Sa oled siin

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 28. november 2019

28. november 2019 - 22:48

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu, justiitsminister Raivo Aeg ja riigihalduse minister Jaak Aab.

Pressikonverentsi salvestus on järelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=uhAjBOgaPvc&feature=youtu.be

 

Jüri Ratas

Tänasel pressikonverentsil osalevad rahandusminister Martin Helme, välisminister Urmas Reinsalu ja justiitsminister Raivo Aeg ning riigihalduse minister Jaak Aab. Juhatab Urmas Seaver.

Kõigepealt keskmise palga tõus, millest ma tahan rääkida. Statistikaamet teatas eile, et kolmandas kvartalis keskmine palk kasvas 8,2%. Ja kindlasti mul on hea meel, et Eestimaa inimeste sissetulekud suurenevad ning seda peaaegu kõikidel tegevusaladel ja väljaspool pealinna.

Palga aastakasv on kõige kiirem Põlvamaal, Läänemaal ja Pärnumaal. Erasektoris on märgata palgakasvu näiteks kaubanduses, aga riigieelarve kaudu ka hariduses ja tervishoius.

Nüüd rahapesuvastane võitlus. Kiitsime täna valitsuse istungil heaks eelnõu, mis parandab märgatavalt riigi võimalusi võitluses rahapesuga. See on meie jaoks kindlasti hästi tähtis ja oluline teema. Ma ütlesin ka täna istungil, et ma olen väga tänulik rahandusministrile, kes on võtnud selle väga tugevasti vedada, sh ookeani taga.

Tegelikult see on meie majandus- ja ettevõtlussektorile minu meelest ülioluline, et me ütleme, et Eesti võtab sealt tõsised õppetunnid. Me jätame selle seljataha. Eestis ei ole kohta rahapesuks.

Nüüd valitsuse õppus. Valitsust ootab täna ootab täna pärastlõunal ees selle koosseisu esimene kriisireguleerimise õppus, kus valitsusliikmed harjutavad tsiviilkriisi lahendamist, mis keerleb sidekatkestuse ümber.

Ja nüüd see võib tunduda niisugune natukene humoorikas, et miks me arutame peale Võru juhtumeid seda sidekatkestust täna. Vastab tõele tegelikult see, et see õppus oli juba ammu eelnevalt kokkulepitud, kui tuulega või tormiga see katus ära lenda. Nii et jääme siis oma stsenaariumi juurde ja seda siis täna me ka läbi harjutame, mis muidugi annab palju parema tunnetuse, ma arvan, õppusel osalejatele, sest selle Võru juhtumiga ollakse kindlasti hästi kursis.

See [õppus] puudutab kõiki ministreid ja ministeeriumide valitsemisalasid. Ja kindlasti võtame ka selle õppuse järeldusi arvesse. Me oleme kokku leppinud, et aasta alguses tuleme Kagu-Eesti tormi juurde tagasi.

Sel pühapäeval suundun Madridis toimuvale ÜRO kliimamuutuste konverentsile. Kokku tuleb sinna 197 osapoolt. Konverentsi eesmärk on hinnata seda, kuidas kliimamuutustega võitlemine on maailmas seni läinud, ja võtta vastu siis edasisi otsuseid kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks.

Ja seal lähen edasi Londonisse, kus 3. ja 4. detsembril, teisipäeval-kolmapäeval on NATO liidrite kohtumine koos välis- ja kaitseministriga. Loomulikult ma kavatsen seal rõhutada NATO ühtsust, transatlantilise sideme tähtsust. See on Eesti jaoks kindlasti ääretult oluline.

Ja nüüd üks tore uudis veel. Täna on Rail Balticu nurgakivi [panek]. Ma vabandan ajakirjanduse ja ajakirjanike ees ja ka ülekande jälgijate ees, et pean siit tõesti varasemalt ära minema. Ei ole seda aega mina paika pannud. Saustinõmmel, mis on siis maanteeviadukt Tallinna ringteel, toimub nurgakivi panek. Sellega läheme edasi Rail Balticu ehitusega.

Te ütlesite, et soovite küsida minu käest varasemalt. Ma ei tea, Urmas, kui sa lubad, siis võib küsida.

 

Juhataja Urmas Seaver

Luban jaa. Palun!

 

Sven Soiver, TV3

Kas vastab tõele riigisekretäri eilne väide, et teadsite maaeluministeeriumis huvide konfliktist juba augustikuus? Mis olid teie sammud siis? Kas rääkisite ka siis juba tollal EKRE juhtidega, soovitasite ise minna prokuratuuri Peterkopil või siis Lemettil?

 

Jüri Ratas

Kui küsida, mida mina teadsin augustikuu lõpus, siis minul oli info selle kohta, et on võimalik olnud, et maaeluminister ja nõunikud on sekkunud PRIA tegevusse.

Mina rääkisin sellest maaeluministriga, ta ütles, et seda ei ole olnud. Ja ega rohkem ma ei oskagi selle kohta öelda. Aitäh!

 

Ege Tamm, Postimees

Te palusite riigisekretäril minister Järviku tegevust lähemalt uurida novembris, aga te saite võimalikest kahtlustest teada juba augustis. Miks te kaks kuud ootasite?

 

Jüri Ratas

Ei, ma kindlasti ei oodanud. Sellest oli meil juttu ju minister Järvikuga, sellest oli juttu ka riigisekretäriga. Selle peale tuli kogu aeg uut infot. Esimene info oli loomulikult see, et seda sekkumist ei ole toimunud, nii et see sündmuste ahel lihtsalt keris.

 

Ege Tamm

Kui on inimesed koosolekul osalenud ja ütlesid, et toimus survestamine, aga minister Järvik ütles, et ei toimunud, siis teile piisas lihtsalt minister Järviku eitusest?

 

Jüri Ratas

Ei piisanud. Ma tegelesin sellega edasi päris aktiivselt, ma suhtlesin erinevate ametitega ja erinevate ametnikega, nii et see suhtlus oli jätkuv, sh suhtlesin koalitsioonipartneritega.

 

Martin Helme

Kui ma tohin lisada, siis Jüri pöördus ka minu poole sellesama teemaga. Siis oli tõepoolest, kui ma õigesti mäletan, kas augusti lõpp või septembri algus.

Aga ma lihtsalt põhimõtteliselt vaidlen vastu selle narratiivile, et kui minister esitab küsimusi või on nõudlik oma alluvate suhtes, siis see on survestamine. See on vale narratiiv.

