Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 28. veebruar 2019

28. veebruar 2019 - 18:50

Valitsuse pressikonverentsil osalesid ja ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://youtu.be/JhAuulhw72M


Juhataja Argo Kerb
Head ajakirjanikud ja ülekande jälgijad! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Täna on teie ees peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Palun, peaminister!

Jüri Ratas
Aitäh! Täna toimus siis Vabariigi Valitsuse istung, selle valitsuse viimane istung enne valimisi. See ei tähenda seda, et peale valimisi tänane valitsus kokku ei tule, ikka tuleb. Ja eks siis ole näha, kes on uues valitsuses.

Aga kõigepealt tahan alustada sellest, et värsked andmed, mis tulid Statistikaametist, näitavad seda, et Eesti ettevõtted ja Eesti majanduskeskkond on olnud tubli koos meie inimestega.

Ja kui vaatame eelmise aasta majanduskasvu, siis ta on 3,9%. Olgem ausad, sellist majanduskasvu tegelikult ei prognoosinud mitte ükski asutus aasta varem. See näitab, et – neljas kvartal, kui see tuli 4,2 protsendini, ja kolmas kvartal ju korrigeeriti 4 protsendi peale – Eesti ettevõtlus on teinud head tööd. Kindlasti siin tunnustus neile.

Nüüd, mis see sisuliselt on tähendanud? See on tähendanud seda, et Eesti ettevõtjad said oma tegevust laiendada ja Eesti inimeste jõukus kasvas. Loomulikult, meie soov on see, et see majanduskasv on võimalikult jätkusuutlik ja kindlasti ka kaasav.

Lisandväärtus suurenes enamikus meile olulistes sektorites – tehnoloogias, töötlevas tööstuses, transpordis ja ka ehituses. Eraldi positiivsena kindlasti väärib äramärkimist see, et aasta lõpus kiirenes investeeringute kasv, mis on pikaajalist arengut silmas pidades ääretult oluline. Aasta kokkuvõttes suurenesid investeeringud ca 3,3%.

Eile avaldas Euroopa Komisjon Eesti kohta riigiraporti, milles samuti anti hea hinnang Eesti majanduskasvule ja tõhusale maksuhaldusele ning heale ja soodsale ärikeskkonnale. Praegu on hea aeg, et tegeleda pikaajaliste väljakutsetega, nagu regionaalne ebavõrdsus või innovatsiooni toetamine, et tagada Eesti jätkusuutliku ja kaasava majandusarengu kestmine ka tulevikus.

Nüüd, valitsuse istungil ja kabinetinõupidamisel. Istungil oli kokku 13 päevakorrapunkti, ühe me lisasime juurde, aga selle kohta me otsust ei kujundanud. Ja oli ka Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel üks punkt, mis oli seotud taas rahapesutemaatika ja Danskega.

Mida ma tahan kindlasti öelda? See on olnud selle valitsuse kindel prioriteet, jutt on pensionitest. Me kinnitasime riikliku pensioniindeksi väärtuse, mille kohaselt kasvavad pensionid selle aasta 1. aprillist 8,4% keskmiselt.

Kui võtta näiteks 30-aastase staažiga inimese pension, siis ta kasvas aasta eest 25 eurot, siis ta nüüd kasvab sellel korral veel 30 euro võrra. Kui 44-aastase staažiga inimese pension tõusis mullu aprillis üle 30 euro, siis nüüd lisandub veel 37 eurot, mis teeb 483 eurot kuus.

Loomulikult see ei ole minu arvates piisav – selles mõttes, kui me võrdleme meie keskmist vanaduspensionit suhtelise vaesuspiiriga – ja siin on kindlasti järgnevaid samme vaja tulevikus astuda.

Nüüd, istungijärgselt pidasime kabinetinõupidamise, nagu ma ütlesin, kus arutasime koostööd selles, et Danske rahapesujuhtumi suhtes teha järgmisi samme. Olgu siin öeldud see lause, mida me oleme korduvalt öelnud, et rahapesu ei ole siin Eestis võimalik, selle vastu tuleb võidelda.

