Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 29. november 2018

29. november 2018 - 14:12

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaministrit asendav kultuuriminister Indrek Saar, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, tervise- ja tööminister Riina Sikkut ning rahandusminister Toomas Tõniste.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/B8Qra6Ht7Yo


Juhataja Urmas Seaver
Head ajakirjanikud! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna neli ministrit ja peaministri ülesannetes on kultuuriminister Saar. Alustuseks sõna Indrek Saarele.

Indrek Saar
Tere päevast, head ajakirjanikud ja head inimesed, kes te meid jälgite kaasaegse tehnoloogia kaudu!

Viimaste päevade sündmused paraku ei luba mul kohe asuda valitsuse päevakorra juurde, vaid ma pean teiega jagama oma muret. Nii kurb kui see ei ole, tuleb tänasel päeval mulle öelda, et Eesti on jõudnud rusikapoliitikasse.

Rusikapoliitika tähendab, et rusikatest on saanud poliitika teostamise vahend ja poliitikast on saanud rusikate õigustamise vahend. Rusikapoliitika tähendab, et tegemist ei ole kaklusega kusagil baari taga, vaid et rusikatega tehakse poliitikat. Põhjused, miks sinu pihta visatakse kive, miks sind pekstakse jalgadega, miks sinu pihta sülitatakse, on poliitilised.

Rusikapoliitika tähendab, et mõisted „Eesti“ ja „meie rahvas“ on kaaperdatud, sest jalgadega pekstakse sinimustvalgete all, naisterahvaid loobitakse kividega, rinnas rukkilillemärk. Ja kui kõlavad üleskutsed kedagi üles puua, nimetatakse sada rahvakunstiks.
Rusikapoliitika tähendab, et siit edasi ja ole minna mitte kuhugi. Sest see tähendab, et me kõik vastutame selle tekkimise ja vohamise eest. Lõpuks meie kõik.

Ja kui me märka, kui me ei seisa vastu, kui me ei ütle, kui me ei takista, kui me ei tee selgeks, et eesti rahvas tähendab rahvast, kes räägib või laulab, mitte ei peksa, siis on rusikapoliitika võitnud. Seega, head sõbrad, ma kutsun kõiki hoolimata poliitilistest eelistustest, maailmavaatest ja ideoloogiast ütlema selgelt, avalikult ja korduvalt: vägivallal ja rusikapoliitikal ei ole Eestis kohta. Tänan!

Aga tänases päevas on õnneks ka palju väga positiivseid asju. Sestap tahan ma esile tõsta teie jaoks juba mõnedki minutid või tunnikene avalik olnud uudist, mis puudutab värskeid, 2018. aasta riigieksamite tulemusi. Ja lisaks sellele, et matemaatikas on tehtud suur samm edasi, tahan ma kui kultuuriminister, kes seisab eesti keele ja kultuuri kestmise eest ja ka lõimumispoliitika eest, jagada oma ühist rõõmu. Eelkõige loomulikult koos haridusministriga, kes omalt poolt sellel teemal palus kõiki tervitada ja seda rõõmu jagada. Eesti keele oskus nende noorte seas, kes õpivad eesti keelt teise keelena, kellel on mingi muu emakeel, on hüppeliselt kasvanud. Need on suurepärased uudised ja mul on väga hea meel seda tõdeda.

Täna oli meil võimalus öelda ka tere tulemast selle valitsuse pesamunale, siseministrile Katri Raikile, kes viibis täna esimest korda valitsuse istungil selles rollis. Ja teistpidi oli meil au öelda omalt poolt suur tänu pikaaegsele riigisekretärile, kellel oli täna viimane istung selles rollis Vabariigi Valitsusega, Heiki Loot. Heiki Loodil seisavad ees uued väljakutsed. Ta on teeninud Eesti riiki seitsme erineva valitsuse ajal, nelja eri peaministri ajal üle 15 aasta. Soovime talle veel kord edu.