 

Jüri Ratas

Ja siis see, mida väidab täna endine kantsler Lemetti, et peaminister teadis. Aga ausalt öeldes ma ei tea siiamaani, mida ta selle all mõtleb. Kui ta mõtleb selle all seda augustikuu alguses toimunud nõupidamistest, siis jah, see infokild tuli, sellega ma tegelesin. Aga võib-olla tal on veel mingit infot, ma ei oska tõesti öelda.

 

Elo Mõttus-Leppik, Kanal 2 uudised

Kas te ei leidnud, et sellisest asjast peaks teadma ka juba augustikuust avalikkus, kui ikkagi ühe ministri ja tema nõunikuga seoses on üleval niivõrd tõsised kahtlused, millega minnakse lausa prokuratuuri?

 

Jüri Ratas

Ma ei oska täpselt öelda, mis hetkel hakkas see listeeriateema. See oli üks minu palve riigisekretärile seda uurida. Ma arvan, et avalikkuse ees juba see teema, üks osa sellest teemast oli üleval. See oli väide, sellest sai räägitud maaeluministriga. Tõsi on, et rääkisin ka sellest rahandusministri ja siseministriga. Sellest sai räägitud riigisekretäriga. Ja loomulikult ma ütlesin, et kui on niisugused kahtlused, siis tuleb neid kahtluseid uurida.

 

Martin Helme

Ma ikka veel kord tahan siin öelda: see, mismoodi üritatakse praegu asjast muljet jätta, ei ole adekvaatne. Ka Mart Järvik ise pöördus meie poole oma murega, et tema ei saa õigel ajal infot kätte, temal ei ole võimalik teha õigeid otsuseid, sest ta ei saa aru, mis toimub, ja tal on nurinaid oma ministeeriumi allasutuste suhtes. See vestlus oli arenev. Ja kui sul on nurinaid, ütleme, selles mõttes, siis võib ju see, kelle suhtes nurin on, tunda, et teda survestatakse.

Aga see ei tähenda, et see, kui sa midagi nõuad omal alluvatelt – olgu see informatsioon või mingisugune tegevus või ka mingisuguste tegevuste peatamine, sest et sa ei ole nõus, et see on õigesti tehtud –, siis see ei ole mingi survestamine, see on oma haldusalas oma töö tegemine.

 

Elo Mõttus-Leppik

Siin on olnud informatsioon ka, et keegi justkui salaja salvestas seda 6. augusti kohtumist. Kas kumbki teist on seda salvestust näinud-kuulnud?

 

Jüri Ratas

Mina seda salvestust pole näinud ega kuulnud.

 

Martin Helme

Ei ole.

 

Elo Mõttus-Leppik

Aga olete te kursis, et selline asi on olemas?

 

Jüri Ratas

Mina loodan, et Eesti õiguskaitseorganid menetlevad neid asju nii, nagu kord ja seadus ette näevad.

 

Vahur Koorits, Päevaleht

Küsiks peaministrilt ja rahandusministrilt. Kas te teadsite, et need kolm ettevõtjat, kelle kasuks siis Mart Järvik sõna võttis ja PRIA-ga suhtes, olid kõik tema tuttavad?

 

Jüri Ratas

Ei, mina nende kolme ettevõtte nime ei tea, seal oli erinevaid väiteid. Minule on teada ainult see, et seal oli üks ettevõtja, kus väidetavalt ta palus sekkumist, aga see oli see infokild. Kui te küsite, et kes olid need kolm ettevõtjat, siis vastus on: ei, ma ei tea. Kui te küsite, kas need olid Järviku tuttavad või kas seal oli mingi selline väide, siis neid väiteid olid väga erinevaid – kes ütles, et on tuttavad, kes ütles, et on EKRE liikmed, kes ütles, et seal on veel rohkem neid. Nii et seda infot oli väga erinevalt.

 

Martin Helme

Ma lihtsalt vastan ka sellele. Tuli küll väide, et ta n-ö tegeleb meie erakonna liikmete kohta käiva menetlusega ja et see on kuidagi sekkumine. Kontrollisime üle, ei ole meie erakonna liikmed seal olnud. Noh, tutvus või mitte tutvus – ma ei tea, siin räägitakse millestki, kui lapsepõlves ollakse samas külakoolis käinud, et see on nagu suur tutvus. See kõik on minu meelest täielik fabuleering.

Ja mure, millega Mart Järvik pöördus nii minu kui ka tegelikult teiste kabineti kolleegide poole, oli see, et PRIA tegeleb üliagaralt rahade tagasi nõudmistega ja igasuguste menetluste algatamistega ettevõtjate suhtes, keda tegelikult kiusatakse lihtsalt taga. See oli see mure, millega ta tegeles.

 

Sven Soiver

Samal teemal küsimus siia otsa rahandusministrile. Nii Lemetti kui ka Peterkop on öelnud, et selle asjaga mindi juba prokuratuuri ja prokuratuur on seda kinnitanud. Kas te teadsite, et selle asjaga mindi prokuratuuri ja kas teil käis peast läbi, et selle asjaga tulla ka avalikkuse ette juba augustis?

 

Martin Helme

Seda, et prokuratuur midagi uurib – aga mida täpselt, seda me ei tea ju tänase päevani –, lugesin mina lehest. Ei teadnud.

Ma olen väga mures sellise situatsiooni pärast, kus Eestis prokuratuur kusagil millalgi alustab mingit uurimist, kus justkui me keegi ei tea, kelle vastu või mis alusel, ja siis see kujunebki juba põhjuseks, et tekitada mingisugust valitsuskriisi. No niimoodi need asjad kindlasti käia ei tohiks.

 

Urmas Reinsalu

Nii. Aitäh! Põnevad küsimused, me jätkame nendega. Teeme vahepeal pausi ja räägime tegelikult nendest teemadest, mis olulised on. Käime ka läbi need teemad, kuna peaministri lahkumine lõi praegu rütmi veidikene sassi. Härra Seaver annab sõna, eks ole.

 

Juhataja

Nii. Rahandusminister Martin Helme, palun!

 

Martin Helme

Jaa, aitäh! Minul on täna paar teemat, mida ma tahaks võib-olla üle käia, mis on olulised – ma arvan, et need on palju olulisemad kui see, millest siin räägiti.