Kui me vaatame ka mitteresidentide või offshore’ide osakaalu, siis mõlemad on tublisti vähenenud. Ja kindlasti mina soovin öelda teie ees ka suur tänu meie Finantsinspektsioonile.
See on sissejuhatuseks kõik. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Palun, välisminister Sven Mikser!


Sven Mikser
Aitäh! Täna Välisministeeriumi esitatud päevakorrapunkte küll arutelul ei olnud, küll mitmete kolleegide esitatuna olid Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kooskõlastamise punktid, mis peamiselt seonduvad võimaliku Ühendkuningriigi leppeta lahkumisega Euroopa Liidust.

On erakordselt oluline, et Euroopa Komisjoni koordineerimisel liikmesriigid teeksid tõhusat koostööd, et võtmevaldkondades võimalikult väikeste katkestuste ja ebameeldivustega toimimine jätkuks ka juhul, kui Suurbritannia 29. märtsi järel lahkub Euroopa Liidust ilma leppeta.

Täna olid käsitlusel sotsiaalkindlustuse ja Erasmuse ehk sotsiaalkindlustuse ja õpirändega seotud võimalikud ühised poliitikasuunad Euroopa Liidu puhul, samuti Euroopa Liidu eelarve, mis saab – juhul, kui Ühendkuningriik lahkub leppeta – kindlasti oluliselt mõjutatud, ka see arutelu. Aga sellekohane otsus jääb veel tulevikku.

Kui rääkida Brexiti stsenaariumidest, siis jätkuvalt on palju lahtist, palju määramatust. Peamiselt Ühendkuningriigi sisepoliitikas pandi küll eile paika tähtajad võimalikeks järgnevateks hääletusteks, kus 12, märtsil peaks Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda hääletama väljaastumislepingut ja tulevikusuhete deklaratsiooni. Eesti sarnaselt teist 27 jääjaga on seisukohal, et kokku lepitud lahkumisleping on parim võimalik ja me kindlasti näeksime meeleldi, et see leiaks ka toetuse.

Vahepealse aja jooksul kindlasti püüab ka Ühendkuningriigi peaminister ja valitsus rääkida oma parlamendile sobivaid täiendusi, aga põhiosas on kindlasti tegemist ka Suurbritannia või Ühendkuningriigi seisukohast parima võimaliku saavutatava lepinguga.

Teine variant, kuna näib olevat kasvavat ka Ühendkuningriigi parlamendis vastumeelsus võimaliku leppeta lahkumise suhtes, siis kaks päeva hiljem – juhul, kui see lahkumisleping ja tulevikusuhete deklaratsioon toetust ei peake leidma – hääletatakse võimaliku lahkumisperioodi või siis artikkel 50 pikendamise üle. Tehniline pikendamine kindlasti on põhimõtteliselt võimalik ja juhul, kui seda soovitakse, siis vaatavad ka 27 riiki sellele, ma usun, positiivselt.

Küll on juriidiliselt keerulisem lugu juhul, kui seda perioodi soovitakse pikendada üle selle aasta juuli alguse ehk aja, mil peaks kogunema europarlamendi uus koosseis, sest aluslepingu kohaselt Euroopa Parlament on otsustusvõimeline, kui ta on valitud kõigist liikmesriikidest, mis tähendab, et taotledes artikkel 50 pikendamist üle selle tähtaja, peaks Ühendkuningriik olema valmis läbi viima ka Euroopa Parlamendi valimised.

Kindlasti on meie huvides Ühendkuningriigi võimalikult korrapärane lahkumine jätkuvalt. Ja see on, ma usun kõige väiksema negatiivse mõjuga nii Ühendkuningriigi kodanikele ja ettevõtjatele kui ka tegelikult Euroopa Liidule, kuigi mõju, kindlasti, n-ö negatiivne mõju leppeta lahkuse puhul on Ühendkuningriigile endale märkimisväärselt suurem.