Ja päevakorras oli meil täna otsustamisel 21 päevakorrapunkti. Kiitsime need kõik ka heaks. Muu hulgas muutsime politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse eelnõu, milles täpsustati päästeteenistusega seotud pensionide maksmise arvestust, politsei ja piirivalve seaduse muudatustega leevendati ka Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori töökoormust ehk siis talle anti võimalus rohkem kohustusi delegeerida. Ja samuti avardus võimalus värvata PPA peadirektori asetäitjaid ka teistest ministeeriumitest, asutustest või erasektorist.

Valitsus kiitis heaks ka õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 edasi arutamiseks parlamendis ja ka avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2016.–2018. aasta lõpparuande, kus muuhulgas tõdeti, et kahe aasta jooksul on aidatud kaasa kodanikukesksete avalike teenuste pakkumisele uue e-maksuameti kasutajakeskse arendamisega ning ettevõtete bürokraatia vähendamisega ja panustatud avatumasse ja kaasavamasse poliitikakujundamisse nii riigikogu, keskvalitsuse kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Juba 30. augustil 2018 kinnitas valitsus ka neljanda avatud valitsemise partnerluse tegevuskava aastateks 2018–2020. Ja uue tegevuskava fookuses on avatud ja kaasav poliitikakujundamine nii riigi kui ka kohalikul tasandil.

Veel kiitsime istungil heaks Eesti seisukohad mitmete Euroopa Liidu dokumentide kohta, millest üks kindlasti ajakirjanikele võib erilist huvi pakkuda, see on Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis puudutab terroristliku veebisisu leviku tõkestamist. Mis tõdeb, et terrorismivastaseks võitluseks on vaja pidevalt vastavaid meetmeid tõhustada ja üheks selliseks meetmeks on Euroopa Liidu ülesed reeglid terroristliku sisu tuvastamiseks ja mahavõtmiseks veebist. Euroopa Komisjon on seisukohal, et terrorismivastaseks võitluseks on vajalik ühtlustada kindlasti ka reegleid koostööks eraettevõtjatega. Ja see sätestab ka seda, et kui on üles pandud terroristlik sisu, siis määruse kohaselt tuleb terroristlik sisu ööpäevaringselt ühe tunni jooksul veebist eemaldada.
Muidugi sellise ööpäevaringse veebiseiremehhanismi toimimine on kindlasti vajalik, aga teiselt poolt võib ta olla ka äärmiselt kulukas. Selle tõttu Eesti pooldab paindlikku lahendust, mis võiks olla siis see, et ööpäevaringse valmisoleku võimaldamine oleks siis pärast esimest korda, kui teenusepakkuja veebilehel terroristlik sisu tuvastatakse. Ehk siis kõigepealt on olnud mingi juhtum, mille tulemusena peab seda valmidust suutma tagada. See ei pea lihtsalt kõikidel MTÜ-del, firmadel jne vaikimisi olemas olema.
Loomulikult Eesti toetab terrorismivastast võitlust, aga me peame kindlasti väga oluliseks ka ettevõtluse sõnavabaduse kaitset. Ja veebisisu hindamisel on oluline arvestada sõnavabaduse ja põhiõigustega. Info levitamist hariduslikul, ajakirjanduslikul ja teaduslikul eesmärgil tuleb asjakohaselt kaitsta.

Veel tooksin välja selle, et nimetasime Marika Priske Sotsiaalministeeriumi kantsleri ametikohale alates 14. juulist 2019. aastal kuni viieks aastaks.

Ja kultuuriministrilt oli aruanne või ülevaade dokumendist „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“, millel, kui lubate, peatun veidi pikemalt.

See ülevaade toob siis esile eelkõige need tegevused, mis on toimunud ajavahemikul 1. september 2017 kuni 31. august 2018. Või milles on siis võrreldes varasemaga toimunud oluline edasiminek. Ja olulisemad asjad, mida on mul võimalus siis ka riigikogule rääkida, sest kultuuriministril on võimalus spordipoliitika põhialustega iga-aastaselt esineda riigikogu ees, on noorte huvitegevuse toetussüsteemi rakendamine, mis 1. septembrist eelmisel aastal rakendus. Täiendavalt 15 miljonit eurot, millest hinnanguliselt üle kolme miljoni on siis selgelt spordivaldkonnaga seotud huvitegevusega liikumist. Liikumisharrastust puudutab tunduvalt suurem osa sellest ressursist.