Täna siis valitsus kiitis heaks eelnõu, millega märgatavalt parandatakse riigi võimalusi karistada rahapesu eest. Rahapesu tõkestamise reeglite rikkumisele võivad järgneda finantssektoris trahvid, mida hüppeliselt suurendatakse.

Seda eelnõu algatati või seda eelnõu prooviti vastu võtta juba eelmises riigikogu koosseisus, aga ta kukkus riigikogu valimiste tõttu menetlusest välja. Ja nüüdsest, kui see seaduseks saab, on meil kolmel erineval alusel võimalik määrata rahatrahve. Üks on rahatrahv, mis määratakse ja selle ülemmäär on viis miljonit eurot. See on nüüd siis kõige levinum või sel on kõige rohkem aluseid.

On võimalik veel krõbedamat trahvi määrata, kus ülempiiri ei ole ja mis koosneb kuni 10% ettevõtte konsolideeritud netokäibest. Me võime siin rääkida sadadest miljonitest.

Eraldi on siis veel rahatrahv, mida saab teha kas kahe- või kolmekordse rikkumise tagajärjel saadud kasu ulatuses. Ja rahatrahvi määrajaks siis edaspidi ei ole enam mitte kohus, vaid on vastavad riigiasutused – eelkõige me räägime finantsinspektsioonist.

Praegu on meil maksimaalne rahatrahv 32 000 eurot ja tuleb ka märkida, et kogu see n-ö menetluspool on ümber tehtud. Pikendatakse ka menetlustähtaegasid, mis praegu on väga lühikesed. Praegu on aegumistähtaeg kaks aastat, see kasvab kolmele aastale.

See peaks oluliselt heidutama finantsasutusi tulevikus rahapesunõuete mittetäitmisest, et oma hoolsuskohustust mitte täita.

Nüüd teine punkt, mis käis valitsusest läbi, oli see, et järgmisel nädalal on mul uuesti Euroopa Liidu rahandusministrite nõupidamine. Ja seal on terve hulk teemasid, mille ma hästi lühidalt üle käin.

Kõigepealt on riikide ülevaated, rahanduse ja majanduse ülevaated, kus midagi eriti raputavat ei peaks tulema. Siis on eelarvekavade arutelu Euroopa Komisjoni hinnangu alusel.

Eesti on grupis, kus hinnang on, et me täidame Euroopa Liidu eelarvereegleid üldiselt hästi. Kaheksa riiki on selliseid, kus nähakse, et on risk eelarvereeglite rikkumiseks.

Eraldi on meil laiendatud eurorühm, kus arutatakse jätkuvalt ESM-i reformi. Need teemad, mis ka Eestis on palju elevust tekitanud, on juba lukku löödud ja siin midagi eraldi enam ei otsustata. Aga teema, mis on võib-olla vaja ära märkida, on see, et tõstetakse üles küsimus EFSF-i skeemi ühendamisest või liitmisest ESM-iga.

EFSF, kui te mäletate, on see n-ö algne, esialgne ajutine lahendus, millega võlakriisis riike aidati. Ja see lahendus oli kallim. Nii et kui me nüüd selle EFSF-i võlad sisuliselt liidame ESM-iga, siis teoorias peaks meil isegi väike kasu seal sees olema. Ja seda siis proovitakse või soovitakse teha sissemakseta aktsiate emiteerimise kaudu.

Vaatan, kas on midagi sellist, mis põnev ka on. Tervet hulka riike muidugi erutab kohutavalt see, et arutatakse Euroopa arengukoostöö, finantsarhitektuuri tulevikku. Euroopa Investeerimispank, EBRD ja Euroopa Komisjoni omavaheliste tööjaotuste küsimust, et kes mis teemadega tegeleb, kes kui palju roheliste teemadega tegeleb. Need on siis seal ka üleval.

Pluss siis muidugi on rahapesu tõkestamise järelduste poliitikadokument, kus arutatakse nii karistuste suuremat ühtlustamist, infovahetuse institutsionaliseerimist ja suuremat ühtlustamist kui ka analüüsi algatamist selle kohta, mis on vaja edaspidi teha, et rahapesu ennetus- ja tõkestustöö Euroopa Liidus oleks veelgi tõhusam. Need on siis ECOFIN-i teemad järgmisel nädalal.

Eraldi võib-olla ma veel ühe asjana märgiks, et meil oli täna ka arutelul Tootsi tuulepargi erastamise küsimus. See kuulub praegu Riigimetsa Majandamise Keskusele. Ja varasemalt on olnud otsus, et kogu see ala müüdaks tulevasele tuulepargi arendajale. Keskkonnaministeerium pani lauale ka võimaluse, et see läheks hoonestusõigusega välja. Ka arutelu järel jõudis valitsus seisukohale, et müümist peetakse mõistlikumaks.

Ja ma tahtsin veel ühe asja ära mainida. Kui peaminister siin rääkis palgatõusust, siis palgatõusust olulisem number – vähemalt minu silmis kindlasti – on see, et meil on ostujõu kasv olnud üle viie protsendi. Ja see tähendab, et nii pensionid kui ka palgad, mis on kasvanud, selle raha eest saab ka rohkem kätte.

Ehk siis ostujõu kasv on see, mida me tegelikult kõige rohkem silmas peame pidama, kui me räägime Eesti inimeste jõukuse kasvust.

 

Juhataja

Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

 

Urmas Reinsalu

Aitäh! Valitsus kinnitas oma positsioonid järgmisel nädalal toimuval NATO liidrite kohtumisel. Eesti delegatsioonis olen siis mina ja on kaitseminister, saadame peaministrit.

Kohtumisel peaks vastu võetama üks lühike poliitiline deklaratsioon. Praegu selle sõnastamine saadikute tasemel NATO peakorteris käib.

Meie huvi sellel tippkohtumisel on üle rõhutada kindlasti see, et väga tähtis on jätkata juba vastu võetud otsuste, sh kaitse-eelarvete suurendamise kohustustega, mida liikmesriigid on võtnud poliitiliselt.

Teiseks, väga tähtis on jätkata ja anda ka Londonis sõnum toetuse avaldamisest Gruusiale ja Ukrainale ning rõhutada üle NATO Venemaa-poliitika säilimise vajadus, mis on sõnastatud.