Kõik need seisukohad, mida me täna kabinetis arutasime ja heaks kiitsime, on oma olemuselt ajutised ja erakorralised. Nad ei kopeeri ei neid tingimusi, mis on Ühendkuningriigil Euroopa Liidu liikmena, ega ka neid tingimusi, mis on kokku lepitud lahkumislepingus. Nad on mõeldud erakorralisena muuhulgas ka sellepärast, et oleks tagatud Ühendkuningriigi huvi pärast 29. märtsi nende üle läbi rääkida, et saavutada mõlemapoolselt vastuvõetav pikaajalisem lahendus nendes konkreetsetes küsimustes.

Võib-olla põgusalt veel. Viimastel päevadel on olnud ka märkimisväärne avalik huvi India ja Pakistani vahel eskaleerunud pingetega. Loomulikult on globaalse julgeoleku seisukohast erakordselt murettekitav, kui kaks de facto tuumariiki on n-ö kineetilises konfliktis Kašmiiri regioonis.

Positiivsena selle väga murettekitava situatsiooni juures võib öelda, et nii India peaminister Narendra Modi kui ka Pakistani peaminister Imran Khan on mõlemad väljendanud mõistmist selle olukorra tõsiduse üle ja soovinud vältida nende pingete edasist kasvu või eskaleerumist.

Mis puudutab Eesti kodanikele antavaid soovitusi, siis kindlasti inimesed, kes regiooni plaanivad reisida, peaksid tähelepanelikult jälgima Välisministeeriumi reisisoovitusi, mis on Pakistani osas tervikuna negatiivsed. Me ei soovita ilma väga tungiva vajaduseta kindlasti Pakistani reisida seoses nii nende hetkel õhus olevate pingetega kui ka üldise terroriohuga.

India puhul kindlasti tuleks vältida Pakistaniga piirnevatele aladele reisimist ja ülejäänud riigi puhul jälgida tähelepanelikult soovitusi ja hoiatusi.

Võib-olla põgusalt minu poolt kõik.

Juhataja
Aitäh! Palun, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva!

Kaia Iva
Tere päevast kõigile! Nii nagu sissejuhatuses peaminister ka ütles peamises ülevaates, tänasel valitsuse istungil kinnitasime pensionite uue indeksi. Ja indekseerimine, nii nagu me teame, toimub 1. aprilli pensionitest.

Mis see eesmärk on? Ikka see – see on meie seadustesse kirjutatud –, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutumisega ning lähtuvalt sellest, kui palju on tublid maksumaksjad rohkem maksu maksnud, kuidas palgad on tõusnud.

Nii nagu öeldud, see on aastate suurim pensionitõus. Seekordne indekseerimine tõstab keskmiselt pensione 8,4%. Ja mõistagi, igaühe personaalne pension arvutatakse ümber individuaalselt, st ei saa automaatselt 8,4%-ga läbi korrutada, vaid see toimub ikkagi personaalselt iga pensioni puhul, sest baasosa ja ülejäänud osa arvutatakse ka pisut erinevalt.

Aga kui nüüd vaadata aastate lõikes, kuidas indekseerimine on muutnud Eesti inimeste pensioni, siis 44-aastase staažiga inimese vanaduspension, mis on igal aastal see võrdlusekoht, on nelja aastaga tõusnud üle 100 euro. Nii et see indekseerimine on andnud sellise pensionitõusu nelja aastaga.

Mida ümber arvutatakse? Arvutatakse ümber vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension, väljateenitud aastate pension, eripension ning töövõimetuspension, samuti indekseeritakse rahvapensionid.

Nüüd, kuidas see täpselt toimub, seda saab alates 1. aprillist vaadata personaalselt enda kohta riigiportaalist Eesti.ee. Mõistagi saab seda informatsiooni ka Sotsiaalkindlustusametist.

Nüüd selle rahaline mõju. Kui rääkisime, kui palju personaalselt keskmiselt see ühele konkreetse staažiga inimese pensionile mõjub, siis riigile tervikuna see mõju on 113,6 miljonit eurot ehk selle ühe, praeguse indekseerimise tulemusel tuleb sellele eelarvele lisada 113,6 miljonit.