Kindlasti oluline muudatus 1. jaanuarist 2018 on töötajate sportimiskulude hüvitamise soodustamine ehk siis tööandja ei pea enam maksma erisoodustusmaksu kuni 400 eurolt aastas. Loodan, et kõik siin kogunenud kasutavad seda võimalust, on oma tööandjaga sellel teemal rääkinud, või need, kes ise tööandjad, on oma töötajatele sellist võimalust pakkunud.

Laste ujumise algõpe sai täiesti uue ambitsiooniga käima eelmisest õppeaastast ja sinna lisandus viis korda enam ressurssi, kui viimasel kümnel aastal selle jaoks oli. Ehk siis nüüd on seda raha üle 1,2 miljoni, aga ka ambitsioon on kordades kõrgem kui varem. Me tõesti loodame, et selle tulemusena ka tegelik ujumisoskus kõigil tekib ja see on kindlasti ka alus selle jaoks, et oleks tervisekäitumise juures üks liikumisviis, mida saab kasutada.

Laste liikumisprogrammi väljatöötamine on jäänud sellesse perioodi. Haridus- ja teadusministeerium koos sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli liikumislaboriga on välja töötanud liiklusõpetuse programmi, mida piloodina juba rakendatakse mitmetes koolides. See aina laieneb. Ja lisaks jätkub ka kehalise kasvatuse ümberkujundamine nüüdisaegseks liikumisõpetuseks. See uus liikumisõpetuse ainekava rakendus kõikides koolides 1. septembrist 2019.

Me saime seal aastal poliitilise kokkuleppe luua regionaalsete tervisespordikeskuste programm, mis tähendab, et me läheme riiklike ressurssidega appi selle jaoks, et Eestis oleks tervisespordikeskuste võrgustik, kus inimesed saavad oma vaba aega veeta tegeledes liikumisharrastusega, on see siis jooksmine, rattasõit, orienteerumine, kepikõnd.

Mis on kindlasti väga oluliselt seotud Eesti traditsiooniliste liikumisviisidega ja mida tänase ilma juures on paslik näitena tuua, siis üks eesmärkidest on kindlasti see, et igas maakonnas oleks vähemalt üks keskus, kus on ka võimekus toota kunstlund. Nagu te näete, väljas on piisavalt külm selleks, et suusatada. Meil Virumaal juba natukene lund on, siin Tallinnas on sellega väga kitsas. Samal ajal aga lumekahurid juba kõik saavad töötada ja Tallinnas mitmed juba töötavadki. See annab võimaluse ka kehvemate talvede puhul kõigil suusatada. Ja mis võib olla veel olulisem, et ei teki põlvkonda, kes lapsena ei omandagi seda traditsioonilist liikumisviisi, sest mitu talve järjest suusatamisvõimalust ei olnud.

Treenerite tööjõukulude toetus jätkuvalt tõuseb, järgmisel aastal jõuame siis minimaalse numbrini 1000 eurot viienda kuni seitsmenda kategooria noortetreenerite puhul ja kasv on siis 850 eurolt 1000 euroni.

Jätkuvad tegevused koondise tasemel sportlaste võistkondade tiitlivõistlusteks ettevalmistamiseks. Osalemiseks on ette nähtud järgmisel neljal aastal kaheksa miljonit eurot ehk siis selle baasil saab välja töötada programmi nimega Team Estonia.

Spordikohtunike töö tasustamisega on tehtud mitmeid erinevaid samme, alates nii otsesest toetusest alaliitudele kui ka maksuvabastus.

Spordiseaduses on kooskõlastamisel muudatused, mis täpsustaksid tingimusi, mis puudutab sportlaste stipendiume ja ka sportlaste töölepingu sõlmimist.

Selles perioodis tegelikult sai kokku lepitud ka see, et hasartmängumaksu nõukogu sellisel kujul enam ei tegutse ja spordivaldkonnas tähendab see oluliselt väiksemat bürokraatiat ja palju lihtsamalt aruandlust ja selgemat vastutust.