Kindlasti on hästi oluline rõhutada üle Atlandi-ülest ühtsust – Ameerika Ühendriikide ja Euroopa riikide, partnerite koostöö – ning seda, et tegelikkuses NATO on alternatiivitu kaitseallianss oma liikmesriikide territooriumi terviklikkuse tagamiseks.

Homme toimub Balti Nõukogu istung Riias, kus mul on kokkusaamine Läti-Leedu kolleegidega ja toimub Balti Assamblee istung.

Ja mis oli huvitav, teisipäeval külastas Rootsi välisminister Eestit ja väljendas ühemõttelist toetust Rootsi riigi poolt sellele, et Eesti plaanib saada Arktika Nõukogu liikmeks.

Ja siin oli ka Ukraina president meil teisipäeval koos Ukraina välisministriga ja arutasime tervet hulka erinevaid huvitavaid initsiatiive, kus sarnaselt mõtlevad riigid, sh Eesti, saaksid aidata kaasa Ukraina julgeoleku kindlustamisele ja territoriaalse terviklikkuse tagamisele. Aitäh!

 

Juhataja

Riigihalduse minister Jaak Aab, palun!

 

Jaak Aab

Valitsuse istungil kiitis valitsus heaks 91 280 euro eraldamise – väga täpne summa, kas seda täpselt nii palju kulub, ei oska öelda, eks see sõltub lepingust ja tegevustest – omandireformiga seotud teadusuuringu ja sellega seotud tegevuste rahastamiseks.

Natuke ajalugu. Nimelt, 2017–2019 oli valitsus moodustanud omandireformi komisjoni, kus väga põhjalikult arutati läbi neid erinevaid mõjusid – majanduslikke, sotsiaalseid, neid probleeme, mis omandireformi käigus võib-olla ei suudetud lahendada või kui ka kerkisid, jäid kuidagi lauale, jäid kellegi mingi ühiskonnagrupi suhtes lahendamata.

Selle komisjoni arutelud oli tihti väga emotsionaalsed ja seal olid eri ühiskonnagruppide, kes olid puudutatud või mõjustatud omandireformist, esindajad. Seal olid näiteks Eesti Omanike Keskliidu esindajad, Memento esindajad, aga ka üürnike liidu esindajad.

Need teemad on olnud ka laiemalt ju arutusel. Ja tegelikult ei ole võib-olla tähele pandud, aga nende ettepanekute põhjal paar asja sai ka lahendatud tegelikult valitsusel. Üks küsimus oli kirikute varade suhtes, kus olid vaidlused üleval, Petseri kloostri varade üle ja Niguliste kirikuvarade üle [oli arutelu]. Sealt tulnud ettepanekute põhjal, komisjonist tulnud ettepanekute põhjal need küsimused ka valitsus lahendas.

Teine küsimus, mida Eesti Omanike Keskliit rõhutas või tõi lauale, oli see, et õigusvastaselt võõrandatud vara, mis oli tagastatud, tihtipeale just eriti ehitismälestised, muinsuskaitsealased ehitised, olid suhteliselt kehvas seisus.

Näiteks üks tulem oli see, et omandireformi reservfondist on otsustatud eraldada miljon eurot järgmise viie aasta jooksul – iga aasta miljon eurot –, mis ikkagi päris tugevasti parandab kultuuriministeeriumi eraldatavaid vahendeid või suurendab. Kui siiamaani eraldati sellel eesmärgil 1,5–1,6 miljonit aastas, siis see täiendav miljon annab võimaluse ehitismälestiste säilitamiseks ja renoveerimiseks anda tegelikult 2,5–2,6 miljonit aastas. See üks miljon on päris suur panus.

Ja selle komisjoni töö käigus toodi välja ka need ühiskonnagrupid, kes omandireformist oli puudutatud ja kelle võib-olla hinnangut nendele probleemidele pole selgelt saadud. Need on siis inimesed, kes ei saanud omandireformi käigus erastada oma elamispinda, kuna need varad olid tagastatud. Ehk siis n-ö sundüürnikud, samuti represseeritud, kelle probleeme või vara omandireformi käigus tegelikult ju üldse ei käsitletud ega toodud ka võimalikke lahendusi. Ja ka Eesti Omanike Keskliit on rääkinud teatud probleemidest tegelikult veel ka tagastatud varaga.

Seal tuli ettepanek viia läbi põhjalikum teadusuuring, teha seda siis teadlaste kaasabil, kes selle uuringu läbi viivad, hinnata neid sotsiaalseid, õiguslikke ja majanduslikke mõjusid, mis omandireformiprotsessidel olid, kuidas need erinevaid ühiskonnagruppe puudutasid, anda siis teatud hinnang nendele protsessidele ja tulla välja võib-olla ka teatud ettepanekutega.

See ettevalmistus on olnud väga pikk ja põhjalik. Kui omandireformi komisjoni sain mina kuskil aasta aega juhtida ja Urmas Reinsalu oli ka seal – mäletan väga hästi, kuidas me neid küsimusi arutasime –, siis nüüd viimased pool aastat, kui kevadel koostöös teadlastega rahandusministeerium valmistas ette need lähteseisukohad, mida see uuring peaks sisaldama, siis nüüd on käinud pool aastat tegelikult nende asjade täpsustamine, väga sisuline protsess.

Ja nüüd me oleme jõudnud selleni, et selle teadusuuringu päris põhjalik sisu on lähteülesandes olemas. Ehk nüüd on võimalik seda uuringut tegema hakata, sellepärast siis küsisime ka selleks raha.

Ja selle uuringu teeb Tallinna Ülikool ja teadlaste töörühm. Selle eesotsas on professor Erik Terk. Uuringud käivad mitmes etapis. Ja sellepärast siin on toodud ka memos, millega saate tutvuda, kui palju mingitele teenustele kulub.

Ütleksin ära, et üks kolmandik sellest summast tegelikult kulub arvamusküsitlustele, kus siis hanke korras kaasatakse ka vastav uuringufirma, kes hanke korras selle uuringu endale saab.

Ja seal on päris kattuvad arvamusküsitlused nii elanikkonna hulgas laiemalt kui ka nende sihtgruppide sees, kes siis olid nendest reformidest mõjutatud, et saada seda arusaama ja võimalikult detailset tunnetust, millised probleemid tol ajal õhku jäid ja kuidas siis on ka neid lahendatud vahepeal ja kas on ka midagi lahendamata.