Nüüd on ka küsitud, kas see indekseerimine on piisav. Kindlasti vajavad meie eakad ka täiendavat tuge ühes või teises vallas, aga tuletan meelde, et praegune indekseerimise kord on kehtinud 2008. aastast. Ja enne seda aega olid meil tõesti sagedased erakorralised pensionitõusud, seepärast, et siis ei olnud ka sotsiaalmaksu laekumise ehk ka töötasude tõusuga pensionite indekseerimine niivõrd seotud.

Kui nüüd vaadata töövõime poolt, siis puuduva töövõime korral on päevamäär tulevikus 13,79 eurot, töövõimetoetus umbes 413,7 eurot ja osalise töövõime korral on päevamäär 7,86 eurot ja toetus 235,8 eurot.

Samamoodi, nagu indekseerimised mõjutavad üldist pensionitõusu, muudavad ka laste eest saadavat pensionilisa. Kui siin nüüd meelde tuletada, siis praegu iga lapse eest, kes on üles kasvatatud, saab üks vanematest kolme aasta võrra kas lisapensioni või staažisuurendust, sõltuvalt, mis aastatel need lapsed on sündinud.

Ja see tähendab, et ühe lapse eest on see täiendab pension või pensionilisa ca 20 eurot. Ehk siis sellise toreda kolmelapselise pere puhul on see lisa nüüd juba jõudnud 60 euroni. Ja võib öelda, et aastas on see lisa siis 716 eurot, mis üks kolmelapseline pere selle kolme lapse üles kasvatamise eest saab.

Aga kui lubate, siis ma vaatan veel sellele nädalale natukene tagasi. Pühapäeval oli meil pidulik sündmus, oli vabariigi 101. aastapäev. President puudutas seal ühte väga tähtsat teemat ja rääkis nendest inimestest, kes võib-olla ise nii hästi hakkama ei saa. Ta ütles oma kõnes nõnda: „Abita jäämine elu raskel hetkel ei ole paratamatu. Hoolivas riigis nii ei tehta.“

President pühendas üsna palju aega oma kõnes sellele teemale. Ma tahan siinkohal öelda, et mul on väga hea meel, et sellel teemal üha rohkem me räägime, räägime väga sisuliselt ja neid muresid välja tuues.

Mida me oleme teinud? Me oleme ühelt poolt riigi teenuseid korrastanud, kohaliku omavalitsuse tulubaasi nii üldiselt tõstnud kui ka teenuste arendamiseks, konkreetsete teenuste arendamiseks. Ja kindlasti on oluline, et me oleme pööranud rohkem tähelepanu kvaliteedile. Sotsiaalkindlustusamet, kes eelmisest aastast sotsiaalhoolekande ja üldse sotsiaalteenuste üle järelevalvet teeb, on kindlasti see koht, millest peab kompetentsikeskus selles osas ka tulema.

Kuna kohalike omavalitsuste esmatähtis ülesanne on sotsiaalvaldkonnas seista oma inimeste heaolu eest ja toetada abivajajaid, siis me oleme pööranud ka väga palju tähelepanu, et me praegu suudaksime võimaliku palju neid teenuseid aidata välja arendada ja nende kvaliteeti tõsta.

Ma võib-olla loetlen lihtsalt need konkreetsed asjad, sest ma küll väga loodan, et omavalitsused oma arendustöötajad annavad sotsiaalvaldkonna inimestele appi, et ära kasutada kõik need võimalused, mis on siis kas siseriikliku rahaga või Euroopa Liidu fondide rahaga praegusel hetkel võimalik ära kasutada.

Nii et 13. märtsini on võimalik esitada taotlusi teenuskohtade kohandamiseks ja uute loomiseks dementsusega inimestele üldhooldusteenust pakkuvates hoolekandeasutustes. Nii et uued kohad, ligi tuhat kohta võiks selle taotlusvooruga tekkida.

22. aprillini saab taotleda toetust suure hooldusvajadusega psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud päeva- ja nädalahoiuteenuse kohtade kohandamiseks ja loomiseks.

30. aprillini saab Riigi Tugiteenuste Keskusele esitada taotlusi kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja uute hoonete rajamiseks.

