kindlasti on tõstnud selle teema tähelepanu keskmesse. Eks mõnel teisel korral on teised teemad tähelepanu keskmes. Kas peab midagi halba juhtuma, et hakata aktiivselt tegelema, see on iseküsimus. Aga selge, et tuleb vaadata, mis on mõistlik teha ja kuidas on mõistlik teha. Keegi meist siin laua taga pole täpselt selle asja spetsialist. Aga luban omalt poolt, et tegeleme.

Urmas Reinsalu
Noh, ütleme, et koeraomanik ma ei ole, aga lapseomanik olen. Lastele ja lapsemeelsetele, keda Eesti rahva seas on ka suur hulk, see kõmmutamine meeldib, seda ei saa eitada. Ega selles ei ole midagi kriminaalset. Tegelikult ma arvan, et eks ta meil … Noh, mis perioodist nüüd võime arutada, et kust see traditsioon tekkis, ju ta vene ajast on tekkinud, ma arvan. Sõjaeelses Eestis võib-olla … vintpüssi …

Katri Raik
Säraküünlad olid meie lapsepõlves …

Urmas Reinsalu
Eks ta on läinud üha lärmakamaks ja lärmakamaks seoses nende Hiina pürotehniliste leiutistega, mis on tekkinud. Võib-olla siin on mõistlik üle vaadata tõesti, et paraku need valusad õppetunnid ka need ohutustehnilisi reegleid alati … Nagu öeldakse, ka lennundusreeglid on kirjutatud ohvrite väga suurte õnnetuste peale. Eks neid tuleb hinnata, mis nende võimsus on, mida lubatakse, ja kättesaamise küsimused, need tuleb üle hinnata. Aga ma arvan, et olemuslikult ka läheneda niisuguse musta joonega, et kõik ära keelata, ei ole ratsionaalne.

Juhataja
Kas on veel küsimusi?

Marvel Riik, Õhtuleht
Küsimus riigihalduse ministrile, kui Keskerakonna esindajale. Te ütlesite, et Mihhail Korb tegeleb kohustuste täitmisega. Kas erakonna juhtorganitega on räägitud, mida see endaga ikkagi kaasa toob? Peaminister Jüri Ratas on märkinud varasemalt lakooniliselt, et teatavad asjad jäävad seetõttu ära. Kas te oskate täpsustada, mida see ikkagi erakonnale kui tervikule tähendab? Erakondade rahastamise järelevalve kohustuste täitmine.

Janek Mäggi
Ma arvan, et jah, on arutatud, korduvalt, aga no eks erakond peab ikkagi täitma kõiki oma kohustusi, mis tulenevad seadusest, mis tulenevad sellest, mida liikmed talt ootavad. Ja seda me kindlasti teeme. Aga nüüd, et mida, kas jätame ära või teeme teistmoodi, no sellele küsimusele ma praegu vastata ei oska. Kindlasti ma arvan, et erakond on selge piiri tõmmanud vahele, et tänased rahaasjad minu arvates – minul on küll selline mulje jäänud – on väga korras ja väga hästi hoitud-sätitud. Aga mõned ajaloolised taagad on tõenäoliselt ka teistel erakondadel aeg-ajalt olnud. Ma ei ütle, et neid kogu aeg on. Aga eks need tuleb ära lahendada. Ega rohkem ma ei oskagi kommenteerida. Aitäh!

Juhataja
Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis aitäh tulemast. Pressikonverents on lõppenud.