Nii et loodame saada selle tulemuse. Uuring on põhjalik. Tegelikult on ettepanek, et 2020. aasta lõpus tutvustatakse selle tulemit ka valitsusele, valitsuskabinetile ja sealt edasi juba näeme järgmisi samme.

Eile kogunes Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon. See on populaarne teema, Lõuna-Eesti torm. Aga lühidalt öeldes, ma arvan, et kui esialgu hakati vaatama niimoodi, et oi, mis juhtus, ja kes kuidas reageeris, ja igaüks üritas vaadata, kes mida tegemata jättis – alati otsitakse ju süüdlasi –, siis eilne arutelu oli väga konstruktiivne.

Ja tegelikult mina kutsusin samade osapooltega koosoleku kokku juba 8. novembril. Mind huvitas riigi regionaalne võimekus erinevatel ametkondadel, ka riigile kuuluvatel ettevõtetel, kes üht või teist peavad hädaolukorras tegema või tagama, ja muidugi kohalikel omavalitsustel.

Ka eile oli juttu täiesti konkreetsetest ettepanekutest, kas regulatsioonide või protseduuride muutmiseks, et sellises olukorras paremini hakkama saada. Kõik on oma järeldused teinud ja jaanuaris tõenäoliselt see tulem jõuab valitsuskabinetti ja valitsuskabinet saab otsustada, kas on vaja muuta regulatsioone, kas on vaja muuta neid protsesse, ettevalmistamise plaane, tõhustada ennetust. See on terve rida punkte.

Paar sõna palgakasvu kohta. Mulle ei meeldinud see asi, mis kõlama jäi või mis ka ajakirjanduse poolt üles võeti. Sealt võis järeldada, et nüüd on riigisektor tohutu palgakasvu vedur. Ütleksin siis kommentaariks, et statistikaamet on välja võtnud kogu riigisektori, avaliku sektori ja selle mõju all oleva sektori palgakasvu.

Kõige suurema osa selles keskmise protsendi kasvus moodustasid siseturvalisuse töötajad, ehk siis politseinikud, päästjad, piirivalvurid, aga ka õpetajad, ka kahe suure haigla personal, kes meil on sellessamas sektoris sees, sest tervishoiutöötaja palk kasvas.

Ja kui me räägime nüüd ametnikest avaliku teenistuse mõistes, siis ka eelmise aasta numbrid näitasid, et need kindlasti ei tõusnud keskmisest palgast kiiremini. Ja kui me vaatame varasemaid aastaid, siis mitu aastat need jäid pidevalt keskmisele palgatõusule alla.

Me ei ürita kuidagi siin suunata erasektorit meeletule palgarallile. Me tegelikult oleme võib-olla aidanud neid sektoreid või neid töötajaid, kes riigisektoris on ja kes on tõsiselt alla jäänud nendele palgatasemetele, järele. Ja see on andnud selle keskmise protsendi kasvu. Aitäh!

 

Juhataja

Justiitsminister Raivo Aeg, palun!

 

Raivo Aeg

Aitäh ja tere päevast!

Täna valitsus kiitis heaks kolmanda eelnõu, mis töötati välja tulenevalt riigikaitseõiguse revisjonist, ja see eelnõu puudutab kriminaalmenetluse seadustiku muutmist, samamoodi tsiviil- ja halduskohtumenetlust ning väga olulisel määral ka kohtute seaduse valdkonda.

Kui me kohtute poole pealt räägime, siis on eeskätt eesmärgiks see, et erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal kohtute töö oleks võimalikult efektiivne, et kuriteod saaksid menetletud viivitusteta ja kuidas seda kohtute tööd vastavalt sellele ka korraldada. Ja seda kahest aspektist. Ühest aspektist see, et n-ö tavakohtumõistmine sõjaolukorras, siin on võimalus kohtunike saata lähetusse teistesse kohtadesse, kus on häda käes, sinna appi. Ja teine pool, mis puudutab sellist riigikaitsekohtute tööd, millega menetletakse eeskätt kaitseväelisi kuritegusid ja kuritegusid ka erakorralise seisukorra ajal. Erakorraline seisukord, see tähendab just seda, et ohtu on sattunud riigi põhiseaduslik kord või territoriaalne terviklikkus. Sellistel juhtudel rakendatakse.

Vastavalt eelnõule on ettepanek moodustada selleks vastav kolleegium, mis moodustatakse juba rahuajal. Aga kui tekib erakorraline seisukord või sõjaseisukord, siis riigikohtu esimees selle kolleegiumi aktiveerib. Kolleegiumis on kohtunikud, kes töötavad tavaolukorras oma kohtumajades.

Aga see, miks just rahuajal juba see kolleegium moodustatakse, ongi selleks, et need kohtunikud saaksid vajaliku ettevalmistuse. Töötatakse välja n-ö süsteem, et kui on häda käes, siis lihtsalt rakendatakse tööle, et me ei pea hakkama siis süsteemi moodustama ja käima jooksma, kui meil on seda juba hädasti vaja.

Samamoodi ka lihtsustati kriminaalmenetluse valdkonda, kus nendes nii häda- või erakorralises kui ka sõjaseisukorra ajal kriminaalmenetluses nähakse ette terve rida erinevaid mööndusi, mis peavad toimuma kiiremalt. Seal on ka näiteks tähtajad ja aegumiste peatumised jne, mida arusaadavalt kriisiolukordades ei ole võimalik jälgida täpselt sama rutiini pidi, mis on meil rahuajal või üldiselt, ütleme, tänasel päeval toiminud.

See oli üks pool. Selle saadame nüüd riigikokku ära ja siis saab seda menetleda riigikogus eeldatavasti kahe eelmisel nädalal heaks kiidetud eelnõuga koos.

Millel ma veel tahan peatuda – mis küll ei olnud siin valitsuses ega kabinetis arutelul –, on see, et nimelt eelmisel nädalal kohtusin Harju maakohtu esimehega. Vaatasime läbi, kuidas kohtus asjad sujuvad, mis on seal probleemid. Ja otsustasin kohtute seaduse paragrahvi 45 lõike 2 alusel alustada järelevalve Harju maakohtus.

Probleem on väga lihtne. Kuigi üldiselt tuleb öelda, et Eesti kohtud iseenesest on väga efektiivsed – me oleme Euroopa Liidus teisel kohal oma menetlustähtaegadega või menetluse kiirusega –, siis jätkuvalt on meil ikkagi sellised tõrvatilgad meepotis, sellised suured mahukad kriminaalasjad, mis venivad. Venivad mõnikord objektiivsetel asjaoludel, mõnikord võib-olla põhjendamatult.