26. augustini saavad omavalitsused esitada taotlusi puuetega inimeste eluruumide kohandamiseks. Ja tulemas on taotlusvoor tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamiseks.

Samamoodi võib-olla tuleks siin eraldi ka märkida seda, et 2018 lõime me riigi algatusel dementsuse kompetentsikeskuse, mille eesmärk on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut. Ja ma väga loodan, et me jõuame arutelude käigus nii kaugele, et sarnase kompetentsikeskuse riigi toel saame luua ka autismispektriga inimeste toetamiseks-aitamiseks ja teenuskvaliteedi tõstmiseks.

Siin üks selline väike üleskutse kõigile, kes pressikonverentsi jälgivad. Mõned tunnid tagasi avas eelmisel nädalal loodud autismifond oksjoni. Oksjon kestab täpselt 24 tundi, see on nende esimene katse raha hankida. Minnes Facebooki-lehele Autismifond on seal see üleskutse olemas.

Väga suure saladuskatte all ütlen välja, et esimesel oksjonil on üks moos, „Ministri magus“, mille on keetnud üks ministritest siin laua taga ja mis sisaldab õunu, mustsõstart ja konjakit. Ma andsin selle neile eelmisel nädalal üle heategevuslikuks otstarbeks ja nad on selle oksjonile pannud.

Nii et olge kenad. Praegusest umbes pool tundi tagasi vaatasin, suurim pakkumine oli praegu 120 eurot. Ma usun, et see andmiserõõm on kõige suurem rõõm. Ja kui sellele väike selline vürts juurde tuleb, et ka midagi selle andmisrõõmu eest saab, siis ma usun, et see esimese oksjoni summa võiks autismifondi heaks kujuneda ka oluliseks. Aitäh teile!

Juhataja
Suur aitäh! Läheme küsimuste juurde. Nagu ikka, palun ka nimi, väljaanne ja kellele küsimus on suunatud. Tagant küsiti enne.

Sven Soiver, TV3
Küsimus pensionite kohta. Kui palju nendest pensionitest praegu katab ära sotsiaalmaksu pensioniosa ja kui palju tuleb riigieelarve muudest kuludest? Kas see lähiaastatel saab murekohaks või on n-ö tavapärasel tasemel?

Kaia Iva
See osa, mis praegu riigieelarvest juurde tuleb, järjest väheneb, kuna töövõimetuspensionid lähevad teise süsteemi. Nad ei kao küll selles mõttes riigieelarve kuluna ära, aga neid ei maksta enam selle rea pealt, mis on tavapensionid, tähendab, töövõimetoetusena lähevad välja. Ja võib arvata, et eelduslikult kolme-nelja aasta jooksul läheb meie pensionikassa tasakaalu ehk ei tule maksta praeguse arvutusmetoodika järgi sellele lisa, kui ei tehta mingeid muid samme.

Kuna me oleme võtnud ka pensionisüsteemi muudatused vastu, millega hakkab tasapisi pensioniiga tõusma, siis võiks eelduslikult oodata, et see pensionikassa jääb tasakaalu ka edaspidi. Aitäh!

Juhataja
Aitäh! Anname mikrofoni ette.

Vilja Kiisler, Postimees
Minu küsimus on peaminister Jüri Ratasele. Jäi nüüd mõnevõrra segaseks, mida räägiti valitsuskabineti istungil Danske ja kaudselt ka Swedi asjus, millele on samuti langenud rahapesuvari. Kuuldavasti ja väidetavasti on Urmas Reinsalu, Isamaa minister teinud omad ettepanekud selle kohta, mismoodi siin valitsuse peaks toimima, ja on muuhulgas ka väljendanud, et keegi peab kogu selle pulli kinni maksma. Mida täpselt valitsuskabineti istungil rääkisite ja milleni jõuti?

Jüri Ratas
Jah, aitäh! Fookuses on ikkagi hetkel Danske. Ja jutt oli eeskätt Danskest. Nagu ma ütlesin, mina usaldan Finantsinspektsiooni tegevust. Ja ma arvan, et ka see samm, mida tegelikult Finantsinspektsioon on täna astunud, et kaheksa kuu jooksul peab Danske filiaal Eestis oma tegevuse täielikult lõpetame, on õige.