Erivajadustega inimeste spordi korralduses on oluline muutus, see liigub sotsiaalministeeriumi haldusalast kultuuriministeeriumi kureerida, aga sellest veel palju olulisem on see, et ka rahalised vahendid, mida riik eriolümpia jaoks eraldab, järgmisel aastal enam kui kahekordistuvad ja ülejärgmisel aastal sisuliselt kolmekordistuvad.

Ja meil hakkas sellest aastast tööle ka uus rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste toetamise meede, tänu millele on Eestis korraldatud mitu väga suurejoonelist üritust. See omakorda on toonud Eestisse palju raha, mis ei oleks siia kunagi tulnud, sest tegemist on spetsiifiliste turistidega, kes ilma ilma selliste ürituste toimumiseta Eestisse reisima ei tule. Ja ka mitmed investeeringud, millest on olnud ka varasemalt juttu.

Aga siinkohal ma lõpetaksin oma monoloogi, annaksin sõna kolleegidele, kellel on veel palju olulisematest asjadest kindlasti rääkida, mida nad täna valitsuses käsitlesid.

Juhataja
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson, palun!

Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud ajakirjanikud! Kindlasti on mul ka sama palju muresid tööga seotud nagu Indrek Saarel ja veel rohkem rõõme.

Aga siin teie ees olen ainult ühe väga konkreetse teemaga. Nimelt, täna kinnitas valitsus Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordiministrite kohtumiseks, mis toimub esmaspäeval ja mille peateemaks on liikuvuspakett. See on tuntud ka maanteepaketina. Selle üle on erinevates formaatides läbirääkimisi peetud üle aasta. Seisukohti pidi muutma, sest eesistuja eestvedamisel on ka maanteepakett oma sisu muutnud. Meile siin Eestis, kus meil puuduvad võrdväärsed transpordivõimalused maanteetranspordile, on väga tähtis, et me oleksime Euroopaga ühendatud sellisel viisil, et kui meie maanteetranspordi ettevõtted saadavad kauba või toovad kauba Kesk-Euroopast, siis nende teele ette jäävates riikides igas riigis ei oleks oma reeglid. Ja seetõttu toetame väga tugevalt seda, et Euroopas need reeglid ühiselt kehtestataks.

Ja oleme läbirääkimistel olnud ka aktiivsed, et siis üle Euroopa pakutavad kauba- ja reisijateveod transporditeenuse näol siis kas veoautode või bussidega peaksid lähtuma ühistest reeglitest. Ja need kätkevad siis endas nii palgareegleid kui ka sotsiaalset poolt, ehk millised on puhkused, nõuded kaugveoautojuhtidele, millised on sotsiaalsed tingimused, mida siis erinevates liikmesriikides üle Euroopa eeldatakse.

Ja lisaks on arutuse all selles paketis ka need küsimused, et kui kaua tohib autojuht üldse korraga roolis olla, millal ja kus ta peab oma puhkeperioodi veetma ja kui kaua ta tohib oma koduriigist ära olla.

Nüüd, meie jaoks on problemaatiliseks saanud viimasel poolel aastal Austria juhtimisel sisse toodud täiendused. Kui esialgu oli sotsiaalosa selles maanteepaketis eelkõige kantud sellest mõttest, et kaugveoautojuhid saaksid tööandja poolt seda aega, millal nad ei viibi autokabiinis, vaid viibivad kodus. Ja tõepoolest, nii mõnelgi juhul võib see probleem olla, sest kolmandatest riikidest tulevaid kaugveoautojuhte on ka selliseid, kes ligi pool aastat elavad oma auto kabiinis. Siis nüüd on tulnud ettepanek, et lisaks juhile peab koju naasma ka auto, millega juht tööd teeb. Ja paralleelselt teistes ministrite formaatides oleme me vastu võtnud väga ambitsioonikad energiaeesmärgid.

Seega, ühelt poolt püüdes säästa energiat, mis kulub transpordis, on teisalt lauale pandud nõue, et autod teevad iga kuue nädala tagant tühja sõidu koduriiki. Ja loomulikult, kui te mõtlete Euroopa kaardi peale, siis Eestisse koju tagasi sõitmine on väga palju pikem teekond kui näiteks Saksamaalt Tšehhi või Prantsusmaalt Luksemburgi.