Arusaadavalt Harju maakohus on just see, kus need ja tõsised kriminaalasjad on. Ja sellepärast alustasimegi tõepoolest just Harju maakohtus, et välja selgitada, mis need probleemid on.

Moodustan vastava komisjoni, kuhu kuulub viis inimest: kolm kohtunikku erinevatest kohtutest ja kaks justiitsministeeriumi ametnikku.

Ühest küljest selline väga sõltumatu komisjon, teisest küljest ka väga asjatundlik komisjon – just eeskätt see, et ka kohtunikud on teistest kohtutest sinna kaasatud, kes seda sisemist töörutiini ja töökorraldust oskavad vast kõige objektiivsemalt hinnata ja sellele hinnanguid anda.

Eesmärk on eeldatavasti, et umbes märtsi alguseks peaks see komisjoni jõudma oma töödega nii kaugele, et on võimalik esitada ka siis ülevaade, kokkuvõte.

Millele see siis on suunatud? Eeskätt just sellele, et tõesti saada aru, mis need probleemid on – kas seal on seadusandlikud probleemid, tuleb siin mõnes mõttes seadusi hakata muutma, andma täiendavaid tööriistu kohtunikele, et need menetlused saaksid kiiremini minna, on siin mingisugused ressurssidega seotud küsimused, kas on seal piisavalt kohtunike või ei ole, või on töökorralduslikud küsimused.

Need on need asjad, millele tahan vastust saada. Sest kui me vaatame statistikat – statistikasse võib suhtuda nii ja naa –, aga fakt on see, et ühest küljest kriminaalasjade arv väheneb aasta-aastalt ja päris jõudsalt, aga samas päris jõudsalt pikeneb menetlusaeg päevades.

Nii et need jooned lähevad täpselt nagu risti vastupidistes suundades. Ühest küljest kriminaalasjade üldarv läheb alla, aga menetlustähtajad pikenevad. Me oleme tõsiselt mures selle pärast ja nende asjadega tuleb tegeleda. Aitäh!

 

Juhataja

Nüüd on ajakirjanikel võimalus küsida. Öelge palun on nimi, väljaanne, kellele küsimus suunatud ja küsime läbi mikrofoni. Sven alustab.

 

Sven Soiver TV3

Küsimus rahandusministrile. Katuserahad. Ühel teemal kaks küsimust. Kas see on teie arvates mõistlik viis otsustada, milline objekt vajab raha esmajärjekorras ja milline mitte? Ja teine pool küsimusest: mis te arvate Reformierakonna praktikast – juba vist teist aastat –, et nemad selles ei osale?

 

Martin Helme

Jaa. Aitäh! No ma alustaks tagumisest otsast. Reformierakond ei ole jah kahel aastal järjest kasutanud seda võimalust. Ju ma saan aru nende meelehärmist, et kui nad varem olid harjunud tervet riigieelarvet suunama, siis nüüd see 0,001 või mis iganes, mitu nulli seal tuleb, protsenti, võib-olla ei ole nende meelest üldse midagi väärt.

Ütlesin ju ka riigikogus esimese lugemise ajal. Ütlesin seda korduvalt valitsuses eelarve läbirääkimiste ajal, tegin ettepaneku, et sellisel moel raha mitte jagada. Aga see on riigikogu saadikute hulgas väga soovitud viis raha jagada. Ja riigikogu on see, kes selle seaduse lõpuks vastu võtab.

Nii et kas see on mõistlik või mitte, selles osas ma arvan, et on arvamused kirglikult kahte lehte.

Ma selles mõttes nende n-ö katuserahade kaitseks ütlen, et nad on kindlasti väga läbipaistvad. Eelarve mõttes nad on väga läbipaistvad. Eelarve mõttes on need väga väikesed rahad. Kokku riigieelarvest natuke üle nelja miljoni, iga valitsuse fraktsiooni peale natuke üle miljoni.

Nii et kui me vaatame ülejäänud eelarveprotsessi, mida me siin ka valitsuse reservist otsustame, siis me teeme teinekord otsuseid samas suurusjärgus, mis peaaegu mingit avalikkuse tähelepanu ju ei pälvi.

Nii et nad on üle müstifitseeritud selgelt. Ja sellist mingisugust n-ö omakasu seal ma ei näe, see on tõepoolest saadikute võimalus ja viis oma valimisringkonda tuua riigi keskkassa raha. Ja kõrgelt hinnatud maapiirkondades, mitte ainult saadikute, vaid ka valijate poolt. Nii et elame poliitilise reaalsuse maailmas.

 

Juhataja

Vahur, palun!

 

Vahur Koorits, Päevaleht

Küsiks justiitsministrilt. Mõne aja eest teatas prokuratuur, et nende üheks uueks põhitegevuseks või prioriteediks on erinevate eurorahaga seotud väärkasutamiste uurimine ja samateemalised menetlused. Aga täna just kuulsime seda, kuidas ministrid arutasid, et kas äkki PRIA ja muud asutused, mis tegelevad eurorahade kontrollimise ja järelevalvega, pole liiga aktiivsed.

Tahaksingi küsida, kas ametis oleva valitsuse ministrid peavad siis tegelema küsimusega, et kas mingisugune firma on õigesti või valesti oma eurorahasid saanud ja kasutanud.

 

Raivo Aeg

Aitäh küsimuse eest! Ühest küljest loomulikult poliitiline tasand peab olema informeeritud, mis riigis toimub, aga samas me oleme väga selgelt erinevatele järelevalveasutustele taganud eri seadustega väga selgelt iseotsustusõiguse ja ka väga suures mahus sõltumatuse, mida ei ole kohane poliitiliselt tasandilt minna näpuga osutama, mida tuleb teha, mida ei tule teha.

Järelevalveasutused peavadki lähtuma väga selgelt nendest volitustest ja nendest kohustustest, mis on neil seaduses antud, ja kui see tegevus jääb sinna, nendesse piiridesse, siis minu arvates see riik toimib ja funktsioneerib väga õigete põhimõtete alusel ja õigesti.