Me arutasime täna seda, et tõesti, kes siis selle mainekahju eest, mis Eesti on saanud, seda vastutust kannab ja kas on siin ka mõeldav, et keegi peab selle kahju siis hüvitama. Selge on see, et Eestile oli ju see rahapesu aastatel 2007–2015, mis tuli välja, šokk.

Selge on see, et ega see Danske juhtum positiivset varju ei ole meile peale pannud. Samas võime täna öelda, 2015 on see lõppenud. Nagu ma ka teile enne ütlesin, see on mitmed need kohad, kus tegelikult ettekirjutusi tehti, on nii mitteresidentide kui offshore’ide osakaal vähenenud.

Tänane otsus oli see, et selleks, et siit sellest mainekahju küsimusest edasi minna, tuleb ikkagi veel põhjalikumalt sellesse sisse vaadata. Ja on palve, et Justiitsministeerium koostöös  Rahandusministeeriumi ja Välisministeeriumiga, aga kindlasti, ma arvan, tuleb siia kaasata ka Eesti Pank ja Finantsinspektsioon, et mis on need võimalused Eesti maine kahjustamise osas võimalikke nõudeid esitada.

Vilja Kiisler, Postimees
Kuuldavasti tahaks minister Reinsalu neid kahjusid sisse nõuda välispankadelt. Oli see kõne all? Kuivõrd oleks see mõeldav ja võimalik?

Jüri Ratas
Me arutasime tõesti seda täna päris pikalt – ma arvan, ca 1,5 tundi. Seda, kas midagi on võimalik üldse välja nõuda ja kas Eesti hakkab üldse midagi välja nõudma, me täna ei otsustanud.

Nagu ma teile ütlesin, otsustasime selle, et siin on veel vaja maha istuda eri ministeeriumite vahel ja kaasata ka siia teisi osapooli, näiteks minu meelest ka Eesti Pank ja FI, ning peale seda me arutame seda kabinetis uuesti. Nii et mingit otsust, et Eesti kellegi käest hakkab midagi välja nõudma, täna kabinet ei langetanud.

Vilja Kiisler, Postimees
Härra minister, üks küsimus veel, kui tohib. Postimees kirjutas täna, et umbes 100 000 inimest, vähemkindlustatud inimest on jäänud ilma suurusjärgus 30 miljonist eurost, mis teeb inimese kohta ligikaudu 700 eurot aastas. See on väike raha riigile, suur aga tavainimesele, kes sellest on ilma jäänud. Teie olete pidevalt rõhutanud, et õiglane riik on kõigi jaoks ja eelkõige võiks temast kasu olla nendel inimestel, kes on vähem kindlustatud. Kuidas siis see rahast ilmajäämine nüüd õiglasest riigist räägib?

Jüri Ratas
Aitäh selle küsimuse eest! See, mis täna Postimees tõstatas, jutt on siis, kõigepealt, et aru oleks saada, 2018. aasta kevadel tuludeklaratsioonidest, mis esitati 2017. aasta kohta, punkt üks. Punkt kaks on see, et jutt on madalapalgaliste tagasimaksesüsteemist, mis tänase koalitsiooniga muutus ja muutus selles osas, et me kehtestasime 500-eurose tulumaksuvaba miinimumi.

Seda madalapalgaliste tagastust sai hinnanguliselt 80 000 inimest ja see summa on olnud aasta lõikes suurusjärgus 27 miljonit eurot. Täna selle maksuvaba tulu reformist võidab 600 000 inimest. Ja selle mõju on 200 miljonit eurot.

Ma tahan öelda seda, et see vaade, et need inimesed selle kaotasid, ma seda ei jaga, sest 2018. aasta jooksul kõik need inimesed, kes teenisid madalat või keskmist palka ehk alla 1200 euro brutopalgana, tegelikult iga kuu 64 eurot võitsid. Aitäh!

Juhataja
Aga kui rohkem küsimusi ei ole, siis lõpetame pressikonverentsi ja läheme edasi intervjuude juurde.