Nii et see, olenemata kõigist teistest reeglitest, kahtlemata kahjustaks meie ettevõtjate konkurentsivõimet, aga oleks selgelt vastuolus ka üldiste energia eesmärkidega.

Ja lisaks on meil selles eelnõus ka veel probleemid, mis tulenevad ettepanekutest, mis puudutavad autojuhtide tööd, näiteks kaoks autojuhtidel vaba võimalus valida, kus nad oma puhkuse veedavad. Ja see ei oleks mõistlik ja kindlasti ei aitaks kaasa autojuhi ameti populariseerimisele.

Nii et me toetame ettepanekuid, mis tagavad autojuhtide sotsiaalset kaitset, eriti, kui nad on veel praktikas teostatavad. Aga kui selles eelnõus esmaspäeval jääb sisse autode tühisõitude kohustuslikkus, siis Eesti esindajana esmaspäeval seda eelnõu me ei toeta, vaid vastupidi, hääletame vastu. Aitäh!

Juhataja
Rahandusminister Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste
Aitäh! Kõigepealt alustan kõige olulisemast. Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, millega siis Eestil tekib võimalus veelgi tõhusamalt võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu. Selleks kehtestatakse finantssektorist senisest oluliselt kõrgemad trahvimäärad ja luuakse Eesti õigusesse pöördtõendamise võimalus. Lisaks karmistatakse virtuaalvääringu teenusepakkujatele kehtivat regulatsiooni.

Aga alustan siis trahvimääradest. Eelnõu võimaldab Eestis rakendada Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kõrgemaid trahvimäärasid finantssektoris. Finantsvaldkonnas on rikkumiste ennetamine äärmiselt oluline, kuna need võivad laiemalt mõjutada paljusid tarbijaid ja kogu riigi majandust. Senised trahvide ülemmäärad on ajale jalgu jäänud ega taga vajalikul määral rikkumiste ärahoidmist. Toon ka mõned näited trahvimääradest. Kui pank jätab Finantsinspektsioonile teabe esitamata või esitab valeinfot, võib teda trahvida kuni viie miljoni euroga. Varem oli maksimaalne trahvisumma 32 000 eurot. Ja kui näiteks kiirlaenuandjate ja kiirlaenuvahendajate väärtegude osas tõstetakse rahatrahvimäärasid kuni 400 000 euroni, siis enne olid need ka tunduvalt-tunduvalt väiksemad.

Teine oluline muutus on pöördtõendamise võimalus. See on meie Eesti õiguses ka väga oluline muudatus. Ehk siis kahtlase tehingu korral peab raha omanik tõendama, et tegemist pole musta rahaga. Kui raha päritolu seaduslikkust ei suudeta tõestada, jääb tehingu tegija sellest ilma. Rahapesu andmebüroo seab kahtlase tehingu korral rahale käsutamise piirangu ning nõuab tehingu tegijalt tõestust, et see raha on seaduslikult saadud. Kui tehingu tegija ei suuda seda raha päritolu seaduslikkust tõestada, jääb ta sellest varast ilma. Praegu peab rahapesu andmebüroo kõigepealt tõestama, et tegemist on kuritegeliku rahaga. Tegemist ei ole karistusõiguslikku mõjutusvahendiga, vaid haldusmeetmega. Varale piirangute seadmine ja vara riigi omandisse kandmine toimub halduskohtu kontrolli all ja kohtu loal. Selline muudatus annaks väga selge signaali, et Eesti kaudu pole mõtet üritada raha pesta, sest on suur oht oma varast ilma jääda.

Ja kolmas suurem muudatus on see, et ennetamaks võimalikke rahapesuriske, karmistatakse eelnõuga ka virtuaalvääringu ja rahakoti teenusepakkuja tegevusloa tingimusi. Tegevuslube väljastav rahapesu andmebüroo peab hakkama kontrollima ettevõtja juhtorgani liikmete sobivust ja mainet. Selle eesmärk on tagada, et sektorit ei kasutataks ära kuritegelikel eesmärkidel.