 

Martin Helme

Ma tahaksin lisada, et Eesti teatavasti on üks neid Euroopa Liidu liikmesriike, kus eurorahade väljamaksmise tõhusus on üks kõrgemaid ja rikkumiste hulk või minu pärast tuvastatud sooduskelmuste hulk on üks madalamaid. See kindlasti on midagi, mille üle me uhked võime olla. Ja kindlasti ei ole see tulnud lihtsalt niisama, vaid see ongi tulnud sellest, et meil on ka tõhus kontroll olnud, tõhus järelkontroll olnud.

Kui me räägime siin konkreetselt näiteks PRIA-st – aga ma võin ka oma valdkonnast tuua näiteks maksuameti –, siis jah, täiesti nõus sellega, mida ütles justiitsminister, et üksikjuhtumitesse sekkumine ei ole õige. Aga kui me näeme süsteemselt n-ö mingit tööprotsessi, mis on tegelikult kasusaajate kogu sektorile liiga koormav või liiga kahjulik, siis meil on õigus ja lausa kohustus poliitiliselt vaadata see tööprotsessi üle ja vajaduse korral seda tööprotsessi suunata, et ta oleks mõistlikum. Me oleme reaalses olukorras.

Kui siin ka eelarveprotsessi käigus opositsioon tegi palju kõva kisa sellest, et miks ei ole seda ettevõtete soojustõhususe meedet rakendatud.

Aga kui me teeme reeglid nii ranged, et keegi ei küsi seda raha, kui teeme reeglid sellised, et kõik, kes küsivad, pärast saavad selle eest veel mingi kolmekordse kontrolli ja tagasimakse ja trahvid ja veel takkaotsa kriminaaluurimise, siis igal juhul me ei saa seda käed süles pealt vaadata ja öelda, et las asutused teevad, mida nemad teevad, meisse kui poliitikutesse see ei puutu.

Nii et sellega ei saa kindlasti nõustuda. See rahade kontroll oleks mõistlik ja et see raha oleks mõistlikult välja arvutatud ja see protseduur ise oleks mõistlik, ka järelkontrolli mõistes mõistlik, see n-ö üldine suunis, selle andmise õigus on meil ministritena igal juhul, ma olen seda meelt.

Ja peame nagu selles mõttes küsima, et kas me tahame riiki, kus iga asja kohta esimese asjana algatatakse meil kriminaalasi, mis võib kesta – nii nagu ka ju Raivo Aeg ütles –, mille tähtajad muudkui venivad, venivad ja venivad. Meil on probleem siin.

 

Elo Mõttus-Leppik

Küsimus välisminister Urmas Reinsalule. Need kahtlused, et üks minister on võib-olla üritanud käituda korruptiivselt, jõudsid augustis siia Stenbocki majja. Ma saan aru, et sellel teemal rääkisid nii EKRE ministrid kui ka peaminister omavahel. Kas see informatsioon jõudis ka Isamaa kontorisse augustis?

Ja tegelikult küsimus ka Raivo Aegile, kes ongi Isamaast. Ma saan aru, et justiitsministeeriumiga seda arutati. Kas siis teiega ministri tasandil või teile kõik tuli see ka alles meediast ja hiljuti, see informatsioon?

 

Urmas Reinsalu

Aitäh! Tähendab, hea, et sa, Elo, püstitasid küsimuse n-ö tõesti võimalikkusega. Siin võimalikest väidetest saavad – teinekord on saanud juba – kindlad väited.

Küsimus sellest, kas meie parteikontoris arutati seda, kas Mart Järvik augustis oli mingil koosolekul, et seal kellegi asjad kinni panna või kellegi asjad lahti teha. Ei, mina ega meie erakonna kontoris keegi küll ei arutanud. Kas keegi Isamaa ministritest oli teadlik või mitte, ma ei oska seda kommenteerida.

Eks siis Raivo saab täiendada või, ma ei tea, ma ei välista, et keegi teadis millestki, aga mingisugust suurt tohutut aruteluringi see küsimus küll ei püstitanud.

Ja mulle tundub, et praegu see omandab otsekui täiesti dramaatilist konteksti. Aga ma arvan, et asju ikka uuritakse. Kui on vaja, õigusasutused annavad hinnangu. Iseenesest selles ei ole midagi, ei ole niisugust eelduslikku süüstamist nüüd, et ongi õigusrikkumine toime pandud.

Ega ka see, kui näiteks teoreetiliselt keegi tunnistatakse kahtlustavaks Eesti menetlusõiguses, ei tähenda, et ta ongi nüüd juba nagu Kalevipoeg poolenisti maa sees. Ei ole. Tegelikult see tähendab seda, et on ilmnenud asjaolud, ta võib olla teoreetiliselt selle teo toime pannud. Ja tema menetluspositsiooni kaitsmiseks just nimelt, et ta ei pea ise enda vastu süülisi tunnistusi andma, on välja mõeldud see menetlusstaatus. Nii et siin tuleb nagu selget vahet teha.

 

Raivo Aeg

Jah, aitäh! Ei, mingisuguseid väga detailseid selgeid teadmisi-asjaolusid ei olnud ka minul mingisuguses varases suvises perioodis. Te kindlasti osundate sellele, et prokuratuur on justiitsministeeriumi valitsemisalas.

Jah, tõepoolest, selliseid viiteid ma olin kuulnud, et on probleemid ja on pöördutud, aga selles mõttes me kindlasti ei süvenenud. Ja ma olen ennast ka väga selgelt distantseerinud mingite menetlusdetailide väljanõudmisest prokuratuurist, kui on käimasolev või alustatud menetlus. Ma ei pea seda õigeks, et siis ilmtingimata n-ö käimasolevast menetlusest peab reaalajas olema minister informeeritud.

Jah, küll üldistest trendidest ja tendentsidest, kuidas asjad lähevad, millised võivad olla potentsiaalsed probleemid, aga kindlasti mitte tungida n-ö käimasoleva menetluse detailidesse.

 

Elo Mõttus-Leppik

Ma saan aru, et Peterkop ütles, et ta pöördus justiitsministeeriumi poole selle Illar Lemetti murega. Augustis.

 

Raivo Aeg

Kes pöördus?

 

Elo Mõttus-Leppik

Peterkop.

 

Raivo Aeg

Augustis justiitsministeeriumi poole? Mina küll ei mäleta, et Peterkop oleks justiitsministeeriumi poole pöördunud. Võib-olla kellegi poole, aga mitte justiitsministri.

 

Martin Helme

Ministeerium on suur ja lai jah, ühel hetkel sa ei tea, keda seal mõtelda.