Valitsus kiitiks kiitis ka heaks kindlustustegevuse seaduse muudatused, mis võimaldab edaspidi tulundusühistutel hakata kindlustusteenuseid pakkuma. Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus selline võimalus täna puudub. Eestis võib praegu kindlustust pakkuda üksnes aktsiaselts või Euroopa äriühing. Tegevuse alustamiseks vajab kindlustusühistu Finantsinspektsiooni tegevusluba. See aitab siis tagada, et ühistul on piisavalt vahendeid ja suutlikkust teenuse pakkumiseks ning ühistu liikmete ja tarbijate huvid on ka kaitstud.

Järgmisena kiitis valitsus ka heaks tulumaksuseaduse muudatused, mis puudutavad vabaühenduste kandmist tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja. Kui praegu annab Maksu- ja Tolliametile soovituse ühingu nimekirja kanda asjatundjate komisjon, siis edaspidi see komisjon kaotatakse. Ettepaneku komisjon kaotada tegi vabaühenduste liidu esindaja. Senise korra asemel aastas kaks korda seda nimekirja uuendada muutub see nüüd igakuiseks. See muudab siis nimekirja saamise kiiremaks. Ja reeglid on iseenesest samad kui enne.

Valitsus arutas ka Eesti osaluse suurendamist Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas ehk lihtsamalt öeldes maailmapangas. Eesti osalus suureneb 202 aktsia võrra ja Eesti maksab alates 2020. aastast viie aasta jooksul panga aktsiakapitali sisse 3,4 miljonit USA dollarit ehk ligi 3 miljonit eurot. IBRD kaudu on siis Eestil võimalik mõjutada ka neid riike ja piirkondi, kus Eesti kahepoolse arengukoostöö osakaal on väga väike.

Minu poolt on kõik.

Juhataja
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut, palun!

Riina Sikkut
Aitäh! Head ajakirjanikud! Valitsus kinnitas täna investeeringute kava, millega seni kokku lepitud 55 tervisekeskusele lisandub nüüd teise vooru investeeringutega veel viis tervisekeskust Hiiumaal, Jõgeval, Võrus, Keilas ja Maardus.

Praeguseks on nüüd kaetud meil kõik maakonnad, maakonnakeskused. Ja lisaks esmatasandi tervisekeskustele investeeritakse ka esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasaegsesse üldhaiglasse, seda siis Viljandimaal.

Algselt planeeritud 35 esmatasandi tervisekeskuse asemel on meil juba 61 projekti. Koguinvesteering on 173 miljonit eurot. Sellest 80 miljonit tuleb struktuurivahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondist. Sedavõrd suure piirkondliku investeeringu eesmärk on muidugi tugevdada meie esmatasandit.

Meie tervishoiusüsteemi aluseks on perearstid, õed ja esmatasand tervikuna. Selle investeeringu järel lisaks sellele, et töökeskkond on kaasaegsem, tuleb muutus sellest, et ühes tervisekeskuses maapiirkonnas töötab koos vähemalt kolm perearsti ja õde, füsioterapeut, ämmaemand ja koduõde. Linnades vähemalt kuus perearsti ja õde koos ämmaemanda, füsioterapeudi ja koduõega. Aga vastavalt vajadusele siis tervisekeskuses võivad töötada ka teised spetsialistid, on need siis inimesed, kes tegelevad koolitervishoiuga, töötervishoiuga, sotsiaalse nõustamisega. Vaimse tervise õe vajadus on mitmes piirkonnas olemas. Ja täpselt samamoodi, kui nimistus on palju kroonilise haigusega patsiente ja näiteks on eriõe teenust vaja, siis sellises suuremas keskuses ongi võimalik näiteks diabeediõde tööle võtta. Nii et tegelikult see teenuste ring, mida inimene saab kodu lähedalt, ühest kohast, laieneb. Ja ka see teenuste sisuline kvaliteet peaks tõusma. Eesti Perearstide Selts teeb esmatasandi tugevdamiseks väga head tööd ja perearstikeskuste kvaliteedi tõstmiseks väga head tööd. Ja ka nende hinnang on, et kõige keerulisem oli üksikpraksist pidaval perearstil. Just see, et siis on administratiivne koormus suurem, on vähem võimalusi kolleegidega konsulteerida ja töökoormust jagada selliste erioskustega spetsialistidega. Nii et nüüd siis lisaks sellele, et üheskoos töötab rohkem spetsialiste, siis administratiivne koormus on väiksem ja koos töötades on perearstidel võimalik pakkuda pikemat vastuvõtuaega kui üksikpraksistes.

Nüüd, esmatasandi tugevdamiseks ei piisa ainult siis investeeringutest infrastruktuuri ja nende spetsialistide kokku toomisest ühe katuse all. Väga tugevasti tuleb tegeleda järelkasvuga, see tähendab nii õdede koolitustellimuse, mis sellel aastal on ka oluliselt kasvanud, kui ka perearstide koolitustellimuse kasvuga ja selle toetamisega, et kui me ootame esmatasandil perearstidelt ja õdedelt rohkem, et nad saaksid õppe käigus ka vajalikud oskused.

Nii et järgmisest aastast perearstide residentuur pikeneb ühe aasta võrra, nelja aastani, et siis ka need seda tüüpi oskused, näiteks pisikirurgia, pisikirurgilised protseduurid, diagnostika, ultrahelidiagnostika, röntgendiagnostika, et seda tüüpi oskused oleks võimalik õppe käigus neile juba anda.

Ja see siht, et kõik inimesed saaksid õigel ajal õiges kohas õiget abi, seda sihti on meil võimalik saavutada ainult siis, kui meil on tugev esmatasand, kes laia ringi tervisemurede puhul aitab ja suunab edasi eriarstile siis need inimesed, kellel tõesti on vaja eriarsti kompetentsi.

Nüüd uuest aastast laieneb ka e-konsultatsiooni raames pakutavate e-konsultatsiooni võimalusega erialade ring. E-konsultatsiooni puhul siis perearst saab eriarstilt nõu ja ravisoovitusi küsida elektrooniliselt ilma inimest eriarsti vastuvõtule saatmata. Taastusravi ja valuravi näiteks on need erialad, mis uuest aastast lisanduvad.

Lõpuks me võiksime jõuda selleni, et kõik erialad on e-konsultatsiooniga kaetud ja suur osa eriarstile suunamistest toimubki ainult e-konsultatsiooni kaudu. Kui eriarst leiab, et perearsti antud informatsiooni ja tehtud analüüside põhjal on endiselt vajadus selle eriarstliku visiidi järele.

Nüüd, lisaks sellele, et maapiirkondadest on kaasaegne töökeskkond, et tõesti need noored perearstid ka maale jõuaksid, siis on pikalt räägitud ka mentorlusskeemist, kus pensionile minev perearst saab siis oma nimistu anda üle näiteks residendile, kes siis sellesse piirkonda tööle asub. Aga et seda ka finantsiliselt toetada, seda skeemi saab rakendada järgmisest aastast.

Ja samamoodi kaaluda vähemalt lähtetoetuse kahekordistamist. Kui omal ajal lähtetoetus loodi, siis see 15 000 eurot tundus piisav motivatsioon, et noored perearstid läheksid maakonda, maapiirkondadesse tööle või ka noored eriarstid maakonnahaiglasse tööle. Praeguseks see summa enam sellise otsuse tegemist ei motiveeri. Lähtetoetust võiks vähemalt kahekordistada, et oleks võimalik eluaseme sissemakse teha või eluase maapiirkonda soetada.

Nii et tänane investeeringute kava kinnitamine tõesti tugevdab Eesti suunda sellele, et esmatasandi arstiabi roll oleks tulevikus suurem ja see teenus oleks ühtlase kvaliteediga ühtmoodi üle-eestiliselt palju paremini kättesaadav. Aitäh!

Juhataja
Nüüd on võimalik küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Ja küsime läbi mikrofoni.
Kui küsijaid ei ole, siis on pressikonverents lõppenud. Suur-suur tänu kõigile!