Aga ma ka paari asja võib-olla ütleks, tahaks üle öelda. Nii palju kui mina tean, praegu on küll kriminaaluurimine, aga ei ole kahtlustatavaid seal. Võib-olla ma olen mingist rongist maha jäänud, aga nii palju, kui mina tean, kahtlustatavaid ei ole.

Igasuguseid uurimisi võib algatada iga kell. Mina olen kuulnud kuulujuttu, et rohkem kui üks EKRE minister on uurimise all. Mis ma selle kuulujutu peale hakkan?

Teiseks, probleemipüstitus meie erakonna jaoks augusti lõpus – ma kuupäevade kohta arvan, et see oli tõesti väga augusti lõpp või septembri algus – on ikka sama, mis ta on tänasel päeval.

Ja see on minister Järviku mure, et tema allasutused ei kohtle inimesi võrdselt, ei rakenda seadusi ühetaoliselt ettevõtete suhtes ja keeravad vinti üle. Valivad välja mingi ettevõtte, kelle suhtes nad on palju rangemad kui mõne teise ettevõtte suhtes. See oli tema mure siis. Mina jagan seda muret. Ma arvan, et nii ei tohiks olla.

See peaks olema põhiküsimus Eestis praegu, mitte see, kas minister hakkab uurima, millega tegeleb PRIA või VTA ja või äkki parem ärgu hakaku, sest võib pahandustesse sattuda.

 

Raivo Aeg

Nii palju võib-olla juurde – Martin ka sellele siin osundas –, et on teatud regulatsioonid, teatud raamid, mis on loodud ette rahade eraldamisel, selle kasutamise kontrollil, järelkontrollil. See ongi loomulikult poliitikute ülesanne: need raamid teha selliseks, et need raamid oleksid mõistlikud.

Aga millele mina osutan, on see, et kui järelevalveasutused jäävad nendesse raamidesse ja täidavad just neid ülesandeid, mis on neile ette nähtud, siis minu jaoks süsteem toimib hästi ja on korras.

Veel hullem oleks see, kui järelevalveasutused hakkaksid ise sisustama oma tegevust ja mõtlema, kas me ühte seatud eesmärki või nõuet täidame ja teist ei täida. Kui on neile antud ülesanne, on öeldud, mida teha, kuidas teha, siis seda sellisel juhul tuleb teha ka vastavalt sellele nagu n-ö poliitiline tasand on selle ette andnud.

 

Laura Kimmel, Linnameedia

Ma küsiksin rahandusministri käest. Rääkides katuserahadest te ütlesite, et maal seda väga oodatakse ja eks ta olegi ju ääremaale mõeldud. Aga siin andmed tõid välja, et 29% nendest rahadest läheb Tallinna. Ja kui me võtame Tallinna-Pärnu ja Tartu, siis on see protsent juba 39. Kuidas te seda palun kommenteerite? Aitäh!

 

Martin Helme

Eks ta ole proportsioonis sellega, kust on saadikud valitud. Riigikogu umbes selline ongi. Tegelikult on riigikogu veel rohkem ju Tallinna ja Harjumaa poole kaldu – 40% riigikogu liikmetest on meil Harjumaalt või Tallinnast.

Saadikud eelkõige ju suunavad seda raha oma valimisringkonna erinevatesse kas kirikutesse, koolidesse, lasteaedadesse või külaseltsidesse.

Ma pean ausalt tunnistama, et ma ei ole jälginud kogu seda paketti, mis sinna on läinud, see on väga mahukas ja väga väikeste summade kaupa. Mul on enam-vähem ettekujutus sellest, missugused on meie fraktsiooni ettepanekud olnud.

Aga selle põhjal on ta üsna seda nägu, kust meil saadikud on.

 

Juhataja

Võtame viimase küsimuse. Elo, palun!

 

Elo Mõttus-Leppik

Nende katuserahade kohta paluti küsida. Kõigepealt EKRE ministrile. Te toetate MTÜ Järva Jahilasketiiru 13 000 euroga, öeldes, et see on teie erakonna põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Milliste põhikirjaliste eesmärkide ja kuidas edendab see Eesti elu laiemalt?

Ning küsimus ka Jaak Aabile. Keskerakond toetab 115 000 euroga Haabersti linnaosa valitsust. Miks? Omavalitsused majandavad ju ise. Miks investeerida ääremaa asemel Tallinnasse?

 

Martin Helme

Jahiseltsi puhul ikkagi toetatakse selle jahiseltsi põhikirjalisi eesmärke, ma saan aru, mitte meie erakonna põhikirjalisi eesmärke. Ma ei ole jahiseltsi põhikirja lugenud, ma pean tunnistama ausalt, erakonna põhikirja tean üsna peast.

Ju ta on seotud siis ka relvakultuuriga ja jahindusega üleüldisemalt. Eks me ju kõik peast teame ka seda, et kui me läheme väiksematesse kohtadesse, siis need n-ö sädeinimesed või aktivistid, need on ju üks ja sama inimene korraga nii priitahtlike pritsimeeste seltsis, Kaitseliidus, jahimeeste seltsis kui ka kooli hoolekogus ja tõenäoliselt veel on ta abipolitseinik ka. Olenevalt siis sellest, missugune asutus neil seal on see põhiline kogunemiskoht, on selle kohaliku elu toetamise saaja.

 

Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! No täpsemalt, detailsemalt kindlasti, nii nagu juba Martin ka vihjas, see on riigikogu fraktsiooni otsus, seal fraktsioonis on meil kakskümmend viis liiget. Kindlasti ei eraldatud seda summat linnaosavalitsusele, vaid seal on kindlasti mingid konkreetsed objektid, mida siis see linnaosavalitsus toimetab, olgu need mänguväljakud või ma ei tea mis asutused, ma ei ole detailidega kursis.

Aga kui üldiselt seda tabelit ma olen ka ikkagi vaadanud, see on igal pool ära avaldatud, siis väga rõhuvas osas läheb see raha ikkagi maapiirkondadesse erinevate MTÜ-de, erinevate väikeste investeeringute toetuseks. Ja põhimõtteliselt on ta jah fraktsiooni ja fraktsiooni liikmete otsus. Nii et mina ka ei saa ega oskagi väga detailselt seda kommenteerida. See on riigikogu fraktsiooni otsus.

 

Juhataja

Pressikonverents on läbi. Suur tänu kõigile!